• Tere taas!

     

    Viimased postitused:

VE: jõehobu ja kilpkonn

Autor Avo | Avaldatud: 7. jaan. 2005

Tsunami tõi kokku kaks kummalist looma
07.01.2005 09:31PM Online

Aastane noor jõehobu, kes nimetati Oweniks, leiti üsna lootusetus seisukorras looduskaitsjate poolt ühest India ookeni rannast, vahendab BBC .

Leitud jõehobu viidi Mombassa (Keenia) Helleri loodusparki ning sõbrunes seal 100-aastase isase Keenia kilpkonnaga.

MzeeOwenEPA.JPG: Mzee ja Owen. EPA foto

Kilpkonna nimi on Mzee, mis kohalikus keeles tähendab vana meest. Kohaliku pargivalvuri arvates ei käitu see kilpkonn mitte vana mehena, vaid hoolitseva emana jõehobu suhtes ning neist on saanud lahutamatud kaaslased.

Hetkel ootab jõehobu oma saatust ja kohalikul looduspargil on plaanis Keenia Looduskaitse Teenistuselt paluda abi, paigutamaks Oweni teise jõehobu juurde.

See jutum on üks viimastest kurioosumitest, mis nii üllatab kui ka rõõmustab kohalikke looduskitsjaid.

Viimane sarnane juhtum toimus 2002. aastal Keenias Samburu rahvuspargis, kui emane lõvi adopteeris noore orüksi ehk antiloobi.

xxx

 

Isa ja poeg

 

 

www.DELFI.ee
7. jaanuar 2005 5:46
 

Keenias Halleri pargis elav 120-aastane Aldabrani kilpkonn nimega Mzee võttis oma hoole alla karjast maha jäänud aastavanuse jõehobupoja Oweni.

joehobuRS.JPG: Jõehobu ja kilpkonn. Reuters/Scanpix

Looduskaitsjate sõnul on loomad kohtumisest saadik teineteisest lahutamatud.

 

www.DELFI.ee
Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Illuka – lastesõbralik vald

Autor Avo | Avaldatud: 5. jaan. 2005

Illuka vald tunnistati Eesti kõige lapsesõbralikumaks 05.01.2005 00:01Sirle Sommer-Kalda, Põhjarannik

Rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo kuulutas eile õhtul üllatuslikult Eesti kõige lapsesõbralikumaks vallaks Ida-Virumaal Vene piiri ääres tagasihoidlikku elu elava Illuka valla, mille elanike arv on veidi üle tuhande.

lapsed.JPG:

Kurtna laste päevakeskuse mudilased Vlad Kaðirov (3, vasakult), Anne Allikmaa (5), Marko Anton (3) ja Daniel Kaðirov (4) on pärast lõunauinakut mänguhoos.

Illuka vallas, kus on kokku veidi üle saja lasteaias ja koolis käiva lapse, on kulutused lapse kohta aastas suurimad, ulatudes 37 000 kroonini. Vahe lastele tehtud kulutustes on Eesti omavalitsustes ligi 30-kordne.

Vasavere külas elav ettevõtja ning 10-aastase Johani ja 14-aastase Serli ema Ivi Arus arvas, et tunnustus lapsesõbralikkuse eest tuli vallale teenitult. «Ma ei oska võrrelda omavalitsusi üle Eesti, aga Ida-Virumaal on Illuka päris kindlasti üks lapsesõbralikumaid. Vald toetab kooli, laps saab maakooli kohta väga hea hariduse. Kõik lapsed saavad koolis tasuta süüa.»

Arus tõi plussina välja sellegi, et vald toetab laste vaba aja veetmist. «Koolibuss viib lapsed õhtul kooli trenni ja toob tagasi.»

