|
 Aastaid teel olnud Cassini asub uurima päikesesüsteemi suuruselt teist planeeti
Hiljem laskub Huygens vaatama lähemalt Saturni suurimat kuud Titani
Ligi seitse aastat pärast starti jõuab kosmoselaev Cassini nüüd sihile, alustades neli aastat kestvat tiirutamist ümber Saturni, uurides selle kuulsaid rõngaid ja arvukaid kaaslasi ning läkitades sondi suurimale kuule.
Täna-homme siseneb Cassini Saturni kahe rõnga vahelisse pilusse, käivitab siis korraks mootori lennu pidurdamiseks, jõudes planeedile lähemale kui eales varem ehk 18 000 kilomeetrini pinnast, väljub rõngaste vahelt ja jääb elliptiliselt liikudes planeedi orbiidile.
Lõppenud on umbes 1,5 miljardi kilomeetri pikkune teekond, mille jooksul võttis Cassini neljal korral Maast ja teistest planeetidest möödudes nende gravitatsiooni kasutades hoogu üha juurde.
5670 kilogrammi kaaluv Cassini kihutab nelja aasta jooksul 74 korda ümber Saturni, uurides 18 aparaadiga selle planeedi rõngaid, atmosfääri ja kaaslasi. Juba teel olles ja ka eelolevail aastail uurib Cassini veel plasmat planeetidevahelises ruumis, sealhulgas virmaliste ehitust, teket ja nende mõju sidesüsteemidele. Aasta lõpupoole laseb Cassini valla endaga kaasa veetud sondi Huygens, mis suundub iseseisvalt uurima Saturni kaaslase Titani pilvist lämmastikuatmosfääri ning laskub kuu pinnale.
Elu Saturni kuu pinnal
Titani oletatavasti Maa ürgse õhkkonnaga sarnaneva atmos-fääri uurimisest loodetakse uusi andmeid Maa arengu ja elu tekke mõistmiseks. Teadlased ei välista, et Titanil võib olla mikroskoopilist orgaanilist elu.
Nime on missioon ja mõlemad aparaadid saanud kahe 17. sajandi astronoomi järgi. Itaallane Gian Domenico Cassini oli see, kes avastas mitu Saturni kaaslast ja täheldas, et planeedi ümber on mitte üks, vaid vähemalt kaks rõngast. Rõnga olemasolu oli varem teadaolevalt esimesena kuulutanud Hollandi astronoom Christian Huygens, kes 1655. aastal avastas ka Saturni suurima kuu Titani.
NASA ehitatud, stardi ajal kalleim ja suurim, USA kosmose-agentuuri tollase kinnituse kohaselt ka parim võimalik kaugkosmose uurimise aparaat Cassini ei saa kasutada tavapäraseid päikesepatareisid, sest Saturn asub Päikesest liiga kaugel ja seega peaksid päikesepatareid piisava energia saamiseks olema paari tenniseväljaku suurused. Tegemist on NASA ja Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) 3,4 miljardit dollarit maksva ühisprojektiga, milles osaliseks ka Itaalia.
Lendav tuumapomm
Cassini stardi aegu, 1997. aasta oktoobris protestisid keskkonnakaitsjad, kelle sõnul olevat tegu lendava tuumapommiga, kuna pardal on mitukümmend kilogrammi plutooniumi.
Missiooni üritati isegi kohtusse kaebamisega ära jätta, tuues eelkõige põhjuseks asjaolu, et oma pikal käänulisel teekonnal Maale lähenedes kujutas Cassini suurt ohtu. Nii näiteks kardeti, et kui Cassini 1999. aasta augustis 68 000-kilomeetrise tunnikiirusega Maast 500 kilomeetri kauguselt mööda tuiskas, võinuks ta isegi pisikese marsruudivea tagajärjel Maa atmosfääri siseneda, ära põleda ja plutooniumi Maale puistata. NASA hindas sellise juhuse tõenäosuseks üks miljonile.
Esimese “inimkonna saadiku-na” jõudis Saturni lähedale Pioneer 11 aastal 1979, hiljem Voyager 1 ja Voyager 2. Saturnil huvitavad teadlasi eelkõige rõn-gad, planeedi tugev magnetväli ja päikesesüsteemi planeetide seas väikseim tihedus. Saturni rõngad arvatakse koosnevat tolmust, kivipurust ja jääst, nende tekkelugu on teadmata.
