Urmas Majajääs – Ida-Viru maavalitsuse arenguosakonna juhataja.
Virumaa fondi esimene juht
Virumaa
Omavalitsused
Virumaa Entsüklopeedia
Meedia
Külastatavus
Admin
-
Tere taas!
Viimased postitused:
VE: Majajääs, Urmas – majandustegelane
Postitatud rubriiki Määratlemata
Kommenteerimine suletud
VE: Tiit Kuusmik
|
|
Postitatud rubriiki Virumaa Entsüklopeedia
Kommenteerimine suletud
VE: Kutashov, Nikolai – teadlane ja majandustegelane
Nikolai Kutashov (19.12.1950, Venemaa)
Foto: Peeter Lilleväli
Endine Põlevkiviinstituudi vanemteadur ja RAS Kiviter peadirektor.
1991 augustiputši järel lõpetas aktiivse tegevuse interliikumises.
Teadusdoktori kraadiga pikaajalist planeerimist ja meeskonna koostamist ning selle töö juhtimist täiuslikult valdav majandusjuht.
Viis erastatud Nitrofert AS-i tööstusettevõtete TOP-10esse.
Oli sunnitud ASist Nitrofert lahkuma mitmete suurinvesteeringute mittelaekumiste pärast. Tegutseb väike-ettevõtjana ja konsultandina.
Riigikogu valimistel 2007 kandideeris Eestimaa Rahvaliidu nimekirjas.
Avo Blankin
xxx
Endine inter sai valitsuselt kodakondsuse
ENNO TAMMER
Valitsus andis majandusministeeriumi ettepanekul eriliste teenete eest Eesti Vabariigi kodakondsuse Interrindega seotud Eesti iseseisvuse endisele vastasele, praegusele AS Nitroferdi direktorile Nikolai Kutashovile.
Kutashovile taotles eriliste teenete eest kodakondsuse andmist majandusministeerium, kuid «Postimehe» andmeil oli veel esmaspäeva õhtul selge, et Kutashovile kodakondsuse andmist ei ole valitsuse istungi päevakorras.
Vajaliku dokumentatsiooni valmistas ette siseministeerium ning «Postimehe» andmeil lükati alles eile hommikul siseminister Märt Raski algatusel kodakondsuse andmine päevakorda.
«On kasulik, et suurettevõtte juht pole Küprose ega mõne teise riigi, vaid Eesti kodanik,» tutvustas peaminister Tiit Vähi eilsel pressikonverentsil majandusministeeriumi taotlust.
Murmanski oblastis Poljarnõis sündinud Kutashov, keda töö tõi Kohtla-Järvele Põlevkivikeemia Instituuti, sai tuntumaks 1989. aasta lõpul, kui alustas Eesti iseseisvuse vastu suunatud poliitilist tegevust.
1990. aasta märtsist oli Kutashov Töökollektiivide Ühendnõukogu Kohtla-Järve linnanõukogu esimees ja ka ühendnõukogu presiidiumi liige.
Dvigateli peadirektori Vladimir Jarovoi juhtimisel tegutsenud Töökollektiivide Ühendnõukogu moodustas teovõimsama osa Interrindest. Koos direktorite Jarovoi ja Igor Shepelevitsiga osales ka Kutashov Eesti- vastastel kihutuskoosolekutel.
Eriliste teenete eest Eesti Vabariigi kodanikuks saanud Kutashov kuulus ka Eesti NSVs loodud nõukogude võimu ja kodanike õiguste kaitse komitee aktiivsemate liikmete hulka.
Aastatel 1989-91 NSV Liidu rahvasaadikuna oli Kutashov selgelt suurriiklike ambitsioonidega saadikurühma Sojuz liige.
«Postimehe» andmeil eesti keele oskus ei ole Kutashovi tugevamaid oskusi.
«Mis puutub veel Kutashovi, siis oli tal valed poliitilised arusaamad ilmselt mõned aastad tagasi, kuid praegu on ta suurettevõtte juht ja toonud Eestile miljoneid ja miljoneid kroone riigikassasse,» tõdes Vähi eile ajakirjandusele.
Kiviteri baasil moodustatud mineraalväetisi tootev AS Nitrofert kuulub 100-protsendiliselt Gazpromile.
