VE: Seto Kuningriik

(04.08.2003)

Setumaal kadus päevaks Eesti võim
Sander Silm

Ruut Setud esitlesid kuningriigi päeval uhkusega oma armeed

Ruut Uueks kuningas Peko asemikuks sai kunstnik Evar Riitsaar

Uudise pilt
Patsipunumine on Seto Kuningriigi päevade traditsiooniline tegevus.
Foto: Sander Silm

Paraad läheb nii, et lennuvägi kõige ees, seejärel veevägi ning siis ülejäänud pataljonid, kaikus laupäeval üle Obinitsa küla koolihoovi setu sõjaväe ülemjuhataja Sulo Nurmeotsa hääl.

Kuigi Obinitsa koolihoovi oli laupäeval peale lennu-, vee- ja kahurväe rivistunud veel mitu hangude, kõblaste ning muude tapariistadega relvastatud setu pataljoni, polnud tegemist jõudemonstratsiooniga naaberriikide Eesti ja Venemaa vastu.

Algamas oli vaid järjekorras juba kümnendate Seto Kuningriigi päevade üks kulminatsioone, kus setu sõjavägi koguneb paraadiks, et anda au uuele ülemsootskale ja tõotada kaitsta Setumaad õhust, veest ning maalt tuleva ohu eest.

Sealjuures võtavad setud oma tõotust täiesti tõsiselt, kuigi lennuväeks on neil kaks vineerist lennukit, mida nööri otsas veavad põlvepikkused poisikesed ning viiväe ehk siis veeväe ainuke atribuut on katkine paat, mille “veeväelased” olid paraadiks hobuse pikivankrile upitanud. Samuti ei kahanda setude võitlusvalmidust seegi tõik, et suurem osa sõjariistu tuli pärast paraadi koolimaja taha kuuri viia.

Igal aastal valitakse Seto Kuningriigi päevadel ka setu kuninga Peko asemik ehk ülemsootska. Kuningale valitakse asemik sellepärast, et üldjuhul võetakse vanal kuningal enne uue valimist pea maha, mistõttu niigi väike setude arv võib veelgi kahaneda. Kuninga asemikku võib valida aga kedagi tapmata niipalju, kui süda lustib.
Ülemsootska valimine on tõe-näoliselt demokraatlikumaid ülikuvalimisi maailmas. Obinitsas tõusid selleks viis ülemsootska kandidaati koolilaudadele ning rahvas hääletas nii, et võttis meelepärase kandidaadi laua taha ritta. Laupäeval kogunes kõige pikem rivi setu kunstniku Evar Riitsaare laua taha.

Kaks aastat ülemsootska ametit pidanud Mikitamäe vallavanem Inara Luigas aga laua peale enam ei roninud. “Minu aeg on ümber,” lausus endine kuningaasemik. “Plaanid, mis ma olen tahtnud teha, on ellu viidud.”
Luigase üks südameasjadest on olnud noortele setu kommete õpetamine. Ja nii on kahel viimasel kuningriigi päeval olnud ka lastepäev, kus Setumaa valdadest pärit koolilastele õpetatakse sõira keetmist, korvi tegemist ning antakse kargusõ ja kastatski õpetust.

Kuningriigi päeval on ka terve rida võistlusi, mille võitjad saavad Kuninga õlletegija, Kuninga katuselaastu lööja, Kuninga kargusõ kargaja jne tiitlid.

Kuningriigi päevade populaarseimad atraktsioonid on olnud degusteerimised. Ka tänavu seisis aukartustäratav inimhulk õlle, hansa, veini, piiraka ja sõira laudade taga. Setud on deklareerinud, et kuningriigi päeval keh-tib Setumaal Peko võim ning naaberriigi Eesti kroon, mistõttu Eesti seaduste järgi illegaalse hansa pakkumine probleeme ei tohiks tekitada.

Küll teeb aga korraldajatele muret, kuidas Seto Kuningriigi päevadega edasi minna. Algselt ainult setudele mõeldud üritus on muutunud eestlaste ning turistide hulgas sedavõrd populaarseks, et isegi oma kuningriigipäeval on setud muutumas vähemusrahvuseks. “Me nüüd ei teagi, kas tulevikus teha kaks kuningriigi päeva, üks külalistele, teine omadele,” märkis Luigas.

Kuidas setud said kuningriigi?

Kuigi Setumaal on külad pooltühjaks jäänud, on setud siiski olemas ja nad oskavad oma esivanemate pärandust hinnata ja alal hoida. Seetõttu hakkasidki setud otsima midagi sellist, mis neid kokku tooks ning samal ajal tavapärasest leelopäevast erineks.

1991. aastal käis Paul Hagu Norras ja nägi midagi sellist, mis setudelegi paistis sobivat.

Norra ja Rootsi Kuningriigis elavad metsasoomlaste järglased, kelle esivanemad asusid sinna kolmsada aastat tagasi. Kuigi tänaseks keelt vahetanud ja norralasteks saanud, ei ole nad oma juuri unustanud. Igal aastal kuulutavad nad kolmeks päevaks välja oma Metsasoome vabariigi ja ei allu sel ajal Norra kuningale. Neil on oma Metsasoome vabariigi valitsus, oma president, oma lipp ja piirgi, millest üle pääsemiseks peavad võõrad viisa lunastama.

Obinitsa rahvas Aare Hõr-naga eesotsas võttis asja tõsiselt ette ja 1. Seto Kuningriik kuulutatigi Obinitsas 1994. aastal välja.

Allikas: Seto Kuningriik

Allikas
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.