Ühiskonnateadlased suruvad end riigieelarvesse
 Mirko Ojakivi, Tuuli Koch
Ühiskonnateadlased tahavad koonduda riigieelarvest rahastatava katusorganisatsiooni alla, et hakata koostama Eesti arengu-strateegiaid ning koolitama tippspetsialiste.
Eesti Panga juurde loodud Strateegiliste Algatuste Keskus (SAK) saatis juuni alguses peaminister Juhan Partsile ettepaneku, milles tahetakse moodustada riigikogu haldusalasse katusorganisatsioon. Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi direktori Erik Terki sõnul hakkaks organisatsioon planeerima Eesti arengut pikemaks ajaks kui üks valimistsükkel.
“Tänapäeva demokraatlikes riikides on selline trend, et on küsimusepüstitused, ja arengukavad on pikemad kui valimistsükkel. Need kavad töötatakse välja peamiselt autonoomsete ekspertiiside poolt,” märkis Terk.
Teadlased mitmes ühenduses
Katuseorganisatsiooni loomise vajalikkust põhjendavad ühiskonnateadlased asjaoluga, et praegu on Eestis piisavalt palju ühiskonnauurimise keskusi, kuid nende tegevust saaks paremini koordineerida, kui oleks üks kehand, mille kaudu tegutsevaid keskusi finantseerida ja suunata.
Riigikogu liige Tõnis Lukas märkis, et teadlaste ühendused peaksid oma jõud ühendama SAK-i alla. “Aga vaevalt nad sellest väga huvitatud on, sest olles eri ühendustes, saavad nad ühte projekti mitu korda “müüa” ning see on neile endile lihtsalt kasulik,” märkis Lukas. “Hea, et see planeeritakse parlamendi hal-dusalasse, see tagab sõltumatuse valitsuse poliitikast.”
Eesti mõttekojad pole tasemel
Mõõdukate juhatuse ning riigikogu liige Toomas Hendrik Ilves (pildil) ütles, et kuna pole keskuse plaanidega kursis, ei oska ta ka selle vajalikkust hinnata.
Üldise tõdemusena leidis ta, et arenevale riigile on sääraseid mõttekodasid tarvis, ning rohkem kui ühte. “Eesti mõttekojad ei ole veel sel tasemel, mida ma olen mujal kohanud,” tõdes Ilves.
Mart Laari peaministriks oleku ajal hakkasid ühiskonnateadlased koostama riigi üldist arengukava, mis dokumendina “Säästev Eesti 21” sel kevadel ka valmis.
Laari IT-nõunikuna töötanud Linnar Viik tunnistas, et SAK-i puhul on tegemist vähemalt uudse ettepanekuga. “Vaadates neid riike, mis on suutnud suhteliselt lühikese aja jooksul läbi viia arenguhüppe, siis SAK-i ettepanekud on seotud nende riikidega,” lausus Viik. “Praegu räägitakse säästmisest, mida õnnestub teha maksimaalselt kümne protsendi ulatuses, kuid võiks enam keskenduda sellele, kuidas raha juurde saada.”
Peaministri sisepoliitikanõuniku Ott Lumi sõnul arutab valitsuskabinet riigi strateegilise planeerimise korrastamist lähiajal ning peaminister kujundab oma arvamuse pärast seda.
|
Uudised
VE: Eesti arengustrateegia
(04.07.2003)
Ühiskonnateadlased tahavad koonduda riigieelarvest rahastatava katusorganisatsiooni alla, et hakata koostama Eesti arengu-strateegiaid ning koolitama tippspetsialiste.
Eesti Panga juurde loodud Strateegiliste Algatuste Keskus (SAK) saatis juuni alguses peaminister Juhan Partsile ettepaneku, milles tahetakse moodustada riigikogu haldusalasse katusorganisatsioon. Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi direktori Erik Terki sõnul hakkaks organisatsioon planeerima Eesti arengut pikemaks ajaks kui üks valimistsükkel.
“Tänapäeva demokraatlikes riikides on selline trend, et on küsimusepüstitused, ja arengukavad on pikemad kui valimistsükkel. Need kavad töötatakse välja peamiselt autonoomsete ekspertiiside poolt,” märkis Terk.
Teadlased mitmes ühenduses
Katuseorganisatsiooni loomise vajalikkust põhjendavad ühiskonnateadlased asjaoluga, et praegu on Eestis piisavalt palju ühiskonnauurimise keskusi, kuid nende tegevust saaks paremini koordineerida, kui oleks üks kehand, mille kaudu tegutsevaid keskusi finantseerida ja suunata.
Riigikogu liige Tõnis Lukas märkis, et teadlaste ühendused peaksid oma jõud ühendama SAK-i alla. “Aga vaevalt nad sellest väga huvitatud on, sest olles eri ühendustes, saavad nad ühte projekti mitu korda “müüa” ning see on neile endile lihtsalt kasulik,” märkis Lukas. “Hea, et see planeeritakse parlamendi hal-dusalasse, see tagab sõltumatuse valitsuse poliitikast.”
Eesti mõttekojad pole tasemel
Mõõdukate juhatuse ning riigikogu liige Toomas Hendrik Ilves (pildil) ütles, et kuna pole keskuse plaanidega kursis, ei oska ta ka selle vajalikkust hinnata.
Üldise tõdemusena leidis ta, et arenevale riigile on sääraseid mõttekodasid tarvis, ning rohkem kui ühte. “Eesti mõttekojad ei ole veel sel tasemel, mida ma olen mujal kohanud,” tõdes Ilves.
Mart Laari peaministriks oleku ajal hakkasid ühiskonnateadlased koostama riigi üldist arengukava, mis dokumendina “Säästev Eesti 21” sel kevadel ka valmis.
Laari IT-nõunikuna töötanud Linnar Viik tunnistas, et SAK-i puhul on tegemist vähemalt uudse ettepanekuga. “Vaadates neid riike, mis on suutnud suhteliselt lühikese aja jooksul läbi viia arenguhüppe, siis SAK-i ettepanekud on seotud nende riikidega,” lausus Viik. “Praegu räägitakse säästmisest, mida õnnestub teha maksimaalselt kümne protsendi ulatuses, kuid võiks enam keskenduda sellele, kuidas raha juurde saada.”
Peaministri sisepoliitikanõuniku Ott Lumi sõnul arutab valitsuskabinet riigi strateegilise planeerimise korrastamist lähiajal ning peaminister kujundab oma arvamuse pärast seda.