Allikas: http://luup.postimees.ee:8080/leht/96/09/04/uudis.htm
Postitatud rubriiki Virumaa Entsüklopeedia
Kommenteerimine suletud
VE: Rein Kuusmik
|
|
Postitatud rubriiki Virumaa Entsüklopeedia
Kommenteerimine suletud
VE: Korb, Valeri – poliitik
Endine kaevur ja komsomolijuht. Leningradi kõrgema parteikooli lõpetamise järel tegi karjääri Eesti Põlevkivi parteikomitee sekretäri asetäitjana. Interliikumise ja augustiputši-aegne Kohtla-Järve linnapea.
Septembris 1991 juhtis linnapeana Kohtla-Järve 1. Keskkooli õpilaste piketi laialiajamist (kasutati tuletõrjeauto veejuga).
1991. a. sügiseste erakorraliste kohalike valimiste järel taandus Kohtla-Järve aselinnapeaks ja hiljem Ahtme linnaosa vanemaks.
Kahtedel järjestikustel valimistel võitnud valimisliidu liider – vastavalt Kohtla-Järve linnapea ja Kohtla-Järve linnavolikogu esimees.
Keskerakonna Kohtla-Järve üks kohalikest legaalsetest liidritest ja Riigikogusse pürgijatest.
Avo Blankin
xxx
Korb jätkab linna valitsemist
Kuigi Keskerakonnal puudub linnavolikogus enamusest üks hääl, õnnestus tal eile tänu vastasleerist üle meelitatud häältele valida linnavolikogu esimeheks taas oma kohalik liider Valeri Korb.
|
35kohalises volikogus 17 liikmega esindatud Keskerakond seadis eile volikogu esimehe kandidaadiks Valeri Korbi. Res Publica neli volikogu liiget pakkusid vastaskandidaadiks oma kohaliku liidri Hants Hindi, keda eelneva kokkuleppe kohaselt pidid toetama ka volikogus kokku 14 kohta omavad Eestimaa Ühendatud Rahvapartei, valimisliit Meie Kohtla-Järve ja Eestimaa Rahvaliit.
Kui salajase hääletamise sedelid olid loetud, selgus, et Korbi poolt hääletas 20 ja Hindi poolt 15 volikogu liiget.
Keskerakond meelitas mõned saadikud üle
Valeri Korb ütles pärast hääletustulemuste selgumist Põhjarannikule, et ta ei tea, kellelt peale keskerakondlaste ta sai veel kolm toetushäält, mis talle volikogu esimehe ametikoha tagasid. “Mingisuguseid kokkuleppeid meil kellegagi ei olnud. Me kohtusime teisipäeval Res Publica saadikutega, aga mingeid kirjalikke lepinguid ei sõlminud. Tegime neile oma pakkumised ja ettepanekud, kuidas võiks koostööd teha, aga vastust sellele, kas nad hääletavad meie poolt või mitte, me nendelt ei saanud,” ütles Korb, kelle sõnul Keskerakond teiste erakondade või valimisliitudega läbirääkimisi ei pidanud.
EÜRP nimekirjast volikogusse pääsenud bussifirma Angiras juht Viktor Golub tunnistas Põhjarannikule, et tema hääletas Valeri Korbi poolt, kuna pidas seda õigeks valikuks.
EÜRP liider Viktor Andrejev oli pettunud, et Golub Korbi toetas. “See inimene näitas sellega, et ta ei pea kokkulepetest kinni – meie silmis on see puhas reetmine. Ta vedas alt nii meid, kui oma valijaid. Tema motiivid on meile täiesti arusaamatud,” ütles Andrejev.
Andrejevi sõnul avaldasid keskerakondlased paljudele EÜRP nimekirjas kandideerinud saadikutele tugevat survet, et neid oma leeri meelitada. “Mul on hea meel, et kõik peale Golubi oma põhimõtetele ja valimiseelsetele lubadustele kindlaks jäid,” ütles Andrejev.
Lisaks Golubile õnnestus Keskerakonnal vastasleerist üle meelitada veel kaks inimest. Nii Viktor Andrejev kui Meie Kohtla-Järve liider Joel Guljavin on kindlad, et nendeks olid Res Publica liikmed Hants Hint ja Vjatðeslav Akimov.