Mitu rajatist lastele

Illuka vallavolikogu esimees Paul Kesküla märkis, et hiljuti on 1163 elanikuga vald investeerinud mitmesse lastele mõeldud rajatisse: mullu said valmis mõisa härrastemajas asuva Illuka põhikooli juurdeehitus, tööõpetuse maja ning Kurtna noortekeskus. Neisse ehitistesse investeeris vald eelmisel aastal 3,7 miljonit krooni ning lastega seotud kulutused ulatusid 4,8 miljoni kroonini.

«Nõrgem pool on praegu eelkooliealiste laste päevahoid, mis vajab läbimõtlemist ja investeeringuid,» ütles ta.

2003. aasta kõige lapsesõbralikumad omavalitsused selgusid rahvastikuministri büroo tellitud ja Tartu Ülikooli sotsiaalpoliitika osakonna tehtud uuringust «Omavalitsuste toetus lastega peredele 2003–2004», kus vaadeldi omavalitsuse kulutusi laste päevahoiule, koolidele ja huviharidusele ning peretoetustele.

Uuring näitas, et kõige suurema osa lastele ja lastega peredele mõeldud kulutustes hõlmasid üld- ja huviharidusega seotud summad – 74%. Laste päevahoid moodustas 24% ja kohalikud peretoetused 2% kogu lastele mõeldud rahast.

Maakondadest osutusid lapsesõbralikemateks Harjumaa, Võrumaa ja Ida-Virumaa.

Põlevkivi maksab

Rahvastikuministri nõuniku Erika Vahtmäe sõnul on olemas tugev seos kohaliku omavalitsuse jõukusel ja lastele tehtud kulutustel. Näiteks Illuka valla jõukus tuleb põlevkivist, sest kuna tegemist on kaevanduspiirkonnaga, siis maksab Eesti Põlevkivi vallale maavara kaevandamise õiguse eest ressursimaksu.

«See on paratamatu, et näiteks suuremaid peredele makstavaid toetusi saavad endale lubada jõukamad omavalitsused.»

Vahtmäe lisas, et valukohana tõi uuring välja lasteaia järjekorrad, mis on muutumas järjest suuremaks probleemiks nii maal kui linnas.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Priks, Priit: nooruse unelm on täitumas

Autor Avo | Avaldatud: 5. jaan. 2005
Lennukooli vanim õpilane valmistub lõpueksamiks
Isikulugu “Teievanused eesti mehed on juba Liiva-Annuse juures või teel sinna,” vahendab 67aastane Priidu Priks komisjoni imestust, kui ta aasta eest lennukooli õppima läks.

Kohtla-Järvel elav Priidu Priks on teadaolevalt vanim lennukooli õpilane Eestis. Kevadel pärast poolteise aasta pikkust õpingut saab ta kahekohalise lennuki juhi paberid kätte ning täidab ühtlasi oma noorpõlveunistuse.

Soovitajaks kaks Nõukogude Liidu kangelast

14aastaselt ostis koolipoiss Priit kioskist lennukitest pajatava ajakirja Krõlja Rodinõ. Paari aasta eest Palamuselt Kirde-Eestisse perega küüditamise eest pakku tulnud noormehele oli vene keel tollal võrdne hiina keelega, kuid huvi lennunduse vastu oli sedavõrd suur, et ninapidi sõnaraamatus sai see ikkagi läbi loetud ning lennukiehitus paberi peal endale selgeks tehtud – sihiga silme ees saada tsiviillenduriks.

Selle eesmärgi nimel keerles noormees spordikoolis kui vurrkann ümber kangi ning rippus pea alaspidi rööbaspuudel, rühkides sportvõimlemise järgutabelis tippu.

Pärast Kohtla-Järve tehnikumi aastaid, kus usina noormehe õpinguid pärjati kõrgendatud stipendiumiga, koputas Priks Leningradi lennukooli uksele. Paraku jäi see Baltikumist tulnud poisile 1956. aastal suletuks – suurel kodumaal oli Eesti metsavendade tegevus veel liialt värskelt meeles.

