• Tere taas!

     

    Viimased postitused:

VE: Rein Kuusmik

Rein Kuusmik, Repo Vabrikud AS tegevjuht

Rein Kuusmik

Postitatud rubriiki Virumaa Entsüklopeedia | Kommenteerimine suletud

VE: Korb, Valeri – poliitik

Endine kaevur ja komsomolijuht. Leningradi kõrgema parteikooli lõpetamise järel tegi karjääri Eesti Põlevkivi parteikomitee sekretäri asetäitjana. Interliikumise ja augustiputši-aegne Kohtla-Järve linnapea.

Septembris 1991 juhtis linnapeana Kohtla-Järve 1. Keskkooli õpilaste piketi laialiajamist (kasutati tuletõrjeauto veejuga).

1991. a. sügiseste erakorraliste kohalike valimiste järel taandus Kohtla-Järve aselinnapeaks ja hiljem Ahtme linnaosa vanemaks.

Kahtedel järjestikustel valimistel võitnud valimisliidu liider – vastavalt Kohtla-Järve linnapea ja Kohtla-Järve linnavolikogu esimees.

Keskerakonna Kohtla-Järve üks kohalikest legaalsetest liidritest ja Riigikogusse pürgijatest.

Avo Blankin

xxx

Korb jätkab linna valitsemist

Kuigi Keskerakonnal puudub linnavolikogus enamusest üks hääl, õnnestus tal eile tänu vastasleerist üle meelitatud häältele valida linnavolikogu esimeheks taas oma kohalik liider Valeri Korb.

Palju õnne!

35kohalises volikogus 17 liikmega esindatud Keskerakond seadis eile volikogu esimehe kandidaadiks Valeri Korbi. Res Publica neli volikogu liiget pakkusid vastaskandidaadiks oma kohaliku liidri Hants Hindi, keda eelneva kokkuleppe kohaselt pidid toetama ka volikogus kokku 14 kohta omavad Eestimaa Ühendatud Rahvapartei, valimisliit Meie Kohtla-Järve ja Eestimaa Rahvaliit.

Kui salajase hääletamise sedelid olid loetud, selgus, et Korbi poolt hääletas 20 ja Hindi poolt 15 volikogu liiget.

Keskerakond meelitas mõned saadikud üle

Valeri Korb ütles pärast hääletustulemuste selgumist Põhjarannikule, et ta ei tea, kellelt peale keskerakondlaste ta sai veel kolm toetushäält, mis talle volikogu esimehe ametikoha tagasid. “Mingisuguseid kokkuleppeid meil kellegagi ei olnud. Me kohtusime teisipäeval Res Publica saadikutega, aga mingeid kirjalikke lepinguid ei sõlminud. Tegime neile oma pakkumised ja ettepanekud, kuidas võiks koostööd teha, aga vastust sellele, kas nad hääletavad meie poolt või mitte, me nendelt ei saanud,” ütles Korb, kelle sõnul Keskerakond teiste erakondade või valimisliitudega läbirääkimisi ei pidanud.

EÜRP nimekirjast volikogusse pääsenud bussifirma Angiras juht Viktor Golub tunnistas Põhjarannikule, et tema hääletas Valeri Korbi poolt, kuna pidas seda õigeks valikuks.

EÜRP liider Viktor Andrejev oli pettunud, et Golub Korbi toetas. “See inimene näitas sellega, et ta ei pea kokkulepetest kinni – meie silmis on see puhas reetmine. Ta vedas alt nii meid, kui oma valijaid. Tema motiivid on meile täiesti arusaamatud,” ütles Andrejev.

Andrejevi sõnul avaldasid keskerakondlased paljudele EÜRP nimekirjas kandideerinud saadikutele tugevat survet, et neid oma leeri meelitada. “Mul on hea meel, et kõik peale Golubi oma põhimõtetele ja valimiseelsetele lubadustele kindlaks jäid,” ütles Andrejev.

Lisaks Golubile õnnestus Keskerakonnal vastasleerist üle meelitada veel kaks inimest. Nii Viktor Andrejev kui Meie Kohtla-Järve liider Joel Guljavin on kindlad, et nendeks olid Res Publica liikmed Hants Hint ja Vjatðeslav Akimov.

“Siin ei ole mingit kahtlust, et Korb sai toetushääled just nendelt. EÜRP, Meie Kohtla-Järve, Rahvaliidu ja Res Publica saadikud leppisid eelnevalt kokku, et enne hääletamist näidatakse sedeleid üksteisele – seda tegidki kõik peale Hindi ja Akimovi,” ütles Guljavin.

