VE: Kulbach, Valdek – Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor

Riik annab elutöö eest preemia lastearstile ja ehitusteadlasele

08.02.2008 00:01Vahur Koorits, Postimees

 

Tartu Ülikooli emeriitprofessor Tiina Talvik ja Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor Valdek Kulbach saavad mõlemad vabariigi aastapäeval, 24. veebruaril 600 000 krooni suuruse teaduspreemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest.

Ülikeerukate konstruktsioonide looja

Teaduste akadeemia akadeemik ning Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor Valdek Kulbach on teine teadlane, kes sai tänavu riigilt 600 000-kroonise teaduspreemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest.

Teaduste akadeemia president Richard Villems selgitas, et Kulbachi valimise põhjuseks on tema pikaajaline edukas töö ehituse alal. «Elutööpreemiale esitatakse alati palju häid kandidaate, ent kuna aastas saab olla vaid kaks preemia laureaati, siis oli seekord Kulbach üks neist,» ütles Villems.

Juba üle 80 aasta vana Kulbach on tema sõnul ehitusteadlane, kes on jätnud ülikooli õppejõuna väga sügava jälje. Varem on teda tunnustatud Eesti Vabariigi teaduspreemiaga (1995. aastal), 1999. aastal on Kulbachile antud Valgetähe IV klassi teenetemärk ja 2000. aastal valiti ta Eesti Inseneride Liidu aasta inseneriks.

Villemsi sõnul väärib märkimist ka Kulbachi suur roll tehniliselt ülikeerukate Tallina ja Tartu laululava konstruktsioonide loomisel. Need ehitised jäävad väga suure tõenäosusega püsima veel põlvkondadeks. Nende saavutuste koostoime kallutas Villemsi sõnul komisjoni hääled ilma pikema vaidluseta Kulbachi poole.

(PM)

 


Emeriitprofessor ehitas valmis Muhu ja mandri vahelise
rippsilla mudeli

Saaremaa ja mandri vahelise püsiühenduse loojatest ette jõudnud Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor on valmistanud mudeli, mille järgi võiks kolme aastaga üle Suure väina ehitada 6,1 kilomeetri pikkuse ja kuni 40 meetri kõrguse rippsilla.

Kuhlbachi_sild.jpg:

Tallinna tehnikaülikooli katselaboris aasta aega sillamudelit katsetanud ja täiustanud emeriitprofessor Valdek Kulbach on tänaseks jõudnud niikaugele, et tema projekti järgi võiks rippsilda üle väina kohe ehitama hakata. Praegu labori betoonpõrandale metalltugedele laudadest, puuklotsidest ja trossidest ehitatud mudeli järgi saaks valmis ehitada 6,1 kilomeetri pikkuse, kuni 40 meetri kõrguse ja kahe sõidureaga rippsilla.

“Katsetasin erinevaid variante, kuid praegune on vist lõplik, muidugi, kui rippsild üldse valitakse,” rääkis Kulbach. Selle nädala alguses tutvustas ta oma projekti Maanteeametis, mis on üks Saaremaa sillaprojekti paljudest vedajatest.

Kulbach on oma silla asukohaks valinud lõunapoolseima trassi, mis algab Virtsust, möödub Viirelaiust ning jõuab lõpuks tammina Muhu saarele Võiküla lähistele. Sillaehitusfirmadelt tellitud pakkumiste järgi kuluks kõige selle valmisehitamiseks kolm aastat ja veidi rohkem kui 1,5 miljardit krooni.
“Väike puudus sellel trassil küll on, sest sõiduteekond tuleb pikem,” rääkis Kulbach.
“Aga see kilomeetrine vahe pole selle projekti puhul minu arust oluline.”

Kulbach ehitas oma sillamudeli valmis, teades samas, et Saaremaa ja mandri vahelise püsiühenduse küsimusega tegelev teede- ja sideministeerium ning teised ametkonnad ei pruugi tema projekti lõpuks üldse välja valida.

Lisaks rippsillale on räägitud kaarsillast, vantsillast ning kõige tavalisemast talasillast, millesarnaseid võib näha kõikjal Eesti maanteedel. Lõplikult pole kõrvale heidetud ka tunneli rajamise mõtet.
Saare maavalitsuse sillaehituskomisjoni kuulunud Kulbach ütles, et tema ainult pakub oma variandi välja ning eks siis näis, kas see läbi läheb.
“Ega siis minul lastagi valida, ma võin ainult kaasa rääkida,” sõnas mees, kes on näiteks projekteerinud ka Tartu laululava konstruktsioonid ning suusatajate silla Nõmmel.

Mandrit ja Muhumaad ühendava silla ehitamine on kõne all olnud juba viimased kuus aastat. Uuritud on nii geoloogiat, ehituskonstruktsioonide maksumust, liiklustihedust kui ka seda, kust saada silla ehitamiseks vajalik raha.

Professor Kulbachi rippsild

• Pikkus: 6100 m
• Laius: 13 meetrit, kaks sõidurida ja lisaks kummalgi pool rada jalakäijatele ja ratturitele.
• Maantee kõrgus merepinnast: kuni 40 meetrit
• Kõrgeim tipp: 77 meetrit
• Ehituse hind: 1,5 miljardit krooni pluss käibemaks
• Ehitamise aeg: 3 aastat.
• Püsiühenduse rajamine võimaldaks väina ületamiseks kuluvat aega vähendada keskmiselt tunni võrra.
Allikas: PM 

Kuhu tuleb sild?

Mandri-Eesti ja Muhu saare vahelise püsiühenduse loojad on silla asukohana välja pakkunud viis võimalikku varianti. Odavaim lahendus oleks sild ehitada III trassi järgi, mis algab Virtsust, möödub Viirelaiu tipust ning lõpeb Muhus Võiküla lähedal. Ka emeriitprofessor Valdek Kulbach on oma rippsilla projekteerinud sellesama lõunapoolseima, number kolmega tähistatud trassi järgi.

Allikas: Teede Tehnokeskus/PM

MARKO PÜÜA,
Postimees
Meie Maa14.03.2002

 

Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.