09.10.2003 13:02Alo Lõhmus, reporter
Riigieelarve seadust eirates maksid riigiasutused oma töötajatele 2002. aastal palkadeks 865 miljonit krooni rohkem kui tohiks, selgub Riigikontrolli aruandest.
Riigikontrolli andmeil on ebaseaduslikku töötasu makstud majanduskulude, toetuste, omatulude jms allikate arvelt. Seetõttu ei kajasta riigieelarve artiklid «Töötasu» ja «Sotsiaalmaks» kogusummas 3,871 miljardit krooni riigi tegelikke töötasukulusid. Tegelikult maksid riigiasutused töötasusid ja sotsiaalmaksu hoopis 4,735 miljardi krooni väärtuses.
Riigikontrolör Mihkel Oviir ütles kolmapäeval Riigikogus esinedes, et tõsiasi, et lisapalgaks on võimalik raha leida asutuste teistel eelarveridadelt, näitab muu hulgas ka nende asutuste eelarvete ebaadekvaatsust.
Sotsiaalministeerium on vale rea alt töötasu maksnud 2,4 miljoni eest, haridus- ja teadusministeerium 2,2 miljoni eest, sama ministeeriumi raamatupidamisbüroo 183.717 krooni eest. Lisaks on see büroo ostnud 51.278 krooni eest kontoritarbeid rahaga, mis ei olnud selleks ette nähtud.
«Kaitseministeerium kattis programmi «Partnerlus rahu nimel» raames personalikoolituseks eraldatud vahenditest 1.680.000 krooni eest kahe ametniku magistriõpingute kulusid.
Samas ei jätkunud raha Kosovo rahuoperatsioonile lähetamiseks ja osa lähetuskuludest (0,9 miljonit krooni) kaeti rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksudest eraldatud rahast,» kirjutatakse riigikontrolli aruandes.
Maksuamet ületas 2002. aastal eelarves ette nähtud palgakulu 144.492 krooni võrra. Rahandusministeerium on käsitlenud ülekantava kuluna ka vabariigi valitsuse reservi, mis aga on riigieelarve seadusega vastuolus.
Kultuuriministeerium toetas pankadele saadetud kirjades Vanalinnastuudio ja Vene Draamateatri laenusoove, eirates sellega põhiseadust ja riigieelarveseadust, mis annavad riigilaenude võtmise vaid Riigikogu pädevusse.
Eesti Kunstimuuseum andis oma töötajatele 44 000 krooni laenu, kaitseministeerium sponseeris seadusevastaselt miljoni krooniga mängufilmi «Nimed marmortahvlil» tootmist.
Samuti toitlustati filmivõtetel osalenud kaitseväelasi 226.650 krooni eest, millest 187.500 läks ühele füüsilisest isikust ettevõtjale, kes sai selle raha ilma riigihankekonkursita.
Maksuamet lõpetas ühe 2000. aastal lahkunud töötaja õppelaenu kompenseerimise alles 2002. aastal. Autoregistrikeskus maksis oma töötajatele ühekordseid toetusi seoses «elukondlike raskustega», töötaja eramu elektrijuhtmete installeerimistöödega, töötaja suvilas toime pandud vargusega ja töötaja eramu kanalisatsiooni- ja veetorustiku ühendamisega magistraaltrassi.
Lisaks maksti mitmeid toetusi kogu asutuse kollektiivile, sh. iseseisvuspäeva- ja jaanipäevatoetust.
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
Riigiametnikud said ligi miljard krooni ebaseaduslikku palka
09.10.2003 13:02Alo Lõhmus, reporter
Riigikontrolli andmeil on ebaseaduslikku töötasu makstud majanduskulude, toetuste, omatulude jms allikate arvelt. Seetõttu ei kajasta riigieelarve artiklid «Töötasu» ja «Sotsiaalmaks» kogusummas 3,871 miljardit krooni riigi tegelikke töötasukulusid. Tegelikult maksid riigiasutused töötasusid ja sotsiaalmaksu hoopis 4,735 miljardi krooni väärtuses.
Riigikontrolör Mihkel Oviir ütles kolmapäeval Riigikogus esinedes, et tõsiasi, et lisapalgaks on võimalik raha leida asutuste teistel eelarveridadelt, näitab muu hulgas ka nende asutuste eelarvete ebaadekvaatsust.
Sotsiaalministeerium on vale rea alt töötasu maksnud 2,4 miljoni eest, haridus- ja teadusministeerium 2,2 miljoni eest, sama ministeeriumi raamatupidamisbüroo 183.717 krooni eest. Lisaks on see büroo ostnud 51.278 krooni eest kontoritarbeid rahaga, mis ei olnud selleks ette nähtud.
«Kaitseministeerium kattis programmi «Partnerlus rahu nimel» raames personalikoolituseks eraldatud vahenditest 1.680.000 krooni eest kahe ametniku magistriõpingute kulusid.
Samas ei jätkunud raha Kosovo rahuoperatsioonile lähetamiseks ja osa lähetuskuludest (0,9 miljonit krooni) kaeti rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksudest eraldatud rahast,» kirjutatakse riigikontrolli aruandes.
Maksuamet ületas 2002. aastal eelarves ette nähtud palgakulu 144.492 krooni võrra. Rahandusministeerium on käsitlenud ülekantava kuluna ka vabariigi valitsuse reservi, mis aga on riigieelarve seadusega vastuolus.
Kultuuriministeerium toetas pankadele saadetud kirjades Vanalinnastuudio ja Vene Draamateatri laenusoove, eirates sellega põhiseadust ja riigieelarveseadust, mis annavad riigilaenude võtmise vaid Riigikogu pädevusse.
Eesti Kunstimuuseum andis oma töötajatele 44 000 krooni laenu, kaitseministeerium sponseeris seadusevastaselt miljoni krooniga mängufilmi «Nimed marmortahvlil» tootmist.
Samuti toitlustati filmivõtetel osalenud kaitseväelasi 226.650 krooni eest, millest 187.500 läks ühele füüsilisest isikust ettevõtjale, kes sai selle raha ilma riigihankekonkursita.
Maksuamet lõpetas ühe 2000. aastal lahkunud töötaja õppelaenu kompenseerimise alles 2002. aastal. Autoregistrikeskus maksis oma töötajatele ühekordseid toetusi seoses «elukondlike raskustega», töötaja eramu elektrijuhtmete installeerimistöödega, töötaja suvilas toime pandud vargusega ja töötaja eramu kanalisatsiooni- ja veetorustiku ühendamisega magistraaltrassi.
Lisaks maksti mitmeid toetusi kogu asutuse kollektiivile, sh. iseseisvuspäeva- ja jaanipäevatoetust.