Nii Hint kui Akimov kinnitasid aga Põhjarannikule, et nemad Korbi poolt ei hääletanud. “Ma hääletasin ikka enda poolt. Selline tulemus lõi mind ennastki rööpast välja,” ütles Hint.

“Las nad klaarivad omavahel, kes Korbi poolt hääletas,” ütles Akimov ja viipas käega EÜRP saadikute poole.

Hint sai volikogu aseesimeheks

Volikogu aseesimeheks valiti eile Hants Hint, kusjuures tema kandidatuuri seadis üles Keskerakond. Hindi poolt oli 19 volikogu liiget. Lisaks 17 keskerakondlase häälele andsid poolthääle tõenäoliselt ka Hint ise ja Akimov. Kahtlustades Hinti kokkuleppe murdmises volikogu esimehe valimisel, ei toetanud Hinti EÜRP, Meie Kohtla-Järve, Rahvaliidu liikmed ning kaks Res Publica liiget Erika Kruup ja Jüri Reiska.

Teisipäeval Keskerakonna Kohtla-Järve juhtidega toimunud kohtumise kohta ütles Hint samuti, et seal mingeid kokkuleppeid ei sõlmitud. “Nad tunnistasid seal küll, et on linna juhtimisel palju vigu teinud ning lubasid tulevikus arvesse võtta Res Publica eetikakoodeksi põhimõtteid. Me ütlesime, et tahame saada volikogu esimehe ja kahe komisjoni esimehe kohti, aga mingit lepingut me ei teinud,” kinnitas Hint.

Linnapead hakkab Kohtla-Järve volikogu valima tõenäoliselt järgmisel nädalal. Valeri Korb ütles, et Keskerakond ei ole veel otsustanud, kes on nende linnapeakandidaat. “Tänase päeva hääletustulemused on tarvis veel läbi arutada. Võib-olla tahab keegi tulla meiega linnapea ja linnavalitsuse koosseisu üle läbi rääkima,” sõnas Korb.

Viktor Andrejev ütles, et eile kaotuse osaliseks saanud neli poliitilist jõudu hakkavad arutama oma edasist tegevuskava. “Tõenäoline on, et meil tuleb jääda konstruktiivsesse opositsiooni, kuid üritame ka selles rollis linna juhtimises kaasa rääkida ja oma valijatele antud lubadusi täita nii palju kui võimalik,” ütles Andrejev.

ERIK GAMZEJEV
Põhjarannik, 8.11.2002

 

xxx

Prokurör taotles eile kohtult Valeri Korbi süüdistuse täiendamist,

kohtupidamine riisumises ja võltsimises süüdistatava Korbi ja Ene Erro üle jätkub veebruaris.

Ida-Viru prokuratuur taotles eile Ida-Viru maakohtus Valeri Korbile esitatud süüdistuse täiendamist riigile tekitatud kahju osas. “Vastavalt riigikohtu lahenditele tuleb riigile tekitatud kahju mõiste lahti seletada,” põhjendas taotluse esitamist prokurör Indrek Rebase.

Tema vahetult enne kohtuvaidlusi esitatud taotlus tekitas kohtus ja kohtualuste kaitsjates Monika Mägis ja Anatoli Jaroslavskis hämmeldust. Mägi leidis, et kaitse ei suuda vahetult pärast sellist prokuratuuri käiku kohtuväitlustes adekvaatselt osaleda, ning palus vaidlused edasi lükata. Kohus rahuldas selle taotluse ning kohtupidamine praeguse Kohtla-Järve volikogu juhi Valeri Korbi ja linnasekretäri Ene Erro üle jätkub 5. veebruaril.

Blankin ei taha mäletada

Eile jõudis kohus üle kuulata kolm tunnistajat, nende seas oktoobri algul kohtusse mitteilmumise pärast 2400 krooni trahvi saanud 1990. aastate keskpaigas volikogu juhtinud Avo Blankini ja endise linnavalitsuse liikme Tõnis Puusepa. Lisaks kuulati üle ka linnavalitsuse istungite protokolle toona sekretäri-asjaajajana arvutisse sisestanud praegune linnavalitsuse vanemraamatupidaja Katrin Allikvee.

Ei Blankin ega Puusepp suutnud oma tunnistustes midagi olulist öelda. Blankin rääkis Erro taskus pidevalt “tiksuma” kippunud mobiiltelefonist häirituna, et ei suuda toonaseid sündmusi meenutada ja jääb seega eeluurimise ajal antud ütlustele kindlaks.

