Tunne Kelam on tegelenud fotograafiaga juba alates lapsepõlvest. Koos abikaasa Mari-Annega veedavad nad enamuse oma vabast ajast Eesti looduses. Erilist huvi pakub Eestile iseloomulik pikk rannajoon ja sellega külgnevad arvukad saared – see on ala, mis oli tavainimestele ligipääsmatu Nõukogude okupatsiooni 50 aasta jooksul. Heaks teejuhiks on olnud muuhulgas John O’Brien’i Estonia: The Guide (Revalia Publishing 1995). Kelam kasutab Minolta Maxxum 400 kaamerat ja Fuji filme. Kelami esimene avalik näitus Tallinna fotomuuseumis 1996.a. novembris võeti tunnustava huviga vastu nii Eesti professionaalsete fotograafide kui ka laiema üldsuse poolt. Lisaks Tallinnale on näitus olnud üleval tosinas Eesti linnas. Praegune näitus on valik 1997.a. tehtud fotodest.
Kelami loodusfotod toovad esile Eesti omapära, maastikutüüpide mitmekülgsust ja vana kultuuri, mis harmoneerub ümbritseva keskkonnaga. Oma fotodel kasutab ta maksimaalselt ära põhjamaist valgust. Lühikestel talvepäevadel võib see olla pimestavalt ere, kesksuvel peaaegu permanentne, sume, kuid mitte kunagi külm. Kelami tähelepanu köidavad mererannad ainulaadselt rikkaliku taimestikuga, jääajast pärinevad hiidrahnud, kammerlikud soomaastikud, samuti lillede, kivide ja jääpurikate peen geomeetria.
70ndate algusest tänaseni on Tunne Kelam aktiivselt osalenud iseseisvuse taastamises ning Eesti demokraatlike institutsioonide ülesehitamises. Peale Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna lõpetamist töötas Kelam Ajaloo Keskarhiivis ning Eesti Entsüklopeedia toimetajana; ühtaegu oli ta populaarne lektor ja poliitiline kommentaator. Nõukogude okupatsiooni lõpuaastail oli ta esimese mittenõukoguliku poliitilise partei – Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei üks asutajaid (1988) ja hiljem esimees ning juhtis üleminekuaja parlamentaarset esinduskogu – Eesti Kongressi (1990-1992). Viimase esindajana oli tal 1991.a. augustis oluline roll rahvusliku kokkuleppe saavutamisel, millega Eesti iseseisvus taastati õigusliku kontinuiteedi alusel. Kelam kuulus 1991-92 Eesti Põhiseaduse Assambleesse. 1992.a. esimestel demokraatlikel valimistel valiti Kelam Riigikogusse ja selle juhatusse. 1995.a. ühines Kelami juhitud Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei Mart Laari juhitud Isamaaga uueks erakonnaks Isamaaliit. Tunne Kelam juhtis Eesti parlamendi delegatsiooni Euroopa Nõukogus 1992-1995; 1997.a. jaanuarist on ta ka Riigikogu Euroopa asjade komisjoni esimees.
(23.01.2001)
… Loe lisaks
Tunne Kelami CV:
Sünniaeg ja –koht
10.07.1936 Valgamaa, Taheva
Perekonnaseis
Abielus, tütar
Erakondlik kuuluvus, valimisringkond
Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei 1988–1995 (esimees 1993-1995)
Isamaaliit
Lääne-ja Ida-Viru valimisringkond.
