Keila eelmise sajandi alguses piltidel ja postkaartidel
www.DELFI.ee
Erakogu
KUUS AASTAT HINGAMISAPARAADI ALL: Selles palatis elas Aive viimati. Eriti meeldis talle selge ilmaga aknast merd imetleda.
Virumaa
Omavalitsused
Virumaa Entsüklopeedia
Meedia
Külastatavus
Admin
-
Tere taas!
Viimased postitused:
Narva-Jõesuu fotodel ja postkaartidel
Narva-Jõesuu fotodel ja postkaartidel
Postitatud rubriiki Määratlemata
Kommenteerimine suletud
VE: Vabaduskell
| Vabaduskell: kellele ja milleks? |
|
||
Reedel kell 17 avatava vabaduskella autoreid Leonhard Lapin leiab, et sümbolina teenib vabaduskell kogu eesti rahva huve; isamaaliitlane Liisa Pakosta seevastu näeb “kahes postis” vaid hirmutavat propagandat ja vaimset vandalismi. “Juba projekti algusest peale on Eesti ajakirjandus täis olnud ilkumist ning mõttetut möla,” kirjutab Lapin SL Õhtulehes. “See näitab ainult teatud rahvakihtide suhtumist Eesti Loojasse. Meie pole vastu sõimanud ja oleme oma tööd teinud, lisaks allakirjutanule ka arhitekt Kristel Jaanus, insenerid Jaan Port, Andi Klaan ja Tõnu Roosileht, paljud linnavalitsuse ametnikud ning Restori ehitajad.” Lapin märgib, et vabaduskell on katse taasväärtustada eestlaste pühamat modernistlikku paika. Seda saab veelgi edasi sõidukitevoolu viimisega maa alla, platsi omal ajal ümbritsenud haljastuse ja lipurivi taastamisega ning selle kunstipärase sillutamisega. Hommikuti võiks seal tegutseda Tallinna kunagine keskturg, õhtusel ajal aga sobib paik massiürituste korraldamiseks, leiab Lapin. “Just sellisena muutuks Vabaduse väljak vabaks, osalusdemokraatia sümboliks — avalikuks ruumiks ja uuesti Pühaks Paigaks,” kirjutab Lapin. “Sedaviisi muutuks siinne linnaruum okupeeritud Nõukogude provintsilinna ebamäärasest platsist taas euroopaliku pealinna väärikaks keskuseks.” Lapini hinnangul sobib vabaduskella juures paraade vastu võtta, väliskülalistele tseremooniaid korraldada. Nii oleks vabaduskella näol tegu ehitis-sümboliga, milles ajalugu liitub kaasajaga. Koguni laulupeotule võiks Lapini meelest seal süüdata, samuti korraldada perekondlikke tseremooniad ja jaanituld. “Vabaduse kell kui sümbol, kui ajanäitaja, kui valgusobjekt, kui tribüün, kui kunstiteos annab selleks palju võimalusi.” Isamaaliitlane Liisa Pakosta leiab, et Leonhard Lapin on “igavesti äge kunstnik”, ainult et Vabaduse väljakul ei kenitle mitte kunst, vaid “hirmutav, ostetav-müüdav propaganda”. “Kahjuks on ilusast ideest saanud vaimne vandalism,” kirjutab Pakosta SL Õhtulehes. “Edgar Savisaar on nüüd ise välja öelnud, et tema kell toob taas meie ette 1991. aasta; et kell sümboliseerib vabaduse algust. No ei saa inimene lahti püüdest panna kahvatama kogu Eesti Päästekomitee ja lugu sellest, kuidas Päts ja Vilms tegid Eesti Vabariiki oma suuremõõdulise iseenda eluseiga kõrval — kuidas Savisaar korra teletornis käis!” Pakosta avaldab lootust, et kui teised peale temagi aru saavad: kui omaenda ausammaste peale nõnda palju energiat ja raha kulub, siis peab selle taga olema muude saavutuste puudumine või tahe muid tegusid varjata. Pakosta meenutab, et Euroopas ei kujunda avalikku ruumi mitte propagandapoliitikud, vaid loomeinimesed. “Meil on Edgar Savisaar demonstreerinud, et ta ei saa avalikust ruumistki aru — kaks posti on linnaehituslikult nurga taga.” Mõned ägedaloomulisemad noorpoliitikud on aga Pakosta sõnul juba rõõmustanud, et kaks posti ongi hea: tuleme võimule, küll siis saeme maha. Lõpetuseks küsib Pakosta: “Aga muide, kas keegi teab, miks Savisaar reklaamib oma kontrolliva pilgu all, kuid inimeste tavaliikumise suhtes täiesti kõrvalisel kohal asuvat kella linlastele kui moodsat kohtumispaika?” |
||
 |
Postitatud rubriiki Määratlemata
Kommenteerimine suletud
VE: Raudkivi, Aive – pilvedesse poodud lind
Halvatud naine kirjutas raamatu
19.12.2003
|
Eile oli Mustamäe haiglas Aive Raudkivi raamatu “Pilvedesse poodud lind – 16 kirja haigla-aastatest 2001 – 2003” esitlus. Aive Raudkivi ei saa iseseisvalt liigutada, hingata, neelata ega häält teha, kuid paar aastat tagasi selgus, et ta saab algeliste kätetoetamise seadeldiste abil end sülearvutil väljendada. Eesti Ekspressi kirjastuse välja antud teose kaante vahele koondas ta 16 oma lähedastele ja sõpradele adresseeritud kirja.