Saturni rõngad jäid päikesesüsteemis unikaalseks kuni 1977. aastani, kui avastati väga ähmased rõngad ümber Uraani ja varsti seejärel ümber Jupiteri ja Neptuuni.
|
Uudised
VE: Saturni hiigelrõngad
Kosmoselaev uurib Saturni hiigelrõngaid
Kaivo Kopli , 30.06.2004
Ligi seitse aastat pärast starti jõuab kosmoselaev Cassini nüüd sihile, alustades neli aastat kestvat tiirutamist ümber Saturni, uurides selle kuulsaid rõngaid ja arvukaid kaaslasi ning läkitades sondi suurimale kuule.
Täna-homme siseneb Cassini Saturni kahe rõnga vahelisse pilusse, käivitab siis korraks mootori lennu pidurdamiseks, jõudes planeedile lähemale kui eales varem ehk 18 000 kilomeetrini pinnast, väljub rõngaste vahelt ja jääb elliptiliselt liikudes planeedi orbiidile.
Lõppenud on umbes 1,5 miljardi kilomeetri pikkune teekond, mille jooksul võttis Cassini neljal korral Maast ja teistest planeetidest möödudes nende gravitatsiooni kasutades hoogu üha juurde.
5670 kilogrammi kaaluv Cassini kihutab nelja aasta jooksul 74 korda ümber Saturni, uurides 18 aparaadiga selle planeedi rõngaid, atmosfääri ja kaaslasi. Juba teel olles ja ka eelolevail aastail uurib Cassini veel plasmat planeetidevahelises ruumis, sealhulgas virmaliste ehitust, teket ja nende mõju sidesüsteemidele. Aasta lõpupoole laseb Cassini valla endaga kaasa veetud sondi Huygens, mis suundub iseseisvalt uurima Saturni kaaslase Titani pilvist lämmastikuatmosfääri ning laskub kuu pinnale.
Elu Saturni kuu pinnal
Titani oletatavasti Maa ürgse õhkkonnaga sarnaneva atmos-fääri uurimisest loodetakse uusi andmeid Maa arengu ja elu tekke mõistmiseks. Teadlased ei välista, et Titanil võib olla mikroskoopilist orgaanilist elu.
Nime on missioon ja mõlemad aparaadid saanud kahe 17. sajandi astronoomi järgi. Itaallane Gian Domenico Cassini oli see, kes avastas mitu Saturni kaaslast ja täheldas, et planeedi ümber on mitte üks, vaid vähemalt kaks rõngast. Rõnga olemasolu oli varem teadaolevalt esimesena kuulutanud Hollandi astronoom Christian Huygens, kes 1655. aastal avastas ka Saturni suurima kuu Titani.
NASA ehitatud, stardi ajal kalleim ja suurim, USA kosmose-agentuuri tollase kinnituse kohaselt ka parim võimalik kaugkosmose uurimise aparaat Cassini ei saa kasutada tavapäraseid päikesepatareisid, sest Saturn asub Päikesest liiga kaugel ja seega peaksid päikesepatareid piisava energia saamiseks olema paari tenniseväljaku suurused. Tegemist on NASA ja Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) 3,4 miljardit dollarit maksva ühisprojektiga, milles osaliseks ka Itaalia.
Lendav tuumapomm
Cassini stardi aegu, 1997. aasta oktoobris protestisid keskkonnakaitsjad, kelle sõnul olevat tegu lendava tuumapommiga, kuna pardal on mitukümmend kilogrammi plutooniumi.
Missiooni üritati isegi kohtusse kaebamisega ära jätta, tuues eelkõige põhjuseks asjaolu, et oma pikal käänulisel teekonnal Maale lähenedes kujutas Cassini suurt ohtu. Nii näiteks kardeti, et kui Cassini 1999. aasta augustis 68 000-kilomeetrise tunnikiirusega Maast 500 kilomeetri kauguselt mööda tuiskas, võinuks ta isegi pisikese marsruudivea tagajärjel Maa atmosfääri siseneda, ära põleda ja plutooniumi Maale puistata. NASA hindas sellise juhuse tõenäosuseks üks miljonile.
Esimese “inimkonna saadiku-na” jõudis Saturni lähedale Pioneer 11 aastal 1979, hiljem Voyager 1 ja Voyager 2. Saturnil huvitavad teadlasi eelkõige rõn-gad, planeedi tugev magnetväli ja päikesesüsteemi planeetide seas väikseim tihedus. Saturni rõngad arvatakse koosnevat tolmust, kivipurust ja jääst, nende tekkelugu on teadmata.
Saturni rõngad jäid päikesesüsteemis unikaalseks kuni 1977. aastani, kui avastati väga ähmased rõngad ümber Uraani ja varsti seejärel ümber Jupiteri ja Neptuuni.