Haridus
Tallinna 21. keskkool 1950
Tallinna 2. keskkool 1954
Tartu ülikool 1959
Töökohad
Ajaloo keskarhiivi vanemteadur 1959–1964
Ühingu ”Teadus” rahvusvahelise olukorra lektor ja väliskommentaator 1959 – 1970
Eesti nõukogude entsüklopeedia vanem teaduslik toimetaja 1965–1975
Fr. R. Kreutzwaldi nimelise ENSV riikliku raamatukogu vanembibliograaf 1975-1979
Sovhoos “Ranna” öine linnutalitaja 1980–1987
Ajakirja “Akadeemia” esindaja Tallinnas 1988–1990
Eesti Komitee esimees 1990–1992
VII, VIII, IX riigikogu liige 1992–
Osavõtt esinduskogust
Eesti Kongressi liige 1990–1992
Eesti Komitee esimees 1990–1992
Põhiseaduse assamblee liige 1991–1992
VII, VIII, IX Riigikogu liige 1992-
Kuuluvus muudesse ühendustesse
International Policy Forum’i direktorite nõukogu liige 1991
Rahvusraamatukogu nõukogu esimees 1996-1999
Skautide ühingu peavanem 1996-
Pedagoogikaülikooli kuratooriumi liige 1996-
Inimõiguste instituudi juhatuse liige 1997-
Kistler-Ritso fondi juhatuse liige 1998-
Mittetulundusühingu Eesti Euroopa liikumine juhatuse aseesimees 1998-
Autasud
Rotary International’i Paul Harrise auhind 1990
USA Marylandi osariigi aukodanik 1991
Ajakirjanike liidu pressisõbralikuma avaliku elu tegelase auhind 1996
Balti assamblee diplom ja aulint teenete eest Eesti iseseisvuse taastamisel 1999
Kanada eestlaste teenetemärk 2000
Riigivapi II klass 2001
Prantsusmaa rahvusliku teeneteordeni suurrist 2001
Keelteoskus
Inglise, soome, vene, saksa, prantsuse, poola, itaalia keel
Avaldatud teosed
Isikuraamat ”Tunne Kelam” (sisaldab valitud kõnesid ja artikleid)
Ajakirjandustegevus
Avaldanud arvukalt artikleid ja intervjuusid Eesti ja rahvusvahelises ajakirjanduses
20.11.01
Allikas: riigikogu.ee
…
| Online-intervjuu Tunne Kelamiga
(13:04 10.12.2002)
Kolmapäeval vastas Eesti Päevaleht Online’i lugejate küsimustele Isamaaliidu vastvalitud esimees ja pikaaegne riigikogu aseesimees Tunne Kelam. Eesti Päevaleht Online tänab kõiki küsijaid ja hr. Kelamit. Loe vastuseid! Eesti Päevalehe küsimused: 1. Mis oleks see kõige põhilisem, mis Isamaaliidu põhimõtetes muutuma peaks ja mis ei tohiks mitte mingil juhul muutuda? Me ei muuda põhimõtteid. Meie põhimõtted – rahvusriik, avatud rahvuslus, eesti kultuuri ja hariduse väärtustamine ja edendamine, majandustegevusele soodsa keskkonna loomine, madalad maksud, lastega perekondade soodustamine tulumaksu vähendamiste ja muude meetmetega, Eesti astumine võrdõigusliku liikmena NATO-sse ja Euroopa Liitu – on olnud järjepidevad ning õigustanud endid täielikult tegelikkuses. Muuta tuleb erakonna suhtlemis- ja juhtimisstiili. Mingil juhul ei tohi me muuta oma põhimõtet seista Eesti riiklike ja rahvuslike huvide ja põhiväärtuste eest – et meie riigi turvalisus oleks kindlalt tagatud, et lapsed sünniksid oodatuina ja ühiskond seda toetaks, et areneksid eesti keel ja kultuur, et säilitaksime kindlad kodakondsuse põhimõtted. Isamaaliidu poliitika on – maksudega ei mängita ning kodakondsust ei kingita. 