Foto: Marko Mumm
xxx «Aive unistas elust koos oma lapse ja mehega» Kirsti Vainküla, SLÕL, 18. november 2004 «Kui koostataks saatuste edetabeleid, jääks minu oma kindlalt viimaste hulka,» kirjutas kuus viimast aastat haigla-voodis hingamisaparaadi all elanud Aive Raudkivi mõni aasta tagasi lähedastele. Pühapäeval lõppes 37aastase naise jaks ja ta süda seiskus lõplikult.
«Teate küll, et elan haiglas. Ma ei saa hingata, neelata, häält teha, olen halvatud, vasak käsi veidi kõverdub, ka miimilised lihased ei tööta. Kõik, mida eluks vaja, tuleb torude kaudu – õhk kopsu ja toit makku. /-/ Ma ei mäleta toitude maitseid, seda, mis tunne oli telekat vaadata, vihmamärja metsa õhku sisse hingata või riideid kanda. Olen unustanud, millised nägid välja EV sendid,» kirjutas Aive Raudkivi paar aastat tagasi Eesti Ekspressi vahendusel oma lähedastele.
Pühapäeval lõppes Põhja-Eesti Regionaalhaigla 10. korruse helekollaste seintega palatis number 3 Raudkivi elutee. 23 aastat oli ta jõudnud elada terve inimese elu. Ta lõpetas Tartu Ülikooli defektoloogiaosakonna ja tõi seitse aastat tagasi ilmale poja. Kuus aastat tagasi hakkas aga Aive tervis kiiresti halvenema. Ta sattus Mustamäe haigla reanimatsiooniosakonda, kus pandi hingamispuudulikkuse pärast aparaathingamisele. Selgus, et teda tabanud puukentsefaliit oli kahjustanud ta niigi nõrku lihaseid. Aive raviarst Anne Perli ütleb, et naine leiti palatist surnuna ootamatult. «Aparaat töötas häireteta. Ajutegevuse märgid puudusid aga täiesti ning ta süda oli seiskunud.» Perli sõnul oletasid arstid, et Aive surma võis põhjustada kopsuarteri trombemboolia või ootamatu momentaanne südameseiskus. Lahkamisel selgus aga, et Aive lihased olid erakordselt kõhetunud ning tema süda kaalus normaalsest üle kolme korra vähem – kõigest 120 grammi. «Selline süda ning haigusest viimseni kurnatud organism polnud enam võimelised Aivet elus hoidma,» nendib raviarst. Perli teada oli Aive Eestis kõige kauem masinhingamisel elanud inimene. «Aive tahtis väga elada!» «Personal on endast väljas,» tunnistab neuroloogiaosakonna vanemõde Helle palatisse astudes. Sealne ainus voodi on üles tehtud. Akna taga sajab lund. «Aive ütles ikka, et talle meeldib vaadata merele,» heidab Helle pilgu aknast välja. Selge ilmaga avaneks sealt kaunis linnavaade… Aive jaksu lõppemisele ei viidanud eelmisel päeval miski. Vastupidi – ta käis koguni koos sõbrannaga kinos multifilmi «Shrek 2» vaatamas. Kuid järgmisel päeval pärast vanniskäiku sulges ta oma voodis igaveseks silmad. Aive ema Rita käis eile haigla õdedele matuseteadet viimas. «Eks jumal teab kõige paremini, mis juhtus. Ehk kutsus ta lihtsalt enda juurde? Nägi, et ta ei jaksa enam. Et ta on väsinud…» räägib ema, kes viimased kuus aastat käis iga päev tütart vaatamas. Kui Aive halvatuks jäi, võttis ta end Baltikast rätsepakohalt lahti ning püüdis teha kõik, et tütar ühel päeval taas terveks saaks… «Aive tahtis väga elada! Just viimasel ajal hakkas ta tervis paranema. Ta sai loodusravi ja massaa?i. Lootsime, et ehk hakkab suveks ise hingama… Aga lahkamine näitas, et ta poleks seda