“Siin ei ole mingit kahtlust, et Korb sai toetushääled just nendelt. EÜRP, Meie Kohtla-Järve, Rahvaliidu ja Res Publica saadikud leppisid eelnevalt kokku, et enne hääletamist näidatakse sedeleid üksteisele – seda tegidki kõik peale Hindi ja Akimovi,” ütles Guljavin.
Nii Hint kui Akimov kinnitasid aga Põhjarannikule, et nemad Korbi poolt ei hääletanud. “Ma hääletasin ikka enda poolt. Selline tulemus lõi mind ennastki rööpast välja,” ütles Hint.
“Las nad klaarivad omavahel, kes Korbi poolt hääletas,” ütles Akimov ja viipas käega EÜRP saadikute poole.
Hint sai volikogu aseesimeheks
Volikogu aseesimeheks valiti eile Hants Hint, kusjuures tema kandidatuuri seadis üles Keskerakond. Hindi poolt oli 19 volikogu liiget. Lisaks 17 keskerakondlase häälele andsid poolthääle tõenäoliselt ka Hint ise ja Akimov. Kahtlustades Hinti kokkuleppe murdmises volikogu esimehe valimisel, ei toetanud Hinti EÜRP, Meie Kohtla-Järve, Rahvaliidu liikmed ning kaks Res Publica liiget Erika Kruup ja Jüri Reiska.
Teisipäeval Keskerakonna Kohtla-Järve juhtidega toimunud kohtumise kohta ütles Hint samuti, et seal mingeid kokkuleppeid ei sõlmitud. “Nad tunnistasid seal küll, et on linna juhtimisel palju vigu teinud ning lubasid tulevikus arvesse võtta Res Publica eetikakoodeksi põhimõtteid. Me ütlesime, et tahame saada volikogu esimehe ja kahe komisjoni esimehe kohti, aga mingit lepingut me ei teinud,” kinnitas Hint.
Linnapead hakkab Kohtla-Järve volikogu valima tõenäoliselt järgmisel nädalal. Valeri Korb ütles, et Keskerakond ei ole veel otsustanud, kes on nende linnapeakandidaat. “Tänase päeva hääletustulemused on tarvis veel läbi arutada. Võib-olla tahab keegi tulla meiega linnapea ja linnavalitsuse koosseisu üle läbi rääkima,” sõnas Korb.
Viktor Andrejev ütles, et eile kaotuse osaliseks saanud neli poliitilist jõudu hakkavad arutama oma edasist tegevuskava. “Tõenäoline on, et meil tuleb jääda konstruktiivsesse opositsiooni, kuid üritame ka selles rollis linna juhtimises kaasa rääkida ja oma valijatele antud lubadusi täita nii palju kui võimalik,” ütles Andrejev.
ERIK GAMZEJEV
Põhjarannik, 8.11.2002
xxx
Prokurör taotles eile kohtult Valeri Korbi süüdistuse täiendamist,
kohtupidamine riisumises ja võltsimises süüdistatava Korbi ja Ene Erro üle jätkub veebruaris.
Ida-Viru prokuratuur taotles eile Ida-Viru maakohtus Valeri Korbile esitatud süüdistuse täiendamist riigile tekitatud kahju osas. “Vastavalt riigikohtu lahenditele tuleb riigile tekitatud kahju mõiste lahti seletada,” põhjendas taotluse esitamist prokurör Indrek Rebase.
Tema vahetult enne kohtuvaidlusi esitatud taotlus tekitas kohtus ja kohtualuste kaitsjates Monika Mägis ja Anatoli Jaroslavskis hämmeldust. Mägi leidis, et kaitse ei suuda vahetult pärast sellist prokuratuuri käiku kohtuväitlustes adekvaatselt osaleda, ning palus vaidlused edasi lükata. Kohus rahuldas selle taotluse ning kohtupidamine praeguse Kohtla-Järve volikogu juhi Valeri Korbi ja linnasekretäri Ene Erro üle jätkub 5. veebruaril.
Blankin ei taha mäletada
Eile jõudis kohus üle kuulata kolm tunnistajat, nende seas oktoobri algul kohtusse mitteilmumise pärast 2400 krooni trahvi saanud 1990. aastate keskpaigas volikogu juhtinud Avo Blankini ja endise linnavalitsuse liikme Tõnis Puusepa. Lisaks kuulati üle ka linnavalitsuse istungite protokolle toona sekretäri-asjaajajana arvutisse sisestanud praegune linnavalitsuse vanemraamatupidaja Katrin Allikvee.