2. Kas ausus on veel Eesti ühiskonnas selline kriteerium millele rõhudes üks poliitiline erakond end valijate silmis köitvaks suudaks teha? Usun, et ühiskonnas valitseva kõlbelise madalseisu oludes kujunevad ausus, järjekindlus inimlike põhiväärtuste eest seismisel, aadete püsivus, moevooludega mitte kaasaminemine, inimsõbralikkus üha olulisemaks kriteeriumiks. Heas mõttes vanamoelised, turvatunnet tekitavad seisukohad, mille suhtes kodanik ei pea tundma ebakindlust, kas nad homme muutvad või mitte, vastavad valdava enamuse tavainimeste ootustele. Tähtsaim on luua meie rahvale kindlustunne homse suhtes. Suurelt osalt ka tänu Isamaaliidu 10-aastasele poliitikale oleme sellele sihile üsna lähedale jõudnud. Suur vastutus langeb poliitikutele, kes iga oma teoga peavad näitama oma ausust ja väärikust. Kui riigikogu liikmed on ausad ja väärikad, peegeldub see ka ühiskonda. Eestil ei ole hetkel teist teed. Lugejate küsimused: Mati Pean äärmiselt oluliseks praeguses poliitilises olukorras kõigi Eesti huvide eest seisvate erakondade, eriti paremerakondade, tegevuse koordineerimist ning võimaliku ühisosa leidmist. Näen selles esmast tingimust õigusriigi ning demokraatlike vabaduste tagamisel. Erakondade liitumine, eriti kui neil on pikaajaline traditsioon ning rahvusvahelised sõsarorganisatsioonid, on tehniliselt keerukam ning võtab aega. Neid küsimusi on kindlasti võimalik arutada pärast valimisi. Rahvuslane Minu jaoks on olulisem kaitsta rahvuslikke huve ning, et teha seda riiklikul tasandil, olen valinud poliitikukarjääri. Meie rahvuslike huvide kaitsmine saab alguse valimistest osavõtust ning õige valiku tegemisest. Eesti keele ja meele kaitsmisel pean esmatähtsaks väljatöötatud kodakondsuspoliitika säilimist. See tagab põlisrahvale piisava kaitse ka tulevikus omal maal oma keeles asju ajada. Mis puudutab Riigikogu liikme töötasu suurust, märgin, et olen Riigikogu juhatuse liige ning töötame välja uut õiglasemat ja läbipaistvamat töötasude maksime kava. Kõige olulisem on muidugi aidata järele puudust kannatavaid kodanikke ning vähendada vahet, mis on tekkinud sissetulekutes. Vanaema Ainus võimalus eesti rahva iivet säilitada on pikaajaline stabiilsus vanematel laste kasvatamisel. Selle saavutaks vai lapse elementaarseid vajadusi rahuldada suutev igakuuline lastetoetus. Riigi kassa on tühjaks lüpstud. Kuidas suudate antud lubadust lastetoetust 1000 krooni IGA lapse kohta igakuuliselt tagada võimule pääsemise korral. Kelle arvelt? Juurde ei paista raha kusagilt tulevat. Hea vanaema! Teie küsimuse esimene lause sõnastas kõige paremini Isamaaliidu rahvuslikku programmi. Ainus võimalus eesti rahva iivet säilitada on pikaajaline stabiilsus vanematel laste kasvatamisel. Riigikassa ei ole tühjaks lüpstud, küll aga on võimalus maksumaksja raha suunata eeskätt kõige vajalikumatesse lõikudesse. Laste sünni stimuleerimine ning lapsevanematele turvatunde loomine laste kasvatamisel peab saama riiklikuks eelistuseks. 1000 krooni toetuseks igale lapsele on vaja 1,5-2 miljardit krooni. 2004. aasta eeldatav eelarve kasv on 3,2 miljardit krooni ja 2005. aastal 4 miljardit krooni. Niisiis kahe aastaga võiks see eesmärk saavutav olla ja raha jääks üle ka muudeks toetusteks. Tuletan meelde, kuidas kaotati ettevõtete tulumaks investeeringutelt. See tehti eelarve kokkuhoiu arvelt umbes samas mahus. Praegu on just endise kolmikliidu valitsuse kindla majanduspoliitika tulemusel Eesti majandus väga kiirelt kasvamas. Oluline on seda mitte pidurdada. EVEA Sundüürnikud maksavad täna ka eraomanikest