See Rimski-Korsakovi tänavas majas number 29 – Priks mäletab seda lennukooli aadressi siiani – saadud pettumus ei jäänud terasel noormehel viimaseks. Leningradi lennukooli uks ei avanenud ka siis, kui Priksile järgemööda kaks Nõukogude Liidu kangelast oma soovituse kaasa andsid – kohustusliku ajateenistuse päevil Odessa hävituslennuväe diviisi komandör, kindralmajor Leskov ning hiljem ka polaarlendur Puusepp Eestis. Leskov, kes ise noormehele ettepaneku tegi paberid taas Leningradi saata, tõdes kuu aja pärast vastust lugedes: “Jah, poja, mitte midagi ei saa teha.” Tulemusteta jäi ka Puusepa abi, sest suur kodumaa nuhtles vanemate “patud” laste kaela ning Eesti kaitseliidu piirkonna ülema pojal tuli soov lenduriks saada maha matta.

Uus sünnipäev

Paari aasta eest juhtus murrangulistel aastatel 1990-1992 riigikokku, tollase nimetusega Eesti Vabariigi ülemnõukogu, kuulunud Priks lugema Äripäevast lennukooli teadet. Aasta eest sai 67aastasest Priksist, kelle igapäevased suusa- ja jooksukilomeetrid lubavad tal tervisenäitajate poole pealt endast tunduvalt noorematega rinda pista, lennukooli vanim õpilane Eestis.

Päeva, mil Priks sai esimest korda loa üksinda õhku tõusta, peab noorpõlveunistuse täitumisele nii lähedal olev mees oma uueks sünnipäevaks. Kahekohalise kerglennuki juhi paberitest lahutavad teda veel vaid mõningad soololennud ning eksam. Seljataha on jäänud 36 lennutundi ning 239 maandumist. “20. sajand oli autosajand, 21. sajandil on aeg lennata!” märgib Priks, kutsudes kõiki lennuhuvilisi Ida-Virumaal ühinema, et lennukooli õpetajatel oleks põhjust tulla Jõhvi loenguid pidama. “Lennukoolitust võib alustada Tallinnas ja jätkata Jõhvis, aga ka Narvas, kui see vajalikuks osutub. Pole välistatud ka lennutreeningud suvel Jõhvi lennuväljal, kui suudetakse siledaks teha lennurada 800×20 meetrit, kus rohu pikkus ei ületaks 15 sentimeetrit,” on Priks hakkamist täis kodukandis lennukoolitusele hoog sisse saada. “Tallinnast tuleksid 1-2 lennukit õppe-marsruutlennuna Jõhvi ja siin kohalikud siis kordamööda lendaksid tunni-kaks päevas.”

Priksi sõnul nõuab see parasjagu otsustavust, et endale sisendada – jah, ma hakkan õppima ja saan sellega hakkama. Õppeprotsess, kus raskeimaks peetakse lennundusraadioside eksamit, sunnib ennast kokku võtma, tõdeb ta. “Uue õppimine ja lennu kogemine annab aga sellise positiivse elamuse, millest saab aru ainult see, kes ise selles osaleb,” kinnitab Priks, kes kevadel pärast lennueksami sooritamist võib paberid plaksuga lauale lüüa – ära tegin!

TIIA LINNARD
Reede, 31.12.2004

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: siiami kaksikud

Autor Avo | Avaldatud: 5. jaan. 2005

Saudi Araabias eraldati edukalt siiami kaksikud 04.01.2005 17:23PM Online

Saudi Araabias lõppes õnnelikult Poola päritolu siiami kaksikute lahutamine. Operatsioon kestis 15 tundi, selle aja jooksul lahutati kaksikud ühisest seede- ja eritussüsteemist, vahendab ETV.

SiiamiKaks.jpg: Siiami kaksikudOperatsioonil osales 25 Saudi Araabia arsti ning seda jälgisid teleülekande vahendusel tuhanded Poola elanikud.

Kaksikud Daria ja Olga Kolacz sündisid 2003. aasta sügisel. Info neist jõudis Saudi Araabiasse interneti vahendusel. Operatsiooni kulud kandis kroonprints Abdullah.