kunagi teinud – hingamislihased olid nagu õhuke kile… Ta oli selle kuue aastaga endast kõik ammutanud,» teab ema, lisades, et just viimasel ajal tuli Aivel soov olla koos oma pojaga. «Ta unistas sellest, et ta pereelu oleks korras. Ta tahtis väga koos oma lapsega elada. Ja mehega. Et ta oleks oma kodus,» räägib ema tütrest, kes haigla-aastatel kirjutas raamatu «Pilvedesse poodud lind». Aastail 2001-2003 valminud 16 kirjast koosnev teos pälvis suurt imetlust. Enne haigestumist oli Aive tõlkinud kümmekond raamatut. Poeg oli talle suur õnn Liikumisravispetsialist Lilja Suits tunneb Aivet päevast, mil too haiglasse sattus. «Esmaspäeval tulin tööle. Teadsin, et pean tema juurde minema, võimlema hakkama… Selline tunne oli, et miski on tegemata. Tühi tunne,» kirjeldab Lilja viimaseid tööpäevi. Ehkki Aive ei saanud rääkida, mõistsid nad teineteist pilgust – Lilja sai kohe aru, kui Aive tahtis kardinat akna ette või patja kohendada. Just viimasel ajal märkas Lilja Aives uut ärkamist. Kui varem keeldus patsient mõne harjutuse tegemisest, siis viimasel ajal ta enam ei tõrkunud. Samuti hakkas Aive ratastooliga õues käima ning huvitus ümbritsevast. «Tema suur õnn oli tema poeg. Ta nägi, kuidas väikemees kasvab. Palatis oli alati palju poja joonistusi ja fotosid,» lisab Lilja. Kaks aastat tagasi kirjutas Aive muu hulgas: «Nagu kõigil inimestel on minulgi omad rõõmud ja mured, väljakutsed ja unistused. Kaua oli kõige koledam see, et saan vaid pealt vaadata, kuidas mu poeg suuremaks kasvab ja isa-ema minu eest hoolitsedes vanemaks jäävad. /-/ Muidugi tahaksin üle kõige terveks saada ja kuhugi maale elama minna ning olla hoopis teistsugune pereema kui sel lühikesel ajal, mil me koos saime olla.» |
Postitatud rubriiki Määratlemata
Kommenteerimine suletud
VE: erakonnaseadus
Uus suurpartei jääb areenile tulemata
Kai Kalamees, EPL, 19.12.2003
|
Res Publica eestvedamisel keelustasid parlamendi suuremad fraktsioonid eile täielikult äri-ühingute annetused erakondadele, välistades nii Res Publica suguse uue erakonna tuleku Eesti poliitikasse. Erakonnaseaduse muutmise osas leidsid võimuparteid ühise keele Keskerakonnaga, kellele riigieelarve jagab tuleval aastal nelja peale kokku üle 52 miljoni krooni. Välistab uute tuleku Vastasleeri jäänud Isamaaliidu ja Mõõdukate väitel ohustab riigikogu selle aasta viimane otsus Eesti demokraatia arengut, mis võib viia kõva käe poliitikani. “Eesmärgiks on panna riigi raha teenima erakonda ning vältida poliitiliste konkurentide teket,” ütles isamaaliitlane Andres Herkel. “Kaasaegne diktatuur ei tule mustas ega pruunis univormis, ta jõuab meieni televisiooni, meelelahutuse ja populismi kaudu, mis lollitab rahvast. Uus rahastamisskeem seab Herkeli sõnul äärmiselt ebavõrdsesse seisu uustulnukad ja valimiskünnise taha jäänud erakonnad. Samas pole koalitsioon nõus kehtestama reklaamipiiranguid valimiskampaaniatele. Mõõduka Eiki Nestori väitel on tegu tõsise sammuga selles suunas, et Eestisse jääks kaks-kolm riigieelarvelist parteid ehk riigiparteid. “See seadus on ebademokraatlik ja vapslik. Ja kui jääbki kaks parteid, siis