• Tere taas!

     

    Viimased postitused:

Rakvere kutsub

Hiigelõhupall näitab suvel teed Rakverre  

Mööda Tallinn-Narva-Peterburi maanteed sõitjad näevad homsest Haljala ristil suurt punast õhupalli, mis näitab kätte teeotsa Rakverre.

6-meetrise läbimõõduga õhupallil on reklaamlogo “Rakvere – väge täis” ning kiri “Rakvere kutsub!”. Linna kutsuv pall jääb üles kogu suveks.

Paigaldamistseremoonia toimub 3. juunil kell 12 Rakvere linnavalitsuse esindajate osavõtul. Sellega kuulutatakse ühtlasi alanuks suveürituste hooaeg Rakveres.

Suveüritused kulmineeruvad kohe juuni keskel Rakvere linna päevadega, mis kestavad 10.-15. juunini, kuid tegemisi jätkub Rakveres ka järgnevatel kuudel.

Õhupalliteema aga muutub linnas eriti aktuaalseks 17.-19. augustil, kui  Rakveres toimub osa Keila õhupallivõistluse Olympus CUP üritustest.

Jaanus Nurmoja, Rakvere LV info- ja avalike suhete spetsialist 02.06.2005

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Beslani pantvangidraama tagamaad

 

 
Ainus vangistatud Beslani pantvangivõtja Nurpaða Kulajev kinnitas kohtus, et teda sunniti kooli rünnanud grupiga liituma ja väitis, et ei teinud oma relvast ühtegi lasku.
Foto: Reuters

Beslani süüalune: pommiplahvatuse põhjustas rünnakukatse
01.06.2005 15:51PM Online

Möödunud aastal Beslani kooli rünnanutest ainsana ellu jäänud Nurpaða Kulajev kinnitas kohtuprotsessil, et hoones palju lapsi tapnud plahvatused olid põhjustatud erivägede katsest majja tungida, kirjutab lenta.ru.

Kulajevi sõnul toimusid plahvatused, kuna snaiper lasi maha võitleja, «kes seisis nupul.»

Kohtualuse versioon erineb oluliselt Venemaa Peaprokuratuuri ametlikust sündmuste tõlgendusest, mille kohaselt kukkus kooli võimla lakke pantvangide pea kohale kinnitatud pomm alla juhuslikult ja lõhkes saadud löögist.

Prokuratuuri uurijad väidavad, et võimas lööklaine paiskas eemale võitleja, kes hoidis jalga teise lõhkekeha sütikuks oleval pedaalil, mistõttu ka see pomm plahvatas.

Seejärel lõhkes uurijate kinnitusel koolis plahvatuste tõttu veel mitu isevalmistatud miini.

Kulajevi tunnistuse kohaselt helistas pantvangivõtjate juht pärast esimesi plahvatusi maja piiravate erivägede operatsioonistaapi ja karjus kellelegi: «Mida sa tegid, sa tahad kooli vallutada? Kas sa ei tea, kui palju siin naisi ja lapsi on?»

Süüdistatav rääkis ka, et ohutu tee Osseetiasse juhatas neile kätte üks militsionäär, kes lasti vabaks alles Beslanis.

Ta kinnitas, et pantvangivõtjate liidrid olid valmis vabastama 300 vangi, kui kooli oleksid tulnud presidendid Aleksandr Dzasohhov ja Murat Zjazikov.

Kulajevi sõnul sunniti teda ja ta venda Hanpaða Kulajevit pantvangivõtjatega liituma ning kui võitlejad kuulsid, et sõidavad kooli vallutama, hakkasid paljud protesteerima.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Apa – 15x Mont Everestil käivud ðerpa

Nepaali ðerpa tõusis 15. korda Mount Everesti tippu
01.06.2005 PM Online

Nepaali mägironija püstitas maailma kõrgeima mäetipu Mount Everesti vallutamise rekordi, kui tõusis selle tippu viieteistkümnendat korda, vahendab AFP Neapali turismiministri avaldust.

Apa.JPG: Viisteist korda maailma kõrgeimale mäetipule Mount Everestile tõusnud ðerpa Apa.
Foto: AP

48-aastane ðerpa Apa jõudis järjekordselt Mount Everesti tippu teisipäeva varahommikul.

