• Tere taas!

     

    Viimased postitused:

Torma

Autor Avo | Avaldatud: 7. veebr. 2002

Torma koduleht asub nüüdsest siin

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Narva-Jõesuu

Autor Avo | Avaldatud: 7. veebr. 2002

Ajaloost

Pärast Balti raudtee avamist kujunes Hungerburgi kalurikülast Peterburi ja Moskva koorekihi armastatud suvituskoht, mida tunneme Narva-Jõesuuna.

Võimalik, et just see koorekiht ristis Narva-Jõesuu “Põhjamaa Rivieraks”, ju siis meeldiv rannaliiva ja puhketingimused kannatasid võrdlust kuulsa prantsuse kuurortlinnaga. 

Ilusad pargid on linna lahutamatuks osaks. Nagu Kuursaalgi, ilmestavad teisedki hooned linna lähiajalugu ja praeguseid muresid.

Praegugi on linna hoonestuses on kõrvuti sajandivanused puitpitsilised suvilad, pansionid ning nõukogude ajajärgul ehitatud sanatooriumid.

Tänapäev

Elanikke 3600. Narva-Jõesuu kaugus Narvast 14km, maakonnakeskusest Jõhvist 47km, Tallinnast, Tartust ja Peterburist 200km – kõikidega hea bussiühendus.

Linn elab praegu üle raskeid aegu nii nagu teisedki ääremaa väikelinnad. Linn minetas arusaadavatel põhjustel oma peasissetulekuallika – puhkajate teenindamisest saadava tulu ning pole suutnud seda millegagi asendada. Lahendusi siiski otsitakse, sest

Narva-Jõesuu on kuurortlinn

 Soome lahe lõunarannikul Narva jõe suudmes. Siin paikneb viis aastaringselt töötavat sanatootiumi/hotelli, lisaks mõningad baarid ja kauplused.

Rand. Narva lahe 12 km pikkusest laiast puhta peene liivaga supelrannast jääb 7,5 km linna piiridesse. Antud alale organiseeritakse suvine vabaaja veetmise keskus.

Majutusasutused. Majutusasutuste võrk on siin väga hästi väljakujunenud, oma teenuseid pakkuvad mitmed erinevad majutus asutused, pakkudes ühtekokku ca 685 voodikohta, millele lisandub suve hooajaks ca 200 voodikohta noortelaagrites. Samas pakkuvad  sanatooriumid lisaks majutusele ka ravivõimalust.

• Sanatoorium Kajakas
• Sanatoorium Liivarand
• Sanatootium Narva-Jõesuu
• Sanatoorium Põhjarannik

Linna omapärasus stressileevendav mikrokliima pakub ideaalset puhkamise-taastumise võimalust.
Turismiteeninduses töötab ca 300 inimest, kellest enamus on kvalifitseeritud töötajad.

Sihtgrupid. Eelkõige  on Narva-Jõesuu ideaalne peatuspaik trassil Sankt-Peterbur-Tallinn grupituristidele, kes soovivad tutvuda Kirde-Eestiga. Aga samuti siseturistidele, ka  üksikutele…

Turismi arendamine toimub era- ja avaliku sektori koostööl, kus juures peamine finantseerimine toimub siiski erasektoris. Lisaks toetab siinset turismi arengut ka mitmed välisorganisatsioonid.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Otsime autoreid

Autor Avo | Avaldatud: 7. veebr. 2002

Otsime originaalartikleid altruistlikku Virumaa Entsüklopeediasse – Virumaa sadamate kohta, et ka meritsi tulevad turistid õige sadama valida oskaksid. Loomulikult peaks olema ära märgitud sadamas osutatavad teenused (sh piirivalve ja toll). – Virumaa mõisate, – Virumaa õlletootjate ja õllemarkide kohta.

Aga ka looma- ja linnuriigi (nt lendorav, kotkad), kalad, taimed jne 

Millest veel? Virumaa küladest, virulastest, sündmustest. Igal artikkel algab artikli nimetusega ja lõpeb autori nime ja allikaga.