“Ma olen ise nii palju kannatanud, et ei soovi enam neid aastaid meenutada. Olen oma mälust kõik Kohtla-Järvel tegutsetud aastad kustutanud,” rääkis Blankin ning palus kohtul talle oktoobris esitatud trahv tühistada. Praegu Tallinnas elava ja juhutöödest elatuva Blankini sõnul anti kohtukutse üle tema eakale emale, kes poja säästmiseks selle talle edasi andmata jättis. “Ma sain sellest istungist teada ajakirjanduse vahendusel,” ütles Blankin.

Puusepp ei tea midagi

Ka Tõnis Puusepp märkis kohtus, et jääb varasemate ütluste juurde, kuna ei usalda aastaid tagasi toimunud sündmustest rääkimisel oma mälu. Puusepp tunnistas, et tema valduses olevatel dokumentidel pole märkeid, nagu oleks linnavalitsuse istungitel linnapeale preemia maksmist arutatud – tema seda ei mäletavat.

“Aga protokollist nähtub, et te võtsite preemia maksmise osas lausa sõna. See oleks pidanud teile ju meelde jääma,” märkis prokurör Rebase. Puusepp kordas, et ei mäleta sellest midagi.

Praegust Kohtla-Järve volikogu esimeest Valeri Korbi ja linnasekretäri Ene Errot süüdistatakse linna raha riisumises.

Preemiad paberil takkajärele

1996. ja 1997. aastal maksti linnapeana töötanud Korbile riiklike tähtpäevade puhul preemiaid kokku 43 650 krooni ulatuses.

Korbile pannakse süüks ka seda, et soovides hiljem jälgi peita, võltsis ta linnavalitsuse istungite protokolle, lisades neile punkte, nagu oleks linnavalitsus oma istungitel Korbile preemiate määramist arutanud.

Juunikuus toimunud kohtuistungil kinnitasid mitmed tunnistajad, et linnavalitsus preemiate maksmise küsimust ei arutanud. Üks neist, Olga Fjodorova rääkis, et koostas hiljem, kui kaitsepolitsei asja vastu huvi hakkas tundma, uued linnavalitsuse istungiprotokollid, millest nähtub, et Korbile toetuste maksmise küsimust siiski arutati.

Fjodorova jutust selgus, et ta tegi seda oma ülemuse Ene Erro näpunäidete järgi, et preemiate maksmine tagantjärele “seadustada”.

Mõlemad kohtualused on oma süüd kriminaalasja algatamisest alates eitanud.

ARGO SOOLEP
Põhjarannik, 27.11.2003

xxx

 

Valeri Korb anti taas kohtu alla
Kriminaal Kohtla-Järve volikogu esimees Valeri Korb, kes on tänavu talle esitatud kriminaalsüüdistustes kahes kohtus õigeks mõistetud, anti taas kohtu alla. Seekord pannakse talle süüks ametialast lohakust.

Valeri Korbi arvates on tema suhtes algatatud kriminaalasjad kannustatud kellegi soovist tema nime määrida.

Eelmise nädala lõpus saatis prokurör Aivar Lembit Ida-Viru maakohtusse Valeri Korbi kriminaalasja käsitleva toimiku. Kriminaalmenetlus Korbi suhtes algatati rohkem kui viis aastat tagasi toimunud sündmuste kohta ning mitme aasta vältel on uurimist korduvalt lõpetatud.

Süüdistatakse miljonilise kahju tekitamises

Prokuratuur paneb Korbile süüks, et tema tegevuse tõttu kannatas Ahtme spordihalli ehitusel peatöövõtjaks olnud AS Silbet rohkem kui miljoni krooni suurust kahju. Süüdistuses seisab, et aastatel 1998 ja 1999 andis toona Kohtla-Järve linnapeana töötanud Korb kahel korral korralduse kanda linnaeelarvest spordihalli ehitusel alltöövõtjana tegutsenud OÜ-le Mantuas raha summas, milleks polnud peatöövõtja nõusolekut. Süüdistuse järgi sai Mantuas seetõttu üle miljoni krooni rohkem raha, kui ta töid oli teostanud ning Korb andis need korraldused, ilma et tal oleks selleks olnud dokumentaalset alust.

Kriminaalasi Korbi tegevuse uurimiseks algatati ASi Silbet avalduse alusel; Silbet leidis, et firmale on tekitatud kahju 1 020 000 krooni. Praegu on käimas ka tsiviilvaidlus, kus Silbet nõuab Kohtla-Järve linnalt rohkem kui miljonit krooni saamata jäänud raha, mis maksti Mantuasele, ning istung on Ida-Viru maakohtus määratud järgmise aasta märtsikuusse.

