|
Teadlased uskusid kunagi, et mehi naistest eristav Y-kromosoom on määratud väljasuremisele – ning ühes temaga ka mehed. Nüüd on aga geenitehnoloogid avastanud, et see nn meeskromosoom pole mitte üksnes väga tugev, vaid ka väga kohanemisvõimeline.
– – – – –
Osana inimgenoomiprojektist läbi viidud uurimus andis jahmatamapanevaid tulemusi. Teadlased usuvad, et teavad nüüd, miks mehed tehniliselt võttes üldse eksisteerivad.
Ammu on teada, et rakutuumatasandil eristab mehi naistest Y-kromosoomi olemasolu. Naistel on 23. kromosoomipaaris kaks X kromosoomi, meestel moodustavad paari X ja Y.
Selle Y ehk meeskromosoomi geenide kaardistamises osalenud Whiteheadi Biouuringute Instituudi uurija Steve Rozen kõneles Raadio Vaba Euroopale, et viimase ajani usuti, nagu ei suudaks X ja Y kromosoomid teineteist parandada, nii nagu see sünnib sageli naiste kahe X kromosoomiga paari juures. Rozeni sõnul uskusid osad teadlased seetõttu koguni seda, et Y-kromosoom kaotab pikapeale oma kvaliteedi ning meessugu hävib.
“Pikka aega on arvatud, et Y-kromosoom on kõdunev geneetiline prügimägi, et tema ainus funktsioon on suunata embrüo sellisele arenguteele, et temast saaks isane,” selgitas teadlane Raadio Vaba Euroopale.
Geenide kaardistamine näitas aga, et Y-kromosoom kaitseb end põhjalikult ise, olles teinud peegelkoopiaid geenidest, mis osalevad spermatosoidide tootmisel. Rozeni sõnul meenutavad geenide peegelkoopiad sõnu, mida saab lugeda nii üht kui teist pidi – nagu näiteks “sammas”. Seetõttu saab ka Y-kromosoom end ise sarnaselt X-kromosoomide paarile parandada.
“Tuleb välja, et paljud neist geenidest, tegelikult kõik need peegelpiltpaaris geenid osalevad spermatosoidide tootmisel. Tundub, et see on viis, kuidas jääda ellu evolutsioonilises keskkonnas, mis võib osutuda vaenulikuks,” rääkis ta.
Rozeni selgitusel näitab Y-kromosoomi hoolikas kaardistamine, et oma põhifunktsioonina peab ta tootma mehe eluajal triljoneid terveid seemnerakke, tagamaks inimkonna püsimist.
Uuringu praktilise kasuna tõstab teadlane esile viljatusravi. Tema kirjeldusel põhjustab vigane Y-kromosoom umbes 15 protsenti meeste viljatusjuhtumitest. Rozen usub, et kuna meeskromosoom näeb niipalju vaeva spermatosoide moodustavate geenide kaitseks, võib kaugemas tulevikus olla võimalik kasutada temas leiduvad teavet ning parandada sperma kvaliteeti kunstlikult.
|
Uudised
VE: Y-kromosoom
Y-kromosoom on, et jääda
Krister Paris – 8. juuli, 2003 18:30
Teadlased uskusid kunagi, et mehi naistest eristav Y-kromosoom on määratud väljasuremisele – ning ühes temaga ka mehed. Nüüd on aga geenitehnoloogid avastanud, et see nn meeskromosoom pole mitte üksnes väga tugev, vaid ka väga kohanemisvõimeline.
– – – – –
Osana inimgenoomiprojektist läbi viidud uurimus andis jahmatamapanevaid tulemusi. Teadlased usuvad, et teavad nüüd, miks mehed tehniliselt võttes üldse eksisteerivad.
Ammu on teada, et rakutuumatasandil eristab mehi naistest Y-kromosoomi olemasolu. Naistel on 23. kromosoomipaaris kaks X kromosoomi, meestel moodustavad paari X ja Y.
Selle Y ehk meeskromosoomi geenide kaardistamises osalenud Whiteheadi Biouuringute Instituudi uurija Steve Rozen kõneles Raadio Vaba Euroopale, et viimase ajani usuti, nagu ei suudaks X ja Y kromosoomid teineteist parandada, nii nagu see sünnib sageli naiste kahe X kromosoomiga paari juures. Rozeni sõnul uskusid osad teadlased seetõttu koguni seda, et Y-kromosoom kaotab pikapeale oma kvaliteedi ning meessugu hävib.
“Pikka aega on arvatud, et Y-kromosoom on kõdunev geneetiline prügimägi, et tema ainus funktsioon on suunata embrüo sellisele arenguteele, et temast saaks isane,” selgitas teadlane Raadio Vaba Euroopale.
Geenide kaardistamine näitas aga, et Y-kromosoom kaitseb end põhjalikult ise, olles teinud peegelkoopiaid geenidest, mis osalevad spermatosoidide tootmisel. Rozeni sõnul meenutavad geenide peegelkoopiad sõnu, mida saab lugeda nii üht kui teist pidi – nagu näiteks “sammas”. Seetõttu saab ka Y-kromosoom end ise sarnaselt X-kromosoomide paarile parandada.
“Tuleb välja, et paljud neist geenidest, tegelikult kõik need peegelpiltpaaris geenid osalevad spermatosoidide tootmisel. Tundub, et see on viis, kuidas jääda ellu evolutsioonilises keskkonnas, mis võib osutuda vaenulikuks,” rääkis ta.
Rozeni selgitusel näitab Y-kromosoomi hoolikas kaardistamine, et oma põhifunktsioonina peab ta tootma mehe eluajal triljoneid terveid seemnerakke, tagamaks inimkonna püsimist.
Uuringu praktilise kasuna tõstab teadlane esile viljatusravi. Tema kirjeldusel põhjustab vigane Y-kromosoom umbes 15 protsenti meeste viljatusjuhtumitest. Rozen usub, et kuna meeskromosoom näeb niipalju vaeva spermatosoide moodustavate geenide kaitseks, võib kaugemas tulevikus olla võimalik kasutada temas leiduvad teavet ning parandada sperma kvaliteeti kunstlikult.