• Tere taas!

    Kreekide õitsemise aeg


    Viimased postitused:

     

Kotkast saab Nord Strimi logistikakeskus

Kotkast saab Läänemere gaasijuhtme tähtis logistikakeskus

ETV24, 25.03.2008 20:37

Kotkast saab Läänemere gaasijuhtme Nord Stream ehitustööde üks tähtsamaid logistikakeskusi.

Kotkas Mussalo saarel rajatakse juba tänavu torude betooniga katmise ettevõte ja Hankos torude vaheladu. Need annavad kolmeks aastaks tööd paarisajale inimesele, vahendasid YLE uudised.

Kuigi Soome riik alles kaalub, kas anda Euroopa ühele suuremale ehitusele keskkonnaluba, on sadamalinn Kotka juba pakkunud ettevõttele ruumi. Kotka linnapea Henry Lindlöf usub, et riik jääb ettevõttega rahule, ja peab seda olukorras, kus metsa- ja paberitööstuse olukord on muutumas, heaks võimaluseks.

Nord Stream AG avalike suhete juhi Sebastian Sassi arvates saab Kotkast gaasijuhtme ehituse üks tähtsamaid logistikakeskusi.

Gaasijuhe tuleb 1200 kilomeetri pikkune ja selleks kulub 100 000 kaheteist meetri pikkust terastoru. Pooled neist kaetakse betooniga Kotkas ja toimetatakse otse paigalduslaevadele merel või vahelattu Hankos.

Kahe Läänemere põhja uputatava toru kaudu kavatsetakse Venemaalt Lääne-Euroopasse juhtida 55 miljardit kuupmeetrit maagaasi aastas.

Esimene torujuhe peab valmis saama kahe aasta pärast ning Nord Stream on teatanud, et loa saamise viibimine ei ole sundinud  ajagraafikut muutma.

Heikki Aasaru

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: eurotsooni liikmesmaad

Eurotsooni inflatsioon tõusis rekordtasemele

 

31.03.2008 13:37
Eurostati andmetel tõusis inflatsioon eurotsooni kuuluvates riikides märtsis kõrgeimale tasemele pärast ühisraha kasutuselevõttu arveldusühikuna.

 
Eurostati kodulehekülg.
Foto: epp.eurostat.ec.europa.eu

ELi keskse statistikaameti andmetel oli viimase 12 kuu inflatsioon märtsi seisuga eurotsoonis, kuhu kuulub 15 riiki, koguni 3,5 protsenti, vahendas AFP. Veebruaris oli sama näitaja veel 3,3 protsenti ning eksperdid ootasid selles osas märtsiks veidi väiksemat kasvu.

Eurotsooni kuulub praegu 15 ühenduse liikmesmaad: Belgia, Saksamaa, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Küpros, Luksemburg, Malta, Holland, Austria, Portugal, Sloveenia ja Soome.

Euroopa Keskpanga kehtestatud normide järgi peaks inflatsioon püsima eurotsoonis paari protsendi piires. Ekspertide sõnul on keskpank nüüd dilemma ees, mida peale hakata, kuui üheaegselt kasvab inflatsioon ja teisalt väheneb majandusaktiivsus.

Värskeima uuringu kohaselt on ka usaldus eurotsooni majanduse vastu viimaste aastate madalaim. Euro on samal ajal dollari suhtes tõusnud kõigi aegade kõrgeimale tasemele ning nafta hind purustab järjepanu uusi rekordeid.

Toimetas Oliver Tiks, Postimees.ee

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: tähe plahvatuse kuma jõudis meieni

Tähe plahvatus “pimestas” pool universumi

31. märts 2008 kl 13:00
 
Haldi Ellam

Toimetaja: Haldi Ellam

Foto: nasa.gov 182599.jpg:

Märtsi keskel oli Maalt võimalik näha meist 7,5 miljardi valgusaasta kaugusel asunud tähe plahvatust.

Päikesest ligi 40 korda suurema tähe plahvatus hävitas täielikult selle ümber tiirelnud planeedid, vahendab CNN.