Saudi Araabias on viimase kümne aasta jooksul tehtud üheksa edukat siiami kaksikute lahutamise operatsiooni.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Smith, Tilly – 10aastane päästeingel

Autor Avo | Avaldatud: 5. jaan. 2005

Kümneaastase tüdruku hoiatus päästis sajad inimesed surmast  4. jaanuar 2005 (news.yahoo.com/SLÕL)
Tais koos perega puhkusel viibinud väikese inglise tüdruku hoiatus, et kohe jõuab randa hiigellaine, päästis Aasia katastroofist sadu turiste.
 

TillySmith.JPG: Tilly Smith - päästeingelKui enamik puhkajaid Maikhao rannal lihtsalt seisis ja tummalt vaatas, kuidas vesi taandus ning rannaäärsed paadid ja meres ujunud kalad kuivale jäid, oli kümneaastane koolitüdruk see, kes ära tabas, et kohe jõuab randa surma külvav hiidlaine.

Surreyst pärit Tilly Smith, kes koos vanematega Maikhao rannal puhkust veetis, oli äsja koolis tsunami tekkimist kui nähtust õppinud ning vett jälgides tundus talle, et juhtumas on midagi kohutavat.

«Olime mere ääres ja vesi muutus äkki imelikuks,» rääkis Tilly nädalavahetusel ajalehele The Sun. «Vesi mullitas ja järsku läksid lained tagasi. Ma sain aru, mis toimub, ja mul tekkis tunne, et tulekul on tsunami. Ütlesin seda emmele,» lausus Tilly, kes koolis hiidlaine kohta töö oli kirjutanud.

Tilly ema ja hotellipersonal reageerisid kiiresti ning inimestel paluti kohe rannast lahkuda. Paari minuti pärast jõudiski kaldale võimas hiidlaine. Tänu aruka tüdruku hoiatusele polnud Phuketi saare Maikhao rannal seega ainsatki ohvrit.

«Tilly on väga terane ja mõistlik tütarlaps… Milline kokkusattumus, et õppisime tsunami tekkimist just paar nädalat enne jõule,» oli Tilly õpetaja Andrew Kearney üllatunud ja rahul.

Tilly ema ütles, et on tütre üle väga uhke. Ka Oxshotti Danes Hilli algkooli direktor kiitis oma õpilast ning sõnas, et laps on oma ea kohta väga tark.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Michelangelo “Taavet”

Autor Avo | Avaldatud: 4. jaan. 2005

Michelangelo Taavet ümbritsetakse «õhuseinaga»
04.01.2005 13:40PM Online
Kunstiteadlased on mures Michelangelo maailmakuulsa skulptuuri Taavet säilimise pärast ning kavatsevad kuju seetõttu «õhuseinaga» ümbritseda, et seda mustuse eest kaitsta, vahendab BBC.

TaavetAP.JPG: Michelangelo "Taavet". AP fotoFirenze muuseumis asuvat Taavetit käib igal aastal vaatamas umbes miljon turisti. Muuseumiametnike sõnul kannavad aga turistid muusemi tolmu ja mustust, mis mõjub skulptuurile kahjulikult.

Nn. «õhuseina» tekitamine skulptuuri ümber on muuseumi teatel üks võimalus kuju kaitsta ning tänu sellele ei peaks seda ka klaasiga ümbritsema.

«Kavas on panna kuju ümber keerlema õhulaine nii, et see aitaks õhus lendlevat mustust, millel on skulptuurile söövitav ja kahjustav efekt, eemal hoida,» ütles muuseumi esindaja Antonio Paolucci AFPle.

Lisameetmetena plaanitakse kuju kaitsmiseks kasutusele võtta ka erilised vaibad ja ventilatsioonisüsteemid.

Ümberkorraldustöödega loodetakse valmis saada käesoleva aasta jooksul.

