Vanim maakool elab sünnipäevalainel (VT)

Vanim maakool elab sünnipäevalainel

Haljala kooli enam kui kolmesaja aastane ajalugu jõudis möödunud nädalal kaante vahele ja kooli sünnipäevapidustuste kulminatsiooniks oli raamatu esitlus Haljala Gümnaasiumis ning sellele järgnenud aktus-peoõhtu rahvamajas.


Professor Lembit Andresen tähendas naljaga pooleks, et ta on peos hoidnud ainult kolme Eesti kooli ajaloo raamatut ja üks neist on Haljala oma. All vasakul nurgas Egon Mets.

Vastilmunud Haljala kooli ajalooraamatust võime lugeda, et 1687. aasta sügisel saabus Haljalasse Tartust Forseliuse õpetajate seminarist noormees nimega Jaak, kellest sai esimene Haljala koolmeister. Seega täitub tänavu seal koolihariduse andmisest 315 aastat.

Kaksteist põlvkonda koolmeistreid

Laupäeval Haljala Gümnaasiumis raamatu esitlusel sisutiheda loenguga kuulajate ette astunud eesti kooliajaloo uurimise grand old man, Tallinna Pedagoogikaülikooli professor Lembit Andresen ei olnud ajalooraamatu esimest eksemplari vastu võttes kiidusõnadega kitsi.

“Haljala kool on Virumaa vanim rahvakool,” alustas professor Andresen oma sõnavõttu, “ta ühendab endas kaheteistkümne koolmeistrite põlvkonna tööd.” Professor rõhutas eriti sõnapaari “koolmeistrite põlvkond”, pidades silmas, et iga neist on andnud koolile juurde midagi oma ajastust ja arusaamadest.

Oluliseks pidas auväärne esineja aga seda, et ei unustataks üht tähtsat põhimõtet, mille said seminarist kaasa kolmesaja aasta taguse aja koolmeistrid – õpetada lapsi kergel ja arusaadaval meetodil.

Kooli ajalooraamatu koostaja ja toimetaja, Haljala kooli endine õpilane ja praegune ajalooõpetaja Egon Mets viitas raamatu valmimisest rääkides selle allikatele ja nõukogudeaegsetele rasketele oludele, mis venitasid ajaloo raamatuks vormimise protsessi aastakümnetepikkuseks.

“Mõte anda välja kodu-uurimuslik ajalooraamat Haljala haridusloost tekkis 1969. aastal, seega võib öelda, et raamatu teokssaamine on nõudnud 33 aastat,” ütles Mets. “Nii mõnigi idee autoritest on vahepeal meie seast lahkunud. Nõnda oleks raamat omamoodi tagantjärele-tänuks nendele, kes tema sündi ette aitasid valmistada.”

Eraldi tänas toimetaja inimesi kelle koostöö tulemusena raamat teoks sai: Anu Jõeveeri Haljala koduloomuuseumist, Haljala Gümnaasiumi õpetajaid Külli Heinlat, Aili Biiderit, Reet Markinit ja õpilasi Kauri Kivipõldu, Merlin Saart, Helen Juhti, Eleriin Reimanni, Margus Lantot.

“Me ei tea, millal kirjutatakse järgmine raamat Haljala kooli ajaloost. Võib-olla kooli 350. juubeliks. Või jääb nüüdne üllitis ühtaegu esimeseks ja viimaseks,” esitas Egon Mets retoorilise küsimuse ja lisas, et küllap aeg seda näitab.

Rootsiaegsete koolide selts tunnustas

Sünnipäevaaktusel Haljala rahvamajas leidsid äramärkimist nii gümnaasium tervikuna kui ka konkreetsed isikud.

Rootsi ajal, s.o enne Põhjasõda asutatud koole ühendav organisatsioon Forseliuse Selts tunnistas Haljala Gümnaasiumi Suure Kuldtukati esimese klassi medali vääriliseks.

Kodu-uurimistegevuse eest said Väikese Ignatsi Jaagu medali emakeeleõpetaja Külli Heinla ja algklassiõpetaja Elve Bergström. Suure Kuldtukati teise klassiga autasustati tublisid kodu-uurijaid Haljala kooli vilistlast Liisa Puuseppa ja XI klassi õpilast Kauri Kivipõldu.

Forseliuse seltsi aukirjaga tänati kooli ajaloo raamatu koostamise ja välja andmise eest Haljala Gümnaasiumi direktorit Kaido Kreintaali ja Egon Metsa.

Lauluõpetaja ja koorijuht Viivi Voorand leidis äramärkimist auhinnaga “200 aastat koorilaulu Eestis”.

Haljala Gümnaasiumi direktor Kaido Kreintaal keskendus oma aktusekõnes kooli tänasele ja tulevikule, rõhutades, et kooli tegemistest peavad rääkima teod ise, mitte sõnad, “et kui hästi me midagi teeme või kui head oleme.” Tegudest annavad kinnitust näiteks õpilasloomingu almanahh “Hanesulega”, Haljala kooli näiteringi, tantsijate ja koorilauljate südi ja tulemuslik esinemine ülevabariiklikel konkurssidel.

“Et teaks, kuhu minna, peab olema eesmärk,” ütles Kreintaal. “Haljala koolil on visioon, mis lähtub printsiibist, et kool on õppimise koht. Valisime kvaliteedi tee, et tekkiks tunne – siia tullakse õppima, mitte olesklema. Samas oleme valinud avatud kooli tee, see tähendab, et meie uksed on lahti ja oleme avatud koostööks.”

Meelis Lainvoo
meelis@virumaateataja.ee

Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.