Esimest korda ronis mees mägironijate ihaldusväärseimaks vallutusobjektiks peetavale mäele 1990. aasta maikuus ning teda kutsutakse alpinistide seas sagedase maailma kõrgeima tipu külastamise tõttu «härra Everestiks.»

Apa tunnistas, et ronib mäetippu, kuna kolmekuulise ekspeditsiooniga teenib ta riigi keskmisest aastapalgast viis korda suurema summa.

«Mu naine ja lapsed räägivad mulle, et ma enam Everestile ei tõuseks ja ei riskeeriks, ent ma pean mägironimist jätkama, et oma naist ning lapsi toita ja lastele kooliharidust võimaldada,» rääkis ta.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Juuni Virumaa ajaloos

15 aastat tagasi:

02.06.1990.a. õnnistati Jõhvi Mihkli kirikus Ida-Virumaa ja Alutaguse roheliste lipp. Samal päeval kell 12.30 heisati Jõhvis administratiivhoone tornis sini-must-valge rahvuslipp ja hoone ees oleval platsil olid Jõhvi “Jada” üritused. (L. Kiismaa andmed).

105 aastat tagasi:

03.06.1900. aastal sündis Vao vallas arhivaar ja ajaloolane Arnold SOOM, kes oli Narva linnaarhivaar ja muuseumi juhataja (1930-1940.a.) A. Soom suri 28.07.1977.a. Austrias ja on maetud Stockholmi Metsakalmistule.

120 aastat tagasi:

06.06.1885.a. sündis Narva-Jõesuus koolimees ja koorijuht Hermann KALMO, kes oli 1928-1944 aastail oli Narva-Jõesuu Haridusseltsi Kooli õpetaja ja juhataja ja Narva-Jõesuu Segakoori dirigent. H. Kalmo suri Tallinnas 31.10.1972.a.

15aastat tagasi:

07.06.1990.a. valiti Moskva ja kogu Venemaa patriarhiks Leningradi ja Novgorodi metropoliit ning Eesti Õigeusu kiriku valitseja Aleksius II ( kodanikunimega Aleksei Ridiger), kelle kirikuõpetaja tee algas Jõhvi kirikus.

70 aastat tagasi.

10.06.1935.a. avati Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri osavõtul Jõhvi kihelkonna Vabadussõja mälestussammas. (Sammas hävitati 25.10.1940.a.)

60 aastat tagasi:

10.06.1945.a. pandi NSVL Riikliku Kaitsekomitee otsusega “Eesti NSV ja Leningradi oblasti põlevkivitööstuse taastamisest ja arendamisest ning Leningradi varustamisest gaasiga” alus Eesti tähtsama maavara PÕLEVKIVI arutule kaevandamisele ja seda liiatigi Venemaa huvides.

10.06.1945.a. alustas tegevust põlevkivikaevandamise trust “Kohtla-Järve”. Trust likvideeriti 1947. aastal, kaevandused läksid kombinaadi ja Eesti Põlevkivi alluvusse.

10 aastat tagasi:

11.06.1995.a. oli Jõhvi pargis ajutisel laululaval VIRUMAA LAULUPIDU.

75 aastat tagasi:

15.06.1930.a. sündis Uhe külas Mäetaguse vallas geograaf–hüdroloog Leo-Peeter KULLUS, kes on uurinud Eesti siseveekogusid ja Peipsi järve veebilanssi.

10 aastat tagasi:

15.06.1995.a. lõpetas esimene lend tulevasi turismiametnikke Jõhvi Kutsekoolis. Grupis oli 29 õpilast ja õppemeistriks oli Liivi Abel.

55 aastat tagasi:

16.06.1950.a. ühinesid Erra-mail “Säde” ja “Tuleviku” kolhoosid – algas “Säde” kolhoosi periood.

10.aastat tagasi:

17.06.1995.a. oli vastavatud Toila laululaval esimene pidu – vabariiklik puhkpillimuusika ja meestelaulupäev. Selleks puhuks ilmus Eesti Meestelaulu Seltsi ajalehe erinumber, kus olid ka Põlevkivimuuseumi kodu-uurijate Sulev Hurma ja Märt Mõtuste artiklid.