need, kes tänast punast jõuluvärvi vajutavad, on demokraadid,” lausus Nestor. Võimuliit kiidab Põhiseaduskomisjoni esimehe Urmas Reinsalu kinnitusel on tegu demokraatliku sammuga, mis kriminaliseerib sundparteistamise. Alates 2005. aastast pole eelarvelised annetused tema sõnul enam Toompea-kesksed, vaid lähevad pooles mahus kohalikel valimistel rohkem hääli saanud erakondadele. Reinsalu nimetas jaanuarist jõustuvat parteide rahastamiskeeldu põhimõtteliseks otsuseks. “Eestis peab olema poliitiline võim rahva ja mitte raha käes,” ütles Res Publica volikogu juhtiv Reinsalu. Tema lubaduse järgi sätestatakse valimiskulude piirangud peagi valimisseadustes. Opositsiooni hinnangul on suur oht, et edaspidi ei suudeta kontrollida firmade varjatud rahastamist, mis tõstab veelgi kampaaniate maksumust. Eiki Nestor pidas absurdseks parteide rahaasjade kontrolli panekut riigikogu korruptsioonikomisjoni õlgadele. Tema sõnul on see kogu teema juba ette korruptsiooniks tunnistamine. “Üks grupp inimesi kontrollib iseennast,” märkis Nestor. Erakonnaseadus toob kaasa uusi reegleid: • kohtunikud, prokurörid ja õiguskantsler tohivad erakonda astuda 2008. aastal |
|||||
 |
Postitatud rubriiki Määratlemata
Kommenteerimine suletud
VE: Kultuuripidur – kultuuriauhind-preemia
Kultuuripiduri auhind läks Reformierakonnale
19.12.2003 00:01Neeme Korv, PM kultuuritoimetuse juhataja
Tuhandete hääletajatega internetifoorum valis Eesti tänavuseks Kultuuripiduriks Reformierakonna. TV 3 otsesaates «Koosolek» võttis eile õhtul tiitli vastu üks erakonna juhtpoliitikuid Rein Lang.
Kultuurikriitik Andres Keili algatatud internetikonkursil võis Kultuuripiduriks saada organisatsioon või üksikisik, kes aasta jooksul Eesti kultuurielu kõige rohkem pärssinud.
Lisaks Reformierakonnale olid kandidaatide seas ka Margus Allikmaa ja Signe Kivi, samuti Viktor Kaasik, Edgar Savisaar, Anu Saagim, Keskerakond, Res Publica, ajakiri Kultuur & Elu, Eesti riik, politsei ning mitmeid kultuuriinimesi, teiste seas ka Andres Keil ise.
Keil ei soostunud nimetama kandidaatide paremusjärjestust, ent tema kinnitusel oli Reformierakonna ülekaal ligi 10 000 hääletaja arvates kindel. «Võitja selgus lihthäälteenamusega, kus Reformierakond edestas järgmist kandidaati tsirka 50-protsendilise häälteenamusega,» märkis Keil, kes ise hääletuses ei osalenud.
Keili sõnul heitsid vastajad Reformierakonnale ette kultuuri pidevat ahistamist. Reformierakonna käes on 1999. aastast kultuuriministri portfell, läbi kolme valitsuse on ministritoolil istunud Signe Kivi, Margus Allikmaa ja Urmas Paet.
Debatti ei tule
Rein Lang pidas Postimehe usutluses ettevõtmist vaid räpaseks päevapoliitiliseks trikiks.
«Kui Eesti poliitiline võitlus käib niisugusel tasemel, siis on see äärmiselt kahetsusväärne ja madal – eks igaüks tee sellest omad järeldused,» ütles Lang, kelle andmetel on ka ettevõtmise algataja seotud poliitiliste jõududega.
Keil märkis siiski, et kui tema kuuluks Reformierakonna juhtkonda, algataks ta parteis mingi sissevaatava arutelu. «Aga mul pole aimugi, kas see neid ka huvitab või mitte,» nentis ta.
