Kristjan Rahnu näitas oma tõelist taset
Kristjan Rahnu isa ja treener Roland Rahnu meenutab poja kevadisi katsumusi. Sai kõvasti treenitud, aga vigastus ei lubanud võistelda. Foto: Tairo Lutter |
Fred Kudu mälestusvõistlustel Tartus kogus Kadrinast pärit Kristjan Rahnu 8203 punkti – sündis uus isiklik rekord, Eesti kõigi aegade viies tulemus ja täitusid nii Pariisi MM-i kui ka Ateena OM-i kvalifikatsiooninormid.
Kümnevõistleja Kristjan Rahnu tõusis ajakirjanduse huviorbiiti umbes aasta tagasi, pärast 8081 punkti kogumist USA-s Arlingtonis.
Vigastuse tõttu tuli loobuda Reval Hotels Cupist aasta alguses, paar nädalat tagasi takistas viirushaigus Rahnut osalemast mitmevõistluse EK-sarja esiliiga võistlusel.
Nüüd õnnestus Rahnul lõpuks märk maha panna, tulemusega on ta ka ise väga rahul.
Täielikult valmis
Kristjan Rahnu sõnul aitasid korralikule tulemusele kaasa nii korralik treening, ilus ilm kui ka hea vorm.
Kristjan Rahnu isa ja treener Roland Rahnu sõnul väärib mainimist ka ürituse hea korraldus. “See oli esimene võistlus, milleks Kristjan oli täielikult valmis,” nentis Roland Rahnu. “Kümnevõistlus pole kettaheide, kus lähed, heidad ja vaatad, mis juhtub. See on nagu triatlon või maraton, kus pead alati olema täielikult valmis.”
Isa sõnul oli Rahnu aasta eesmärgiks täita MM-i norm – 8090 punkti. “Hooaja algus oli üsna nutune, segas põlvevigastus ja hiljem ka viirus. Õnneks ei jõudnud Erki Noolt kimbutanud kopsuhaigus Kristjanini,” rõõmustab Roland Rahnu, kuid arvab, et norm oleks tulnud täita kaks nädalat tagasi, Euroopa karikasarja esiliiga võistlusel.
Rekordeid ja ebaõnne
Rahnu läbis 100 m ajaga 10,79, hüppas kaugust 7.38, tõukas kuuli 15.64, ületas kõrgushüppes 2.00 ja läbis 400 m ajaga 49,81. Roland Rahnu sõnul polnud Kristjani kiirus 100 m jooksus kõige parem – segas vastutuul.
Kuulitõuke tulemus oleks võinud parem olla – treeningul lendab Rahnu kuul meetrijagu kaugemale. Kõrgushüppe tulemust peab Roland Rahnu heaks. “Viimati hüppas Kristjan kaks meetrit viis aastat tagasi,” tähendas ta.
Teist päeva alustas Rahnu ajaga 14,20 110 m tõkkejooksus, mis on talle uus isiklik rekord. Rahnu ketas lendas 50,7 meetri kaugusele, sellele järgnes teivashüpe, kus ta ületas vaid 4.50. Odaviskes üllatas Rahnu taas isikliku rekordiga – 65.02. Viimase ala, 1500 m jooksu, läbis Rahnu ajaga 5.05,75.
Isa Roland Rahnut rõõmustasid kõige rohkem isiklikud rekordid tõkkejooksus ja odaviskes. Teivashüpe oli muidugi pettumus. “Paar kuud tagasi hüppas Kristjan teiba pooleks, see polnud muidugi meeldiv, ja sellest tekkis psühholoogiline hirm. Sellel võistlusel polnud Kristjanil korralikku teivast,” on Roland Rahnu kurb.
Sarnaselt 400 meetrile peab Roland Rahnu ka poja 1500 meetri jooksu liiga tagasihoidlikuks. “Ta ilmselt kartis üle pingutada,” arvas isa.
Kristjan Rahnu ise näeb suurt arenemisruumi teivashüppes ja 1500 m jooksus.
Vorm paraneb
Roland Rahnu ise on tegelenud kõrgushüppega, soov kümnevõistlusega tegeleda tuli poeg Kristjani enda poolt. “Alguses käis ta ujumistrennis, kuid ta polnud seal eriti edukas, siis hakkas tegelema kergejõustiku ja kümnevõistlusega,” meenutas Roland Rahnu poja karjääri algust. “Paljud noored said pisiku TV-10 olümpiastarti võistlustest, kus kunagi osales ka Erki Nool.”