Ülimalt kaugel asunud tähe plahvatus oli niivõrd suurejooneline, et see püstitas rekordi kui Maast kõige kaugemal asunud objekt, mida oli võimalik palja silmaga näha.  

Tundmatus galaktikas asunud tähe plahvatus tekitas gammakiire, mis  enam kui 7,5 miljoni valgusaasta kaugusele. Plahvatust oli Maal võimalik näha 19. märtsi hommikul.

“Me pole kunagi näinud nii kauget ja heledat tähte,” kirjeldas ligi tund aega kestnud sündmust NASA töötaja Neil Gerhels.

Mõõtmised näitavad, et plahvatus leidis reaalselt aset ajal, mil praegune universum oli poole väiksem.

Kaugeimat Maa pealt palja silmaga nähtavat objekti hinnati varem 2,5 miljoni valgusaasta kaugusele. Üks valgusaasta on ligikaudu 9 460 500 000 000 km.

“See on poolel teel universumi lõpu poole,” ütles Penni ülikooli astronoom David Burrows.

Enne plahvatust oli täht ligikaudu 40 korda suurem kui Päike. Plahvatus hävitas kõik lähedalasunud planeedid.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Keevallik, Andres – euroinsener, tehnikateadlane, professor

Andres Keevallikust saab Helsingi Tehnikaülikooli audoktor
Postimees, 31.03.2008 12:35

 
Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) arendusprorektor professor Andres Keevallik promoveeritakse kolmapäeval, Helsingi Tehnikaülikooli 100. aastapäeva aktusel selle kõrgkooli audoktoriks.

Keevallik pälvis audoktori tiitli väljapaistva panuse eest Helsingi ja Tallinna tehnikaülikooli koostöö edendamisel aastatel 2000-2005, mil ta oli TTÜ rektor, teatas TTÜ pressiesindaja.

Professor Keevallikul on kaalukas osa ka Läänemeremaade ülikoolide konsortsiumi BALTECH raames tehtava koostöö edendamiseks.

«Helsingi Tehnikaülikool on Tallinna Tehnikaülikooli kauane ja aktiivne koostööpartner,» sõnas vastne audoktor Keevallik.

Ta lisas, et Soomes on päevakorral ülikoolireform, mille eesmärk on saavutada suurem läbilöögivõime ja efektiivsus. Helsingi Tehnikaülikooliga on näiteks kavas liita kunsti ja disaini ning majanduskallakuga kõrgkoole.

«Jõudude kontsentreerimise suunal peaks liikuma nii Eesti ülikooliharidus tervikuna kui ka Tallinna Tehnikaülikool,» märkis Keevallik.

Lisaks Andres Keevallikule antakse audoktori tiitel näiteks ka Soome presidenile Tarja Halonenile, Nobeli preemia laureaadile, füüsik Douglas D. Osheroffile (Stanfordi Ülikool), Rootsi Kuningliku Tehnoloogiaülikooli endisele rektorile Anders Flodströmile, firma Genelec Oy tegevjuhile Ilpo Martikainenile jt.

Esimene audoktorite promoveerimine toimus Helsingi Tehnikaülikoolis 1934. aastal. Seekordne promotsioon on järjekorras 20. ja kokku on selle aja jooksul promoveeritud 132 audoktorit.

Eestlaste seast on Helsingi Tehnikaülikooli audoktori tiitli pälvinud veel akadeemik Boris Tamm aastal 1988.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Teravmäed

Teravmägedel kukkus puruks Vene kopter
www.DELFI.ee
31. märts 2008 10:34
Kopter Mi-8
AFP/Scanpix
Vähemalt kolm inimest hukkus ja kaks sai vigastada Norrale kuuluva Teravmägede saarestikus (Svalbard) toimunud kopteriõnnetuse tagajärjel.

Norra päästeteenistuse teatel viibis helikopteri Mi-8 pardal üheksa inimest. Agentuuri Associated Press teatel juhtus õnnetus maandumise hetkel umbes kell 16.00 (Eesti aja järgi) Teravmägede suuruselt teises asulas Barentsburgis.

Õnnetuspaika saabunud Norra päästekopter toimetas kuus õnnetusest eluga pääsenut kohalikku haiglasse.