Langi väitel pole erakonnal põhjust midagi ette võtta: «No mida siis? Et peaksime hakkama rääkima, et meil on tohutud kultuuripidurid nagu Andrus Ansip ja Kaljo Kiisk?»
Samas kinnitas Lang, et Kultuuripidurile auhinnaks antava loomingu võtab erakond vastu. «Kui antakse toredaid maale ja raamatuid, siis loomulikult. Iseasi on see, et nende kunstiväärtus, mis pidurile antakse, on tõenäoliselt niisugune, mis kõlbab prügikasti,» märkis ta.
Väärikad auhinnad
Kultuuripidurile annetasid auhinnaks oma loomingut kümned Eesti loovisikud, teiste seas Doris Kareva, Rein Veidemann, Ingo Normet, Mihkel Mutt, Karl Martin Sinijärv, Kivisildnik, Francois Serpent, Tarmo Teder, Jaan Elken ja paljud teised.
Aasta Kultuuripiduri foorumi käivitas Keili Postimehe kultuuriveergudel ilmunud artikkel, mille põhjustas Keili sõnul kultuuri olukord Eestis, ent mille otseseks ajendiks oli Tallinna raamatukaupluse Rahva Raamat osalise väljatõstmise ümber puhkenud avalik debatt.
Kultuuripiduri auhinnast võiks Keili hinnangul saada iga-aastane traditsioon.
Piduri valimist võiks tema sõnul edaspidi hakata korraldama kas kultuuriministeerium või eraldi selleks moodustatud paljude osapooltega nõukoda.
Postitatud rubriiki Määratlemata
Kommenteerimine suletud
VE: Võrno, Hannes – virukas
Vigur jõuluvanaRainer Kerge, SLÕL, reede. 19. detsember 2003
Eile käis riigikogus Hannes Võrno häälega jõuluvana, kes kinkis koalitsiooniparteidele käerauad. Taat aheldas käsipidi kokku võimuerakondade fraktsioonide juhid. Opositsiooniparteidest said Isamaaliit ja Mõõdukad käeraudade võtmed, Keskerakond aga rauasae.
Küllap andis millegi nii teravmeelselt hindava peale tulla! No vaadake nüüd ise.
Käeraudade võtmed – mille kasutamine vajab pigem nutikust kui jõudu – said kaks väiksemat opositsiooniparteid. Rauasaag – brutaalne tööriist – läks koalitsiooni käeraudade lõhkumiseks suurele ja tugevale Keskerakonnale.
Käeraudadega on aga hoopis põnevam lugu. Sest milleks kasutatakse käeraudu? Aina ahistamiseks! Käeraudadega klõpsatades manitsevad korravalvurid väiksemaid ja suuremaid kurjategijaid rahulikkusele ning välistavad vastuhaku. Korrakaitsja tunneb end turvaliselt, raudade kandja aga ebamugavalt.
Lisaks politseile-miilitsale on läikivad käerauad abimeesteks teatud sorti intiimmängudes.
Nii et millele jõuluvana koalitsiooni puhul siis nüüd vihjaski? Et kolme erakonda peab miilits jõudu kasutades koos hoidma (kes on sel juhul miilits?), või et koosmeele koalitsioon pole tegelikult midagi muud kui sadomaso-tunnustega (ja eeldatavasti kõigi rahuldusega lõppev) akt?
Postitatud rubriiki Määratlemata
Kommenteerimine suletud
VE: Raag, Ilmar – telejuht
Ilmar Raag otsustab telejuhiks jäämise pärast valitsuse otsust Andri Maimets, PM toimetaja, 19.12.2003
Eesti Televisiooni juhatuse esimehe kohalt lahkumist kaaluv Ilmar Raag kinnitas, et on kõhklusteta valmis ametis jätkama alles pärast valitsuse otsust liita ETV ja Eesti Raadio rahvusringhäälinguks.
«Siiani on olnud olukord väga ebaselge ja ma olen tõepoolest lahkumise üle põhjalikult mõelnud,» tunnistas Raag. «Murelokku pole hetkel aga mõtet lüüa, esmalt tuleb ära oodata valitsuse hinnang rahvusringhäälingu loomisele.»
