VE: metsamaa erastamise kolmas ring

Riik jättis suurema osa maatükke endale

Metsamaa erastamise kolmas ring lõppes veel enne, kui see alatagi sai – riik jättis suurema osa maatükke endale. Vallad nurisevad, kuid lepivad paratamatusega.

Kevadel muudetud maareformiseadus lubas metsamaa erastamist jätkata. Omavalitsused selgitasid välja, kui palju vaba metsamaad veel järel on, vormistasid selle erastamisüksusteks ning esitasid 1. septembriks maavanemale.

Maavanem peab seaduse järgi asja kuu aja jooksul läbi vaatama ning siis omavalitsusele erastamisloa andma, misjärel viimane saab vabad maatükid erastamiseks välja panna.

Sedapuhku pidid maavanemad vabade maatükkide nimekirja keskkonnaministeeriumile esitama, et maa-amet ministeeriumi volitatud esindajana riigi huvi saaks avaldada.

Riigi huvi osutus sellel erastamisringil sedavõrd suureks, et valdadele jäi erastamiseks pakkuda vaid näpuotsatäis metsamaad, täpsemalt veidi üle kümnendiku maavanemale esitatust.

Riik riisus koore

Valdade maakorraldajate sõnul jättis riik väljapakutuist endale üldjuhul ikka suuremad ja paremad metsamaatükid.

“Parem mets läks ära,” hindas Illuka valla maakorraldaja Arno Ahi. “Alles jäid kas siis poolsoised tükid või need, kus kunagi on röövraiet tehtud.”

Sonda valla maanõunik Enno Saarmets ütles, et veel erastamata korralikku talumetsa oli vallas väga vähe järel ja seegi jäi nüüd riigile. “Meile jäeti endised heinamaad, mis nüüd looduslikult täis on kasvanud.”

“Niimoodi ei oleks sobinud riigil käituda,” arvas Lüganuse valla maanõunik Anne Liinak. “Me selgitasime need maatükid erastamiseks välja – määratlesime piirid ja pinnad. Riigimaaks jätmiseks oleks piisanud, kui need massiividena esitada.”

Maanõunikud ei näe loogikat

Mille alusel riik metsamaatükke võttis või jättis, on enamikus valdades täiesti arusaamatu. “Riik jättis endale nii riigimetsamaaga piirnevaid kui lahustükke – mõni on lausa eramaade keskel,” rääkis Iisaku valla maanõunik Piret Anvelt. “Samas on mõned suuremad riigimetsamaaga piirnevad tükid võtmata jäetud.”

“Osa tükke on puhtalt erakinnistuste sees. Kuidas riik seal majandama hakkab?” ei oska Arno Ahi mõistlikku põhjendust näha.

Aseri valla maanõunik Ahto Kaasik seevastu peab riigi valikut üsnagi loogiliseks: “Võeti peamiselt neid tükke, mis riigimetsamaaga piirnesid. Ka väiksemaid – neid, mis olid mõeldud Kestla küla meestele küttepuumetsaks jätta. Ainult lausa Aseri külje alt jättis riik endale ka erametsade vahel olevaid väiksemaid tükke.”

Metsarikkamates valdades oleks tahtjaid küll

“Arvan küll, et metsamaale oleks tahtjaid olnud,” ütles Tudulinna valla arendusnõunik Tiiu Puu. “Metsa tahavad ju kõik. See on lausa häbematus, et meile nii vähe jäeti.”

Jõhvi vallas jäeti esitatud 72 maatükist vallale vaid kaks, kokku 5,84 ha. “Üks tükk on selline, kus peaaegu mitte midagi ei kasva – niisugune naljakas kiil põldude vahel. Seda ei taha ilmselt keegi. Eks neid oli ikka, kes lootsid endale maad erastada, nii mõnigi on juba oma pettumust väljendanud,” rääkis valla maanõunik Helgi Vassiljeva.

Kohtla vallas maanõunik Aimi Oja sõnul enam head palgimetsa polegi. Kui erastamisjutt lahti läks, siis paar inimest olevat küll ostusoovi avaldanud. Läks aga nii, et kõik valla esitatud 84 maatükki jättis riik endale.

“Osale tükkidele oleks kindlasti tahtjaid olnud,” arvas Lohusuu valla maakorraldaja Are Kurss riigile jäetud maast. “Neist viiest, mis meile jäeti, on kolmele ilmselt tahtjad olemas, isegi neljale võib-olla.”

Kõik maatükid omanikku ei leia

“Ei ole see inimeste huvi metsamaa vastu nii suur ühti,” arvas Piret Anvelt. “Mõni maatükk on juba mitmel erastamisringil käinud, kuid seda pole keegi tahtnud. Neid ei tahtnud ka riik.”

Vaivara vallas pole metsamaa vastu kunagi erilist huvi üles näidatud. “5-10 protsenti välja pandud tükkidest leiab tavaliselt erastaja,” teab maakorraldaja Rene Vinkler.

“Kahel eelmisel erastamisringil jäi päris palju maatükke järele, nii et mõni läheb nüüd juba kolmandale ringile,” tõdes Mäetaguse valla maanõunik Sirje Allikmaa.

“Seni on ainult kaks maatahtjat teada,” ütles Enno Saarmets. “Muidugi on inimestel veel aega mõelda, aga kõik maatükid kindlasti ostjat ei leia.”

Metsamaa erastamise soovi pole eriti avaldatud ka Aseri vallas. “Inimesi, kes seaduses ette nähtud kriteeriumidele vastavad, on meil väga vähe,” ei usu Ahto Kaasik erastada soovijate arvu kasvu.

Ainsana protesteerib Maidla

Kuigi suur osa vallajuhte riigi sellise käitumisega rahul ei ole, pole nad asjast ka erilist probleemi teinud. Välja arvatud Maidla, kust saadeti maavanemale asjaajamise juriidilise korrektsuse kohta protestikiri.

“Seaduse järgi peab iga riigi omandisse jäetava maatüki kohta koostama eraldi toimiku ja selle omavalitsusele tutvumiseks saatma. Pealegi sätestab seadus täpselt, kellel on õigus teha teatud toiminguid maa riigi omandisse jätmiseks – maa-ametil seda õigust ei ole,” vahendas protesti Maidla abivallavanem Hardi Murula.

Maidla valla paremad põllumaad on Aidu karjääri all. Viimased arvestatavad metsamaad jättis riik endale.

“Inimestel olid põhjendatud ootused – nad teadsid, et eelmistest erastamisringidest jäi osa maad välja,” mõistab Murula vallaelanike pahameelt.

Riik loob maareservi

Maa-ameti peadirektor Kalev Kangur põhjendas Maalehes metsamaa riigi omandisse jätmist vajadusega asendada looduskaitsealadel olevaid eramaid. “Riik moodustab endale maareservi mitte ainult looduskaitsemaade vahetuseks, vaid ka näiteks sellele mõeldes, et Euroopa Liitu astudes hoogustub tee-ehitus, sotsiaalobjektide ehitus jne. Ka need maad jätab riik reservina endale,” ütles Kangur.

KÜLLI KRIIS
Põhjarannik, kolmapäev, 29.10.2003

Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.