VE: Wajda, Andrzej – poola filmirežissöör

Mihkelson: Katõni tragöödia testib Venemaad

23.03.2008 23:16

Kui natside kuriteod on rahvusvaheliselt hukka mõistetud, siis stalinistlike kommunistide kuriteod pole mitte üksnes hukka mõistetud, vaid neid ka jätkuvalt eitatakse ning just Katõni tragöödia on neist tuntuim ning seab omamoodi testi kogu kaasaegse Venemaa suutlikkusele pattu kahetseda.

 
Andrzej_Wajda.jpg:
Andrzej Wajdal on Katõniga ka isiklik suhe – seal tapeti tema isa.
Foto: AFP / Scanpix

 «Seekordsete pühade üheks kõrghetkeks vähemalt endale pean Poola kuulsa filmirežissööri Andrzej Wajda vändatud filmi «Katõn» vaatamist, kahjuks jäi see film sellel aastal küll Oscarita, kuid laineid on ta jõudnud filmilevisse jõudmatagi juba lüüa kõvasti,» kirjutas riigikogu liige Marko Mihkelson oma blogis.

Wajdale on see lugu väga isiklik, kuna Andrzej isa, kapten Jakub Wajda tapeti NKVD poolt koos tuhandete teiste poola ohvisteride ja eliidi esindajatega 1940. aastal, kirjutas poliitik.

Wajda film lihtsalt ei saa jätta kedagi ükskõikseks, kuid selle tegelik tähendus on pelgalt kunstist kaugem, see on midagi Steven Spielbergi «Schindleri nimekirja» taolist ja isegi enamat, arvas Mihkelson.

Niipea, kui Wajda film eelmise aasta septembris esimestele ekraanidele ilmus, algas Venemaal tõsine vastukampaania, vaatamata sellele, et tuhandete poola ohvitseride ja eliidi tapjad 1940. aastal olid just Stalini ketikoerad, püüab tänane Venemaa seda eitada, leidis Mihkelson.

Alguse tegi Venemaa valitsuse ametlik ajaleht Rossiiskaja Gazeta, kus 18. septembril 2007 ilmus Aleksander Sabovi artikkel, milles autor püüab seada kahtluse alla Katõni veretöö tegeliku toimepanija ehk siis NKVD osa.

Kuu aega hiljem lülitus valede võimendamisse massileht Komsomolskaja Pravda, kus ilmus artikkel pealkirja all «Kõiges on süüdi venelased».

«Selles jutustab erukindral Valentin Varennikov (jah, seesama 1991. aasta riigipööraja) stalinistlikust propagandatekstist tuntud loo, kuidas poola ohvitserid olid Smolenski oblastis teetöödel, kui hitlerlased nad 1941. aasta suvel pealetungi käigus vangi võtsid ning maha lasid,» kirjutas Mihkelson.

Samas vaimus ning veelgi jõletuma küünilisusega esitab vale 1. veebruaril 2008 ajalehe Nezavissimaja Gazeta sõjaväelisa.

«Õigupoolest algas Katõni veretööde summutamine juba mõned aastad tagasi, kui 2005. aasta märtsis lõpetas Venemaa sõjväeprokuratuur enam kui kümme aastat kestnud Katõni veretöö uurimise ühtegi süüdistust esitamata. Prokurör Savenkov kirjeldas juhtunut, kui kõigest lokaalset kuritegu,» vahendas Mihkelson.

Samal ajal otsustati suurem osa arhiividokumentidest taas salastada, olgugi, et aastaid varem lubati need Poola valitsusele üle anda, meenutas Mihkelson.

Venemaal Wajda film ilmselt suurde levisse ei jõua, nagu kirjutab 19. märtsil Nezavissimaja Gazeta, kuna aataja polevat selle filmi seedimiseks loo autori arvates lihtsalt valmis, nentis Mihkelson.

«Mida rohkem püüab Venemaa Katõni veresauna eitada, seda raskem on eeldada Moskva siirust suhetes lääneriikidega. Katõni tragöödia on ja jääb kaasaegse Venemaa tegelikuks sisutestiks, seda peab Lääs mõistma ning suhete seadmisel Venemaaga ka arvesse võtma,» leidis Mihkelson.

«Minu arvates võiks aga Wajda film Eestis pälvida meie koolide tõsist tähelepanu. Kuigi massikülastused on meil harvad (viimati vist «Nimed marmortahvlil» linastumisel), vääriks «Katõn» just seda tähelepanu,» kirjutas Marko Mihkelson.

Toimetas Raul Sulbi, Postimees.ee

Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.