Hoolimata eelmisel aastal parlamendis kinnitatud ETV ja Eesti Raadio (ER) arengukavast jäi avalik-õiguslikel kanalitel riigitoetus nii programmi arendamiseks kui ka seadmete ostuks saamata. Ka ei ole järgmise aasta riigieelarves summat, mida ringhäälingunõukogu rahvuslikule raadiole ja televisioonile soovinuks.
Nüüd loodavad tele- ja raadiojuhid sügisel valminud audiitorfirma KPMG pool miljonit krooni maksnud uuringule, mis näeb muu hulgas ette ETV ja ERi ühendamist ning uue ringhäälingumaja ehitamist.
Otsus lükkus edasi
Sama uuringu põhjal valmis ringhäälingunõukogu, tele- ja raadiojuhtide ning kultuuri-, rahandus- ja justiitsministeeriumi esindajatel hiljuti rahvusringhäälingu tegevuskava, mis pidi algselt valitsuse päevakorras olema eile. Postimehele teadaolevalt soovis rahandusministeerium kava arutelu aga edasi lükata, sest eilne aasta viimane istung koosnes väga paljudest päevakorrapunktidest.
Valitsuse pressinõuniku Hanna Hinrikuse sõnul hakkab valitsus rahvusringhäälingu kava arutama uuel aastal.
Raagi hinnangul ei saa ei Eesti Raadiot ega ETVd seni nimetada avalik-õiguslikuks, sest poliitikutel puudub nii ühtne visioon kui ka soov tagada ringhäälingule hetkepoliitikast sõltumatu rahastamine, mis peaks stabiilseks arenguks olema kokku lepitud vähemalt 3-5 aastaks.
«Kui riik omanikuna endale seda süsteemi selgeks ei tee ja sisulist muutust ei tule, siis ei ole vahet, kes minu asemel sellel ametikohal on – kas või mu ammulahkunud vanaema,» nentis Raag. Ta võrdles senist ETVd Venemaa või Itaalia tüüpi riigitelevisiooniga, mis üksnes mängib avalik-õiguslikku mudelit.
Rahulolematud töötajad
Esimest korda jõudsid kuuldused Raagi võimalikust lahkumisest avalikkuse ette eelmisel nädalal, mil Kanal 2 saatejuht Urmas Ott päris selleteemalist kommentaari autorisaatesse «Happy Hour» tulnud ETV juhatuse liikmelt Juhan Paadamilt. Toona lükkas Paadam jutu ümber.
Mitu Eesti Televisiooni töötajat kinnitasid Postimehele, et Raagi võimalikust lahkumisest on telemajas juba ammu räägitud. Töötajad pole rahul ka juhatuse tööga, seda enam, et Ilmar Raag on juba kuu aega puhkusel ning juhatuse töö justkui seisaks.
Nii teletegijad ise kui ka ETV konkurendid on praegusele programmile ette heitnud liigset heitlikkust ning väikest vaadatavust.
«Pole mõtet näidata õhtul kell 7 uudiseid, mida keegi ei vaata, sest samal ajal näitab TV 3 oma «Seitsmeseid uudiseid»,» tõi üks teletöötaja näite.
Postitatud rubriiki Määratlemata
Kommenteerimine suletud
VE: Linnateater
 |
|
Linnateatri õue mahuvad kitsad tänavad ja uus saal
18.12.2003 00:01Anu Mõistlik, reporter
Eile pärastlõunal kuulsid stuudio Siim & Kreis arhitektid Linnateatri kammersaalis, et just nende idee teatri siseõue uue saali ehitamiseks sai lõppenud konkursil võidupreemia – 120 000 krooni.
Andres Siim, Kristel Ausing ja Jan Skolimowski paigutasid 400-kohalise saaliga maja teatri hoovi nii, et õue ümbritsevate hoonete ja uustulnuka vahele jäävad kitsad kõrged vahed. Just nagu ehtsad vanalinnatänavad.
«Eriti raske oli just nii kindlate nõuetega maja nagu teatri sobitamine keskaegsesse ümbrusse,» rääkis Siim. «See oli kõva tükk tööd ja timmimist.»
Saksa ekspert Stephen Rolfe hindas þüriid nõustades, et märksõna «Veepealne osa» kandnud võidutöö pakkus välja ka parima teatritehnilise lahenduse – võimalused näitlejate ja külaliste liikumiseks, lavatehnika ja valgustuse paigutamiseks jms.