Taaveti kuju palju vaidlusi tekitanud restaureerimistööd lõpetati mullu mais, mõnede kriitikute arvates mindi renoveerimisega liiga kaugele ja kahjustati taiese kunstilist väärtust.

Michelangelo skulptuur kujutab piibli tegelast karjapoiss Taavetit, kes võitles Koljatiga ning sai hiljem Iisraeli kuningaks. Aastatel 1504 kuni 1873 seisis kuju vabas õhus.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Eesti tee suusariigiks?

Autor Avo | Avaldatud: 4. jaan. 2005

Mati Alaver: Eesti on alles teel suusariigiks tõusmisele
Jaan Jürine
04.01.2005


Meeste suusakoondise peatreener pole enda hinnangul oma põhiülesandega toime tulnud. Alaver kinnitab, et Otepääl on hädavajalik kergem treeninguring.

•• Otepää MK-etapi rada on ideaalses seisukorras, kuid suurem osa Eesti A-koondislastest harjutab raja taga, Austrias või Itaalias. Oleme suusariik või kuidas?

MK-etapi korralduskomitee on teinud fantastilist tööd. Kahe-kümne aasta eest esitanuks ma Alar Arukuuse oma meestega kindlasti partei ja valitsuse autasu saamiseks. Mis suusariiki puutub, siis siin ei tohiks kahte asja segamini ajada. Me võime korraldada parima MK-etapi, aga see iseendast ei tee meist veel suusariiki. Otepääl on väga hea rada olemas, kuid meie paremik harjutab mujal sel lihtsal põhjusel, et meil pole reljeefilt sobivat treeningurada. Otepääl olev ring on FIS-i nõudmistele vastav võistlusrada, kus igapäevased treeningud oleksid liiga kurnavad.

<SCRIPT language=javascript src=”http://reklaam.www.ee/cgi-bin/rot_fe.fcgi?env=EPL&country=EE-ET&zone=epl11&m=2″> </SCRIPT>

<SCRIPT language=javascript src=”http://reklaam.www.ee/cgi-bin/rot_fe.fcgi?env=EPL&country=EE-ET&zone=epl12&m=2″> </SCRIPT>

•• Ilmataadi vastu ei saa. Kui ikka Kekkose raja tarbeks Käärikul taevast suusalibedat ei tule, on vagadest soovidest vähe abi.

Olen teist meelt. Ettevõtte juht peab kindlustama firmale töötingimused, mis võimaldaksid kasumisse jõuda. Minu kui meeste suusakoondise treeneri peaülesanne on kindlustada sportlastele treeninguolud. Ma pole seda kahjuks suutnud. Sportlastele kaasaegsete treeningtingimuste tagamine on treeneri peaülesanne.Siin ei saa teha järeleandmisi ega treeningu kvaliteedi arvel tingida. Jutt pole Kekkose raja lumetussüsteemist, vaid viiekilomeetrisest raskusastmelt sobivast treeninguringist Otepääl, mis peab meile tulevikus jõukohane olema. Piltlikult öeldes: sprinter ei saa harjutada kartulivagude vahel ja teha mõne nädala pärast maailmas suurtulemust.

•• Suusaliit palkab treeneri ametisse olemasolevaid olusid arvestades. Treeneri ülesanne ei peaks olema radade ehitamine nagu ka mööda sponsoreid jooksmine, millega olete aastaid tegelenud?

Treeneri ülesanne on tagada treeningprotsessi tootlikkus kaasaegsel tasemel. Ja kui selleks on vaja osaleda meie suusakeskuste radade planeerimises ja koondisele ressursside hankimises, siis seda ma ka teen.

•• Koondislaste mitmes paigas harjutamine teeb treeneri elu keeruliseks?

Mu valikud olid viletsad või veel viletsamad. Pidanuksin olema Itaalias olümpiavõitja ja maailmameistri Andrus Veerpalu juures. Või hoopis Ramsaus, kus harjutavad tiitlivõistluste medalimees Jaak Mae ja Vasaloppeti võitja Raul Olle. Aga olin aastavahetusel hoopis kodus, kus võistlesid ja harjutasid noored sprindilootused Erkki Jallai ja Anti Saarepuu,samuti Priit Narusk ja Aivar Rehemaa.