Valeri Korb ütles Põhjarannikule, et tema ennast süüdi ei tunnista, ning ka eeluurimise ajal antud ütlustes ta enda tegevuses midagi seadusevastast ei näinud.

Kriminaalasi lõpetati korduvalt

Viru ringkonnaprokurör Aivar Lembit põhjendas juhtumi viie aasta pikkust uurimist asjaoluga, et uurijad lõpetasid selle korduvalt kuriteokoosseisu puudumise tõttu, misjärel prokurörid tühistasid uurijate vastavad määrused. “Mulle tundub, et asja sisuline uurimine toimus alles viimase aasta jooksul, kui sellega hakkas tegelema politseiprefektuuri majanduskuritegude talitus. Põhjused, miks uurijad kriminaalasja enne seda korduvalt lõpetasid, olid erisugused, mõned näiteks leidsid, et tegemist on puhtalt tsiviilõigusliku vaidlusega,” sõnas prokurör Lembit. Tema sõnul ei saa selle kriminaalasja puhul rääkida aegumisest, sest aegumistähtaeg saab täis tuleva aasta kevadel.

See on juba teine kriminaalasi, mis Valeri Korbi suhtes viimastel aastatel on algatatud. Tänavu mõistsid nii Ida-Viru maakohus kui ka Viru ringkonnakohus Korbi õigeks talle esitatud riisumis- ja võltsimissüüdistuses pärast seda, kui kriminaalasi aastaid kohtus tolmu kogus. Prokurör on otsuse peale esitanud riigikohtusse kassatsioonprotesti.

Valeri Korb ütles Põhjarannikule, et tema arvates ei ole tema suhtes algatatud kriminaalasjadel alust ning seda näitavad ka juba tehtud kohtuotsused. Tema sõnul on tegemist lihtsalt kellegi sooviga tema nime määrida.

Kuna kriminaalasi algatati enne seda, kui kaks aastat tagasi hakkas kehtima uus karistusseadustik, esitati Korbile süüdistus sinnamaani kehtinud kriminaalkoodeksi järgi. Selle ametialast lohakust käsitlev paragrahv lubab juhul, kui ettevõttele on tekitatud suur kahju, karistada rahatrahvi või teatud valdkonnas tegutsemise õiguse äravõtmise või kuni aastase vabaduskaotusega.

ERIK KALDA
Teisipäev, 30.11.2004

Postitatud rubriiki Virumaa Entsüklopeedia | Kommenteerimine suletud

VE: Kiir, Avo – praost

Avo Kiir, Iisaku koguduse õpetaja, Viru praostAvo Kiir, EELK Viru praostkonna praost

1992-1995 EELK Viru praostkona abipraost, 1995-1997 EELK Viru praostkonna praosti k.t, 1997- EELK Viru praostkonna praost, EELK Iisaku koguduse vaimulik, EELK Kirikukogu liige.

Riikogu liige(1992 – ?)

Mitmel korral Jõhvi Linnavolikogu liige ja esimees.

2003. aasta märtsis valitud Iisaku vallavanemaks.

Avo Blankin

 

 

xxx

Jõuluöö mõtisklus

AVO KIIR,
Viru praost

“Oli pime ja tormine öö…” Umbes nii algavad klassikalised detektiivromaanid. Kohe alguses sooritatakse kuritegu, seejärel otsitakse sellele mitmesuguseid võimalikke lahendusi ja viimases peatükis tuleb tõde lõpuks päevavalgele. Kurjategija avastatakse ning müsteerium on lahendatud.

Kriminaaljuttude puhul ei saa me tegelikult rääkida müsteeriumist ehk saladusest, vaid eelkõige mõistatusest. Saladuse ja mõistatuse vahe on selles, et mõistatusel on olemas lahendus, müsteeriumil aga mitte.

Jõuluöö ei paku mõistatustele lahendusi, pigem kutsutakse meid osadusse, et seista silmitsi tõelise müsteeriumiga selle sõna sügavamas tähenduses. See saladus on nii sügav, nii seletamatu, et mitte ükski inimolevus ei suuda seda lõpuni mõista, lahendada ega seletada. Ainus, mida me teha saame, on hinge kinni hoides imestuse ja aukartusega selle ees seista.

“Oli pime ja tormine öö…” Väga võimalik. Igal juhul Petlemmas oli öö kindlasti pime. Selle kohta, kas ilm oli tuuline või mitte, andmed puuduvad. Võib arvata, et meile tuntud laulu sõnad “Kesktalvel külmal ajal…” ei sobi iseloomustama olukorda, kus tegevus toimus, sest sellisel juhul ei oleks karjastel oma karjaga väljas midagi teha. Aga mõnes mõttes võime siiski tormist rääkida. Tormist, mis iseloomustab meie maamuna iga ööd, kus rahvas sõdib rahva vastu, kus raha ja võimu pärast ei anta armu oma liigikaaslasele ning kus kurjus luurab varjuna, oodates võimalust, et haarata kontroll meie elu üle.

