Uuring: sild üle Öresundi väina on keskkonnasõbralik
KOPENHAAGEN, 22. juuli (RFE) – Keskkonnauuringud Taanit Rootsiga ühendava silla ümbruses on näidanud seda, et sild pole loodusele kahjulikku toimet avaldanud.
Isegi vastupidi, Öresundi väinas asuvale kunstlikule Peberholmi saarekesele on tekkinud haruldasi taimeliike ja saarest on saanud mitmete Taanis haruldaste lindude pesitsuspaik.
Kui 1990. aastate alguses otsustati Taani ja Rootsi vahele sild rajada, siis ennustasid keskkonnakaitsjad, et see toob kaasa katastroofilisi tagajärgi. Kalad hukkuvad, Läänemeres tekib hapnikupuudus, linnud põgenevad, Dragøri neem ujutatakse veega üle, kostsid kesskonnakaitseorganisatsioonide sünged ettekuulutused. Skeptikute arvates ei saanud silla rajamine ennast ära tasuda ka majanduslikus mõttes. ”Rootslastel ja taanlastel pole midagi ühist,” võis kümme aastat tagasi lugeda Põhjamaade ajalehtedest.
Kuid tegelikkuses on sillaehituse mõjud nii keskkonnale kui ka kahe maa majanduslikele sidemetele osutunud hoopis teistsugusteks. Sillal on elav liiklus, ja samal ajal on isegi kõige skeptilisemad sillavastased praeguseks meelt muutnud.
”Võin kinnitada, et tegelikult on kõik väga hästi läinud. Toonased hirmud osutusid alusetuks,” ütleb Ülemaailmse Loodusfondi peasekretär Kim Carstensen, kes ise oli omal ajal sillaehituse vastane. Praeguseks on selgunud, et floora ja fauna kadumise asemel on silla ümbrusse siginenud hoopis uusi taime- ja loomaliike. Näiteks silla rajamiseks Öresundi väina loodud kunstlik saareke Peberholm on muutunud 10-15 linnuliigi pesitsuspaigaks, kus juures osa neist lindudest, näiteks teatud kiuruliigid, on Taanis haruldased. Peale kiurude on saarele elama kolinud ka väike-ja randtiir ning naaskelnokk.
Peberholmil on kasvama hakanud 280 taimeliiki, millest mõned on samuti eriti haruldased. Silla lähedal on endiselt heeringaparvi ja ka hülged ei ole oma elukohta vahetanud.
”Kuid tasub meeles pidada, et just tänu kritiseerijatele ehitati sild eriti rangeid keskkonnkaitsealaseid nõudeid arvestades. Ilma nende ägeda protestita ei oleks me nii positiivseid tulemusi saavutanud,” ütleb Øresundi silla konsortsiumi keskkonnakoordinaator Hans Ohrt.
|
Uudised
VE: Öresundi väina sild
(15:43 22.07.2003)
KOPENHAAGEN, 22. juuli (RFE) – Keskkonnauuringud Taanit Rootsiga ühendava silla ümbruses on näidanud seda, et sild pole loodusele kahjulikku toimet avaldanud.
Isegi vastupidi, Öresundi väinas asuvale kunstlikule Peberholmi saarekesele on tekkinud haruldasi taimeliike ja saarest on saanud mitmete Taanis haruldaste lindude pesitsuspaik.
Kui 1990. aastate alguses otsustati Taani ja Rootsi vahele sild rajada, siis ennustasid keskkonnakaitsjad, et see toob kaasa katastroofilisi tagajärgi. Kalad hukkuvad, Läänemeres tekib hapnikupuudus, linnud põgenevad, Dragøri neem ujutatakse veega üle, kostsid kesskonnakaitseorganisatsioonide sünged ettekuulutused. Skeptikute arvates ei saanud silla rajamine ennast ära tasuda ka majanduslikus mõttes. ”Rootslastel ja taanlastel pole midagi ühist,” võis kümme aastat tagasi lugeda Põhjamaade ajalehtedest.
Kuid tegelikkuses on sillaehituse mõjud nii keskkonnale kui ka kahe maa majanduslikele sidemetele osutunud hoopis teistsugusteks. Sillal on elav liiklus, ja samal ajal on isegi kõige skeptilisemad sillavastased praeguseks meelt muutnud.
”Võin kinnitada, et tegelikult on kõik väga hästi läinud. Toonased hirmud osutusid alusetuks,” ütleb Ülemaailmse Loodusfondi peasekretär Kim Carstensen, kes ise oli omal ajal sillaehituse vastane. Praeguseks on selgunud, et floora ja fauna kadumise asemel on silla ümbrusse siginenud hoopis uusi taime- ja loomaliike. Näiteks silla rajamiseks Öresundi väina loodud kunstlik saareke Peberholm on muutunud 10-15 linnuliigi pesitsuspaigaks, kus juures osa neist lindudest, näiteks teatud kiuruliigid, on Taanis haruldased. Peale kiurude on saarele elama kolinud ka väike-ja randtiir ning naaskelnokk.
Peberholmil on kasvama hakanud 280 taimeliiki, millest mõned on samuti eriti haruldased. Silla lähedal on endiselt heeringaparvi ja ka hülged ei ole oma elukohta vahetanud.
”Kuid tasub meeles pidada, et just tänu kritiseerijatele ehitati sild eriti rangeid keskkonnkaitsealaseid nõudeid arvestades. Ilma nende ägeda protestita ei oleks me nii positiivseid tulemusi saavutanud,” ütleb Øresundi silla konsortsiumi keskkonnakoordinaator Hans Ohrt.