Vene hävituslennukid tungisid Eesti taevasse
05.03.2004 00:01Toomas Sildam, vanemtoimetaja
Kaarel Kaas, toimetaja
Vene hävituslennukid tungisid oktoobris Eesti õhuruumi, katsetamaks Kellavere uut õhuseireradarit, mispeale Tallinna ja Moskva vahel algas diplomaatiliste nootide pingpong.
Esimese protestinoodi võinuks Eesti esitada mullu 8. oktoobril, kui Vene lahingulennuk kihutas Piirissaare juures kahe kilomeetri kaugusele üle piiri ja pöördus siis tagasi. Kuid tookord piirdus kõik piirivalve lakoonilise pressiteate ning Eesti diplomaatide ja Vene suursaadiku Konstantin Provalovi kohtumisega.
Üksik intsident muutus aga tõeliseks õhutüliks nädal-poolteist hiljem.
Kaliningradist Peterburi lendava Vene elektroonilise luure lennuki A-50 (analoog NATO AWACSile) kaks saatehävitajat sööstsid Hiiumaa juures sügavalt Eesti õhuruumi ja lendasid mööda rannikut paarsada kilomeetrit, kuni lahkusid sealt Kunda kandis.
Postimeest konsulteerinud spetsialistide kinnitusel proovisid Vene sõjalennukid niiviisi Eesti võimekust kontrollida oma õhuruumi, eriti aga mullu aprillis Virumaal avatud Kellavere primaarradarit, mis ulatub nägema kuni 450 kilomeetri kaugusele ja mis on osa NATO ühisest õhuvaatluskilbist.
«Venelaste A-50 nägi kenasti ära, mis, kus ja kuidas reageeris meie territooriumil nende hävitajate sissetungi peale,» ütles üks allikatest. «See oleks tavaline luureoperatsioon, kuid hämmastav on Vene poole räigus, sest piltlikult öeldes lendasid nende hävitajad Toompea lossist ja Stenbocki majast kahe kilomeetri kauguselt mööda.»
Ärritunud Eesti võimud andsid mullu oktoobri lõpus Vene suursaadikule Tallinnas üle protestinoodi. Kolm kuud hiljem, tänavu veebruari alguses lükkas Moskva oma vastusnoodis kõik süüdistused tagasi. Praegu kaalub Eesti, kas ja millises sõnastuses esitada täiendav protestinoot.
Riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul võib Vene lennukite oktoobrikuiseid lende Eesti kohal käsitleda ülimalt provokatiivse jõudemonstratsioonina.
«See näitab seda, et NATOga liitumiseni jäänud kuu aja jooksul tuleb alliansiga jõuda kindlate kokkulepeteni meie õhuruumi kaitsmise asjus NATO ühiste jõududega,» tähendas Mihkelson.
Katsetasid Eesti radarit
Välisministeerium keeldus seda teemat Postimehele kommenteerimast.
Postimehe allikate hinnangul võis Venemaa oma hävitajate sissetungiga taotleda kolme eesmärki: saada vajalikku infot Kellavere ja teiste radarite töötamise kohta, demonstreerida, et Eesti ei suuda enda õhuruumi kaitsta, ning vaadata, kui kaugele läheb Eesti omapoolse protestiga.
Väidetavalt lendab elektroonikat täis pikitud Vene luurelennuk A-50 nelja hävitaja saatel igal nädalal Peterburist Kaliningradi ja tagasi, kogudes infot NATOga liituvate Balti riikide, samuti Soome ja Rootsi kohta.
Möödunud nädalal viisid Vene luurelennukid A-50 ja Su-24MP Läänemere neutraalsete vete kohal kolme päeva jooksul läbi tervelt kümmekond luurelendu.
Vene õhujõudude ülemjuhataja Vladimir Mihhailov kinnitas, et need lennud olid vastuseks sama nädala alguses Läti ja Leedu taevas tiirutanud NATO elektroonilise luure lennuki E-3 AWACS demonstratsioonlendudele.
