VE: Eesti geenivaramu

Geenipank senisel kujul ebareaalne

Mirko Ojakivi

Ruut 5000 geeniprooviga aastas jõuab rahvusliku geenipangani 300 aastaga

Ruut Investorid jätkavad kindlat suunda haiguspõhisele geenipangale

Uudise pilt
EGI tegevjuht Kalev Kask näitas Tartusse sõitnud USA investorile Edmund Olivier’ile, kuidas geenivaramu töö edeneb.
Foto: Arvo Uustalu

Kui geenivaramut 2000. aastal käivitati, kõlas projekti eestvedajate suust optimistlik lubadus: vähem kui kümne aastaga on kogutud peaaegu kõigi Eesti elanike geenid. Paraku on tegelikkus teistsugune, täna on lämmastikupotis vaid 10 000 geeniproovi.

Kui kõik sel aastal hästi läheb, peaks Tartus Tiigi tänaval asuva Eesti geenivaramu (EGV) laboritesse jõudma veel 5000 proovi. Aasta lõpuks peaks seega hoiul olema ühe protsendi Eesti elanike geenid. Kui tsiteerida EGV ja ettevõtmise investorite esindajaid, siis raha sellise marginaalse kogusega ei teeni. Esialgu polevatki see plaanis.

EGV tegemisi rahastab Ameerika Ühendriikides registreeritud ning maailma investoreid koondav EGeen International (EGI). Ettevõtte tegevjuht Kalev Kask on kindel, et ükskord saabub aeg, kui eestlaste geeniproovid suudetakse rahaks teha. Positiivsed arvutused lubavad kasumit veel sellel kümnendil. Arvestades seda, et EGI koondab endas üksnes riskiinvestoreid, siis ei lepita sellega, et EGV-st saadav tulusus oleks kahe- või kümnekordne.

Eesmärgiks miljardid

Üks jõukamaid eesti soost ärimehi, Ameerika Ühendriikides sündinud ja tegutsev Steve Jürvetson ütles kolmapäeval Eesti Televisiooni saates “Pealt-nägija” kõlanud intervjuus, et tema ootused Eesti geeniprojektile on suured. Üldjuhul ootab Jürvetson oma investeeringutest sajakordset tulusust.

Kuid kas Jürvetson ja teised investorid suudavad eestlaste geenid 25 aasta jooksul nii suure raha eest maha müüa? Töö selle nimel käib. Möödunud nädalavahetusel sõlmisid EGV ja EGI 2004. aasta finantseerimislepingu. Investorid lisavad seni investeeritud ligi 55 miljonile kroonile 25 miljonit.

Veel kuu eest liikusid EGV inimeste huulil maagilised väljendid “Welcome Trust” ja “Genome Canada”. Tegemist pidi olema uue EGV rahapajaga. EGI-le oleks uued rahastajad tähendanud kaost – investeeritud raha oleks justkui mahavisatud. Kalev Kask tegi investorite huve esindades kõik mis võis ning EGV-ga sõlmitud lepingus ette nähtud eksklusiivõigused säilisid.

Salapärane rõõmustamine

Tagantjärele nimetas Kask viimastel kuudel toimunud läbirääkimisi EGV, EGV nõukogu ja Eesti valitsusega tõsiseks tööks. “Suhteliselt närvilised ja intensiivsed läbirääkimised,” kõneles ta Eesti Päevalehele möödunud esmaspäeval. Rahulolu Kase näol oli märgatav – investorid jätkavad.

Eesti Päevalehe ja Kase kohtumine Tartus hotelli London lobby’s oli põgus. Koos Kasega oli Eestisse saabunud üks EGI suuremaid investoreid Edmund M. Olivier. Californiast paariks päevaks Eestisse sõitnud vanahärra tuli vaatama, kas ta on oma miljonid paigutanud õigesse ettevõtmisesse.

“Kindlasti on Eesti geeniprojektil tulevikku. Tartus kasutatav tarkvara on maailma tipptase. Ma olen rahul,” rääkis Olivier. Tegelikult olid need ainsad sõnad, mis Olivier veerandtunnise intervjuu jooksul EGV kohta rääkis. Ülejäänud vestlus pole geeniprojekti kontekstis oluline. Kuid mille üle Kask ja Olivier rõõmustavad?

Väidetavalt tähendab püha-päeval EGV nõukogult heakskiidu saanud finantseerimisleping üleminekut haiguspõhisele andmekogule. Selliseid järeldusi julgevad teha paljud EGV-ga seotud inimesed. Meedias ei kipu sellist hinnangut asjasse puutuvad inimesed oma nime all väljendama. Pigem kinnitatakse pressiteadetes, et EGV jätkab rahvastikupõhise geenipanga ideoloogia raames geeniproovide kogumist.

Kuid lisamata jäetakse, et EGV kooskõlastuskomisjonis on lähi-ajal arutusel geeniproovidega kaasneva küsimustiku muutmine. Kalev Kase kinnitusel soovivad investorid, et küsimustik muutuks põhjalikumaks. Põhjalikkus tähendab Kase sõnul suuremat võimalust rakendada geeniproove teadustöös. Tagantjärele soovitavad investorid küsida lisaküsimusi ka nendelt 10 000 inimeselt, kes osakese endast e geeniproovi on juba andnud.

Lihtne arvutus näitab, et kui EGV jätkaks geeniproovide kogumist investorite soovitud tempos, suudetaks hea õnne korral rahvastikupõhine geenipank luua aastaks 2300.

Nestor näeb märke haiguspõhise geenipanga loomisest

Endise sotsiaalministri Eiki Nestori (sotsiaaldemokraat) hinnangul on viimase aja sündmused geenivaramus andnud kinnitust ilmselgest investorite soovist asuda geeniandmeid koguma haigusgrupipõhiselt.

Kas geenivaramu on võtnud suuna haiguspõhisele andmekogumisele?

Probleemile, mis investorite ja geenivaramu vahel möödunud aasta lõpus tekkis, oli kaks lahendust. Jätkata nende investoritega või loota riigi toele. Otsustati jätkata EGeeniga ja nii palju, kui ma aru olen saanud, on suundutud tõesti haiguspõhisemale andmekogumisele.

Sotsiaalministrina lubasite veel sellel kümnendil luua rahvastikupõhise geenipanga. Millal see pank valmib?

Sellises tempos jätkates ei valmi see kunagi. Geenipanka luues oli Eesti omamoodi pioneer. Nüüd on elu muutunud ja mitmed riigid on riiklikul tasemel asunud geenipanga loomist finantseerima.

Kui palju on geenivaramu esialgsest ideoloogiast alles?

Ega see, et EGeen loob haiguspõhist geenipanka, ei välista, et riik ei võiks jätkata rahvastikupõhist kogumist. Ma olen kindel, et geenivaramu suudaks koos riigiga kaasata näiteks Euroopa Liidu teadusraha.

Allikas
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.