Ühisstardiga alanud 30 kilomeetrist jäi poolteist sõita, kui Veerpalu ette viskus ja taha vaatas: kümmekond meest jäi kampa. Kõrvale sigines maratoni olümpiavõitja venelane Mihhail Ivanov.
Eelviimasel tõusul rapsas Veerpalu uuesti, harjale jõudis ta esimesena. Laskumisel, paraku, libises neli vastast mööda ja pealegi jäi Veerpalu hetkeks, mil Estil viimasel tõusul ründas, karpi ega pääsenud tuulde. Viimasel laskumisel ja lõpusirgel uut võimalust ei tekkinud. Kodupubliku suurlootus jäi Estili ja teise norralase Anders Auklandi ning superüllataja venelase Ivan Alõpovi taga neljandaks.
«Täielik pettumus!» tunnistas Veerpalu. «Jälle Otepääl neljas… Ja tegelikult valmistavad need ühisstardid pettumuse juba pihta hakates!»
«Ma vihkan ühisstardiga sõitu!» kuulutas võidukas Estil.
Alaver: «Tuleb kukutada, mitte ise kukkuda!»
Veerpalu siirdus 9 km kohal liidrite sekka ja sinna ka jäi. Jaak Mae murdis kepi ja oli vahepeal üsna taga, siis kerkis tippu, lendas suisa uperkuuti ja taandus 17. kohale. Kohe stardis kukkunud sakslane Tobias Angerer jaksas lõpuks kuuendaks ja vahepeal suusa kaotanud itaallane Fulvio Valbusa kaheksandaks tulla, kuid Valbusa kaasmaalane Pietro Piller Cottrer katkestas pärast kukkumist ning maailma karikat kaitsev rootslane Mathias Fredriksson langes samal moel 25. kohale.
Tänavu juba varem kahel võistlusel siruli lennanud Mae teenis treener Mati Alaveri etteheite: «Jaagule mõtlemise koht. Tuleb teisi kukutada, mitte ise kukkuda! Jaak oli heas seisus, kuid vastased on piisavalt tugevad, et kukkuja maha jätta.»
«Sõitjaid oli palju, aga rajal ruumi väga vähe,» kurtis Mae. «Kunagi ei tea, kes mingil hetkel rada vahetab ja su suusale astub. Kepi sõitis lihtsalt keegi tagant tulnu pooleks.»
«Läks, nagu kartsime: liiga kerge rada, meie mehed tundsid Tehvandi tõusust kõva puudust,» kinnitas Alaver. «Pole veel omavahel rääkinud, aga Andruse suusk pidas tõusudel hästi, kuid jäi laskumistel teiste omadele alla.»
Veerpalu: «Olnuks Tehvandi tõus sees…»
«Kui Aukland kaks kilomeetrit enne lõppu kiirendas, hakkas mul raske, aga püsisin kannul. Siis tuli tõus, millele olingi rünnaku kavandanud. Taktika õnnestus ideaalselt,» lahkas Estil lõpuspurti.
Üleeilse hommikuni oli ta tänavune parim koht kõigest seitsmes. «Davosi läksin tippvormis, aga sain alla väga kehva suusa. Ramsaus jällegi polnud lõpuspurdis õnne. Otepääle tulles teadsin, et hea vorm püsib ja et mul on võiduvõimalus – nüüd siis õnn pöörduski. Kes kukkus mu ees, kes kõrval – mina pääsesin alati,» võis Estil kergendatult ohata.
Aukland võttis teise koha aumehena tõeks: «Olin kogu aeg löögipositsioonil, kuid spurdis sain Estililt lihtsalt tappa, mul polnud šanssi.»
Alõpov vangutas pead: «Olen lihtsalt närvis ega oska juhtunut seletada. Ju oli tähtede seis soodne. Seni olin uhke omakandimehe Nikolai Pankartovi saavutuste üle, nüüd on endalgi midagi ette näidata.»