NATO luurelennuki ülesandeks oli ametlikult küll katsetada masina koostöövõimekust kolme Balti riigi ühise õhuseiresüsteemiga BALTNET, kuid Moskva on veendunud, et lendude tõeliseks eesmärgiks oli luurata Venemaa ja Valgevene territooriumil asuvate objektide järele.
xxx
Venemaa püüab tõrjuda süüdistusi Eesti õhuruumi rikkumisest
09.03.2004 13:47BNS
Venemaa õhujõud püüdsid teisipäeval lükata ümber Eesti ajakirjanduse teateid Eesti õhuruumi rikkumisest Venemaa lennukite poolt, kuid viitasid mitu kuud hilisemale perioodile.
«Mitte mingid Vene hävitajad lennukeid A-50 nende lendude ajal piki Baltimaade piiri ja neutraalsete vete kohal 2004. aasta veebruaris ei saatnud. Neil päevil hävitajad õhku ei tõusnud,» ütles õhujõudude pressiesindaja polkovnik Aleksandr Drobõðevski Interfaxile.
Ta lisas, et kõik lennuki A-50 lennud toimusid piirnevate riikide riigipiire rikkumata.
«Seda kinnitavad Venemaa õhujõudude käsutuses olevad raadiolokatsioonivahendite ja objektiivse kontrolli andmed. Alusetud avaldused sellest, et Vene lennukid väidetavalt Eesti õhuruumi rikkusid, jäävad Eesti ajakirjanike ja avalike tegelaste südametunnistusele,» kinnitas Drobõðevski.
Ajaleht Postimees avaldas reedel artikli sellest, et Venemaa lennukid tungisid oktoobris kahel korral Eesti õhuruumi katsetamaks Kellavere uut õhuseireradarit.
Mullu 8. oktoobril lendas Venemaa lahinglennuk Piirissaare juures kahe kilomeetri kaugusele üle piiri ja pöördus siis tagasi.
Nädal-poolteist hiljem sisenesid Kaliningradist Peterburi lendava Venemaa elektroonilise luure lennuki A-50 kaks saatehävitajat Hiiumaa juures sügavalt Eesti õhuruumi ja lendasid mööda rannikut paarsada kilomeetrit, kuni lahkusid sealt Kunda kandis, kirjutas Postimees.
Postimeest konsulteerinud spetsialistide kinnitusel proovisid Vene sõjalennukid niiviisi Eesti võimekust kontrollida oma õhuruumi, eriti aga mullu aprillis Virumaal avatud Kellavere primaarradarit, mis ulatub nägema kuni 450 kilomeetri kaugusele ja mis on osa NATO ühisest õhuvaatluskilbist.
«Venelaste A-50 nägi kenasti ära, mis, kus ja kuidas reageeris meie territooriumil nende hävitajate sissetungi peale,» ütles üks allikatest ajalehele. «See oleks tavaline luureoperatsioon, kuid hämmastav on Vene poole räigus, sest piltlikult öeldes lendasid nende hävitajad Toompea lossist ja Stenbocki majast kahe kilomeetri kauguselt mööda.»
xxx
| Hanson: Vene hävitajad rikkusid õhuruumi |
 BNS
10. märts 2004 9:01 |
|
|
|
Kaitseminister Margus Hanson kinnitas teisipäeval, et mullu sügisel tungisid Vene hävituslennukid Eesti õhuruumi ja välisministeerium saatis selle kohta Venemaale noodi.
Hanson esines Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumi 12. klassidele õpilastele, kui üks kohalolnuist palus selgitada, miks reageeris Eesti välisministeerium leigelt, kui möödunud oktoobri keskpaigas rikkusid siinseid radareid katsetanud Vene sõjalennukid peagi NATO-ga liituva Eesti õhuruumi, kirjutas Postimees.
Ega välisministeerium ei reageerinud leigelt,” vastas Hanson. “Reageeriti täiesti adekvaatselt, vahetati diplomaatilisi noote. Pigem on küsimus selles, miks juhtunust koheselt ei teavitatud. Aga see on julgeolekuküsimus, jätan vastamata.”
Õpilane palus teemat jätkata ja küsis, mis olnuks teisiti, kui meie õhuruumi oleks rikutud tänavu aprillis, kui Eesti on NATO liige.
Minister selgitas, et aprillis saab Eesti õhuruumist NATO osa. Ta lisas, et selle kaitsmisel hakkavad kehtima samad standardid nagu USA, Prantsusmaa või Saksamaa puhul ning NATO tagab Eesti õhuruumi turvamise.