Alla kukkunud kopter kuulus kohapeal sütt kaevandanud Venemaa ettevõtete koondisele Arktikugolj. Katastroofi põhjused on teadmata.

Teravmäed asuvad Norra maismaa osast põhjas, Arktikas Barentsi ja Grööni mere piiril. Barentsburgis elab 600 inimest, kellest enamik on venelased ja ukrainlased.

Aastal 1920. allkirjastatud Pariisi kokkuleppe kohaselt sai Teravmägedest osa Norra territooriumist, kuid ka teised kokkuleppele allakirjutanud riigid, kelle seas oli ka Venemaa, säilitasid endale õiguse kaevandada saarestikus maavarasid.

www.DELFI.ee
Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Delfi: Riigikogu ründab

Delfi: Riigikogu ründab

 

Juhtkiri, www.DELFI.ee
28. märts 2008 4:12

 

See kõlab erakordselt irooniliselt riigikogulase suust, kes on luksuslike pidude käigus „valijaid“ mitmeid kordi maksumaksja raha eest toitnud, sealjuures aga kelkinud, et suudaks kuus viie tuhande krooniga ära elada. Tuleb ka meelde tuletada, et nimelt Ojulandi vastuseisu tõttu jäi tegemata riigikogu enesekriitiline avaldus, milleks teised juhatuse liikmed valmis olnuksid.

Ent Päevalehes süüdistab Ojuland kõik neid, kes on julenud riigikogu kritiseerida. Kerge olevat rahvaesindust arvustada, aga raske olevat kanda vastutust. Vihkamise ja pimeda kurjuse varjus toimuvat õigusriigi alustalade õõnestamine, mis viivat viimaks ühiskonna hukatusele.

Sisuliselt kordab Ojuland Lauri Vahtre mõtet, et avalikkuse survele ja rahva „väljapressimisele“ ei tohi järele anda, sest see viib „diktatuurini“. Ojulandi sõnul on pahatahtlikud ründajad süüdi selles, et vaesed rahvaesindajad ei saa enam rahulikult tööd teha. Õnnetud riigikogulased pidavat elama hirmus, et neid võidakse iga hetk süüdistada mittemidagitegemises.

Mitte ainsatki enesekriitilist nooti! See võtab viimsegi usu, et riigikogust enesest võiks alata parlamendi uuenemine. Kahjuks on valija võimalused valimistel oma sõna öelda piiratud, sest seni, kuni valimisnimekirjad pannakse kokku parteide tagatubades, ei ole valijal mitte mingit kaitset Kundlate sattumise eest riigikogusse. Pole pääsu ka Ojulandidest.

www.DELFI.ee
Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Jaap de Hoop Scheffer – NATO peasekretär

NATO juht ei taha Putinilt kuulda mõttetuid ähvardusi

28.03.2008 09:23

NATO peasekretär Jaap de Hoop Scheffer hoiatas Venemaa presidenti Vladimir Putinit, kes on kutsutud järgmisel nädalal Bukarestis toimuvale alliansi tippkohtumisele, et too ei kasutaks seal tarbetut retoorikat, mis ei aita kuidagi pooltel erimeelsusi lahendada.

 
Scheffer.jpg:
NATO peasekretär Jaap de Hoop Scheffer.
Foto: AP / Scanpix

Financial Timesile antud intervjuus tõdes Scheffer, et Bukaresti tippkohtumise ajal toimuva NATO-Vene nõukogu edukus sõltub suuresti sellest, millise tooni valib Putin, vahendas AFP.

«Üritagem hoiduda kasutust retoorikast nagu: «Me suuname raketid riikidele A, B ja C»,» soovitas NATO juht peagi ametistlahkuvale Venemaa presidendile. «See ei ole mitte ainult kasutu, vaid meenutab mulle ka aega, kui ma kasvasin üles ja olid olemas Berliini müür ja raudne eesriie… Nii et, hoidugem retoorikast,» rõhutas ta.