•• Koondislased polnud mujal siiski päris üksi. Füsioterapeut ja massöör Lauri Rannamaa jõudis abistada Veerpalu ja on praegu Ramsaus?

Lauri ees müts maha, mul on olnud positiivne tagasiside. Kui me üritame oma taustajõude viia suurte suusariikide tasemele, siis Rannamaa on omal alal maailmataseme juba saavutanud. Hindamatu kaastöötaja. Teisalt, nii Veerpalu, Mae kui Olle on kogenud mehed, osates tajuda oma seisundit ja ettevalmistuse strateegiat. Küsimus pole muus kui töövõime tõstmises protsendi või paari võrra. Pisiasi, aga väga oluline.

•• Missugust sõitu loodate Veerpalult ja Maelt kodusel MK-etapil?

Huviliste, eelkõige meedia ootused on kõrgel. Meeste tippvorm on planeeritud MM-iks. Nii Andruselt kui Jaagult ootan tänavuse hooaja kohtade parandamist. Ja Raulilt edu Tðehhimaa maratonil. Sprindis tahavad Jallai, Saarepuu ja Narusk kindlasti kodupublikut rõõmustada.

Veerpalu ei lase end melust heidutada

•• Itaalia rahus suusakilomeetreid mõõtev Andrus Veerpalu ei lase end Otepää MK-etapi lähenemisest heidutada. “Jaa-jah, eks ma katsu ikka kodus hästi sõita. Tervis on õnneks korras,” venitab Veerpalu oma tavalisel moel.

•• “Tingimused on siin igatahes suurepärased. Pere on mul kaasas, mõnel päeval oleme kõik suuskadel. Lapsed näivad küll rohkem hoolivat mäesuusatamisest. Mõnus on siin küll, teiste maade tippmehi pole näinud. Aga rajad on ka pikad, võib-olla pole märganud,” lisab Veerpalu, toetades oma treenerit. “Kui oleks võimalus harjutada Otepääl, teeksin seda kindlasti seal.” EPL

Allikas
Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Sisask, Merike – psühholoog-nõustaja enesetapust

Autor Avo | Avaldatud: 4. jaan. 2005
Tulesurma minejad soovivad tähelepanu

 

www.DELFI.ee
4. jaanuar 2005 14:15
 
Enesetapjad valivad elust lahkumiseks tulesurma peamiselt siis, kui soovivad pöörata kaasinimeste tähelepanu kas enesele või mõnele globaalsele probleemile.

Psühholoog-nõustaja Merike Sisask Eesti-Rootsi suitsidoloogia instituudist tõdeb SL Õhtulehes, et enesetapu viis võib johtuda isiksuse tüübist.

„Näiteks võib inimene olla tähelepanuotsiv, enesedramatiseerija, tal võib olla mõni väga konkreetne psüühikahäire või väga konkreetne ere sündmus, mis on tinginud vajaduse väga tähelepanuväärselt enesetapp toime panna. Vahel on soov tõmmata mõnele globaalsele probleemile tähelepanu,” räägib Sisask.

Psühholoogi sõnul on suitsiid alati protsess. „See pole kunagi vaid üks sündmus, mis toimub mingil hetkel. Tal on oma eellugu, hulk riskitegureid. Reeglina see pole nii, et inimesel tuleb see järsku pähe ja teeb selle kohe ka teoks. Ta mõtleb, püüab väljapääsu leida ja siis mingil ajahetkel on nii, et ta väljapääsu enam ei näe. Siis ta teeb selle teoks. Nii et see impulsiivsus lõpus on tegelikult näiline.”