Ei Blankin ega Puusepp suutnud oma tunnistustes midagi olulist öelda. Blankin rääkis Erro taskus pidevalt “tiksuma” kippunud mobiiltelefonist häirituna, et ei suuda toonaseid sündmusi meenutada ja jääb seega eeluurimise ajal antud ütlustele kindlaks.
“Ma olen ise nii palju kannatanud, et ei soovi enam neid aastaid meenutada. Olen oma mälust kõik Kohtla-Järvel tegutsetud aastad kustutanud,” rääkis Blankin ning palus kohtul talle oktoobris esitatud trahv tühistada. Praegu Tallinnas elava ja juhutöödest elatuva Blankini sõnul anti kohtukutse üle tema eakale emale, kes poja säästmiseks selle talle edasi andmata jättis. “Ma sain sellest istungist teada ajakirjanduse vahendusel,” ütles Blankin.
Puusepp ei tea midagi
Ka Tõnis Puusepp märkis kohtus, et jääb varasemate ütluste juurde, kuna ei usalda aastaid tagasi toimunud sündmustest rääkimisel oma mälu. Puusepp tunnistas, et tema valduses olevatel dokumentidel pole märkeid, nagu oleks linnavalitsuse istungitel linnapeale preemia maksmist arutatud – tema seda ei mäletavat.
“Aga protokollist nähtub, et te võtsite preemia maksmise osas lausa sõna. See oleks pidanud teile ju meelde jääma,” märkis prokurör Rebase. Puusepp kordas, et ei mäleta sellest midagi.
Praegust Kohtla-Järve volikogu esimeest Valeri Korbi ja linnasekretäri Ene Errot süüdistatakse linna raha riisumises.
Preemiad paberil takkajärele
1996. ja 1997. aastal maksti linnapeana töötanud Korbile riiklike tähtpäevade puhul preemiaid kokku 43 650 krooni ulatuses.
Korbile pannakse süüks ka seda, et soovides hiljem jälgi peita, võltsis ta linnavalitsuse istungite protokolle, lisades neile punkte, nagu oleks linnavalitsus oma istungitel Korbile preemiate määramist arutanud.
Juunikuus toimunud kohtuistungil kinnitasid mitmed tunnistajad, et linnavalitsus preemiate maksmise küsimust ei arutanud. Üks neist, Olga Fjodorova rääkis, et koostas hiljem, kui kaitsepolitsei asja vastu huvi hakkas tundma, uued linnavalitsuse istungiprotokollid, millest nähtub, et Korbile toetuste maksmise küsimust siiski arutati.
Fjodorova jutust selgus, et ta tegi seda oma ülemuse Ene Erro näpunäidete järgi, et preemiate maksmine tagantjärele “seadustada”.
Mõlemad kohtualused on oma süüd kriminaalasja algatamisest alates eitanud.
ARGO SOOLEP
Põhjarannik, 27.11.2003
xxx
|
  |
|
|
|
||
|
||||
|
|
|||
Postitatud rubriiki Virumaa Entsüklopeedia
Kommenteerimine suletud
VE: Kiir, Avo – praost
Avo Kiir, EELK Viru praostkonna praost
1992-1995 EELK Viru praostkona abipraost, 1995-1997 EELK Viru praostkonna praosti k.t, 1997- EELK Viru praostkonna praost, EELK Iisaku koguduse vaimulik, EELK Kirikukogu liige.
Riikogu liige(1992 – ?)
Mitmel korral Jõhvi Linnavolikogu liige ja esimees.
2003. aasta märtsis valitud Iisaku vallavanemaks.
Avo Blankin
xxx
Jõuluöö mõtisklus
AVO KIIR,
Viru praost
“Oli pime ja tormine öö…” Umbes nii algavad klassikalised detektiivromaanid. Kohe alguses sooritatakse kuritegu, seejärel otsitakse sellele mitmesuguseid võimalikke lahendusi ja viimases peatükis tuleb tõde lõpuks päevavalgele. Kurjategija avastatakse ning müsteerium on lahendatud.
Kriminaaljuttude puhul ei saa me tegelikult rääkida müsteeriumist ehk saladusest, vaid eelkõige mõistatusest. Saladuse ja mõistatuse vahe on selles, et mõistatusel on olemas lahendus, müsteeriumil aga mitte.