Siim tõdes, et ükski teatrieksperdist konsultant neid ei aidanud. Ja ühtki sarnase otstarbega hoonet pole nad samuti varem projekteerinud. «Kui süveneda, töötad loogilise mõtlemisega skeemid välja,» selgitas ta.
Võiduka arhitektitrio teise liikme Kristel Ausingu sõnul tegigi just asjaolu, et teatrimaja on kõva pähkel, nende töö hästi huvitavaks: «Muidu ainult lihtsaid hooneid tehaksegi.»
þürii esimees, Tallinna kultuuriväärtuste ameti juhataja Agne Trummal rääkis, et alguses ei osanud nad nii head võidutööd oodatagi – arvestades, et konkursile laekus vaid üheksa kavandit, millest kaheksa tingimustele vastas.
Lõpp-protokollis kiidab þürii võidutöö juures veel näiteks lavatorni sobimist vanalinna katusemaastikuga, samuti asjaolu, et kohviku paigutasid autorid otse Aida tänava äärde, ning et hoovis jäävad endiselt nähtavaks Lai 21 ja 23 majade fassaadid.
Ka teater jäi konkursi tulemustega rahule, kinnitas Linnateatri direktor Raivo Põldmaa. Kuidas ja millal ehitus pihta hakkab, pole tema sõnul siiski veel teada – rahastamisskeem tuleb alles välja töötada. «Võtame asja üks etapp korraga,» lausus ta.
Direktor ennustas, et valdavalt suurte betoonpindadega kaetud hoone võiks hakata õueauku ehtima 2010. aastal. 2011. aastaks taotleb Tallinn Euroopa kultuuripealinna tiitlit, nii et kaks asja sobiks hästi kokku.
Uut saali läheb Linnateatril aga Põldmaa sõnul igati tarvis. «Oleme teinud statistikat, et suudame pileteid müüa ainult igale neljandale soovijale,» rääkis ta. Ülejäänud kolm lahkuvad tühjade kätega.
Praegu töötab Linnateatris statsionaarselt 150-kohaline Põrgusaal ja 160 kohaga Taevasaal.
Saja kohaga väike saal naaseb remondist eeldatavasti juunis. Nii näitab arvutus, et uus teatrimaja tõstaks publikukohtade arvu peaaegu kahekordseks.
Teatrisaali ehitamiseks korraldatud konkursil võitis teise koha AS Vaikla Disain, töö autoriteks olid Katrin ja Argo Vaikla, Liis Lindpere, Peeter Loo ja Katrin Kalju. Kolmandaks tuli Andres Sevtsuki ja prantslase Gabriele Evangelisti töö.
Postitatud rubriiki Määratlemata
Kommenteerimine suletud
VE: Helenius, Joakim – investeerimispankur
(07:56 22.12.2003)
TALLINN, 22. detsember (EPLO) – Investeerimispankur Joakim Helenius paneb loodava riskikapitali fondi kaudu Eesti majandusse üle 300 miljoni krooni, kirjutab Äripäev.
Loodav fond TDI (Trigon Direct Investments) on registreeritud Soomes ja investorid on rikkamad Soome perekonnad. Fondi investeeringud on kavandatud mahus kuni 700 miljonit krooni. Sellest summast pool on investeeringud omakapitali, teine pool on võimalik juurde laenata.
Investeeringutest pool on kavas paigutada Eestisse, teine pool läheb Lätti, Leetu ja teistesse uutesse Euroopa Liidu riikidesse.
Fondi juht Helenius (pildil) ütles, et praeguseks on juba välja valitud neli kohta, kuhu raha panna: kaks Eestis, üks Lätis ja üks Poolas. Neist tehingutest kaks puudutavad ühinemist ja kaks on orienteeritud kasvule. Igasse on kavas paigutada 20–60 miljonit krooni omakapitali pluss laen. Kokku saab investeeringu 7–8 ettevõtet. Investeeringu tähtaeg on 3–6 aastat. Raha saab hakata paigutama juba tuleva aasta algusest.
“Meid huvitavad firmad, millest avalikkus veel suurt midagi ei tea,” kirjeldas Helenius oma põhimõtteid. Helenius ütles, et nende ettevõtete puhul on pangad sageli laenuandmisel konservatiivsed. Suurtel riskikapitali fondidel kulub aga investeeringu otsustamiseks aasta. Helenius lubas, et tema fondi puhul tuleb otsus hiljemalt kahe kuuga, sest otsuse teeb tema ise.