hoonete valdajaile üüri seadusega kehtestatud piirmäära ulatuses ehk 15 krooni ruutmeetri kohta. Seda seadust aga ei kohalda keskerakondlik linnavalitsus munitsipaalüürnike suhtes. Huvidekonflikti ületamiseks ei tohiks Toompea ega linnavalitsus vastandada üürnikke omanikele, küll aga üritada mõlema poole õiguste ja vajaduste sobitamist. Kindlasti vajavad riigivõimu poolset järelvalvet, kui ka vajadusel kaitset, niihästi üürnikud kui ka omanikud. Just Kõik lapsed on riigile võrdselt tähtsad. Riik saab pakkuda võrdseid võimalusi, riik ei saa teha kõiki võrdseks. Lastetoetus on per Aho Oma küsimusega olete tabanud naelapea pihta. Isegi mitmed vene poliitikud ei poolda tagasipöördumist okupatsiooniaegse kakskeelse Eesti juurde. Niisuguse käigu üks tulemusi oleks kõrvuti eksisteerivate, kuid erikeelsete piirkondade kujunemine. Kakskeelne Eesti oleks täielik vastand Eesti põhiseaduses sõnastatud rahvusriigi põhimõttele, samuti integratsioonipoliitikale, mida oleme kümme aastat järjekindlalt teostanud ning millele on kõik rahvusvahelised organisatsioonid oma tunnustuse ja toetuse andnud. tinkivinki Ei väidagi, et olen selle termini ise leiutanud, kuid ta on mulle ammu sümpaatne olnud. Kaastundlik konservatism võimaldab ühendada konservatiivse maailmavaate rõhuasetust üksikisikule, tema vabadusele ja vastutusele sellesama üksikisiku positiivse huvi stimuleerimisega kehvemas seisus olevate kaaskodanike murede lahendamise vastu. Mida edukam kodanik, seda suurem peaks olema tema vastutustunne ning abi osutamise valmidus. Kutsume üles korvama enesekesksust hoolivuse ja sotsiaalse solidaarsusega. Ilmar Jõudvald Hea Ilmar Jõudvald, tänan väga heade soovide eest! Edu ja jõud uuel ametikohal tulenevad vaid paljude Sinutaoliste samasugustest soovidest ja usaldusest – ei kusagilt mujalt. j.p. Ma pole maaväliseid olendeid näinud ega nende olemasolu kogenud. Seda teemat olen pikemalt kommenteerinud oma koduleheküljel aadressil www.kelam.ee Jaak Lõoke Okupatsioonirežiimi kuritegudest Eestis Riigikogu rõhutab, et Nõukogude Liidu repressiivorganite Eestis toime pandud inimsusevastaste ja sõjakuritegude eest vastutavad neid juhtinud Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei ja selle organisatsioon Eestimaa Kommunistlik Partei. diskrimineerimine Olen nõus, et peaprobleemiks pole kunagi olnud maksumaksja raha puudumine riigikassas, küll aga selle õigem ja sihtotstarbelisem suunamine sinna, kus raha tegelikult vajatakse. Õppetoetuste skeem töötati välja Isamaaliidu haridusministri ajal – see pidas silmas võimaluste loomist selleks, et majanduslikult erineva kindlustatuse tasemega noored inimesed saaksid õppida. Toetan tudengite eluaseme kulude jätkuvat kompenseerimist. Loodan, et kui mitte praegune, siis valimiste järgne uus valitsus pöördub senise poliitika juurde tagasi. Vahepeal olen huviga nõus koos Teiega arutama Teie poolt pakutud vahelahendusi. Rahvuslane Leian, et kui oleme vastu kaineid arvestusi üllatavalt taastanud Eesti riigi sõltumatuse, siis on meie kohus jõudumööda abistada kasvõi moraalselt ja poliitiliselt rahvaid, kes on ebaõiglaselt omariiklusest ilma jäetud või kelle rahvuskultuur on ohus. Seetõttu oleme toetanud järjekindlalt Esindamata Rahvaste Organisatsiooni