Jõuluöö ei paku mõistatustele lahendusi, pigem kutsutakse meid osadusse, et seista silmitsi tõelise müsteeriumiga selle sõna sügavamas tähenduses. See saladus on nii sügav, nii seletamatu, et mitte ükski inimolevus ei suuda seda lõpuni mõista, lahendada ega seletada. Ainus, mida me teha saame, on hinge kinni hoides imestuse ja aukartusega selle ees seista.
“Oli pime ja tormine öö…” Väga võimalik. Igal juhul Petlemmas oli öö kindlasti pime. Selle kohta, kas ilm oli tuuline või mitte, andmed puuduvad. Võib arvata, et meile tuntud laulu sõnad “Kesktalvel külmal ajal…” ei sobi iseloomustama olukorda, kus tegevus toimus, sest sellisel juhul ei oleks karjastel oma karjaga väljas midagi teha. Aga mõnes mõttes võime siiski tormist rääkida. Tormist, mis iseloomustab meie maamuna iga ööd, kus rahvas sõdib rahva vastu, kus raha ja võimu pärast ei anta armu oma liigikaaslasele ning kus kurjus luurab varjuna, oodates võimalust, et haarata kontroll meie elu üle.
Sellisel pimedal ja tormisel ööl keset maailma, mis ei olnud sugugi vähem hull ega korrumpeerunud kui tänapäeval, sai Jumala sõna lihaks. Neitsist sündinuna tuleb Jumal inimlapsena meie keskele. Inglid taevas laulavad sellest ning karjased jätavad oma karja ja ruttavad vaatama. Targad mehed idast imestavad erilise valguse üle taevas ja asuvad teele, et tervitada lapsukest sõimes. Ärevuses on ka kuningas Herodes, keda hirmutab kõmu uuest kuningast. Asjaosalised tunnetavad, et Petlemma laudas on sellel pimedal ööl juhtunud midagi uskumatult tähtsat. Kuid tegu ei ole mõistatusega, mida võiks lahendada – tegu on saladusega.
Kindlasti on iga lapse sünd müsteerium. Bioloogid võivad küll seda protsessi kirjeldada ja arstid mõningal määral kontrollida, kuid elu tekkimine jääb siiski saladuseks. Aga täna ei räägi me mitte lihtsalt ühe lapse sünnisaladusest.
See, et kusagil Kesk-Ida pimeda küla tagahoovi sõimes sündinud laps kord kuulsaks meheks saab, võib samuti mõnes mõttes saladus olla, kuid ka see ei ole põhjus, et sellest täna rääkida.
Ehk peegeldab ka mõni muu asi selle öö saladust, kuid ükski neist ei määra selle sisu.
Jõulude tõeline saladus seisneb Kristuse sünnis. Jumala sõna võtab inimese kuju ja saab üheks meie seas. Tõeline müsteerium on see, et Jumal valis just sellise mooduse meie juurde tulekuks.
Usk, mida jõuluööl esile kutsutakse, toetub saladusele, kus Jumal armastab maailma oma poja läbi. Siin ei ole mingit pistmist seletuste, praktilise meele ega loogilise mõtlemisega. Samuti ei ole siin erilist tähtsust sõimel ega õlgedel, lammastel ega karjastel, keda oleme harjunud nägema mesimagusatel postkaartidel. Meie usk rajaneb tõsiasjal, et Looja saab looduga üheks. Tema arm, mis meid vastupandamatu jõuga haarab, on nii tugev, et isegi patt ja surm peavad lõplikult taganema.
See oli pime ja tormine öö Petlemmas 2003 aastat tagasi. Kolmkümmend kolm aastat hiljem oli üks teine pime ja tormine öö, mil nüüd juba meheks sirgunud jõululaps jagas enne oma ristisurma jüngritele leiba ja veini. Laps, kes tuli alguses maailma sõimes, tuleb taas meie juurde pühas armulauas. Sõna, mis sai ihuks ja vereks Petlemmas, teeb sama müsteeriumi läbi pühas õhtusöömaajas. Me ei saa olla külalisteks püha öö sõime juures, kuid see, kes seal sõimes tookord magas, ootab meid igal pühapäeval altaril. Oma kummardused saame talle teha siis, kui teda armulaual vastu võtame.
Jumal sai lapseks, et kasvada meheks ja anda oma elu maailma eest. Petlemmas sündis lapsuke selleks, et saada iga rahva ja iga inimese päästjaks. Risti löödud ja üles tõusnud Jeesuses lepitab Jumal endaga iga inimese.
Lugu Jeesuse elust, tema surmast ja ülestõusmisest algab küll sünnilooga pühal ööl, kuid ei lõpe sellega. Tahumata sõim ja konarlik rist olid tehtud puust. Ja mõlemad, nii sõim kui ka rist, mis teda aastakümneid hiljem kandis, osutavad tema olemuse saladusele. Nad viitavad Jeesuse sünni ja ristisurma müsteeriumile.
Oli pime ja tormine jõuluöö Petlemmas, oli pime ja tormine keskpäev Kolgatal, on pime öö täna siin Virumaal. Ometi on nii need kui ka kõik järgnevad ööd ning kogu meie elu täidetud Jumala armastuse igavese valgusega Jeesuses Kristuses. Saladus, mida me täna õhtul sügavalt austame, ei ole meile lahendamiseks antud mõistatus, sest Jumal ei ole mõistatus. Küll aga oleme me ise üks suur küsimärk. Jumal on leidnud lahenduse meie eksistentsi küsimusele. Ta on saanud inimeseks, et meie võiksime saada Jumala lasteks. Ta on ulatanud oma päästva käe ning ootab kannatlikult, millal me seda märkame ja sellest kinni haarame. Iga ristiinimene on tänulik ja rõõmus, et Kristuses on meile antud päästja. Me nimetame seda jõulurõõmuks ja oleme õnnelikud, et saame seda üksteisega jagada.
Olgu taevaisa selle eest tänatud.
Kolmapäev, 24.12.2003
Postitatud rubriiki Virumaa Entsüklopeedia
Kommenteerimine suletud
VE: Keerme, Aavo – Jõhvi linnapea
Aavo Keerme, Jõhvi linnapea
Jõhvi linnaõiguse taastamise alustamisest alates ja tänase Jõhvi esimene mees.
Tegusa ja väikearvulise linnavalitsuse näidise rajaja.
Ida-Viru Omavalitsuste Liidu endine esimees.
xxx
Jõhvi linnapea astus Reformierakonda
21.01.2004 16:43PM Online
Jõhvi linnapea Aavo Keerme liitus detsembris Reformierakonnaga, teatas erakond.
Juba mitmel valimisperioodil Jõhvi linna juhtinud Keerme märkis, et ettepanek Reformierakonnaga liituda tehti talle esimest korda juba kuus aastat tagasi.
Enne Reformierakonnaga liitumist kuulus Avo Keerme Mõõdukate ridadesse. Koos temaga liitusid Ida-Virumaal Reformierakonnaga ka seni Mõõdukate piirkondlikku juhatusse kuulunud Illar Kaasik ja Ülle Politajev.
Postitatud rubriiki Virumaa Entsüklopeedia
Kommenteerimine suletud
VE: Kaldur, Peeter – vaimulik, avaliku elu tegelane
Peeter Kaldur, Jõhvi Mihkli koguduse õpetaja
Ontika mõisa taastamise algataja, Ontika arendus- ja koolituskeskuse looja, II maailmasõja ohvrite Jõhvi kalmistu taastamise algataja, Peterburi ja Moskva eestikeelsete koguduste tegevuse Eesti-poolne vahetu toetaja.
EELK Viru praostkonna ekspraost, Virumaa Fondi viimane tegevdirektor, maavanema nõunik.
Virumaa Entsüklopeedia: A, B, C, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, R, S, T, U, V, Õ, Ä, Ö, Ü
Postitatud rubriiki Virumaa Entsüklopeedia
Kommenteerimine suletud
VE: Ülo Jõgisoo
Ülo Jõgisoo, Vaivara vallavanem
Postitatud rubriiki Määratlemata
Kommenteerimine suletud
VE: Murd, Raivo – majanduskegelane
Raivo Murd oli Virumaa Fondi esimees, Narva linnapea; ELL esimees.
Praegu AS ŽUR direktori asetäitja ja oma kodukandi Narva-Jõesuu LV nõunik
Avo Blankin