Kellavere kaugradar tervist ei kahjusta

Kellavere kaugradar tervist ei kahjusta

Laekvere lähedale Kellavere mäele kerkiv Eesti Kaitseväe kaugradar hakkab tööle tuleva aasta esimese kolme kuu jooksul, rahuajal ei kujuta militaarobjekt endast kohalikule rahvale mitte mingit ohtu.

Ettevalmistusi kaugvaatlusradari kasutuselevõtmiseks on tehtud juba mõnda aega. Möödunud aasta novembris pandi militaarrajatisele nurgakivi.

Nüüdseks on Kellavere mäe tippu kerkinud mõnevõrra kartulikeldrile sarnanev radaripositsioon, mida ümbritseb korralik võrkaed, millel kaitseväeobjektist hoiatavad sildid, ümber militaarmaa kraav ja postide otsas turvakaamerad.

Mulla ja mätastega servadest kaetud küngas sisaldab kahekorruselist betoonist hoonet. Objekti läheduses kõrgub raadiosideks vajalike “kärgedega” metallmast, nagu neid Lääne-Virumaal kümneid näha on.

Radar ootab Eestisse saatmist

Kaitseministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Madis Mikko ütles, et USA suurfirma Lockheed Martin toode TPS 117 ootab Eestisse saatmist ja kaugvaatlusradar saab töökorda tuleva aasta esimese kvartali jooksul.

“Juhin tähelepanu selle, et kohalike inimeste võimalikud kartused mingi kiirguse või raadiohäirete tekkimise kohta on alusetud,” märkis Madis Mikko. Hiljuti testiti Eesti Looduse Fondi taotlusel piirivalve käsutuses olevaid tegutsevaid radareid ja ei avastatud mingeid kahjulikke faktoreid.

Moora küla mees ei pea ohtlikuks

Tuleb arvestada, et piirivalve radarid on küll väiksema võimsusega, kuid suunatud jälgima maapinnale lähemaid objekte. Võimas Kellavere kaugradar on suunatud õhuruumi. Piltlikult öeldes võib viimase fooni võrrelda kümne ritta seatud mikrolaineahju omaga.

Militaarobjekti lähedal asuva Moora küla mees Valdi Ott ütles, et tema küll kaugradaris elanikele mingit ohu ei näe. Tõesti, kohapeal külas ärgitati militaarobjekti vastu allkirjade korjamist, kuid sellest ei tulnud midagi välja.

“Ma siin elan samas lähedal, kuid pole seda kõike seal saanud vaatamaski käia,” tunnistas ta.

“Nägin, et möödunud talvel kange kiiruga ehitamine algas ja masinad sõelusid,” valgustas ta toimunut.

Ta teadis, et objektil said tööd mitmed kohalikud mehedki. “Aga kus meie omad, esimese palgapäevani,” märkis Mooras elav endine Jõhvi kaevur.

Näeb osaliselt naabrite juurdegi

450 km kaugusele ja 30 km kõrgusele nägeva radari paneelid tuuakse kohale merekonteineriga ja kokkumonteeritult on see kaheksa meetri kõrgune. Radaripositsiooni laele seatavale radarile pannakse ilmastiku kaitseks kuppel.

Radariga saab õhuruumi jälgida Eesti ning osaliselt Venemaa, Soome ja Läti kohal.

Kellavere kaugradarist kogutud andmed edastatakse kaitsejõudude raadiosidesüsteemi kaudu Ämaris olevasse õhusuveräänsuskeskusesse, sealt edasi Balti riikide ühisesse õhuseiresüsteemi.

Madis Mikko ütles Postimehes septembrikuus ilmunud artiklis, et kolmedimensioonilist, lendvate objektide suunda, kõrgust ja kaugust näitavat radarit saab kasutada ka trombide ja muude tormide ennustamisel, sest radarikiired “näevad” pilvede sisse.

–>Valdo Einmann
valdo@virumaateataja.ee

Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.