Scheffer tunnistas, et ta ei tea, millise tooni Putin järgmisel nädalal valib. Samas lisas ta, et  nägi hiljutistel USA-Vene läbirääkimistel ameeriklaste plaanitava raketikilbi üle «lootustandvaid, positiivseid tulemusi».

NATO peasekretär kinnitas ka, et teda ei üllata USA presidendi Georg W. Bushi jõuline toetus alliansi laienemisele Gruusiasse ja Ukrainasse, mida Venemaa võtab väga valuliselt ja kritiseerib ägedalt.

Toimetas Oliver Tiks, Postimees.ee

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Kulbach, Valdek – Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor

Riik annab elutöö eest preemia lastearstile ja ehitusteadlasele

08.02.2008 00:01Vahur Koorits, Postimees

 

Tartu Ülikooli emeriitprofessor Tiina Talvik ja Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor Valdek Kulbach saavad mõlemad vabariigi aastapäeval, 24. veebruaril 600 000 krooni suuruse teaduspreemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest.

Ülikeerukate konstruktsioonide looja

Teaduste akadeemia akadeemik ning Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor Valdek Kulbach on teine teadlane, kes sai tänavu riigilt 600 000-kroonise teaduspreemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest.

Teaduste akadeemia president Richard Villems selgitas, et Kulbachi valimise põhjuseks on tema pikaajaline edukas töö ehituse alal. «Elutööpreemiale esitatakse alati palju häid kandidaate, ent kuna aastas saab olla vaid kaks preemia laureaati, siis oli seekord Kulbach üks neist,» ütles Villems.

Juba üle 80 aasta vana Kulbach on tema sõnul ehitusteadlane, kes on jätnud ülikooli õppejõuna väga sügava jälje. Varem on teda tunnustatud Eesti Vabariigi teaduspreemiaga (1995. aastal), 1999. aastal on Kulbachile antud Valgetähe IV klassi teenetemärk ja 2000. aastal valiti ta Eesti Inseneride Liidu aasta inseneriks.

Villemsi sõnul väärib märkimist ka Kulbachi suur roll tehniliselt ülikeerukate Tallina ja Tartu laululava konstruktsioonide loomisel. Need ehitised jäävad väga suure tõenäosusega püsima veel põlvkondadeks. Nende saavutuste koostoime kallutas Villemsi sõnul komisjoni hääled ilma pikema vaidluseta Kulbachi poole.

(PM)

 


Emeriitprofessor ehitas valmis Muhu ja mandri vahelise
rippsilla mudeli

Saaremaa ja mandri vahelise püsiühenduse loojatest ette jõudnud Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor on valmistanud mudeli, mille järgi võiks kolme aastaga üle Suure väina ehitada 6,1 kilomeetri pikkuse ja kuni 40 meetri kõrguse rippsilla.

Kuhlbachi_sild.jpg:

Tallinna tehnikaülikooli katselaboris aasta aega sillamudelit katsetanud ja täiustanud emeriitprofessor Valdek Kulbach on tänaseks jõudnud niikaugele, et tema projekti järgi võiks rippsilda üle väina kohe ehitama hakata. Praegu labori betoonpõrandale metalltugedele laudadest, puuklotsidest ja trossidest ehitatud mudeli järgi saaks valmis ehitada 6,1 kilomeetri pikkuse, kuni 40 meetri kõrguse ja kahe sõidureaga rippsilla.

“Katsetasin erinevaid variante, kuid praegune on vist lõplik, muidugi, kui rippsild üldse valitakse,” rääkis Kulbach. Selle nädala alguses tutvustas ta oma projekti Maanteeametis, mis on üks Saaremaa sillaprojekti paljudest vedajatest.

Kulbach on oma silla asukohaks valinud lõunapoolseima trassi, mis algab Virtsust, möödub Viirelaiust ning jõuab lõpuks tammina Muhu saarele Võiküla lähistele. Sillaehitusfirmadelt tellitud pakkumiste järgi kuluks kõige selle valmisehitamiseks kolm aastat ja veidi rohkem kui 1,5 miljardit krooni.
“Väike puudus sellel trassil küll on, sest sõiduteekond tuleb pikem,” rääkis Kulbach.
“Aga see kilomeetrine vahe pole selle projekti puhul minu arust oluline.”