85 aastat tagasi:

22.06.1920.a. andis Eesti Vabariigi Mäeamet loa geoloogiliste uuringute tegemiseks Püssi-Sonda vahelisel maa-alal, mis pani ka aluse tulevasele Kiviõli kaevandusele, mis töötas 1989. aastani.

15 aastat tagasi:

23.06.1990.a. õnnistas peapiiskop Kuno Pajula sisse taastatud Pühajõe kiriku.

195 aastat tagasi:

24.06.1810.a. sündis Viru-Jaagupis pastor ja muusikategelane Emil Heinrich August HÕRSCHELMANN. Suri Peterburis 04.07.1854.a.-l.

115 aastat tagasi:

24.06.1890.a. sündis Narva teatrimees Alfred SÄLLIK, suri Tallinnas 06.09.1943.a.

10 aastat tagasi:

24.06.1995.a. avati mälestuskivi ja mälestusrist Jõhvi Saksa sõjaväekalmistul Rakvere tänava ääres, kus oli puhkepaiga leidnud üle 1000 inimese. See oli ajutine mälestuskompleks, et meenutada siin asunud hävitatud Saksa sõjaväekalmistut. Peagi algasid taastamistööd ja uude ossa maeti juurde üle 3000 sõjamehe säilmed Jõhvi ümbrusest ja kompleks tänapäevases kujus avati 04.08.2001.

200 aastat tagasi:

27.06.1805.a. alustas tööd RAKVERE KREISKOOL.

85 aastat tagasi:

1920.a. juunis hakati Kukruse kaevanduses puurimistöödel kasutama Saksamaal toodetud keerdpuuridega WESTFALIA käsiperforaatoreid.

Arthur Ruusmaa, kasutades kodu-uurijate Lembit Kiisma, Märt Mõtuste, Sulev Hurma ja enda väljakirjutisi.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Kangro, Tauno – skulptor

REIN SIKK: Täna peksame Tauno Kangrot!
Rein Sikk, vanemtoimetaja, 27.05.2005

Uudise pilt

Olen vist kärbseajuga ajakirjanik. Vähemasti tundub mulle nii kord aastas, kui leian taas lehtedest hulga artikleid, kus sõimatakse Tauno Kangrot ja tema Kalevipoja kuju.

Et kuju on rõve ja pole kunst. Pean kunstikriitikute ees häbenedes tunnistama, et mulle Kalevipoeg meeldib ja Rakvere Tarvas meeldib ka, rääkimata Kuressaare Tõllust ning Piretist.
Tegelikult meeldib mulle ka kunstikriitikute ja kunstnike vaibumatu energia Tauno Kangro kui väidetava eesti kunsti häbi-pleki iga-aastasel sõimamisel. Kangro verbaalne peksmine on justkui iga-aastane akende pesemine, ilma milleta polegi nagu õiget kevadetunnet.
Olen veendunud, et igasugune innustunud ja kirglik tegevus on teretulnud. Aga millegipärast on see ühesuunaline. Pekstakse üldjuhul ainult Kangrot ja tema Kalevipoega. Et kuju püstitamine risustab meie kauneid vaateid ja linnaruumi. Selle taustal jääb mulle üsnagi arusaamatuks, miks ei heitnud kauni keskkonna kaunite kunstide valvekoerad end dzotile siis, kui Tallinnas valmis Viru keskus. Ning Tartus kaubamajaks nimetatud karp. Samalaadseid odavat ja vahel ka plekimuljet jätvaid kesklinnade kaubandus-panganduskarpe võib leida nii Rakverest ja Jõhvist kui ka paljudest teistest linnadest.