Enne Tartu võistlust käis Roland Rahnu peaaegu iga päev koos pojaga Tallinnas treenimas. Isa saatis teda ka võistlustel Tartus. “Kaks päeva võistluse kõrval olla on paras pingutus,” tunnistas Roland Rahnu.
“MM-i ajaks peaks vorm veel palju paranema,” leidis Kristjan Rahnu. Sama loodab ka isa, kuid leiab, et ootusi ei tasu liiga kõrgeks kruvida. “Pole midagi imestada, kui Kristjan läheb Pariisi MM-ile ja ei saa midagi,” nentis ta.
Tõnn Sikk
xxx
Teisipäev. 22. juuli 2003 | SPORT
Rahnu: kõige tähtsam on MM-ini tervena püsida
 Kalev Lilleorg
 ARENENUD: Kristjan Rahnu võib julgelt väita, et on aastaga 122 punkti arenenud. |
Laupäeval-pühapäeval kümnevõistluse isikliku rekordi 8203 punktini viinud Kristjan Rahnu loodab augusti lõpus peetaval MMil koguda samaväärse tulemuse. «Natuke üle või alla oma rekordi, ent summa alla 8000 punkti oleks pettumus,» seadis ta enda jaoks alampiiri.
Peep Pahv
Eile tegi Rahnu juba kerge treeningu ning mõtiskles re-kordseeria üle. «Täieliku rahulolu pole,» tunnistas ta. «Mit-mel alal jäi veel varu. Teivas-hüppes, 1500 meetri jooksus.»
Rahnule oli see esimene Eestimaa pinnal läbitud korralik kümnevõistlus. Eelmine rekord 8081 oli püstitatud möödunud hooajal USAs. «Minu jaoks pole võistluspaigal vahet. Staadion on igal pool sarnane – jooksuringi pikkuseks 400 meetrit,» arvas Rahnu. «Tõsi, USAs joostakse alati allatuult. Tartus sprintisin vastutuules Nüüd ei tohiks enam kellelgi olla midagi öelda.»
Polnud treenerit ega treeningukaaslasi
Nädalavahetusel täitis Rahnu mitu eesmärki. Lunastas Pariisi MM-pääsme ning ületas Ateena olümpia-normi. Täiskasvanute tiitli-võistlused on 24aastasele atleedile uudseks kogemuseks.
«Ma ei pabista. Võistluse ajal ei saa konkurente jälgida. Arvan, et keegi ei tee seda,» lausus Rahnu. «Kõige tähtsam on MMini tervena püsida. Et saaks vigastustele mõtlemata rahulikult harjutada.»
Viimasest kümnevõistlusest pääses ta tervena. «Jalad pisut valutavad, ent see on normaalne,» tõdes ta.
Just vigastused ja haigused on Rahnu senist sportlasteed seganud. Paar nädalat tagasi loobus ta palavikule viidates osalemast Euroopa karika-võistlustel. Aastaid on teda häirinud valutav põlv.
Pidevast põlvevalust pääsemist peab ta ise üheks edu aluseks. «Põlv on lubanud joosta ja hüpata. Treeningutes pole ma suuri muudatusi tei-nud,» rääkis ta. «Tänavune talv oli raske. USAs polnud mul treenerit ega kaaslasi. Harju-tasin üksinda, isegi aega võtsin treeningutel ise.»
Pariisi järel selguvad edasised plaanid
Üksinda harjutamine on mõjutanud eelkõige tehnilisi alasid. Kevadel Eestisse naastes on ta saanud siinsetelt treeneritelt kasulikke näpu-näiteid.
«Talvel käisin kodus ja lihvisin koos Erki Noolega teivashüpet. Nelja kuuga jõu-dis kõik ununeda. Nüüd pidin jälle nullist alustama,» kurtis Rahnu.
MMini jätkab Rahnu viimastel kuudel harjunud rütmis. «Olen iga nädal kõik alad läbi teinud. Ega nüüdki pole mõtet mahutreeninguid alustada,» arvas ta.
Pärast MMi langetab Rahnu otsuse, kuidas edasi minna. Kas jätkata USAs õpinguid, või pühenduda kodus Ateena olümpiaks valmistumisele.
«Kui Pariisis läheb hästi, jään ilmselt sügisel koju ning lähen koos teistega kuhugi lõunalaagrisse,» kinnitas ta. «Aga isegi Ameerikasse minnes peaks talvel tagasi tulema ja laagrisse minema.»
Uudised
VE: Rahnu, Kristjan – 5. kümnevõistleja
Kristjan Rahnu näitas oma tõelist taset
Kristjan Rahnu isa ja treener Roland Rahnu meenutab poja kevadisi katsumusi. Sai kõvasti treenitud, aga vigastus ei lubanud võistelda. Foto: Tairo Lutter
Fred Kudu mälestusvõistlustel Tartus kogus Kadrinast pärit Kristjan Rahnu 8203 punkti – sündis uus isiklik rekord, Eesti kõigi aegade viies tulemus ja täitusid nii Pariisi MM-i kui ka Ateena OM-i kvalifikatsiooninormid.
Kümnevõistleja Kristjan Rahnu tõusis ajakirjanduse huviorbiiti umbes aasta tagasi, pärast 8081 punkti kogumist USA-s Arlingtonis.
Vigastuse tõttu tuli loobuda Reval Hotels Cupist aasta alguses, paar nädalat tagasi takistas viirushaigus Rahnut osalemast mitmevõistluse EK-sarja esiliiga võistlusel.
Nüüd õnnestus Rahnul lõpuks märk maha panna, tulemusega on ta ka ise väga rahul.
Täielikult valmis
Kristjan Rahnu sõnul aitasid korralikule tulemusele kaasa nii korralik treening, ilus ilm kui ka hea vorm.
Kristjan Rahnu isa ja treener Roland Rahnu sõnul väärib mainimist ka ürituse hea korraldus. “See oli esimene võistlus, milleks Kristjan oli täielikult valmis,” nentis Roland Rahnu. “Kümnevõistlus pole kettaheide, kus lähed, heidad ja vaatad, mis juhtub. See on nagu triatlon või maraton, kus pead alati olema täielikult valmis.”
Isa sõnul oli Rahnu aasta eesmärgiks täita MM-i norm – 8090 punkti. “Hooaja algus oli üsna nutune, segas põlvevigastus ja hiljem ka viirus. Õnneks ei jõudnud Erki Noolt kimbutanud kopsuhaigus Kristjanini,” rõõmustab Roland Rahnu, kuid arvab, et norm oleks tulnud täita kaks nädalat tagasi, Euroopa karikasarja esiliiga võistlusel.
Rekordeid ja ebaõnne
Rahnu läbis 100 m ajaga 10,79, hüppas kaugust 7.38, tõukas kuuli 15.64, ületas kõrgushüppes 2.00 ja läbis 400 m ajaga 49,81. Roland Rahnu sõnul polnud Kristjani kiirus 100 m jooksus kõige parem – segas vastutuul.
Kuulitõuke tulemus oleks võinud parem olla – treeningul lendab Rahnu kuul meetrijagu kaugemale. Kõrgushüppe tulemust peab Roland Rahnu heaks. “Viimati hüppas Kristjan kaks meetrit viis aastat tagasi,” tähendas ta.
Teist päeva alustas Rahnu ajaga 14,20 110 m tõkkejooksus, mis on talle uus isiklik rekord. Rahnu ketas lendas 50,7 meetri kaugusele, sellele järgnes teivashüpe, kus ta ületas vaid 4.50. Odaviskes üllatas Rahnu taas isikliku rekordiga – 65.02. Viimase ala, 1500 m jooksu, läbis Rahnu ajaga 5.05,75.
Isa Roland Rahnut rõõmustasid kõige rohkem isiklikud rekordid tõkkejooksus ja odaviskes. Teivashüpe oli muidugi pettumus. “Paar kuud tagasi hüppas Kristjan teiba pooleks, see polnud muidugi meeldiv, ja sellest tekkis psühholoogiline hirm. Sellel võistlusel polnud Kristjanil korralikku teivast,” on Roland Rahnu kurb.
Sarnaselt 400 meetrile peab Roland Rahnu ka poja 1500 meetri jooksu liiga tagasihoidlikuks. “Ta ilmselt kartis üle pingutada,” arvas isa.
Kristjan Rahnu ise näeb suurt arenemisruumi teivashüppes ja 1500 m jooksus.
Vorm paraneb
Roland Rahnu ise on tegelenud kõrgushüppega, soov kümnevõistlusega tegeleda tuli poeg Kristjani enda poolt. “Alguses käis ta ujumistrennis, kuid ta polnud seal eriti edukas, siis hakkas tegelema kergejõustiku ja kümnevõistlusega,” meenutas Roland Rahnu poja karjääri algust. “Paljud noored said pisiku TV-10 olümpiastarti võistlustest, kus kunagi osales ka Erki Nool.”
Enne Tartu võistlust käis Roland Rahnu peaaegu iga päev koos pojaga Tallinnas treenimas. Isa saatis teda ka võistlustel Tartus. “Kaks päeva võistluse kõrval olla on paras pingutus,” tunnistas Roland Rahnu.
“MM-i ajaks peaks vorm veel palju paranema,” leidis Kristjan Rahnu. Sama loodab ka isa, kuid leiab, et ootusi ei tasu liiga kõrgeks kruvida. “Pole midagi imestada, kui Kristjan läheb Pariisi MM-ile ja ei saa midagi,” nentis ta.
Tõnn Sikk
xxx
Teisipäev. 22. juuli 2003 | SPORT
Rahnu: kõige tähtsam on MM-ini tervena püsida
Laupäeval-pühapäeval kümnevõistluse isikliku rekordi 8203 punktini viinud Kristjan Rahnu loodab augusti lõpus peetaval MMil koguda samaväärse tulemuse. «Natuke üle või alla oma rekordi, ent summa alla 8000 punkti oleks pettumus,» seadis ta enda jaoks alampiiri.
Peep Pahv
Rahnule oli see esimene Eestimaa pinnal läbitud korralik kümnevõistlus. Eelmine rekord 8081 oli püstitatud möödunud hooajal USAs. «Minu jaoks pole võistluspaigal vahet. Staadion on igal pool sarnane – jooksuringi pikkuseks 400 meetrit,» arvas Rahnu. «Tõsi, USAs joostakse alati allatuult. Tartus sprintisin vastutuules Nüüd ei tohiks enam kellelgi olla midagi öelda.»
Polnud treenerit ega treeningukaaslasi
Nädalavahetusel täitis Rahnu mitu eesmärki. Lunastas Pariisi MM-pääsme ning ületas Ateena olümpia-normi. Täiskasvanute tiitli-võistlused on 24aastasele atleedile uudseks kogemuseks.
«Ma ei pabista. Võistluse ajal ei saa konkurente jälgida. Arvan, et keegi ei tee seda,» lausus Rahnu. «Kõige tähtsam on MMini tervena püsida. Et saaks vigastustele mõtlemata rahulikult harjutada.»
Viimasest kümnevõistlusest pääses ta tervena. «Jalad pisut valutavad, ent see on normaalne,» tõdes ta.
Just vigastused ja haigused on Rahnu senist sportlasteed seganud. Paar nädalat tagasi loobus ta palavikule viidates osalemast Euroopa karika-võistlustel. Aastaid on teda häirinud valutav põlv.
Pidevast põlvevalust pääsemist peab ta ise üheks edu aluseks. «Põlv on lubanud joosta ja hüpata. Treeningutes pole ma suuri muudatusi tei-nud,» rääkis ta. «Tänavune talv oli raske. USAs polnud mul treenerit ega kaaslasi. Harju-tasin üksinda, isegi aega võtsin treeningutel ise.»
Pariisi järel selguvad edasised plaanid
Üksinda harjutamine on mõjutanud eelkõige tehnilisi alasid. Kevadel Eestisse naastes on ta saanud siinsetelt treeneritelt kasulikke näpu-näiteid.
«Talvel käisin kodus ja lihvisin koos Erki Noolega teivashüpet. Nelja kuuga jõu-dis kõik ununeda. Nüüd pidin jälle nullist alustama,» kurtis Rahnu.
MMini jätkab Rahnu viimastel kuudel harjunud rütmis. «Olen iga nädal kõik alad läbi teinud. Ega nüüdki pole mõtet mahutreeninguid alustada,» arvas ta.
Pärast MMi langetab Rahnu otsuse, kuidas edasi minna. Kas jätkata USAs õpinguid, või pühenduda kodus Ateena olümpiaks valmistumisele.
«Kui Pariisis läheb hästi, jään ilmselt sügisel koju ning lähen koos teistega kuhugi lõunalaagrisse,» kinnitas ta. «Aga isegi Ameerikasse minnes peaks talvel tagasi tulema ja laagrisse minema.»