Kulbach ehitas oma sillamudeli valmis, teades samas, et Saaremaa ja mandri vahelise püsiühenduse küsimusega tegelev teede- ja sideministeerium ning teised ametkonnad ei pruugi tema projekti lõpuks üldse välja valida.

Lisaks rippsillale on räägitud kaarsillast, vantsillast ning kõige tavalisemast talasillast, millesarnaseid võib näha kõikjal Eesti maanteedel. Lõplikult pole kõrvale heidetud ka tunneli rajamise mõtet.
Saare maavalitsuse sillaehituskomisjoni kuulunud Kulbach ütles, et tema ainult pakub oma variandi välja ning eks siis näis, kas see läbi läheb.
“Ega siis minul lastagi valida, ma võin ainult kaasa rääkida,” sõnas mees, kes on näiteks projekteerinud ka Tartu laululava konstruktsioonid ning suusatajate silla Nõmmel.

Mandrit ja Muhumaad ühendava silla ehitamine on kõne all olnud juba viimased kuus aastat. Uuritud on nii geoloogiat, ehituskonstruktsioonide maksumust, liiklustihedust kui ka seda, kust saada silla ehitamiseks vajalik raha.

Professor Kulbachi rippsild

• Pikkus: 6100 m
• Laius: 13 meetrit, kaks sõidurida ja lisaks kummalgi pool rada jalakäijatele ja ratturitele.
• Maantee kõrgus merepinnast: kuni 40 meetrit
• Kõrgeim tipp: 77 meetrit
• Ehituse hind: 1,5 miljardit krooni pluss käibemaks
• Ehitamise aeg: 3 aastat.
• Püsiühenduse rajamine võimaldaks väina ületamiseks kuluvat aega vähendada keskmiselt tunni võrra.
Allikas: PM 

Kuhu tuleb sild?

Mandri-Eesti ja Muhu saare vahelise püsiühenduse loojad on silla asukohana välja pakkunud viis võimalikku varianti. Odavaim lahendus oleks sild ehitada III trassi järgi, mis algab Virtsust, möödub Viirelaiu tipust ning lõpeb Muhus Võiküla lähedal. Ka emeriitprofessor Valdek Kulbach on oma rippsilla projekteerinud sellesama lõunapoolseima, number kolmega tähistatud trassi järgi.

Allikas: Teede Tehnokeskus/PM

MARKO PÜÜA,
Postimees
Meie Maa14.03.2002

 

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: kurioosumid

5. Norras Bergenis tassis varas päise päeva ajal akvaariumist väikse kaimani minema.

Eesti Päevaleht, 31. märts 2008 kl 14:26

Bergeni akvaariumi direktori Oscar Ekeli sõnul langes varga saagiks nooruke, ainult 4 aasta vanune ja 70 sentimeetri pikkune kaiman Taggen ehk Oga (Paleosuchus Trigonatus), kirjutab Aftenposten.

Taggen varastati imselt möödunud laupäeva külastusajal. „Ma arvan, et kes iganes seda tegi, teadis, mida teeb,“ sõnas direktor Ekeli.

Praegu veel väike Taggen kasvab 2,5 meetri pikkuseks.

Akvaariumi direktor tunneb veidi muret varga tervise pärast: „Sel (Taggenil – toim.) on kõva hammustus. Arvestades tema praegust suurust, võib varas kaotada mõne sõrme, kuid mitte midagi eluohtlikku,“ arvab Ekeli.

Taggeni kodupaigad on Lõuna-Ameerika soojades piirkondades ja akvaariumi direktori sõnul on tõenäoline, et kui varas oma saaki üles ei anna, siis Taggen sureb stressist.

Akvaarium on kaimani leidmisele viiva vihje eest välja pannud 25 000 Norra krooni suuruse vaevatasu.

 

4. Mees on viiendat kuud rase

www.DELFI.ee
26. märts 2008 13:22
 
Ameerika mees, kes sündis naisena, on viiendat kuud rase. Härra Beatie, kes sündis naisena, peab ennast transseksuaalseks meheks. Nüüd otsustas mees aga lapse saada ja seda arstide ning tervishoitutöötajate kiuste.