Sellisel pimedal ja tormisel ööl keset maailma, mis ei olnud sugugi vähem hull ega korrumpeerunud kui tänapäeval, sai Jumala sõna lihaks. Neitsist sündinuna tuleb Jumal inimlapsena meie keskele. Inglid taevas laulavad sellest ning karjased jätavad oma karja ja ruttavad vaatama. Targad mehed idast imestavad erilise valguse üle taevas ja asuvad teele, et tervitada lapsukest sõimes. Ärevuses on ka kuningas Herodes, keda hirmutab kõmu uuest kuningast. Asjaosalised tunnetavad, et Petlemma laudas on sellel pimedal ööl juhtunud midagi uskumatult tähtsat. Kuid tegu ei ole mõistatusega, mida võiks lahendada – tegu on saladusega.

Kindlasti on iga lapse sünd müsteerium. Bioloogid võivad küll seda protsessi kirjeldada ja arstid mõningal määral kontrollida, kuid elu tekkimine jääb siiski saladuseks. Aga täna ei räägi me mitte lihtsalt ühe lapse sünnisaladusest.

See, et kusagil Kesk-Ida pimeda küla tagahoovi sõimes sündinud laps kord kuulsaks meheks saab, võib samuti mõnes mõttes saladus olla, kuid ka see ei ole põhjus, et sellest täna rääkida.

Ehk peegeldab ka mõni muu asi selle öö saladust, kuid ükski neist ei määra selle sisu.

Jõulude tõeline saladus seisneb Kristuse sünnis. Jumala sõna võtab inimese kuju ja saab üheks meie seas. Tõeline müsteerium on see, et Jumal valis just sellise mooduse meie juurde tulekuks.

Usk, mida jõuluööl esile kutsutakse, toetub saladusele, kus Jumal armastab maailma oma poja läbi. Siin ei ole mingit pistmist seletuste, praktilise meele ega loogilise mõtlemisega. Samuti ei ole siin erilist tähtsust sõimel ega õlgedel, lammastel ega karjastel, keda oleme harjunud nägema mesimagusatel postkaartidel. Meie usk rajaneb tõsiasjal, et Looja saab looduga üheks. Tema arm, mis meid vastupandamatu jõuga haarab, on nii tugev, et isegi patt ja surm peavad lõplikult taganema.

See oli pime ja tormine öö Petlemmas 2003 aastat tagasi. Kolmkümmend kolm aastat hiljem oli üks teine pime ja tormine öö, mil nüüd juba meheks sirgunud jõululaps jagas enne oma ristisurma jüngritele leiba ja veini. Laps, kes tuli alguses maailma sõimes, tuleb taas meie juurde pühas armulauas. Sõna, mis sai ihuks ja vereks Petlemmas, teeb sama müsteeriumi läbi pühas õhtusöömaajas. Me ei saa olla külalisteks püha öö sõime juures, kuid see, kes seal sõimes tookord magas, ootab meid igal pühapäeval altaril. Oma kummardused saame talle teha siis, kui teda armulaual vastu võtame.

Jumal sai lapseks, et kasvada meheks ja anda oma elu maailma eest. Petlemmas sündis lapsuke selleks, et saada iga rahva ja iga inimese päästjaks. Risti löödud ja üles tõusnud Jeesuses lepitab Jumal endaga iga inimese.

Lugu Jeesuse elust, tema surmast ja ülestõusmisest algab küll sünnilooga pühal ööl, kuid ei lõpe sellega. Tahumata sõim ja konarlik rist olid tehtud puust. Ja mõlemad, nii sõim kui ka rist, mis teda aastakümneid hiljem kandis, osutavad tema olemuse saladusele. Nad viitavad Jeesuse sünni ja ristisurma müsteeriumile.

Oli pime ja tormine jõuluöö Petlemmas, oli pime ja tormine keskpäev Kolgatal, on pime öö täna siin Virumaal. Ometi on nii need kui ka kõik järgnevad ööd ning kogu meie elu täidetud Jumala armastuse igavese valgusega Jeesuses Kristuses. Saladus, mida me täna õhtul sügavalt austame, ei ole meile lahendamiseks antud mõistatus, sest Jumal ei ole mõistatus. Küll aga oleme me ise üks suur küsimärk. Jumal on leidnud lahenduse meie eksistentsi küsimusele. Ta on saanud inimeseks, et meie võiksime saada Jumala lasteks. Ta on ulatanud oma päästva käe ning ootab kannatlikult, millal me seda märkame ja sellest kinni haarame. Iga ristiinimene on tänulik ja rõõmus, et Kristuses on meile antud päästja. Me nimetame seda jõulurõõmuks ja oleme õnnelikud, et saame seda üksteisega jagada.

