VE: Kurtna järvistu

Ida-Virumaal, Illuka vallas, Iisaku-Illuka oosistiku põhjaosas asuvas Illuka mõhnastikus paikneb Eesti järvederikkaim ala, kus ligikaudu 30 km2 suurusel alal leidub ligikaudu 40 järve ja järvekest pindalaga 0,2 kuni 136 ha.

Umbes 12 000 aastat tagasi jõudis põhjasuunas taanduva mandriliustiku lõunaserv praeguse Ida-Viru maakonna alale. Liustikujää sulamisel kuhjasid veevood vana reljeefi vormidesse hiigelhulki setteid: moodustusid oosid, mõhnad, vähem või rohkem vettpidavad settekompleksid. Mattunud jääpankade sulamisel moodustusid nõod, mis hiljem panid aluse järvede tekkele. Kõigi nende keerukate protsessidetulemusel tekkis unikaalne maastik, mida iseloomustab reljeefi, muld- ja taimkatte tugev mosaiiksus. Järvederohkus annab sellele paikkonnale kordumatuse ja unikaalsuse ka maailmamastaabis.

Saksa keskkonnateadlased on väitnud: “Kurtna järvestik on pärl, millele sarnast Euroopas ei leidu.”

Loetlegem: Ahnejärv, Ahvenjärv, Haugjärv, Jaala (pindala 19,6ha, suurim sügavus 6,4m), Suur-Kirjakjärv (17,8ha, 3,7m), Kulpjärv, Kuradijärv (11,5m), Kurtna Suurjärv (34,3ha, 6,9m), Liivjärv, Lusikjärv, Matriska, Mustjärv,

Niinsaare järv198.jpg:  

Niinsaare järv, Nõmme (ka Nõmmjärv, Nõmmejärv; 15,6ha, 7,5m), Pannjärv, Punane järv, Räätsma (17,5ha, 10,8m), Särgjärv, Valgejärv, Vasavere järv jt.

 

Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.