Teie Avo Blankin

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Kiviteri erastamise tühistamine selgub homme

Autor Avo | Avaldatud: 6. veebr. 2002

Tallinna linnakohus langetab homme otsuse aktsiaseltsi Eriõli pankrotihalduri Ingrid Proosi hagiavalduses, milles ta taotleb 1997. aastal toimunud Kiviteri erastamise tühistamist.

* 5.02.1999 – Kohtla-Järve linnakohus kuulutas välja “Kiviteri” pankroti. Enne pankroti väljakuulutamist müüdi ettevõtte vara riiulifirmale “Viroliine”, millest hiljem sai Viru Keemia Grupp.

………………………….

Tallinna linnakohus jättis hagi rahuldamata. Avo

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Eesti Põlevkivi ostab 14 miljoni eest võimsa buldooseri

Autor Avo | Avaldatud: 6. veebr. 2002

Eesti Põlevkivi ostab AS-ilt Balti Ehitusmasin-BALTEM 14,16 miljoni krooniga võimsa KOMATSU buldooser-kobesti.

Riigihanke deklaratsiooni kohaselt sõlmis Eesti Põlevkivi lepingu buldooseri ostuks 30. jaanuaril.

Vaata Komatsusts lisaks

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Viru Keemia Grupp ehitab uue tehase

Autor Avo | Avaldatud: 6. veebr. 2002

AS Viru Keemia Grupp taotleb riigilt kümneid miljoneid kroone toetust, et võtta Kanada keemiakontsernilt Suncor üle hiiglasliku õlitehase rajamise projekt Ida-Virumaale.

Kohtla-Järve keemiakontsern Viru Keemia Grupp (VKG) taotleb riigi tehnoloogiaagentuurilt kuni 40 miljoni krooni suurust abiraha ja sooduslaenu paketti, et alustada tänavu aprillis uue põlevkiviõlitehase katseseadmete rajamise ettevalmistustöödega, ütles eile ettevõtte arendusdirektor Jaanus Purga.

Ligi 3 miljardi kroonise maksumusega õlitehas võiks mõne põlevkivikaevanduse territooriumil alustada tööd 2008. aastal.

Loe lisaks

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Ida-Virumaa võib saada oma Mercedes-Benzi keskuse

Autor Avo | Avaldatud: 6. veebr. 2002

Kuna Ida-Virumaal on viimasel ajal suurenenud Mercedes-Benzi sõidukite arv, kaalub Eestis Mercedese sõidukeid esindav AS Silberauto võimalust avada Ida-Eestis uus autokeskus.

Vaata lisaks

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Endised kaevurid õpivad uut ametit

Autor Avo | Avaldatud: 6. veebr. 2002

Omandamaks uut elukutset on üle saja endise Kohtla ja Ahtme kaevanduse
töötaja asunud ümberõppekursustele.

Eelmise aasta aprillis suletud Kohtla kaevandusest jäi töötuks 161 inimest.
Teistesse tütarettevõtetesse siirdus neist 68, ümberõppekursustele õppima
asunuid ning stipendiumi saanuid on 58.

Ahtme kaevanduse sulgemisega jäi tööga hõivamata 357 inimest. Neist 200
asusid ametisse teistesse tütarettevõtetesse, 14 on praegu juba alustanud
ümberõppekursustega. Ettevõttepensionile läks Ahtmest 38 inimest.
Kokku esitas jaanuaris tööhõiveametile avalduse 95 endist Eesti Põlevkivi
töötajat, kes soovivad alustada uue ameti õppimist.

Eesti Põlevkivi koolitusjuhi Anneki Teelahki sõnul on ümberõppele asunute
seas kõige populaarsemad elekter-gaasikeevitaja, ehitaja-restauraatori,
bussi- ja autojuhi, elektriseadmete hoolduse ja remondi ning
pagar-kondiitri erialad.

Veel soovivad endised Ahtme ja Kohtla töötaja õppida väikeettevõtte
raamatupidajaks, maniküüriks, kliendi- ning turvatöötajaks. Kuna õppida
tahtjate arv on küllaltki suur, siis on oma abi pakkunud ka Virumaa
kutsekoolid.