Olgu taevaisa selle eest tänatud.

Kolmapäev, 24.12.2003

Postitatud rubriiki Virumaa Entsüklopeedia | Kommenteerimine suletud

VE: Keerme, Aavo – Jõhvi linnapea

Aavo Keerme, Jõhvi linnapea

Jõhvi linnaõiguse taastamise alustamisest alates ja tänase Jõhvi esimene mees.

Tegusa ja väikearvulise linnavalitsuse näidise rajaja.

Ida-Viru Omavalitsuste Liidu endine esimees.

xxx

 

Jõhvi linnapea astus Reformierakonda 
21.01.2004 16:43PM Online 

Jõhvi linnapea Aavo Keerme liitus detsembris Reformierakonnaga, teatas erakond.

Juba mitmel valimisperioodil Jõhvi linna juhtinud Keerme märkis, et ettepanek Reformierakonnaga liituda tehti talle esimest korda juba kuus aastat tagasi.

Enne Reformierakonnaga liitumist kuulus Avo Keerme Mõõdukate ridadesse. Koos temaga liitusid Ida-Virumaal Reformierakonnaga ka seni Mõõdukate piirkondlikku juhatusse kuulunud Illar Kaasik ja Ülle Politajev.

Postitatud rubriiki Virumaa Entsüklopeedia | Kommenteerimine suletud

VE: Kaldur, Peeter – vaimulik, avaliku elu tegelane

Peeter Kaldur, Jõhvi Mihkli koguduse õpetaja

Ontika mõisa taastamise algataja, Ontika arendus- ja koolituskeskuse looja, II maailmasõja ohvrite Jõhvi kalmistu taastamise algataja, Peterburi ja Moskva eestikeelsete koguduste tegevuse Eesti-poolne vahetu toetaja.

EELK Viru praostkonna ekspraost, Virumaa Fondi viimane tegevdirektor, maavanema nõunik.

Virumaa Entsüklopeedia: A, B, C, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, R, S, T, U, V, Õ, Ä, Ö, Ü

Postitatud rubriiki Virumaa Entsüklopeedia | Kommenteerimine suletud

VE: Ülo Jõgisoo

Ülo Jõgisoo
Ülo Jõgisoo, Vaivara vallavanem

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Aitsen, Sirje – ringkonnakohtunik

Sirje Aitsen, Viru ringkonnakohtu esinaine

Viru ringkonnakohtu aluse rajaja.

Postitatud rubriiki Virumaa Entsüklopeedia | Kommenteerimine suletud

VE: Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit

Aadress: Keskväljaku 1 EE2045 JÕHVI

Tel. (233) 70 327, 70 422 Faks (233) 70 009

IVOL ühendab maakonna kõiki 23 omavalitsust.

IVOL-I tegevuse põhieesmärgiks on:

  • Maakonna kõigi piirkondade ühtlase arengu toetamine,
  • Koostöö omavalitsusi puudutavates küsimustes,
  • Oma liikmete ühishuvide esindamine ja kaitsmine.

Maakonna siseselt on koostöö organiseeritud regiooniti:

Regioon Elanike arv,
(% maakonnas)
Pindala km²,
(% maakonnas)
Omavalitsused
Lõunaregioon

6591 ( 3,3%)

1440 (42,8)

Alajõe vald
Avinurme vald
Iisaku vald
Illuka vald
Lohusuu vald
Tudulinna vald
Keskregioon

76078 (38,1%)

686 (20,4)

Jõhvi linn
Jõhvi vald
Kohtla-Järve linn
Kohtla-Nõmme vald
Kohtla vald
Mäetaguse vald
Toila vald
Idaregioon

99719 (49,9%)

511 (15,2%)

Narva linn
Narva-Jõesuu linn
Sillamäe linn
Vaivara vald
Kiviõli regioon

17468 (8,7%)

723 (21,5)

Aseri vald
Kiviõli linn
Lüganuse vald
Maidla vald
Püssi linn
Sonda vald

Regioonisisene koostöö seisneb ühishuvide realiseerimisel hariduse-, kultuuri- ja sporditegevuse, arendustegevuse, investeeringute, keskkonnakaitse, transpordi, korrakaitse ja muudes valdkondades.