Sisaski sõnul end põlema süütav enesetapja ilmselt sel hetkel valu peale ei mõtle. „Sest siis on hingevalu nii kohutavalt suur, et see füüsiline valu, mis ees ootab, ei hirmuta. Ja miks just uusaastaööl… See on nii ja naa. Jõulude ja uue aasta ajal tundub see üksindus eriti hingemattev. Aga võib-olla ka mõni muu põhjus.”

Balti riigid on enesetappude arvult maailmas esikohal: Eestis läheb igast 100 000 inimesest vabasurma 40, Leedus 42. Kümne viimase aasta jooksul on Eestis endalt elu võtnud üle 5000 inimese.

www.DELFI.ee
Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: majandusvabaduse indeks

Autor Avo | Avaldatud: 4. jaan. 2005
Eesti tõusis majandusvabaduse indeksis neljandaks
04.01.2005 12:46BNS

Eesti tõusis the Heritage Foundationi ja the Wall Street Journali tänavuses majandusvabaduse indeksis kahe koha võrra neljandaks, jäädes alla vaid Hongkongile, Singapurile ja Luksemburgile.

Majandusvabadus.JPG: Majandusvabadus

Hongkong juhib edetabelit üheteistkümnendat aastat järjest.

Leedu langes indeksis ühe koha võrra 23. positsioonile ja Läti tõusis ühe koha võrra 28. positsioonile.

Eesti järel on majandusvabaduselt maailma juhtivad riigid Iirimaa, Uus-Meremaa, Suurbritannia, Taani, Island ja Austraalia.

Esmakordselt jäid indeksi esikümnest välja Ameerika Ühendriigid, jagades Ðveitsiga 12. kohta. Rootsi on indeksis 14., Soome 15., Saksamaa 18. kohal ja Venemaa 124. kohal.

Seekord juba 11 korda valminud majandusvabaduse indeks reastab 161 riiki 50 erineva kriteeriumi alusel.

Majandusvabaduse arvutamisel arvestatakse näiteks selliseid näitajaid nagu kaubavahetuse piirangud, maksupoliitika, valitsuse sekkumine majandusse, raha- ja panganduspoliitika, kapitali liikumine, välisinvesteeringud, hindade ja palkade reguleerimine, kinnisvara ja must turg.

Mullusega võrreldes on 86 riigi näitajad paranenud, 57 riigil halvenenud ja 12 riigil jäänud muutumatuks.

Uuring liigitab 17 riigi majanduse «vabaks,» 56 riigi majanduse «peamiselt vabaks,» 70 riigi oma «peamiselt mittevabaks» ning 12 riigi majanduse «allasurutuks.»

Tänavusest arvestusest puudub võimalike ebatäpsuste tõttu kuus riiki.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Soesoo, Alvar – geoloog

Autor Avo | Avaldatud: 4. jaan. 2005

Miks ja kuidas maa väriseb?

Alvar Soesoo, geoloog
04.01.2005


Maakoore osad on lakkamatus liikumises. Sinna, kus kaks laama kohtuvad, kuhjub pinge, mis vallandabki viimaks maavärina. Juhtub see vee all, võib sündida ka tsunami.

Maailmas toimub igas minutis keskmiselt kaks maavärinat, see teeb aastas kokku üle miljoni maavärina. Enamik maavärinaid on nii nõrgad, et nende registreerimine on võimalik vaid eriaparatuuri abil. Olulisi purustusi tekitavaid värinaid on vaid paarkümmend aasta jooksul.

Enamik maavärinaid on koondunud suhteliselt kitsastesse seismilistesse vöönditesse maakoore laamade piiridel. Nii vabaneb enim energiat Vaikse ookeani seismilises vööndis, mis paikneb hiigelringina ümber Vaikse ookeani. Teine, Vahemere–Himaalaja vöönd kulgeb üle Vahemeremaade, Musta mere ja Himaalaja Indoneesiasse.

Viimati maailma vapustanud maavärinad asuvad tektooniliselt aktiivses piirkonnas, kahe suure laamasüsteemi – Indo-Austraalia ja Euraasia laama äärealadel. Nii hiidlaine lahti päästnud maavärin 26. detsembril, selle järeltõuked kui ka hilisemad iseseisvad maavärinad jäävad kõik Sunda süviku tagusesse piirkonda, kus toimub subduktsioon – Indo-Austraalia laam sukeldub Euraasia laamasüsteemi alla keskmise kiirusega kuus sentimeetrit aastas.

Värina erakordne jõud

Alad, kus üks laam sukeldub teise alla, on aktiivsed saarkaared, nagu Jaapan, Indoneesia, Filipiinid. Maavärinarohked on ka kohad, kus toimub laamade lahknemine, s.o uue maakoore juurdekasvamine (näiteks Island).

Sunda saarkaarel ei saa pidada haruldaseks maa sagedast värisemist. Seekordse maavärina muutis erakordseks seeria tugevus: sagedased 5–6,5-magnituudised värinad viimase kümne päeva jooksul ning tekkinud hiidlaine.

6–7-magnituudise maavärina epitsentri paiknemine tiheasustatud alal (näiteks linnas) põhjustab alati purustusi ja suurt majanduslikku kahju, sageli ka inimohvreid. Tugev maavärin epitsentriga mere või ookeani all võib teatud juhtudel lahti päästa võimsa hiidlaine, mille trajektoori ja purustusjõudu ei ole alati lihtne ennustada.

Pinge “reisib” teise kohta

Sunda süviku ja saarkaarte piirkond on geoloogiliselt ja laamtektooniliselt üsnagi keerulise ehitusega. Paikkonda ilmestavad ka tektoonilised pingeväljad, mis tekkinud laamade lokaalsetest kokkusurumis- või laialivenituspingetest. Kuhjunud pinged leiavad lahenduse maavärinatena.

Kuna maakoor ja vahevöö on dünaamilises tasakaalus, siis pingete lahenemine ja osa maakooreplokkide ümbersättimine võib avalduda uute pingete tekkimisena teises kohas.

Uute pingete lahenemine ei toimu kindlasti täna-homme, selleks on vaja rohkem aega. Seepärast on keeruline ennustada ka seda, kus võiks toimuda järgmine suurem maavärin. Raske öelda, kas suuri maavärinaid võib nüüd oodata ka Euraasia mandrilisemas osas – Vahemere–Himaalaja vööndis. Välistada neid ei saa. Või peaks neid hoopis ootama Vaikse ookeani tulerõngas? Filipiinidel näiteks?

Nii ehk teisiti on viimase kümne päeva jooksul registreeritud üksikuid, enam kui 5-magnituudiseid värisemisi ka “sisemaal”. Näiteks Baikali järve lähedal toimus 2. jaanuaril 5,2-magnituudine värin, samuti registreeriti maavärin Türgis. Jõulude paiku registreeriti mitu tugevat maavärinat (suurim kuni 7,8 magnituudi) Macquire’i saarest põhjas, Uus-Meremaa ja Antarktika vahel.

xxx

Töö mitmel mandril ja laamal

•• TTÜ geoloogia instituudi direktori Alvar Soesoo (41) teaduslikud huvid on seotud kõrge temperatuuri ja rõhuliste protsessidega maakoores ning globaalse tektoonikaga ehk laamade liikumisega.
•• Lõuna-Eestist pärit ja Tartu ülikoolis geoloogiks õppinud teadlane on seitse aastat uurinud maakoort mitmel pool maailmas.
•• 1993 õnnestus tal võita üks Balti riikidele avatud uuringugrant Põhjamaade vulkanoloogia instituudis Islandil, kus ta uuris ookeani koort ja vulkanismi.
•• Paar aastat hiljem läks ta tööle Austraaliasse Monashi ülikooli, kus jätkas vulkaaniliste ja magmaprotsesside uurimist.
••1999 siirdus Kanadasse uurima Labradori poolsaare kivimeid.

Allikas
Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud