Võõrtööjõu sissetoomine Narva elektrijaamade renoveerimiseks

Täna, 10. juulil kell 14.00 toimub Sotsiaalministeeriumis nõupidamine seoses
AS Narva Elektrijaamad elektrijaamade renoveerimiseks võõrtööjõu
sissetoomisega. Kohtumisest võtavad osa Sotsiaalministeeriumi, Tööturuameti,
Tööinspektsiooni, Siseministeeriumi, Kodakondsus- ja Migratsiooniameti,
Majandusministeeriumi, Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Eesti
Energeetikatöötajate Ametiühingute Liidu esindajad.

AS Narva Elektrijaamad elektrijaamade renoveerimise peatöövõtja, Foster
Wheeler OY (Soome), kaasab alltöövõtjatena elektrijaamade renoveerimisele
Poola ja Tsehhi ettevõtjaid, kes kavatsevad kaasata elektrijaamade
renoveerimiseks välistööjõudu. Ametiühingute seisukohalt ja nende Eesti
firmade seisukohalt, kes alltöövõtu konkurssi ei läbinud, on Eestis olemas
piisavalt kvalifitseeritud töötajaid, et katta suurem osa, st. 80%
elektrijaamade renoveerimisega seotud töid. Arvestades tööhõive olukorda
Ida-Virumaal, on suurtest projektidest tekkinud töökohtade andmine
välismaalastele Eesti elanike suhtes ebaõiglane. Kuna renoveerimisega
seonduv on tekitamas meie riigi idaosas tööhõivesse juurde hulga teravaid
probleeme ja lisakoondamisi, tekib ametiühingutel rida küsimusi, mida tuleb
kontrollida  :
–         kas peatöövõtja leidmisel järgiti kõiki riigihangete seaduse
nõudeid;
–         kas riik kui pakkumismenetluse läbiviija omanik (AS Eesti Energia
kaudu), kontrollis peatöövõtja konkursi läbiviimise tingimusi, valiku
seaduslikkust ja põhjendatust;
–         kas oli teada ja kui jah, siis miks aktsepteeriti seda, et
peatöövõtjal puuduvad endal töötajad ja ta ei võta Eesti allhankijaid tööle;
–         kas allhanke läbiviimisel on järgitud seadust;
–         kas kogu hanke protsessi jooksul on teave olnud Eesti
ettevõtjatele kättesaadav ja arusaadav (st eesti keeles ja avalik).

Ametiühingutel on tekkinud ka kartus, et kui allhanke konkursi võitmine
Tsehhi ja Poola ettevõtjate poolt oli tingitud nende pakkumise odavast
hinnast (samas Tsehhi ja Poola palgad on valdavalt Eesti palkadest
kõrgemad), siis kavatsevad allhankijad tuua Eestisse võõrtöötajaid
Ukrainast, Valgevenest jms, tekitades sotsiaalset dumpingut Eesti tööturul.

Eesti tööandjate tõrjumine sellest projektist põhjustab ligi 400 töötaja
koondamist. Elektrijaamade renoveerimine, mis on täna suuremaks
tööstusprojektiks Baltikumis, peab looma Eesti elanikele uusi töökohti,
mitte aga põhjustama uusi koondamiste laineid. Lisaks sellele, et
peatöövõtja konkursi kord ja tingimused tuleb avalikustada, on oluline, et
aidata tööhõive ametitel keelduda Eestile mitte vajalikust vöörtööjõust,
kokku kutsuda Eesti vastavad ettevõtjad ja Tööturuameti esindajad ning
samuti luua nõukogu ühiste mängureeglite kehtestamiseks, et kohalikud
ettevõtjad saaksid tööd. Töötamine aga alltöövõtjatena Poola ja Tsehhi
alltöövõtjate alluvuses tähendab meie firmadele tulu kaotust, inimestel võib
aga tähendada palga vähenemist. Kohalikud energeetikatöötajate ametiühingud
tegid vastava pöördumise ja tähelepanu juhtimise juba eelmise aasta lõpus.

Eesti Ametiühingute Keskliit loodab tekkinud olukorra positiivsele
lahendusele, kuna siin kattuvad Eesti riigi, Eesti töötajate ja Eesti
ettevõtjate huvid Eesti tööturgu kaitsta.. Kindlasti ei ole see üksnes
ametiühingute huvi ega asi ja kindlasti ei pea ametiühingud tõestama
majandusministrile või kellelegi muule, et meie oma töötajad vajavad tööd.
See on ka riigi asi, kes vastutab tööhõive ja tööturu olukorra eest Eestis.

Seisuga 01.07.2002.a. on Narva tööhõiveamet kooskõlastanud 10 tööloa
taotlust. Praegu taotletakse 105 võõrtöötaja sissetoomist.

Teate väljastas EAKLi infoteenistus.