IVOLi kõrgemaks organiks on üldkogu, mille koosseisu delegeerib iga omavalisuse volikogu 2 esindajat.

IVOLi üldkogu kinnitab igast omavalitsusest ühe esindaja juhatuse koosseisu.

IVOLi juhatus moodustab regioonide esindajatest eestseisuse.

Postitatud rubriiki Virumaa Entsüklopeedia | Kommenteerimine suletud

VE: Jõhvi linna kronoloogia

1241.aastal mainitakse esmakordselt praegust Jõhvit kirjasõnas Taani Hindamise Raamatus (Liber Census Dainiae) Gevi küla nime all (20 adramaa suuruse külana)

1364.aastal esimene teade Jõhvi kirikust, mis oli arvatavasti puust ja kasutati kindlusena.

1782.aastal ehitati Jõhvi keskusesse hobupostijaama hooned (lammutati 1975)

23-25. septembril 1825.aastal peetakse Jõhvis esimest korda nn. Mihkli laata.

22.aprilil (ukj) 1841 avab proviisor Franz Moritz Leidenforst Jõhvis apteegi, mis oli üks esimesi maa-apteeke Eestis.

4.septembril 1862 esineb uue Jõhvi kihelkonnakooli õnnistamisel õpilaskoor köster-koolmeistri Joosep Siegfried Saare juhatusel. Seda kuupäeva peetakse segakoor “Heli” sünnipäevaks, kuigi koorile nime “Heli” taastamine pärineb alles 1954.aastast.

2.juulil 1865 oli Jõhvi kirikus 119 laulja osavõtul “Essimenne laolo-pühha”, kus esinejaid oli Lüganuse, Jõhvi ja Viru-Nigula kihelkonnast.

1881.aastal oli Jõhvis 404 elanikku.

1883.aastal asutati Jõhvi priitahtlik Tulekaitsemeeste Selts. Maja ehitati 1895.aastal (asus praeguse maaliinide bussijaama kohal).

29.augustil 1917 kuulutati Jõhvi aleviks; esimeseks alevivanemaks sai notar Karl-Johannes Väli (Välli). Jõhvis elas 1300 elanikku.

16.jaanuaril 1919 vabastatakse Jõhvi enamlaste võimu alt.

1926 asutati Jõhvi spordiselts “Kalju”. Likvideeriti 1944.

25.juulil 1926 oli Jõhvi mõisa verandal Jõhvi I laulu- ja muusikapäev, kus osales 14 laulukoori 400 lauljaga ning 10 pasunakoori 160 mängijaga.

10.detsembril 1927 hakkas ilmuma ajaleht “Jõhvi Teataja”.

1929.aastal asub Jõhvi mõisa Eesti kaitseväe 4. Üksik jalaväepataljon Voldemar-Karl Koch juhatusel.

3.augustil 1929 hakkab Jõhvis ilmuma “Alutaguse Teataja”; ilmumine kestis 1934.aastani.

15.märtsil 1930 hakkas Jõhvis ilmuma ajaleht “Alutaguse Elu”. Ilmus 537 numbrit ja see kestis kuni 27.septembrini 1933.

25.juulil 1931 võeti Jõhvis pidulikult vastu riigivanem Konstantin Päts.

1.mail 1932 alustas Jõhvis tegutsemist Virumaa kaevanduskool, mis tegutses 1940.aastani.

10.juunil 1935 avati Jõhvis K. Pätsi ja J. Laidoneri osavõtul Jõhvi kihelkonna Vabadussõjas hukkunute mälestussammas. Eskiisi autoriks oli Kask.

1.aprillil 1938 elas Jõhvis 2535 inimest.

1.mail 1938 Sai Jõhvi linna õigused ja esimeseks linnapeaks sai Aleksander Danilevsky.

3.augustil 1943 oli Jõhvi suur tulekahi, milles hävis 1/3 linnast (91 elumaja, 129 kõrvalhoonet) ja hukkus 2 inimest.

1946.aastal ehitasid saksa sõjavangid praegust Rakvere tänavat.

1.mail 1948 avati Ehitajate klubi, praegune Jõhvi Teatrimaja. Jõhvi sai lavaga saali ja statsionaarse kino.

25.veebruaril 1949 moodustati Jõhvi maakond.

24.juulil 1949 toimus Toila-Orus Jõhvimaa I laulupäev.

20.oktoobrist 1949 kuni 29.oktoobrini 1960 ilmus Jõhvi rajooni ajaleht “Sotsialismi Tee”.