Linnaruumi raha lõhn

Enamikku linnasüdametesse ärihuvides püstitatud uusehitisi ühendab kurval kombel see, et nad on hävitanud hulga meile kõigile kuuluvat linnakeskkonda, varjates kauneid vaateid olulistele paikadele. Näiteks Tallinnas Gonsiori tänaval liikudes laulis süda alati, kui silme ees kõrgusid Toompea tornid. Nüüd on see vaade tuhandeilt röövitud. Tartusse sissesõidust ei räägi ma üldse, sest Taaralinn ilma silmahakkava Vanemuise teatrita on justkui kohitsetud.
Mul on kartus, et sel ajal kui kunstiavalikkus tümitab üht kunstnikku, täituvad meie linnad aina enam rahalõhnaliste kaubanduskarpidega. Ja ühel päeval, kui kunstikriitikud ja kunstnikud on kokku leppinud, kelle teoseid võiks avalikult eksponeerida, pole enam kohtagi, kuhu neid panna.
Äkki peaks energia kuhugi mujale suunama, sest on meeles aeg, mil Rakverre püstitati Kangro Tarvast. Siis leidus kodanikke, kes lubasid end põlema pista, kui plekist lehm Rakverre tuuakse. Nüüd on Tarvas paigas. Mida aga pole, on enesepõletusaktsioonid. Küll aga hakkavad peaaegu iga päev silma Tarva ümbruses liikujad, kes kuju seltsis end pildistavad. Sama toimub ka Kuressaares Tõllu ja Pireti ligiduses.
Mul on omaaegse Tarvast hävitava meediakära taustaks mälupilt hiigellooma teekonnast Rakverre. Rahvas oli tulnud perekonniti tee veerde Tarvast tervitama. Mängisid lõõtsad, voolas vein. Spontaanselt puhkenud külapidudel sai hiigelloom paitusi põsele, pärgasid sarvedesse. Kas tõesti olid kõik Tarvast siiralt vaimustunud pimedusega löödud? Raske uskuda.
Aga paljukirutud Kalevipoja pärast ei maksa üldse muretseda. Virulased on juba mitme aasta eest lubanud: meil Viitna järvedes või Võsu–Käsmu rannas on rahvuskangelase kuju jaoks ruumi küll.

Eesti Päevaleht
Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: kajakk – ümber-Eesti-aerutajate alus

29 päevaga aerutades ümber Eesti
Merike Teder, 23.05.2005

Uudise pilt
Eile lõunal saabusid seiklejad tagasi matka alguspunkti Pärnusse. Kes ületab finiðijoone esimesena? Vasakult: Eric, Bert, Mihkel.

Eile lõppes kolme seikleja matk kajakkidega ümber Eesti, ring tehti peale 29 päevaga, ühe päeva veetis matkasellide seltsis Päevalehe ajakirjanik.

Ühinen seiklejatega enne nende matka lõppu reede pärastlõunal. Kohtumise ajaks on kolmel ümber Eesti matkajal – Eric Hintsil, Mihkel Sagaril ja Bert Rähnil – seljataga üle üheksasaja kilomeetri, millest sel päeval on aerutatud 53. Mehed kiidavad esimest ilusat ilma ja naeravad, et kogu matka vältel on ilm olnud nendega jõhker – ükskõik mis suunas nad pole ka liikunud, tuul on ikka võtnud nõuks neile vastu puhuda.

Pikk päev seljataga, ei istu mehed isegi söömise ajaks õieti maha: äkki tuleb uni peale. Aga tuleb minna veel edasi! Kajakkidesse ja aerudele. Mina istun kajakis esimest korda elus.

12 kilomeetri järel loetakse päevateekond lõppenuks ja otsustatakse randuda Varemurrus. Kadakapõõsastikust saab kiiresti omapärane kuivatusrest.

Eric küsib, kui mitu kilomeetrit ja tundi on veel jäänud. Mihkel võtab Eesti atlase, lappab lehekülgi, mõõdab, arvutab ja teatab, et finisÐini Pärnus on jäänud 55 kilomeetrit ja 41 tundi. “Oleme graafikus,” tõdeb Bert.

Õhtune toidutegemine käib ilmselgelt sisseharjunud moel. Priimus üles, pott peale, makaronid pehmeks. Poti juures istub Bert. Siis tuleb Mihkel kastmekarpidega ja segab roa kokku.

Lõbusast tujust hoolimata on märgata meeste väsimust. Pärast sööki jäädakse vaikseks, istutakse pool tunnikest ja kell üheksa kobitakse telki magama. “Eile istusime isegi kaua, sest teie olite külalised,” tunnistab Bert järgmisel päeval.

Ka laupäeva hommikut alustatakse vara: kell neli on äratus ja kuus ärasõit. Äratuseks kostab Berdi vapper lauluhääl.

“Alates Tallinna lahest ei ole meie elu käinud selle järgi, kas on öö või päev, vaid kui mitu meetrit sekundis puhub tuul,” räägib Bert. Nii kui märgatakse tuule raugemist, hüpatakse paati ja – merele.

Iga paari-kolme sõidutunni järel tehakse puhkepaus. Keskpäevaks, kui läbitud on 23 kilomeetrit, on mul käed hellad ja õlad kanged. Mehed nimetavad päeva “lebotamiseks”.

Lõuna jääb vahele. Ilm on nii ilus, et mehed ei raatsi supi valmistamiseks aega raisata. Kiiresti võileivad keresse ja edasi! Järsku avastatakse, et tuul on pöördunud ja puhub nüüd tagant. Ericu nägu läheb rõõmust särama, kui ta teatab, et nüüd läheb purjetamiseks. Igal seiklejal on tilluke punane ja kolmnurkne puri, mis püüab piisavalt tuult, et kajakki edasi kanda.

Liu ööbimiskohas istub Eric mõtlikult kajaki kõrval. “Kahju, et läbi saab,” ütleb ta äkki.

Jätan seiklejad ja sõidan tagasi Tallinna. Seltskonda ootab veel ees tavalisest pikem uneaeg ning viimased 17 kilomeetrit lahe otseületust Pärnu jahisadamani, kust ka ümber Eesti matkamist alustati.

Pühapäeva pärastlõunal helistan ja uurin, kuidas kohale jõuti. Päev oli olnud matka kõige kergem ja sadamasse jõuti täpselt, seal juba ootavate sõprade rõõmuks.

Kuu aega kestnud matka katsumused ja tipphetked

Seikleja.com giidid Bert, Eric ja Mihkel tegid 29 päevaga meresüstade ehk kajakkidega Eestile vastupäeva ringi peale. Alustati Pärnust, kuni Viljandi järveni sõideti mööda jõgesid vastuvoolu. Peaaegu kogu matka jooksul puhus vastutuul.
•• Kõige pikem päevane läbisõit oli Emajõel, kui sõideti Võrtsjärvest Tartuni kokku 70 kilomeetrit. Pikim päevane läbisõit merel – 65 kilomeetrit – oli viimasel reedel, kui aerutati Rohukülast Varemurrusse.
•• Kõige külmem oli seiklejatel kahtlemata Peipsil, kus jää polnud veel läinud. Vees hulpivad jäätükid jahutasid õhku, sadas peenikest külma vihma.
•• Kõige raskem päev on igaühel oma: kellel üksteise järel üllatanud kärestikud Pärnu jões vastuvoolu sõites või kopratammidest risustatud Raudna jõe läbimine, kel Peipsi külmus või terviserike merel.
•• Ümberminekuid oli üks, matka teisel päeval. Pärnu jõe kärestikus jäi Berdi aer paadi alla kinni ja see ta ümber ajaski.
•• Kõige mõttetum päev – puhkepäev Tallinnas, mil mindi kodudesse, sest ilmateade lubas tormi. Tegelikult puhus tuul lubatud 17 meetri asemel ühe meetri sekundis. Tormivangis oldi kõige pikemalt Aegnal, kust ei saadud kaks päeva minema.
•• Kõige toredamad on matkajate sõnul olnud kohtumised kohalikega. Naerdes meenutati maast ja ilmast rääkivat külameest Raudna jõe ääres, Toila sadamavahti ja Hugot Aegna saarel. M.T.

Eesti Päevaleht
Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Sumatra maavärin (26.12.2004)

Sumatra maavärin raputas kogu planeeti

20.05.2005 09:05PM Online

Möödunud aasta 26. detsembril surmavaid tsunamisid põhjustanud Sumatra maavärin kestis rekordiliselt pikka aega ning tekitas merepõhjas enneolematuid kahjustusi, vahendab CNN ajakirjas Science avaldatud seismoloogide rahvusvahelise töögrupi uuringut.

Sumatra.JPG:

Phuketi saar hiidlaine rünnaku hetkel. Foto: Scanpix

USA maavärinaspetsialist Charles Ammon selgitas, et kui keskmise tugevusega maavärin kestab tavaliselt paar sekundit, siis Sumatra maavärina kestvuseks oli 8,3 kuni 10 minutit.

Maavärinas vabanes energiakogus, mis on võrreldav 100 gigatonnise tuumarelva plahvatusega, sõnas Roger Bilham Colorado ülikoolist.