Ajakirjas Advocate poseerib habetunud ja lameda rinnaga Thomas Beatie, kuid ta kõht on kahtlaselt punnis, vahendab Ananova.

Thomas Beatie räägib intervjuus, et ta lasi oma sugu muuta, kuid otsustas läbida ainult rinnavähendusoperatsiooni ning testosterooniravi. Suguelundeid ei soovinud ta muuta.

Härra Beatie on ametlikult mees ning ta elab koos oma naise Nancyga Oregonis. Abielupaar, kes on koos olnud 10 aastat, soovis väga lapsi.

Kuna proua Beatiel ei õnnestunud rasestuda, otsustati, et last peaks kandma härra Beatie.

Mees lõpetas hormoonide söömise ning tema menstruatsioonitsükkel taastus. Pärast ühte aastat ja üheksat arsti õnnestus tal spermadoonori abil rasestuda. Kahjuks esimene rasedus katkes.

Nüüd on mees teist korda rase ja paari tütar peaks ilmavalgust nägema 3. juulil.

„Kuidas on olla rase mees? Suurepärane. Vaatamata sellele, et mu kõht kasvab koos lapsega, tunnen ma end endiselt täisväärtusliku mehena,” rääkis Thomas. „Nancy jaoks olen ma tema abikaasa, kes tema last kannab. Mina olen meie tütre isa ja tema ema. Meist saab perekond.”  
 

3. Jõgevamaal varastati maja koos kõrvalhoonetega
28.03.2008 10:08
 
Möödunud aasta sügisel või selle aasta kolme kuu jooksul viisid vargad Jõgevamaalt palkmaja koos kahe kõrvalhoonega.

Ajavahemikus 2007. aasta sügisest kuni tänaseni on Torma vallas Võtikvere külas varastatud palkmaja koos sauna ja kahe kuuriga.

Kahju suurus on selgitamisel, politsei alustas juhtunu uurimiseks kriminaalmenetlust.

Toimetas Martti Kass, Postimees.ee

 

2.  Vene karjane kaebab kosmoseagentuuri kohtusse

27. märts 2008 kl 16:17
 
Toimetaja: Tuuli Aug

Karjane Boriss Urmatovil on kaebamiseks põhjust küllaga, sest ligi kolme meetri pikkune raketitükk patsatas taevast tema aeda ja läks napilt mööda välikempsust.

Urmatov nõuab Roskosmoselt miljon rubla ehk ligi pool miljonit krooni, vahendab Reuters.
Osalise nägemispuudega Urmatov elab Venemaal Altai regioonis paigas, mis jääb Kasahstanis Baikonuurilt startivate rakettide lennutee alla.

„Miski äratas ta öösel üles, see oli nagu mingi plahvatus. Kuna ta on nägemispuudega, siis ta ei pannud alla kukkunud raketiosi tähele,“ rääkis Borissi õde Marina.

“Hommikul nägi ta oma karjusehüti ees seda hiigelsuurt metallkesta, siledat nagu muna. See oleks äärepealt väljakäigu purustanud,“ kurtis naine.

Marina sõnul taotlebki tema vend nüüd kompensatsiooni läbielatud stressi eest.

 

1. Häkker sai Apple`i opsüsteemist jagu kahe minutiga
Postimees, 28.03.2008 13:12

USAs Vancouveris korraldati opsüsteemide turvalisuse hindamiseks konkurss, esimesena arvuti üle kontrolli saanud ja teatud faili avanud häkker sai preemiaks 10 000 dollarit ehk 99 100 krooni.

Lahtimurtud arvuti Macbook Air ja preemiaraha sai endale Apple`i poolt vihatud Charlie Miller, kirjutas Computerworld. Miller muukis kahe minutiga lahti Apple`i uue opsüsteemi Mac OS X. Varasemast on Miller tuntud kui esimene Iphone`i lahtimuukija. Lisaks Mac OS Xle proovitakse Vancouveris sülearvutitele Sony Vaio ja Fujitsu U810 installeeritud Ubuntu 8.10 ja Windows Vista turvalisust.