“Kui 13. aprillil tuleb võõras lennuk Eesti õhuruumi, siis lendavad talle järele hävitajad, teevad kindlaks, mis lennukiga on tegemist, ning sunnivad teda maanduma või Eesti õhuruumist lahkuma,” selgitas Hanson. “Mullu 13. aprillil me poleks isegi teadnud, et need lennukid meie õhuruumis käivad. Oktoobris me juba teadsime, et nad käivad.”
Minister ütles õpilaste ees, et õhuruumi kaitsvad NATO hävitajad tulevad ühelt Baltimaades asuvalt lennuväljalt ja nimetas isegi selle nime, kuid täpsustas siis, et tegu on saladusega. Saladus on tema sõnul ka see, kelle hävituslennukid need on.
Hanson tutvustas gümnasistide ees esimest korda avalikkusele ka esmaspäeval ministrite NATO-komisjonis põhimõttelise heakskiidu saanud Eesti kaitsekontseptsiooni aastaiks 2005-2010.
Selle järgi vähendatakse kolmandiku võrra kaitsejõudude operatiivstruktuuri ehk sõjaaegset maa-, mere- ja õhuväge, millele lisandub Kaitseliit. Praegu on selle suurus 23.000 inimest.
Samas suurusjärgus peaks Hansoni sõnul vähenema ka ajateenijate arv — kui praegu on neid 3600, siis kuue aasta pärast 2500.
Õpilased palusid Hansonilt arvamust NATO peasekretär Jaap de Hoop Schefferi öeldule, et alliansi uued liikmesriigid ei peaks territoriaalkaitsele vähem tähelepanu pöörama.
Ministri sõnul ootab NATO väikestelt uusliikmetelt eeskätt osalemist kiirreageerimisjõududes. Kuid Eesti geopoliitilist asendit silmas pidades rõhutas Hanson, et maakaitseüksustest ei saa loobuda.
“Eestis täidab need üksused peaasjalikult Kaitseliit,” rääkis minister. Maakaitseüksuste suuruseks uue kontseptsiooni järgi peaks kujunema umbes 7000 meest.
|
|
xxx
|
Kalev Lilleorg
TIHE PROGRAMM: «Olen võtnud endale kohustuse töötada iga kuu üks nädal Tallinnas,» ütleb Eri Klas. «Aga see on tavaliselt kõige tihedam ja raskem, just nagu lõppenud nädal.»
VE: Vene luure- ja hävituslennukid Eesti taevas
Vene hävituslennukid tungisid Eesti taevasse
05.03.2004 00:01Toomas Sildam, vanemtoimetaja
Kaarel Kaas, toimetaja
Esimese protestinoodi võinuks Eesti esitada mullu 8. oktoobril, kui Vene lahingulennuk kihutas Piirissaare juures kahe kilomeetri kaugusele üle piiri ja pöördus siis tagasi. Kuid tookord piirdus kõik piirivalve lakoonilise pressiteate ning Eesti diplomaatide ja Vene suursaadiku Konstantin Provalovi kohtumisega.
Üksik intsident muutus aga tõeliseks õhutüliks nädal-poolteist hiljem.
Kaliningradist Peterburi lendava Vene elektroonilise luure lennuki A-50 (analoog NATO AWACSile) kaks saatehävitajat sööstsid Hiiumaa juures sügavalt Eesti õhuruumi ja lendasid mööda rannikut paarsada kilomeetrit, kuni lahkusid sealt Kunda kandis.
Postimeest konsulteerinud spetsialistide kinnitusel proovisid Vene sõjalennukid niiviisi Eesti võimekust kontrollida oma õhuruumi, eriti aga mullu aprillis Virumaal avatud Kellavere primaarradarit, mis ulatub nägema kuni 450 kilomeetri kaugusele ja mis on osa NATO ühisest õhuvaatluskilbist.
«Venelaste A-50 nägi kenasti ära, mis, kus ja kuidas reageeris meie territooriumil nende hävitajate sissetungi peale,» ütles üks allikatest. «See oleks tavaline luureoperatsioon, kuid hämmastav on Vene poole räigus, sest piltlikult öeldes lendasid nende hävitajad Toompea lossist ja Stenbocki majast kahe kilomeetri kauguselt mööda.»