tegevust. Olen eriti mures, et kaksikliidu valitsus jättis ERO tuleva aasta eelarves esmakordselt ilma riigi tagasihoidlikust toetusest. Teele Mille suhtes tuleb Eestis elades loojalselt käituda, kas esmajoones riigi kui sunniaparaadi või põhiseaduse ja nende rahvusvaheliste konventsioonide suhtes, mis Eesti riigis kehtivad? Avatud eestlus tähendab sõbralikku avatust kõigile teistest rahvustest inimestele, kes on lojaalsed Eesti rahvusriigile ning kellest paljud on andnud tunnistust, et neist võivad saada isegi paremad Eesti patrioodid kui eestlastest endist. Kuid üle kõige tähendab see meie erakonna häälestatust avatusele ja hoolivusele oma rahva suhtes, valmisolekule oma kodanikku arvestada ja temaga pidevas kahekõnes püsida. kogan Eesti keele ja kultuuri arendamine ei tähenda mitte mingil juhul teiste keelte ja kultuuride alaväärtustamist. Eesti põhiseadus on heaks kiidetud kõikide pädevate rahvusvaheliste organisatsioonide poolt. mellissa Ma ei ole kuulunud NLKP-sse ega KGB-sse ega teinud nendega koostööd. Toetasin aktiivselt Riigikogu avalduse vastuvõtmist okupatsioonirezhiimi kuritegude hukkamõistmiseks 18. juunil 2002. Göran Svensson Milline on teie suhe spordiga ja kas te teate mis on virtuaalsport? Aitäh. Minu suhe spordiga on hea. Liigun aktiivselt looduses ja spordisaalis. Armastan jälgida jalgpalli ja suusatamist, kuid on tervislikum kulutada oma vähest vaba aega reaalsele liikumisele. Veel üks huvitav küsim Rahvuslust ei saa tõlkida halvamaiguliselt natsionalismiks. Rahvuslus tähendab seismist rahvuslike huvide eest – need peaksid olema ka kõigi kodanike, st Eesti riigi huvid. Isamaaliit on avatud Euroopale ja moodsale maailmale. Seda võiks nimetada avatud rahvusluseks. Eestlus tugevdab Euroopat ning demokraatlik ja avatud Euroopa tugevdab eestlust ja meie rahvuskultuuri. Rahvuslus oma õilsamas mõttes tähendab patriotismi – austust ja armastust oma keele, kultuuri ja kodumaa vastu. tiide Selleks on Piibel. kristlane Mind huvitab IML eelkõige kui kristlik-demokraatlik erakond. 1) Millised on IML kui kristlik-demokraatliku erakonna eesmärgid? Tänan Kahjuks ei jõua nii mahukale küsimusele praegu põhjalikult vastata, aga Isamaaliidu programmi saab lugeda IML kodulehel www.isamaaliit.ee, ivar IML on taas tõusuteel. Leerivend Esitatud küsimus on valus, kuid õigustatud. Siiski oleme loonud õigusriigi, kus sellised otsused, mis moraalselt ja poliitiliselt on üliselged, vajavad seaduslikku lahendusmehhanismi. Selles suhtes on Tõnismäe monumendi teisaldamine Tallinna Linnavalitsuse pädevuses. Linnavalitsuses võimul olles olime osa koalitsioonist. See asjaolu pidurdas kiiret tegutsemist pronkssõduri teisaldamiseks. Küsimuse lahendamiseks ei vaja me luba Moskvast, küll aga oma südametunnistuse käsku ja eri jõudude poliitilist tahet. Ei ole vabamüürlased tiiu Vastuse sellele küsimusele leiate minu koduleheküljelt Põhjalaskjad endiselt IML ei kasuta avatud ja demokraatliku erakonnana nõukogulikke meetodeid. Mart Laar võttis endale isikliku vastutuse valimiskaotuse eest astudes erakonna esimehe kohalt tagasi. IML volikogu toetas üksmeelselt tema asetamist nimekirjas kolmandale kohale andes sõnumi, et poliitilistesse juhtidesse tuleb suhtuda tasakaalukalt, võttes arvesse mitte ainult seda, mida neile ette heidetud, vaid tunnustades ka positiivset. Oma valmisolekuga kandideerida, on Mart Laar asetanud ennast valijate hinnangu ette. karl Teie küsimuses on ka tänasel hetkel oma iva olemas. Eesti on käesoleval hetkel tugevalt nö. Lääne kursile suunatud. Selleks on Isamaaliidu valitsused ja esindajad oluliselt kaasa aidanud. Oleme äsja saanud kutse NATO-sse ning peatselt ka Euroopa Liitu. Kuid enne liikmeseisundi lõplikku saavutamist tuleb meil läbida eriti vastutusrikas üleminekuperiood aasta 2004 suveni. Just sel ajal on ülimalt tähtis vältida küsimärkide tekkimist, mis võiksid puudutada demokraatliku valitsusmehhanismi usaldusväärsust, riigivõimu liigset keskendamist mõne rühmituse huvides või poliitilise koosmeele nõrgenemist. Igal juhul ei ole põhjust lahkumiseks Vene mõjusfäärist lippe lehvitada, küll aga tekivad meil esmakordselt võimalused seda mõjusfääri positiivselt tasakaalustada. EL ja NATO liikmekssaamine tähendab ü küsimus Salle kannan ainult hädavajadusel, lipsudest vaid neid, mis mulle meeldivad. KM Vardo Rumessen on üks Tubina festivali algatajatest ja eestvedajatest. Loe lisa: http://www.hot.ee/rumessen/ Kaie Kõik mis tehti, oli siiski vabadusvõitluse jaoks edasiviiva tähtsusega. Neid kahte dokumenti pole tarvis vastandada. Memorandum oli üks esimesi samme, mille kõrval on olnud palju algatusi, millest üldse ei räägita. Iga koolipoisi väljaastumine okupandi vastu on lugupidamist vääriv. Tahan edasi õppida! On lubamatu, et kaksikliit on visanud prügikasti hr. Tõnis Lukase juhtimise all välja töötatud õppetoetuste süsteemi. Tudengid ei ole see koht, kus ühiskond peab raha säästma, mistõttu osa noortest hakkab haridusest kõrvale jääma. Iga kroon, mis kulutatakse haridusele, tuleb pärast mitmekordselt tagasi. Meie rahvuslik huvi on investeerida haridusse, mis on moraali, aususe ja töötahte edendamise instrumendiks. Huvitav küsimus Olen seisukohal, et enne kui alustada kaklust mõistete nagu “föderalism” üle, tuleks kokku leppida, kas saame nende mõistete sisust üheselt aru. See arusaam on saanud eriti selgeks Euroopa Tulevikukonvendi aruteludes. Eestlaste jaoks on tähtis eristada kaht asja: ülemäära tsentraliseeritud Euroopa, kus suur osa otsustusõigusest on koondunud Brüsselisse (koos võimalusega, et otsuste tegemist mõjutavad liiga suurel määral mõningad suurriigid) ning teiselt poolt rahvusriikide ühendus, kes on võrdõiguslikud ühise poliitika kujundamisel ning lepivad kokku kindla kataloogi õigustest, mis peavad püsima liikmesriigi valitsuse kompetentsis. Olen Eesti esindajana selgelt viimase seisukoha poolt. huvitav Igapäevased, usaldavad ning lootust sisendavad. winnie Mulle teeb muret mistahes katse mängida Eesti kodakondsuse põhimõtetega, iseäranis valimiseelsel perioodil. Küsimus on Eesti kui rahvusriigi aluste kindlas säilitamises. Üksnes selge sõnum meie kodakondsuspoliitika järjekindlusest tekitab valmisolekut eesti keelt õppida ning Eesti Vabariigi ustavateks kodanikeks saada. Häid näiteid on olemas. küsimus Mitmed küsimused on sisult sarnased või kattuvad. Kasutades 30 minutit üleaega, üritan kõiki küsimustes puudutatud teemasid käsitleda. 