Veerpalu ohkas väsinult: «Tegin tõusudel palju tööd, et gruppi väiksemaks saada, ja lõpus ei jätkunud teravust… Eest ära minna ei õnnestunud, sest laskumistel polnud suusk piisavalt hea… Olnuks Tehvandi tõus sees, lõhkunuks see kohe pundi… Nüüd tulid suures kambas kehvad situatsioonid: seismised, kukkumised, kepimurdmised… Ja kui Estil ründas hetkel, mil ma karpi jäin, olin kaotaja.»
Mets: «Ju oli kiht või poolteist määret liiast»
Veerpalu oli hommikul saanud hooldepealik Are Metsalt ja tema abilistelt kolm paari ettevalmistatud suuski, millest ühe kohe kõrvale jättis. Kaks ülejäänud paari olid sarnased: väga hea pidamisega, kuid mitte eriti libedad. «Võtsin viimasel hetkel mugavamana tundunud paari, eraldistardiga sõiduks olnuks need ideaalsed,» rääkis Veerpalu.
«Ju oli kiht või poolteist määret liiast, see võttis lippe ära,» tunnistas Are Mets. «Lumi oli pehmem kui eile, pärast sõitu nägin, et määrdekihid on kulunud vähem kui ootasime. See on tagantjäreletarkus…»
Alaver: «Neljapäeval lendame Nove Mestosse, et uuesti üritada. See on lohutus, et saame vahel ka eraldistardist võistelda.»
Üllatusmees Ivan Alõpovile meeldib ühisstart
Esimest korda MK-etapil poodiumile tõusnud venelane Ivan Alõpov oli veel tund pärast finišit üllatusest elevil. «Stardis ei mõelnud, et suudan nii tugevate konkurentidega võrdselt sõita,» lausus ta ning kinnitas, et ühisstart on talle meeltmööda. «Mees-mehe vastu võitlus sobib mulle, stopperiga võidu sõitmine õnnestub halvemini,» lausus ta.
Jekaterinburgist pärit 21aastase üllatusmehe varasemad parimad tulemused pärinevad samuti ühis-stardiga sõitudest. «Mullu võitsin universiaadil 30 kilomeetrit ning aasta varem oli juunioride MMil sprindis neljas,» loetles ta saavutusi. «Venemaa meeste koondise piirile kerkisin mullu, tänavu olen esimest korda põhikoosseisus.»
Seitsmeaastaselt suusatamisega alustanud Alõpov treenib oma isa, omal ajal NSV Liidu jalgrattakoondisse kuulunud Vladimir Alõpovi juhendamisel.
«Venemaa suusatamises on praegu väga vähe raha, ent mul on isiklik sponsor. Tänu sellele saan korralikult harjutada.»
Meeste 30 km/kl, ühisstart
1. Frode Estil NOR 1:15.18,1
2. Anders Aukland NOR +0,6
3. Ivan Alõpov RUS +1,4
4. Andrus Veerpalu EST +2,4
5. Jens Filbrich GER +2,9
6. Tobias Angerer GER +3,2
7. Rene Sommerfeldt GER +3,2
8. Fulvio Valbusa ITA +3,2
17. Jaak Mae +15,1, 45. Priit Narusk +2.33,8, 53. Ilmar Udam +4.09,1, 57. Aivar Rehemaa +4.28,1, 58. Pavo Raud-sepp +4.37,7, 61. Kaspar Kokk +6.03,0, 62. Mihhail Lukertšenko +6.10,7.
Elaniku kohta kogutud tulu järgi Eesti rikkaima omavalitsuse, üllatuslikult pealinnakauge Ida-Virumaa Mäetaguse valla jalgealune kõigub sõna otseses mõttes.
Reuters
AMEERIKLASTE LEMMIK: Julia Roberts mängis mullu peamiselt kõrvalosades, näiteks George Clooney re?issööridebüüdis «Ohtliku mehe pihtimus», kuid aasta algusest võib teda näha draamas «Mona Lisa naeratus» uuendusmeelse kunstiajalooõpetajana.