India ookeanis toimunud maavärin tekitas merepõhja peaaegu 1300-kilomeetrise lõhe.

Teadlaste arvutuste kohaselt rappus maa murrangupiirkonnas üles-alla keskmiselt 5 meetrit, ent mõnes kohas koguni 20 meetrit.

Kui esialgu hinnati maavärina tugevuseks 9.0 magnituudi, siis nüüd arvatakse, et Sumatra maavärina tugevus oli koguni 9,1-9,3 magnituudi Richteri skaalal.

Sumatra hiigelmaavärin raputas teadlaste kinnitusel kogu planeeti.

«Globaalselt oli see maavärin piisavalt tugev, et raputada tervet planeeti umbes poole tolli või sentimeetri võrra. Me nägime liikumist kõikjal, kus meil olid instrumendid,» teatas Ammon.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Eesti Spordileht (20)

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Venemaa ajaloo 1938-2002 käsitlus

VELLO MALKEN: Eesti vaatenurgast edumeelne Venemaa ajalugu
Vello Malken, õppejõud, 13.05.2005

Ruut Kahe Moskva ajaloolase käsitlus räägib olulistest asjadest ausalt ja avameelselt.

Uudise pilt
Ka Stalin saab tunda karmide ajaloolaste kätt.

Moskva Lomonossovi-nimelise riikliku ülikooli professorid A. J. Vdovin ja A. S. Barsenkov avaldasid hiljuti klassikalise ajaloo üliõpilaste ja laia lugejate ringi jaoks huvitava õppematerjali “Istorija Rossii 1938–2002” (kirjastus MGU, 2004).

Vdovin käsitleb ajavahemikku sõjaeelsetest aastatest kuni sula ja arenenud sotsialismini, Barsenkov kõige uuemat perioodi: perestroika 1985–1991 ja Vene Föderatsioon 1992–2002. Käesolevas õpikus üldistatakse esmakordselt Vene riiklust alates 1938. aastast kuni viimase, postsovetliku aastakümneni.

Baltimaade kohta on juba esimeses peatükis mitu lõiku, kus Nõukogude Liidu eesmärkidest ja asjade käigust räägitakse varasemate publikatsioonidega võrreldes märksa avameelsemalt: “Juunis 1940 süüdistas Nõukogude valitsus Lätit, Leedut ja Eestit 1939. a septembris-oktoobris sõlmitud vastastikuse abistamise paktide rikkumises ja viis nende territooriumidele oma väed. Kõigis kolmes riigis formeeriti pronõukogulikud valitsused.

Varsti olid kohalike elanike toetusel välja kuulutatud kolm liiduvabariiki, mis augustis 1940 lülitati NSVL-i koosseisu.” (Lk 19.)

Avameelsed ollakse Molotovi-Ribbentropi pakti tõeliste eesmärkide avamisel. Baltimaade – Soome, Eesti, Läti jaoks pidi Leedu põhjapiir jääma “territoriaal-poliitiliste” ümberkorralduste korral Saksa huvide põhjapiiriks (lk 17). Poolasse tungimist 17. septembril aastal 1939 nimetatakse jutumärkides “vabastusretkeks”, millega “vabastati” samaverelised ukrainlased ja valgevenelased Ida-Poolas. Selle operatsiooni käigus langes vangi 450 000 poola sõjaväelast, kelle traagilisele saatusele viitab ÜK(b)P Keskkomitee poliitbüroo 5. märtsi 1940. a otsus, mille alusel lasti kuklalasuga maha 21 857 poolakat, sealhulgas 18 800 ohvitseri (lk 18). Kõike seda kujutatakse stalinliku vastuaktsioonina Vene-Poola sõjas (1920) vangi langenud 130 000 kurnatud punaarmeelase suremisele nälja ja haiguste tagajärjel.

Revolutsioon ülaltpoolt

Põhjalikult analüüsitakse õpikus suurt terrorit, mis kulmineerus 1937. aastaga. Huvitav on seejuures mahalaskmiste ohvrite arvu viimine näitajale ühe päeva kohta aastas. Kõige ulatuslikumat terrorikampaaniat kujutatakse preventiivse löögi andmisena võimaliku “viienda kolonni” pihta. Aastal 1936 lasti kokku maha 1118 inimest, ühe päeva kohta kolm. 1937: aastas 353 074 inimest, päevas 970. 1938: aastas 328 618, päevas 900. 1939. aastal oli ohvreid kokku 2522, mis tegi päevas seitse inimest. “Revolutsiooniga” ülaltpoolt kinnistus riigis lõplikult võimuloleva Stalini isikukultus (lk 27).