20 min. tagasi algas Riigikogu istung, mille esimese punktina arutatakse 2003. aasta riigieelarvet. Tänan kõiki küsijaid! Kelam valiti Isamaaliidu esimeheks sellelt kohalt lahkunud Mart Laari asemel laupäeva, kui viiesajast hääleõiguslikust suurkogul osalenust toetas teda 430 ning vastu keegi polnud. Oma võidukõnes rõhutas Kelam koostööd kõigi teiste ja eriti parempoolsete erakondadega. “Kindlasti otsime tihedamaid kontakte Res Publicaga ning eeldused koostööks on kindlasti olemas. Praegu ei oska veel aga nende programmi põhjal lõplikku otsust teha,” ütles Kelam, “teatud küsimustes on koostöö-võimalusi ka Rahvaliiduga, aga lõplikult otsustab siiski programmide lähedus.” Kui endine peaminister ja pikaaegne Isamaaliidu esimees 26. oktoobril erakonna juhtimisest halbade valimistulemuste tõttu loobus, sai Kelam esimehe kohusetäitjaks. Pärast seda ütles Kelam BNSile, et erakonna juhtimist tuleb muuta põhimõtteliselt, sest seni on parteid juhitud nagu väikeerakonda. Valimiskaotuste põhjuste seas nimetas Kelam muu hulgas erakonna ülbust ja enesekesksust, puudusi suhtlemises liikmeskonnaga ja liigset lähenemist Reformierakonnale. Eesti Päevalehe küsimused Tunne Kelamile: 1. Mis oleks see kõige põhilisem, mis Isamaaliidu põhimõtetes muutuma peaks ja mis ei tohiks mitte mingil juhul muutuda? 2. Kas ausus on veel Eesti ühiskonnas selline kriteerium millele rõhudes üks poliitiline erakond end valijate silmis köitvaks suudaks teha? 3. Millega saaks tõsta lihtsa Eesti inimese usaldust oma riigivõimu struktuuride vastu? 4. Kas teatud situatsioonide kokkulangemisel ja teatud poliitiliste jõudude domineerima pääsemisel võib tekkida Eesti taasiseseisvumise 11. aastal veel tõsine oht demokraatiale? 5. Kelles näete Teie Isamaaliidu põhimõtetele kõige lähedasemaid erakondi meie poliitilisel maastikul praegu? 6. Missuguseks kujuneb Mart Laari roll Isamaaliidus tulevikus? 7. Missugused on praegu Isamaaliidu kõige suuremad siseprobleemid ja kuidas neid nende olemasolul lahendada? 8. Palju räägitakse esimesest ja teisest Eestist, varanduslikust kihistumisest. Kas ei lähe veelahe ka nende inimeste vahelt, kes siiralt uskusid totalitaarse kommunistliku riigi kokkuvarisemisse ja kes kohandusid selle režiimi mängureeglite järgi? |
|||||
 |
Narva on suuruselt kolmas Eesti linn, mis läbi aegade pealinnale konkurentsi pakkunud. 13.sajandil taanlaste poolt rajatud linnuse juurde tekkinud Narva sai 1345.aastal Lüübeki linnaõiguse. Linnus on Narva sümboliks tänaseni. Saksa Ordu ehitas taanlaste tsitadelli ümber konvendihooneks. Enne ordu võimu langemist valmis 50 meetri kõrgune Pika Hermanni torn, mida pärast II maailmasõda on pidevalt restaureeritud.
Kiviõli linn kasvas välja õlitehase töölisasulast ja siin paikneb Eesti kõrgeim tehispinnavorm, 115 m kõrgune tuhamägi.
Selles raamatus on 20. sajandil Virumaa palet kujundanud viiekümne kaheksa inimese elulood. Teose sünnis osales ligi 7000 inimest, kes valisid välja 20. sajandi tuntumaid virulasi. Virumaa vägevate hulka kuuluvad helilooja Arvo Pärt, kommunist ja riigikukutaja Jaan Anvelt, kirjanik Eduard Bornhöhe, Püha ema Varvara, maletaja Paul Keres, maadleja-tõstja Georg Lurich, laulja Artur Rinne, poliitik Edgar Savisaar, näitleja Kaljo Kiisk jpt
VE: Tunne Kelami fotod Lahemaast
Valminud Tunne Kelami, Mari-Ann Kelami ja www.virumaa.ee koostöös.