Vista ega Ubuntu-masinaid pole käimasoleval võistlusel veel lahti muugitud.

 

 

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Lennart Meri mälestuskonverentsid

Lennart Meri pühendusüritus tõi taas kokku kõlavad esinejad

 

28.03.2008 00:01Vahur Koorits, Postimees 
Tänasel Lennart Meri mälestuskonverentsil kogunevad poliitikud ja analüütikud arutama, mis saab Venemaast, kuidas arenevad Euroopa Liidu ja USA suhted ning kuhumaani tuleks NATOt laiendada.

 
L.Meri.jpg:
Presidendina suutis Lennart Meri teha Eesti lipu suurvõimude kõrval nähtavaks.
Foto: Liis Treimann

President Lennart Meri nimelise konverentsi teemaks on sel aastal «tabamata Euroopa» ning peamist tähelepanu pööratakse küsimusele, kui ohtlikud on liberaalsetele demokraatlikele riikidele autoritaarsed kapitalistlikud riigid.

Tallinnas terve nädalavahetuse kestval konverentsil arutavad sel teemal teiste seas näiteks Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas, Eesti president Toomas Hendrik Ilves, peagi ameti loovutava Venemaa riigipea Vladimir Putini majandusnõunik Andrei Illarionov ning ajakirja Economist Ida-Euroopa korrespondent Edward Lucas.

Viimasel ajal on rahvusvahelistele suhetele pühendatud aruteludes esile kerkinud mure, et mis juhtub, kui külma sõja ajal ebaefektiivse kommunismi all kannatanud Venemaa ja Hiina võtavad omaks kapitalismi ning arenevad majanduslikult kiirelt, kuid ei demokratiseeru? Kas nad muutuvad demokraatlike riikide rivaaliks ning kui jah, siis kui ohtlikuks?

Samas ei keskenduta konverentsil ainult autoritaarsele kapitalismile, vaid tegeldakse kõigi Eesti julgeolekule oluliste teemadega, lausus konverentsi korraldava Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) juhataja Kadri Liik. Teemad pole väga spetsiifilised, sest säärane konverents ei saa olla liiga kitsa fookusega, selgitas Liik.

Seetõttu arutatakse näiteks seda, miks pole Soome ja Rootsi liitunud NATOga, millistest riikidest peaksid saama NATO liikmed ning kuhu arenevad Euroopa Liidu ja USA suhted. Samuti osalevad aruteludes teiste seas näiteks Mart Laar, Venemaa opositsioonipoliitik Boriss Nemtsov ja Taani endine välisminister Uffe Ellemann-Jensen.

Liigi sõnul on huvi konverentsi vastu Eestis suur ning auditooriumikohad pealtvaatajatele ammu täis, mistõttu pannakse ärakirjad aruteludest mõne nädala pärast RKK kodulehele üles. Ta sõnas, et ka eelmisel aastal esimesel Meri konverentsil käinud tahtsid tagasi tulla ja kahetsesid siiralt, kui see võimalik polnud.

Samuti on konverentsi vastu hakatud suuremat huvi tundma Soomes ja Lätis. Kaugemalt on Liigi sõnul juba raskem esinejaid kutsuda, aga tullakse siiski.

Eelmisel aastal toimus esimene Meri konverents, kus osalesid teiste seas näiteks Soome president Tarja Halonen ja endise NATO liitlasvägede ülemjuhataja Euroopas kindral Wesley K. Clark.

Ka sotsidel suur kogunemine

Homme toimub esinduslik konverents ka Reval Hotell Olümpia konverentsisaalis, kus arutatakse sotsiaaldemokraatia tulevikku.

Europarlamendi sotsiaaldemokraatliku delegatsiooni ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) korraldatava konverentsi peaesinejateks on Briti Tööpartei peaideoloog ja Kolmanda Tee nimelise liikumise alusepanijaid Anthony Giddens ning Taani endine peaminister Poul Nyrup Rasmussen. Samuti osaleb enamik SDE juhtidest.

Osalejatele peab tervitussõnavõtu president Toomas Hendrik Ilves. (PM)

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud