|
Riigikontrolli andmetel katkestab igal aastal põhikoolis õppimise ligi 1000 noort. Audit näitas, et põhihariduse puudumine raskendab olulisel määral toimetulekut ühiskonnas. Kokku võib põhihariduseta inimeste arv küündida kuni 20. tuhande inimeseni, kellest suurem osa on töötud. 13% põhihariduseta inimestest on valinud kuritegeliku tee.
– – – – –
Põhihariduse katkestamine ja selle sotsiaalsed mõjud on valus teema, ning on mõnevõrra ootamatu, et selle võtab üles just riigikontroll. Esimese koolikohustust puudutava auditi tegi riigikontroll juba möödunud aastal. Selles esile toodud arvud 2000/2001 õppeaasta kohta on mõtlemapanevad: õpingud katkestas sel perioodil ligi 1000 õpilast ja ligi 4000 (8-14 aastast) last polnud kantud mitte ühegi kooli nimekirja.
Riigikontorolli tulemusauditi juhi Kristjan Paasi väitel tulenes uurimuse läbiviimine riigikontrolli strateegilistest suundumustest.
“Riigikontrolli strateegilised arengusuunad näevad ette tegeleda muude asjade kõrval ka reaalse elu probleemidega ja ühiskonna valupunktidega, ning haridus on siin üks prioriteetidest. Haridusest sõltub väga palju inimeste toimetulek, ja hariduse kättesaadavus on seetõttu ka riigikontrolli jaoks oluline,“ ütles Kristjan Paas Raadio Vaba Euroopale.
Riigikontrolli audit osutab, et põhihariduseta inimeste sissetulek on mitu korda väiksem haritud töötegijate sissetulekust. Ka suurem osa töötuid on põhihariduseta inimesed, mis riigikontrolli kinnitusel näitab, et just need inimesed on kõige suurem koorem riiklikule toetussüsteemile. Raske on kokku arvata aga kahju, mida tekitab ühiskonnale kuritegelikult teele asunud inimesed. Neist 13. protsendil puudub põhiharidus.
Riigikontroll on pöördunud auditi käigus ka haridusministeeriumi poole. Haridusminister Toivo Maimets tõdeb oma vastuses, et probleem on tunduvalt laiem ühe ministeeriumi tegevusvaldkonnast. Maimetsa väitel on info kogumine põhihariduseta inimeste ja nende paiknemise kohta eelkõige kohalike omavalitsuste, sotsiaalministeeriumi ja tööhõiveameti küsimus.
Haridusministeeriumi suhtekorralduse konsultandi Liina-Jaanika Seisleri sõnul kujutab koolikohustuse mittetäitmine endast sügavat ühiskondlikku probleemi, mis algab juba perekonnast. Murelastele õpivõimaluste loomiseks on ministeerium Seisleri sõnul asunud looma õpilaskodusid.
“Haridusministeerium omalt poolt on võtnud ette samme, teadvustades seda, et põhihariduse tasemelt on väljalangevus küllaltki suur. Näiteks oleme asunud looma koolide juurde õpilaskodusid neile õpilastele, kelle kodune olukord ei toeta hariduse omandamist,” ütles Liina-Jaanika Seisler Raadio Vaba Euroopale.
Mis puudutab täiskasvanud põhihariduseta inimesi, siis Seisleri sõnul on neil võimalus oma õpingud jätkata kutsekoolides. Riigikontrolli arvates pole need võimalused aga piisavalt kättesaadavad. Probleemiks on ka majanduslik toimetulek õppimise ajal, kuna täiskasvanud põhihariduse omandajaile ei maksa riik ei töötu abiraha ega ka stipendiumi.
Siiski on Eestis ilmselt ka positiivseid näiteid. Põltsamaa haridusspetsialisti Andrei Atškasovi väitel neil koolikohustusest kõrvalehoidjaid lapsi pole ja probleemsete perede jaoks on neil palgatud eraldi inimene: “Meil on probleemsete lastega tegelemiseks perekeskuse spetsialist, kes on ametis just selleks, et käia probleemsetes perekondades. Kui koolis tekivad probleemid, siis saadetakse see spetsialist nendesse peredesse laste ja nende vanematega kõnelema, ja ta aitab neid edasi.”
Kokkuvõttes osutavad riigikontrolli auditid, et Eesti ühiskonna- ja hariduselus on hulganisti eikellegi maad, kus probleemide lahendamine eeldab laiapõhjalist koostööd erinevate ministeeriumite ja kohalike omavalitsuste vahel. Auditi poolt välja toodud suured arvud osutavad, et seda koostööd veel kuigi põhjalikult ei tehta.
|
Uudised
VE: Riigikontroll
Riigikontroll, riigi südametunnistus?
Ülo Mattheus – 10. juuli, 2003 18:43
Riigikontrolli andmetel katkestab igal aastal põhikoolis õppimise ligi 1000 noort. Audit näitas, et põhihariduse puudumine raskendab olulisel määral toimetulekut ühiskonnas. Kokku võib põhihariduseta inimeste arv küündida kuni 20. tuhande inimeseni, kellest suurem osa on töötud. 13% põhihariduseta inimestest on valinud kuritegeliku tee.
– – – – –
Põhihariduse katkestamine ja selle sotsiaalsed mõjud on valus teema, ning on mõnevõrra ootamatu, et selle võtab üles just riigikontroll. Esimese koolikohustust puudutava auditi tegi riigikontroll juba möödunud aastal. Selles esile toodud arvud 2000/2001 õppeaasta kohta on mõtlemapanevad: õpingud katkestas sel perioodil ligi 1000 õpilast ja ligi 4000 (8-14 aastast) last polnud kantud mitte ühegi kooli nimekirja.
Riigikontorolli tulemusauditi juhi Kristjan Paasi väitel tulenes uurimuse läbiviimine riigikontrolli strateegilistest suundumustest.
“Riigikontrolli strateegilised arengusuunad näevad ette tegeleda muude asjade kõrval ka reaalse elu probleemidega ja ühiskonna valupunktidega, ning haridus on siin üks prioriteetidest. Haridusest sõltub väga palju inimeste toimetulek, ja hariduse kättesaadavus on seetõttu ka riigikontrolli jaoks oluline,“ ütles Kristjan Paas Raadio Vaba Euroopale.
Riigikontrolli audit osutab, et põhihariduseta inimeste sissetulek on mitu korda väiksem haritud töötegijate sissetulekust. Ka suurem osa töötuid on põhihariduseta inimesed, mis riigikontrolli kinnitusel näitab, et just need inimesed on kõige suurem koorem riiklikule toetussüsteemile. Raske on kokku arvata aga kahju, mida tekitab ühiskonnale kuritegelikult teele asunud inimesed. Neist 13. protsendil puudub põhiharidus.
Riigikontroll on pöördunud auditi käigus ka haridusministeeriumi poole. Haridusminister Toivo Maimets tõdeb oma vastuses, et probleem on tunduvalt laiem ühe ministeeriumi tegevusvaldkonnast. Maimetsa väitel on info kogumine põhihariduseta inimeste ja nende paiknemise kohta eelkõige kohalike omavalitsuste, sotsiaalministeeriumi ja tööhõiveameti küsimus.
Haridusministeeriumi suhtekorralduse konsultandi Liina-Jaanika Seisleri sõnul kujutab koolikohustuse mittetäitmine endast sügavat ühiskondlikku probleemi, mis algab juba perekonnast. Murelastele õpivõimaluste loomiseks on ministeerium Seisleri sõnul asunud looma õpilaskodusid.
“Haridusministeerium omalt poolt on võtnud ette samme, teadvustades seda, et põhihariduse tasemelt on väljalangevus küllaltki suur. Näiteks oleme asunud looma koolide juurde õpilaskodusid neile õpilastele, kelle kodune olukord ei toeta hariduse omandamist,” ütles Liina-Jaanika Seisler Raadio Vaba Euroopale.
Mis puudutab täiskasvanud põhihariduseta inimesi, siis Seisleri sõnul on neil võimalus oma õpingud jätkata kutsekoolides. Riigikontrolli arvates pole need võimalused aga piisavalt kättesaadavad. Probleemiks on ka majanduslik toimetulek õppimise ajal, kuna täiskasvanud põhihariduse omandajaile ei maksa riik ei töötu abiraha ega ka stipendiumi.
Siiski on Eestis ilmselt ka positiivseid näiteid. Põltsamaa haridusspetsialisti Andrei Atškasovi väitel neil koolikohustusest kõrvalehoidjaid lapsi pole ja probleemsete perede jaoks on neil palgatud eraldi inimene: “Meil on probleemsete lastega tegelemiseks perekeskuse spetsialist, kes on ametis just selleks, et käia probleemsetes perekondades. Kui koolis tekivad probleemid, siis saadetakse see spetsialist nendesse peredesse laste ja nende vanematega kõnelema, ja ta aitab neid edasi.”
Kokkuvõttes osutavad riigikontrolli auditid, et Eesti ühiskonna- ja hariduselus on hulganisti eikellegi maad, kus probleemide lahendamine eeldab laiapõhjalist koostööd erinevate ministeeriumite ja kohalike omavalitsuste vahel. Auditi poolt välja toodud suured arvud osutavad, et seda koostööd veel kuigi põhjalikult ei tehta.