Kui Eesti Põlevkivis töö kaotanud inimene on ümberõppekursustel osalenud
vähemalt kaks nädalat, on tal õigus taotleda õppestipendiumi. Temaga
sõlmitakse leping ning raha kantakse arveldusarvele. Vastavalt
stipendiumide maksmise korrale peab kursuse ka lõpetama.

ìSenini on inimesed käinud kursustel korralikult,î rääkis Teelahk.

ìStipendiumiraha pole pidanud veel keegi siiani tagasi maksma,î ütles ta.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Ääremaa (ja) häda

Autor Avo | Avaldatud: 6. veebr. 2002

Paraku on kett just nii tugev, kui tugev on selle nõrgem lüli. Ega teisiti pole ka riigiga – tema edukus, turvalisus jne on otseselt seotud tema valdade edukusega.
Enamus valdu vajab toimetulekuks lisaraha, arenguks investeeringuid.
Välja on pakutud haldusreformi nagu see suudaks liitmiste läbi toimetulekut parendada. Kui jätta kõrvale halduse edasise tsentraliseerimise ja kohalike eelarvete rahakasutamise valitsuskontrolli eesmärgid (st. heita kõrvale Euroopa omavalisusharta mitmed peatükid), siis minu arvutamisoskuste kohaselt peaks … tühi kott ikka kokku kukkuma.
Naabrimees Krõlovi Vanja naerutab oma tuntud muusikutevalmis meid tänaseni ja meie naerame kaasa ning …
Kaksikliit lubas koalitsioonilepingus maksukoormust mitte tõsta. Kahju, sest järgneva 14 kuu jooksul halveneb ääremaavaldade olukord veelgi.
Nii mõnigi kord olen uurinud e-riigi kõverteid (vt. www.tom.riik.ee) ja tõdenud, et avalikke täiss…..d miljonipeldikud on meil märksa rohkem…
Ega ma muu pärast sinna läinud, tahtsin vaid asjale…
Häda on selles, et ilma täiendava maksukoormuseta ääremaade olukord tulevikus ei parane. See on kõigile selge. Mida aga maksustada?
Maksustama peaks minu arvates seda, mis praegu on maksustamata ja maksustama nii, et ääremaadel sest täesti kasu oleks.
Tahtsingi e-riigile oma ettepaneku esitada. Paha hakkas…
Aga ettepanek on järgmine:
Lisada maksuseadusesse kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kehtestatav metsamaks maksumääraga vahemikus 5..18%. Metsamaksuga maksustatakse kõiki metsaomanikke, kes realiseerivad tarbe- või tehnoloogilist puitu. Põletuspuid ei maksustata. Metsamaks laekub täies ulatuses metsa asukohajärgse omavalitsuse eelarvesse maksuameti kaudu.
Metsamaksust tagastatakse metsaomanikule uue metsa istutuskulud istandiku kahe aasta vanuse saavutamise järel.
Selgituseks: maksumäära eelolevaks aastaks kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu.
Miks maksustada metsaomanikke?
Miks vallale?
Küsimustele annan põhjendatud vastused lähiajal. Praegu vast niipalju, et valla teede esimeseks lõhkujaks on metsamaterjali müüja ja teede ainsaks parandajaks vald on peenrahaga. Samal ajal jaotatakse riigimetsamiljardeid tegelike metsaomanike osaluseta igasse ilmakaarde. Meenutagem – mets aitas omal ajal eesti krooni- nüüd on ta vaba ja aeg aidata ka inimest.  
Mida arvad Sina sellest ettepanekust? Veel parem oleks, kui Sa selle hädajutu kohta küsid arvamust mõnelt tuttavalt volikogu liikmelt.
Vabandan, et ei osanud s-iga algavaid asju viisakalt ja lahus ära seletada… kui nad ka elus lahus oleks.

Avo Blankin 

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Kohtla-Järve ATP töötajad said riigilt kokku 1,7 miljonit

Autor Avo | Avaldatud: 6. veebr. 2002

Valitsus eraldas teisipäeval tagatisfondist 1,72 miljonit krooni pankrotistunud AS-i Järve APT töötajatele enne pankroti väljakuulutamist saamata jäänud tasude väljamaksmiseks.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud