Marko Kaldur, Ida-Viru turismispetsialist
kaldur@ida-viru.ee
Jällegi jõuame tagasi probleemi juurde, mis puudutab Ida-Viru noori ning nende tulevikku.
Et meie maakonnas, ega ka mujal Eestis ei ole probleemilks ametnike vastuseis uutele tulijatele. Loomulikult, ka see esineb, sest kes meist ei tahaks säilitada oma positisiooni ja töökohta.
Kuid Ida-Virumaal on probleem hoopis muus.Probleem on noortes endis. Selles, et nad ei viitsi, ega taha teha midagi oma kodumaakonna heaks. Nad parem lähevad ära Tallinnasse või Tartusse, ning on seal koristajad, müüjad, turvatöötajad, sekretärid, müügiagendid…Neil puudub vähimgi algatusvõime ja huvi oma kodukandi arendamiseks.
Nad väidavad, et Tallinn on maailm, vabadus ja tõeline elu. Oleks neist siis mõnedki maailma vähemalt näinud! Kahjuks aga mitte. Enamuse kogemus “maailmaga” piirdub Tartu, Tallinna ning Serena veekeskusega. Mida sellistelt noortelt üldse oodata võib?
Nad ei tea, mis mujal toimub, nad põlgavad oma kodukohta, nad hülgavad kogu oma mineviku. Kas sellistel inimestel on tulevikku?
Praegugi on palju noori, kes töötavad väga headel ning mõjuvatel kohtadel Ida-Virumaal. Enamasti süüdistatakse neid, et töökoha saamisel kasutati korruptsiooni, oma vanemaid, poliitilist tausta jne. Kuid kas on keegi süüdistajatest ise samale kohale saada proovinud?
Noored, kes praegu Ida-Virus nö. “tegijate” hulka kuuluvad, on saavutanud oma koha vaid isiklike võimete põhjal. Sest nad tahavad midagi korda saata Ida-Virumaa hüvanguks. Ning kuna keegi teine ei ole avaldanud soovi samale töökohale saamiseks, siis loomulikult võetakse need, kes huvi tunnevad ning midagi head korda saata soovivad.
Ja on väga tervitatav, et noored mujalt Eestist tulevad Ida-Virumaale. Sest neil on oma tulevikunägemus, nemad teavad, mida tahavad. Need noored näevad Ida-Virumaa perspektiivi, neid ei heiduta asjaolu, et Ida-Virumaal näiteks puudub korralik ööklubi ajaveetmiseks. Sest nad ise teevad kõik, et oleks selline koht, sellised ettevõtted ja üritused.
Nukkker on öelda, kuid kahjuks seisab Ida-Virumaa tulevik praegu vaid neil vähestel noortel, kes siia jäänud või siia kunagi tagasi tulevad. Ja kui ülejäänud siia kunagi naasevad (saba jalge vahel ning valmis ka kõige räpasemateks töödeks), siis ei pruugi enam arvestatavaid kohti olla.
Seetõttu on vajalik nii Ida-Viru Maavalitsuse kui ka kõigi kohalike omavalitsuste ning kolmanda sektori esindajate koostöö.
Et soodustada uue vere tulekut maakonda. Et luua tingimused, kus Ida-Viru maakond ei mõju vaid kriminaalse piirkonnana, vaid uusi ideid ja uut mõtlemist soodustava kohana. Et näidata maakonna potentsiaali ja arenguvõimalusi, kõigile!
Info Ida-Viru tegijatest noortest aadressil http://ant-klubi.ida-viru.ee
Kristiina Nurk
Idapoolsed maakonnad tihendavad suhteid
VÕRUMAA TEATAJA, 17.01.2002
ARVED BREIDAKS
Võru ja Ida-Viru maavanem arutasid teisipäeval Võrumaal Eesti idapiiri valvega seotud küsimusi, eeskätt nn rohelise piiri valvamise probleeme. Kõne all oli veel kutseharidus- reform ning Luhamaa piiripunkti kavandatav transpordikeskus.
“Vaatasime kordonite arengut, piiri valvamist, arutasime rohelise piiri valvamist,” ütles maavanem Mait Klaassen pärast ringsõitu Ida-Viru kolleegi Rein Aidmaga.
Nii Võru kui Ida-Viru maakond saavad pärast Eesti ühinemist Euroopa Liiduga liidu idapoolseimateks provintsideks, mis toob kaasa vastutuse suurenemise, ka piirivalve osas.
Klaasseni sõnul arutati seoses idapiiriga ka transpordiprobleeme, mis Ida-Virumaal on valdavalt samad mis Võrumaal. Erinevalt Võrumaast ei kavanda Ida-Virumaa rajada oma piiriäärset transpordikeskust. Luhamaa keskusest peaks Klaasseni sõnul saama nii veokite peatus- kui ka kauba ümberlaadimiskoht.
Peale selle arutas Klaassen Aidmaga kutsehariduse ümberkorraldamist. Klaasseni sõnul luuakse Narva samasugusel põhimõttel töötavat kutsehariduskeskust, nagu on Väimelas.