Venemaa: Eestis olgu rohkem kodanikke

Venemaa: Eestis olgu rohkem kodanikke
Reede 08.11.2002

Sel nädalal Tallinnas kolme lepingu allkirjastamise eest seisnud Vene asepeaministri Valentina Matvijenko visiidi varjatud pool oli Venemaa usk, et Euroopa Liit toetab nende nõudmisi tõsta Eestis vene keele tähtsust ja anda siin senisest kergemalt kodakondsust.

Matvijenko luges Venemaa nõudmised ette peaminister Siim Kallasele, samuti president Arnold Rüütlile ja välisminister Kristiina Ojulandile.

«Need on samad punktid, mis Vene asevälisminister Jevgeni Gussarov andis meie Moskva suursaadikule veebruari alguses, välja oli jäetud õigeusukiriku registreerimine, mille Eesti ära tegi,» kommenteeris üks valitsusametnikest.

Välisministeeriumis lisas Matvijenko veel nõudmise, et Eesti ei teeks takistusi Venemaa Tallinna saatkonna diplomaatide arvu kasvatamisel.

Nii Kallas, Rüütel kui ka Ojuland ei kommenteerinud Matvijenkoga kohtudes Vene poole nn humanitaarnõudmisi. «Kuulasime need vaikides ära, ei vastanud poolt sõnagi ning alustasime kohe topeltmaksustamise vältimise, vangide vahetamise ja pensionilepete arutamist,» kirjeldas läbirääkimiste juures viibinud ametnik.

Euroopa Liit võib sekkuda

Vene nõudmised saab jagada kaheks: esiteks nn KGB teema (endiste julgeolekutöötajate elamisload ja küüditajate kohtuprotsessid) ning teiseks vene keele kasutamisulatus ja kodakondsuseta isikutele kodakondsuse andmine.

Kui aseminister Gussarov pani veebruaris mitte-eestlaste keele- ja kodakondsusprobleemide lahendamise vaid Kallase valitsuse õlule, siis sel nädalal ütles Matvijenko mitmel kohtumisel, et kaasmaalaste olukorra leevendamisel toetub Venemaa nüüd tugevalt Euroopa Liidule.

«Euroliit ei taha, et ühes riigis on nii suur mittekodanike hulk ja Eesti kui tulevane liikmesmaa peab seda arvestama,» kordas Matvijenko mitmel puhul.

Samal arvamusel on ka endine suursaadik Moskvas Mart Helme. «Just ELi eestvõtmisel saavutab Venemaa tõenäoliselt Eestis oma kümme aastat taotletud sihid kodakondsus- ja keelepoliitikas,» kirjutas ta eilses Postimehes.

«Arvan, et Brüsseli survel saab Eesti kakskeelsuse, nagu on näiteks Belgias või Soomes, ja arvan, et kodakondsuseta isikud tuleb meil ELis üsna kiiresti kodanikeks teha,» selgitas Helme hiljem oma mõtet. «EL üritab ebastabiilseid olukordi lahendada, tahab Venega kaupa teha ega soovi, et Venemaa saaks teda shantazheerida meie mittekodanike küsimusega.»

Tema sõnul peab euroliit ebamõistlikuks, et Eesti iga kaheksas elanik on kodakondsuseta. Üldse elab 1,4-miljonilises riigis alalise või ajutise elamisloaga 285 000 inimest.

Eesti ametlik rahulolu

Rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjon (ECRI) ongi 2001. aasta aruandes nimetanud nii suure hulga Eesti elanike kodakondsusetust taunimisväärseks: «ECRI arvates laheneks pikas perspektiivis see probleem vaid juhul, kui tagatakse, et kõik kõnealused isikud saavad kodakondsuse.»

See kõik vastandub Eesti ametlikule rahulolule, mida veel oktoobri keskel väljendas välisminister Ojuland. «Eesti integratsioonipoliitika on Kesk- ja Ida-Euroopa edukaim,» ütles ta loengul Tartu Ülikooli rahvusvaheliste suhete ringis. «Maailmas ei ole palju riike, kus 30% muulastest on rahumeelselt ühiskonda integreeritud.»

Venemaa seitse nõudmist

1. Vene keele kasutamine ametliku keelena piirkondades, kus mitte-eestlased on ülekaalus.

2. Naturalisatsioonitempo oluline kiirendamine, et suur osa 175 000 kodakondsuseta isikust saaks Eesti kodakondsuse.

3. Venekeelse hariduse jätkumine.

4. Küüditamises või metsavendade tapmises süüdistatud «õiguskaitseorganite» endiste töötajate üle «poliitiliste kohtuprotsesside» lõpetamine.

5. Rahvusvähemuste kaitse raamkonventsiooni ratifitseerimisel tehtud piirangute tühistamine, konventsiooni laienemine mittekodanikele.

6. Eesti NSV KGB likvideerimiskokkulepete alusel elamis- ja töölubade andmine endistele julgeolekutöötajatele ja nende pereliikmetele.

7. Venemaa Tallinna saatkonda täiendavate diplomaatide lubamine.

Allikas: Vene asepeaministri Valentina Matvijenko kõnepunktid Tallinnas

–>Toomas Sildam
toomas.sildam@postimees.ee

Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.