Reuters
Asutamisaasta pole Räpina paberivabriku puhul kunstlik seos ammuilma kadunud asjadega. 1734. aastal tegutses sellesama koha peal Võhandu jõe kaldal tõepoolest paberiveski, millest sai manufaktuur ja seejärel vabrik.
Aldo Luud
Mati Hiis
VE: Piirissaare vald
Gripp murrab vaesusega võitlevat Piirissaart
Marko Püüa, PM reporter, 14.01.2004
Gripilaine jõudis Eesti vaeseima, Vene piirist vaid paari kilomeetri kaugusel asuva Piirissaare valla inimeste kallale tõenäoliselt koos ühe saareelanikuga, kes käis Tallinnas aastavahetust veetmas.
Vähemalt pakkus niimoodi Piirissaare poe juhataja Feodora Kuzina (50), kes ütles Postimehele, et saarel praegu talvel elavast ligikaudu kuuekümnest elanikust on gripp juba ehk rohkem kui kümnele külge hakanud.
Kuudepikkune eraldatus
Nohusele ninale vaatamata oli Kuzina eile siiski poeleti ääres, et vähestele poeskäijatele kaupa müüa. «Me pole kuu aega kaupa saanud, sest ühendust mandriga polnud, täna läks buraan õnneks esimest korda üle ja reedel saab uut kaupa,» rääkis ta.
Piirissaare rahvas on sellega harjunud, et nad ei saa mandriga tihtipeale kuude kaupa ühendust. Kui jääd on, siis sõidetakse mootorsaani ehk buraaniga või käiakse see 12 kilomeetrit jala maha.
Ainus pidev side «suure maaga» on neil tänu piirivalvele, kes teeb saarele ühe sõidu nädalas, et vahtkond välja vahetada.
Viletsa ühenduse tõttu peab Kuzina korraga suure koguse kaupa ära tellima. Viimase vormistas ta septembris, võttes poodi näiteks 25 kasti makarone, millest kaks on veel järel.
Hästi lähevad kaubaks ka kommid, küpsised, jahu, sealihakonservid, või, tee ning loomulikult viin meestele.
Viis aastat tohtrita
Kommide ja konservidega aga haiguste vastu ei saa, kuid peale vanavanematelt päritud ravivõtete pole saarerahval mujalt abi loota. Viimase kolme aasta jooksul on Piirissaarel olnud viis arsti. Viimane velsker jäi sügisel haigeks ning naasis Tartusse, kuid pole tänaseni tagasi tulnud.
Piirissaare vallavanem Maria Korotkova (45) on nüüd nii velskri kui ka kaubavedaja eest. Eilegi sokutas ta end mootorsaanile ja lasi end üle järvejää mandrile sõidutada. Sealt sai ta küüdiga 60 km kaugusele Tartusse polikliinikusse.
Polikliinikus ostis Korotkova 260 krooni eest ravimeid, mida rahvas tuua palus. «Täidan arsti kohuseid ka, sest inimesed jooksevad ju hädas minu kui vallavanema juurde, aitan neid siis kas või hea sõnaga,» ütles ta.
Vallavanema sõnul pole Piirissaarel tulevikust esmapilgul midagi head loota, sest rahvas vananeb, ranged seadused seavad piiranguid kalapüügile ning suurt midagi pole järel ka kuulsast sibulakasvatusest, sest odavate Poola mugulatega ei suuda saareelanikud võistelda.
Nii tuligi Korotkoval tõdeda, et Piirissaares on rikas inimene kuni 2400-kroonise kuuteenistusega pensionär. Samas on vanuritega seotud ka üks idee, millest vallavanem loodab saarele kasu saada.
Korotkova tahab saada Euroopa Liidu või mõne muu välisfondi abi, et ehitada saarele kuni kuuskümmend inimest mahutav hooldekodu.
Selle klientideks oleksid värskest õhust ja kalast lugu pidavad varakad välismaised vanurid. Hooldekoduga loodab Piirissaare vallavanem tabada kaks kärbest ühe hoobiga – tuua saarele raha ning ühes vanainimestega ka arstiabi.