Ärritunud Eesti võimud andsid mullu oktoobri lõpus Vene suursaadikule Tallinnas üle protestinoodi. Kolm kuud hiljem, tänavu veebruari alguses lükkas Moskva oma vastusnoodis kõik süüdistused tagasi. Praegu kaalub Eesti, kas ja millises sõnastuses esitada täiendav protestinoot.
Riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul võib Vene lennukite oktoobrikuiseid lende Eesti kohal käsitleda ülimalt provokatiivse jõudemonstratsioonina.
«See näitab seda, et NATOga liitumiseni jäänud kuu aja jooksul tuleb alliansiga jõuda kindlate kokkulepeteni meie õhuruumi kaitsmise asjus NATO ühiste jõududega,» tähendas Mihkelson.
Katsetasid Eesti radarit
Välisministeerium keeldus seda teemat Postimehele kommenteerimast.
Postimehe allikate hinnangul võis Venemaa oma hävitajate sissetungiga taotleda kolme eesmärki: saada vajalikku infot Kellavere ja teiste radarite töötamise kohta, demonstreerida, et Eesti ei suuda enda õhuruumi kaitsta, ning vaadata, kui kaugele läheb Eesti omapoolse protestiga.
Väidetavalt lendab elektroonikat täis pikitud Vene luurelennuk A-50 nelja hävitaja saatel igal nädalal Peterburist Kaliningradi ja tagasi, kogudes infot NATOga liituvate Balti riikide, samuti Soome ja Rootsi kohta.
Möödunud nädalal viisid Vene luurelennukid A-50 ja Su-24MP Läänemere neutraalsete vete kohal kolme päeva jooksul läbi tervelt kümmekond luurelendu.
Vene õhujõudude ülemjuhataja Vladimir Mihhailov kinnitas, et need lennud olid vastuseks sama nädala alguses Läti ja Leedu taevas tiirutanud NATO elektroonilise luure lennuki E-3 AWACS demonstratsioonlendudele.
NATO luurelennuki ülesandeks oli ametlikult küll katsetada masina koostöövõimekust kolme Balti riigi ühise õhuseiresüsteemiga BALTNET, kuid Moskva on veendunud, et lendude tõeliseks eesmärgiks oli luurata Venemaa ja Valgevene territooriumil asuvate objektide järele.
xxx
Venemaa püüab tõrjuda süüdistusi Eesti õhuruumi rikkumisest
09.03.2004 13:47BNS
«Mitte mingid Vene hävitajad lennukeid A-50 nende lendude ajal piki Baltimaade piiri ja neutraalsete vete kohal 2004. aasta veebruaris ei saatnud. Neil päevil hävitajad õhku ei tõusnud,» ütles õhujõudude pressiesindaja polkovnik Aleksandr Drobõðevski Interfaxile.
Ta lisas, et kõik lennuki A-50 lennud toimusid piirnevate riikide riigipiire rikkumata.
«Seda kinnitavad Venemaa õhujõudude käsutuses olevad raadiolokatsioonivahendite ja objektiivse kontrolli andmed. Alusetud avaldused sellest, et Vene lennukid väidetavalt Eesti õhuruumi rikkusid, jäävad Eesti ajakirjanike ja avalike tegelaste südametunnistusele,» kinnitas Drobõðevski.
Ajaleht Postimees avaldas reedel artikli sellest, et Venemaa lennukid tungisid oktoobris kahel korral Eesti õhuruumi katsetamaks Kellavere uut õhuseireradarit.
Mullu 8. oktoobril lendas Venemaa lahinglennuk Piirissaare juures kahe kilomeetri kaugusele üle piiri ja pöördus siis tagasi.
Nädal-poolteist hiljem sisenesid Kaliningradist Peterburi lendava Venemaa elektroonilise luure lennuki A-50 kaks saatehävitajat Hiiumaa juures sügavalt Eesti õhuruumi ja lendasid mööda rannikut paarsada kilomeetrit, kuni lahkusid sealt Kunda kandis, kirjutas Postimees.
Postimeest konsulteerinud spetsialistide kinnitusel proovisid Vene sõjalennukid niiviisi Eesti võimekust kontrollida oma õhuruumi, eriti aga mullu aprillis Virumaal avatud Kellavere primaarradarit, mis ulatub nägema kuni 450 kilomeetri kaugusele ja mis on osa NATO ühisest õhuvaatluskilbist.
«Venelaste A-50 nägi kenasti ära, mis, kus ja kuidas reageeris meie territooriumil nende hävitajate sissetungi peale,» ütles üks allikatest ajalehele. «See oleks tavaline luureoperatsioon, kuid hämmastav on Vene poole räigus, sest piltlikult öeldes lendasid nende hävitajad Toompea lossist ja Stenbocki majast kahe kilomeetri kauguselt mööda.»
xxx
10. märts 2004 9:01
Kaitseminister Margus Hanson kinnitas teisipäeval, et mullu sügisel tungisid Vene hävituslennukid Eesti õhuruumi ja välisministeerium saatis selle kohta Venemaale noodi.
Hanson esines Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumi 12. klassidele õpilastele, kui üks kohalolnuist palus selgitada, miks reageeris Eesti välisministeerium leigelt, kui möödunud oktoobri keskpaigas rikkusid siinseid radareid katsetanud Vene sõjalennukid peagi NATO-ga liituva Eesti õhuruumi, kirjutas Postimees.
Ega välisministeerium ei reageerinud leigelt,” vastas Hanson. “Reageeriti täiesti adekvaatselt, vahetati diplomaatilisi noote. Pigem on küsimus selles, miks juhtunust koheselt ei teavitatud. Aga see on julgeolekuküsimus, jätan vastamata.”
Õpilane palus teemat jätkata ja küsis, mis olnuks teisiti, kui meie õhuruumi oleks rikutud tänavu aprillis, kui Eesti on NATO liige.
Minister selgitas, et aprillis saab Eesti õhuruumist NATO osa. Ta lisas, et selle kaitsmisel hakkavad kehtima samad standardid nagu USA, Prantsusmaa või Saksamaa puhul ning NATO tagab Eesti õhuruumi turvamise.
“Kui 13. aprillil tuleb võõras lennuk Eesti õhuruumi, siis lendavad talle järele hävitajad, teevad kindlaks, mis lennukiga on tegemist, ning sunnivad teda maanduma või Eesti õhuruumist lahkuma,” selgitas Hanson. “Mullu 13. aprillil me poleks isegi teadnud, et need lennukid meie õhuruumis käivad. Oktoobris me juba teadsime, et nad käivad.”
Minister ütles õpilaste ees, et õhuruumi kaitsvad NATO hävitajad tulevad ühelt Baltimaades asuvalt lennuväljalt ja nimetas isegi selle nime, kuid täpsustas siis, et tegu on saladusega. Saladus on tema sõnul ka see, kelle hävituslennukid need on.
Hanson tutvustas gümnasistide ees esimest korda avalikkusele ka esmaspäeval ministrite NATO-komisjonis põhimõttelise heakskiidu saanud Eesti kaitsekontseptsiooni aastaiks 2005-2010.
Selle järgi vähendatakse kolmandiku võrra kaitsejõudude operatiivstruktuuri ehk sõjaaegset maa-, mere- ja õhuväge, millele lisandub Kaitseliit. Praegu on selle suurus 23.000 inimest.
Samas suurusjärgus peaks Hansoni sõnul vähenema ka ajateenijate arv — kui praegu on neid 3600, siis kuue aasta pärast 2500.
Õpilased palusid Hansonilt arvamust NATO peasekretär Jaap de Hoop Schefferi öeldule, et alliansi uued liikmesriigid ei peaks territoriaalkaitsele vähem tähelepanu pöörama.
Ministri sõnul ootab NATO väikestelt uusliikmetelt eeskätt osalemist kiirreageerimisjõududes. Kuid Eesti geopoliitilist asendit silmas pidades rõhutas Hanson, et maakaitseüksustest ei saa loobuda.
“Eestis täidab need üksused peaasjalikult Kaitseliit,” rääkis minister. Maakaitseüksuste suuruseks uue kontseptsiooni järgi peaks kujunema umbes 7000 meest.
xxx