1950 alustas Jõhvis tegevust kaevandus nr 2; kaevandus suleti 1973.

1953 valmis kino “Rahu” (alates 1996 asub selles Jõhvi raamatukogu.

1959 alustas tegevust Jõhvi Leivatehas.

14. oktoobril 1960 lakkas Jõhvi linn olemast – temast sai üks Kohtla-Järve linnaosadest.

1964 hakatakse ehitama Jõhvi mikrorajooni 5000 elanikule.

1965 valmib Jõhvi pangahoone (Rakvere tn 17).

1972. aasta novembris valmis ajakirjandusmaja (Sompa t 1a).

1978 avati viadukt.

26.augustil 1978 avati kultuuripalee “Oktoober” – Jõhvi sai pöördlavaga teatrisaali.

18.augustil 1988 toodi taas välja Jõhvi rohe-valge-roheline lipp.

29.mail 1990 kõrvaldati Jõhvi administraatorihoonelt ENSV vapp.

2.juunil 1990 kell 12.30 heisati Jõhvi administraatorihoonel Eesti Vabariigi rahvuslipp.

27.augustil 1991 taastati Jõhvi linnaõigused.

11.novembrist 1993 sai endine kultuuripalee “Oktoober” uue nime – Jõhvi Kultuurikeskus.

7.veebruaril 1992 valiti Jõhvi linnapeaks Aavo Keerme.

Alates 20.märtsist 1992 on Jõhvi Postkontor ja Jõhvi postiindeks EE2045.

27.novembril 1992 ilmus ajalehe “Põhjarannik” lisana “Jõhvi Teataja” nr 1.

23.juuni 1993 avati kolmandat korda Jõhvi kihelkonna Vabadussõjas langenute mälestussammas.

24.juunil 1993 andis president Lennart Meri Viru Üksikule Jalaväepataljonile üle lipu Jõhvi Keskväljakul.

11.juunil 1995 oli Jõhvi pargis Virumaa laulupidu.

Kronoloogia aluseks on kodu-uurija Lembit Kiisma Jõhvi linna kohta kogutud materjalid.
Ülevaate koostas Arthur Ruusmaa.

Postitatud rubriiki Virumaa Entsüklopeedia | Kommenteerimine suletud

Kohtla-Järvel suur tõukoertenäitus

19. jaanuaril 2002, laupäeval korraldab Kohtla-Järve Piirkondlik Kennelklubi Kohtla-Järve Vahtra koolis rahvusliku tõukoertenäituse, millest võtab osa 277 koera 86 tõust.

“Inimestel, kes tunnevad huvi tõukoerte vastu, on harukordne võimalus näha nii palju tõuge ühe päevaga ja ühes kohas”, ütles Kohtla-Järve kennelklubi juhataja Silvi Kupinskaja.

Korraldajate sõnul on kõige haruldasemad tõud näitusel hispaania vesikoer, belgia lambakoer, glen of imaal terrier, nn “taskukoerad” ja dekoratiivkoerad. Loomulikult on suurearvuliselt esindatud “suured” koerad  saksa dogi, rottweiler, bokser, dobermann, suurshnautser ning erinevad mastiffid. Korraldajate sõnul on näitusel koeri igale “maitsele”.

Näitusel toimuvad võistlused laps ja koer, junior-handler, paaride võistlus ja ühe omaniku kaks koera erinevast tõust. “Laps ja koer” võistlusel hinnatakse kuni 9 aastaste laste koerte esitamisoskust. “Junior-handler” võistlusel esitavad noored osalejad vanuses 10-17 enda ja teiste koeri.Võistluste orienteeruv algusaeg kell 15.30

Näituse kõrgpunkt on kell 16.15 kui toimub rühmavõistlus. Rühmavõistlustel valitakse näituse parimate koerte seast iga grupi võitja ja näituse esiviisik.

Näitusel hindavad koeri Venemaa ja Eesti eksperdid.

Käesolev rahvusvaheline näitus on juba kaheteistkümmnes näitus, mida klubi korraldab. Kohtla-Järve Piirkondlik Kennelklubi korraldab näituseid 1996. aastast.

Ligi kolmandik näituse osalejatest on koeraomanikud Soomest, Venemaalt ja Lätis. Kõige kaugemalt tulevad näitusele koeraomanikud Moskvast ja Shotshist(linn Musta mere ääres).

Näituse peasponsor on Purina ja Nigula Õlu

Pilet lastele 5 EEK ja täiskasvanutele 15 EEK.

Kodulehekülg http://koerad.kolhoos.ee

Postitatud rubriiki Info | Kommenteerimine suletud