Huvitav ja otsekohene on Barsenkovi hinnang Venemaa egiidi all SRÜ moodustamisele ja selle tulemusele. 1993. aastal lakkas olemast rublatsoon ja seega ka majandusruum. Kokku kirjutati 1990-ndatel alla umbes 2000 kokkuleppele, millest enamikku ei realiseeritud.

Sajandivahetuseks oli selge, et SRÜ kergendas teatud määral NSVL-i kokkuvarisemise tagajärgi, kuid integratsiooni ei toiminud ei majanduses ega ka sõjalis-poliitilises valdkonnas. Alates 1990-ndate keskpaigast hakkas toimima pidev suhete ökonomiseerimine. 1999. aastast alates ei nõutud enam SRÜ organite otsuste ülimuslikkust.

Leitakse ka seda, et Venemaa ressursid on piiratud ja seepärast on õigem integreeruda globaalsetesse majandusprotsessidesse.

Eesti Päevaleht
Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: pidalitõbi

Pidalitõbi võib pärineda Aafrikast või Lähis-Idast
13.05.2005 14:08PM Online
Leepra ehk pidalitõbi arvatakse üldiselt pärinevat Indiast, ent grupp teadlasi väidab, et haiguse sünnimaad tuleb tegelikult otsida Aafrikast või Lähis-Idast, vahendab Reuters teadusajakirja Science artiklit.

«Haigus näib pärinevat Ida-Aafrikast või Lähis-Idast ja see toimetati laia maailma inimrännete teel,» kirjutavad uurijad Science’i tänases numbris.

Ajaloolased on seni arvanud, et leepra on pärit Indiast ning see jõudis Euroopasse India retkelt naasnud Aleksander Suure sõduritega.

Kreekast levis tõbi seniste arusaamade kohaselt kogu Vahemere piirkonda ning Ida Euroopasse arvati see olevat toimetatud roomlaste poolt.

Värske uuring näib aga selle laia toetuse pälvinud teooria ümber lükkavat.

Leeprat põhjustava bakteri põhjalik analüüs viitab sellele, et koloniaalajastu maadeavastajad ning orjakaupmehed levitasid haigust Aafrika piires ning Ameerika mandrile alles suhteliselt hiljuti.

«Eurooplased või põhjaaafriklased toimetasid pidalitõve Lääne-Aafrikasse ning Ameerikasse vaid kuni 500 aastat tagasi,» kinnitavad uurijad.

Leeprat tekitavat bakterit Mycobacterium leprae on väga keeruline uurida, kuna see paljuneb laboritingimustes üsna kehvasti.

See kasvab ja levib aeglaselt ka inimorganismis, mistõttu haigustekitaja põhjalikud uuringud muutusid võimalikuks alles pärast seda, kui avastati, et nakkusele on väga vastuvõtlikud vöölased ning neid saab kasutada suure koguse bakteri kasvatamiseks.

Prantsusmaa, USA, Brasiilia, Venezuela ja Madagaskari uurijad võrdlesid maailma erinevatest piirkondadest pärineva Mycobacterium leprae seitsme tüve geneetilist koodi.

Teadlased avastasid väga vähe geneetilisi erinevusi, mis on sedavõrd vana ja laialt levinud organismi puhul haruldane.

Ent nende väheste geneetiliste variatsioonide uurimine võimaldas siduda maailma ühes nurgas leiduva bakteri teisal levinud haigustekitajaga.

Uurijate kinnitusel meenutab enamikku Ameerika haigestumisjuhtumeid põhjustav bakteri tüvi enim Euroopa ning Põhja-Aafrika viirustüve.

Pidalitõbi ei ole maailmast sugugi kadunud. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni andmeil registreeriti 2002. aastal enam kui 760.000 uut haigestumisjuhtumit.

90 protsenti neist leidis aset Brasiilias, Madagaskaril, Mosambiigis, Tansaanias ja Nepalis.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud