Põhja-Eesti Verekeskus korraldas reedel seminari, et arutada, kuidas suurendada veredoonorite arvu. Praegu on Eestis 30 000 veredoonorit, vaja oleks aga kaks korda rohkem.
– – – – –
Praegu on Eestis aktiivseid doonoreid 2,4 protsenti elanikkonnast. Selleks, et haiglatel igas olukorras verd jätkuks, peaks aga doonorite arv olema kaks korda suurem, kinnitas Põhja-Eesti Verekeskuse direktor Eneli Rebane.
“Riigi verevarud on nii rahu- kui kriisiolukorras tagatud siis, kui 4-5 protsenti elanikest käitub aktiivsete doonoritena,” ütles Rebane Raadio Vaba Euroopale.
Iga päev käib Eestis verd andmas 200 inimest. Kuna regulaarseid doonoreid on liiga vähe, lasub nende õlul topeltkoormus.
“Me oleme sunnitud kogu aeg ühtede ja samade inimeste poole pöörduma,” ütles Põhja-Eesti Verekeskuse avalike suhete juht Mart Soonik. “Niipea kui doonori viimasest visiidist on möödas kolm kuud, helistame talle ja kutsume taas verd andma – doonoreid on lihtsalt nii vähe. Sisuliselt riskime inimestele tüütuks muutumisega.”
Eneli Rebase sõnul langes doonorite arv Eestis järsult 1997. aastal, mil lõpetati doonoritele vereandmise eest raha maksmine ning enam polnud võimalik selle eest saada ka töölt vabu päevi.
“Euroopas on tehtud uuringuid, et vabatahtlikult annetatud veri on kaheksa korda ohutum kui tasu eest annetatud,” ütles Rebane, kelle sõnul võib vere eest rahalise tasu maksmine meelitada verd andma ka HIV- ja hepatiidi riskirühmadesse kuuluvaid inimesi.
Eesti Konjunktuuriinstituudi värske uuringu kohaselt hoidutakse kõige sagedamini doonorvere andmisest tervislikel põhjustel, samuti kartuses saada vereandmise kaudu HIV-viirus. Iga viies Eesti inimene ei taha aga doonoriks hakata, sest arvab, et tema vere abil päästetakse pätte ja narkomaane.
Ligi kolmveerand Konjuktuuriinstituudi poolt küsitletud inimestest kolmveerand oleks nõus verd andma, kui selle eest saaks soodustusi arstiabis või sportimisel. Konjunktuuriinstituudi sektorijuhataja Pille Liivaaugu sõnul aitaks uusi doonoreid juurde meelitada juba kasvõi see, kui teha vereandmine inimestele lihtsamaks.
“Uuringust tuli välja, et potentsiaalsete doonorite seas on päris palju noori ja jõukaid inimesi, keda motiveeriks, kui vereandmise protseduuri saaks kiiremini läbi teha,” märkis Liivaauk.
Praegu saab Tallinnas verd anda vaid ühes kohas, kesklinnast eemal, Ädala tänaval. Verekeskuse direktori Eneli Rebase sõnul loodab ta siiski tulevikus leida raha, et ühe vereandmispunkti saaks avada käidavas kohas Tallinna kesklinnas.
|
VE: Eesti doonorlus
Eesti vajab kaks korda rohkem doonoreid
Külli-Riin Tigasson, Raadio Vaba Euroopa, 24. mai, 2003 13:25
Põhja-Eesti Verekeskus korraldas reedel seminari, et arutada, kuidas suurendada veredoonorite arvu. Praegu on Eestis 30 000 veredoonorit, vaja oleks aga kaks korda rohkem.
– – – – –
Praegu on Eestis aktiivseid doonoreid 2,4 protsenti elanikkonnast. Selleks, et haiglatel igas olukorras verd jätkuks, peaks aga doonorite arv olema kaks korda suurem, kinnitas Põhja-Eesti Verekeskuse direktor Eneli Rebane.
“Riigi verevarud on nii rahu- kui kriisiolukorras tagatud siis, kui 4-5 protsenti elanikest käitub aktiivsete doonoritena,” ütles Rebane Raadio Vaba Euroopale.
Iga päev käib Eestis verd andmas 200 inimest. Kuna regulaarseid doonoreid on liiga vähe, lasub nende õlul topeltkoormus.
“Me oleme sunnitud kogu aeg ühtede ja samade inimeste poole pöörduma,” ütles Põhja-Eesti Verekeskuse avalike suhete juht Mart Soonik. “Niipea kui doonori viimasest visiidist on möödas kolm kuud, helistame talle ja kutsume taas verd andma – doonoreid on lihtsalt nii vähe. Sisuliselt riskime inimestele tüütuks muutumisega.”
Eneli Rebase sõnul langes doonorite arv Eestis järsult 1997. aastal, mil lõpetati doonoritele vereandmise eest raha maksmine ning enam polnud võimalik selle eest saada ka töölt vabu päevi.
“Euroopas on tehtud uuringuid, et vabatahtlikult annetatud veri on kaheksa korda ohutum kui tasu eest annetatud,” ütles Rebane, kelle sõnul võib vere eest rahalise tasu maksmine meelitada verd andma ka HIV- ja hepatiidi riskirühmadesse kuuluvaid inimesi.
Eesti Konjunktuuriinstituudi värske uuringu kohaselt hoidutakse kõige sagedamini doonorvere andmisest tervislikel põhjustel, samuti kartuses saada vereandmise kaudu HIV-viirus. Iga viies Eesti inimene ei taha aga doonoriks hakata, sest arvab, et tema vere abil päästetakse pätte ja narkomaane.
Ligi kolmveerand Konjuktuuriinstituudi poolt küsitletud inimestest kolmveerand oleks nõus verd andma, kui selle eest saaks soodustusi arstiabis või sportimisel. Konjunktuuriinstituudi sektorijuhataja Pille Liivaaugu sõnul aitaks uusi doonoreid juurde meelitada juba kasvõi see, kui teha vereandmine inimestele lihtsamaks.
“Uuringust tuli välja, et potentsiaalsete doonorite seas on päris palju noori ja jõukaid inimesi, keda motiveeriks, kui vereandmise protseduuri saaks kiiremini läbi teha,” märkis Liivaauk.
Praegu saab Tallinnas verd anda vaid ühes kohas, kesklinnast eemal, Ädala tänaval. Verekeskuse direktori Eneli Rebase sõnul loodab ta siiski tulevikus leida raha, et ühe vereandmispunkti saaks avada käidavas kohas Tallinna kesklinnas.