Trotuaarideta linna eksiilvalitsejaArgo Ideon Argo.Ideon@ekspress.ee, 17.09.2003
 |
 |
|
| MITMEKÜLGNE ALAR SALU: Kohtukaasistuja, juuratudeng, poliitik, eksiil-linnapea. (Tiit Blaat) |
|
|
|
Keila mees, Harjumaa rahvakohtunik Alar Salu tahtis hakata Loksa linnapeaks. Meeri ametiraha asemel tõi plaan talle kaela hulgaliselt jama.
“Loksa linn on Eestis eriline vähemalt ühe asja poolest,” räägib Alar Salu (Res Publica). “Seal ei ole mitte ühtegi kõnniteed!”
Linnakoalitsiooni esimees, Riigikogu liige Värner Lootsmann (Keskerakond) ütleb, et pole sellega päriselt nõus. “Ma olen leidnud ühe kõnnitee küll.”
Kuna Värner Lootsmanni abikaasa on Loksa linnapea Helle Lootsmann, elab riigikogulane linnakeses umbes “fifty-fifty” oma ajast. “Ma olin ise ka üllatunud, et see üks kõnnitee välja tuli – see on laevatehase kõrval.”
Salu lubab omakorda, et kui Res Publica võimule tuleb, siis kindlasti ehitatakse Loksale ka uhkeid trotuaare, nagu neid on mujal linnades. Kui kõnniteed oleks Loksal nähtavaim probleem, elaks linnake praegu magusas Bullerby-taolises rahus. Mis sest, et suurim firma, Taani A.P. Möller grupile kuuluv laevatehasel ei jätku kohapealt töölisi ja neid veetakse bussidega mujalt sisse.
Politsei jäi kõhklema
Hetkel on kuum teema hoopis linnavõim. Juuli lõpus kutsus senine opositsioon kokku volikogu istungi, mida Rahvaliidu-Keskerakonna koalitsioon ei tunnistanud. Samuti ei tunnista nad istungil toimunud Helle Lootsmanni umbusaldamist, ega Salu valimist linnapeaks.
Salu ja teda toetanud volikogu opositsioon said kohe vastu näppe. Võimu ülevõtmine ei läinud tegelikkuses korda. Seepärast pöördus Salu abisaamiseks politseisse.
“21. juuli 2003 Loksa linnavolikogu otsusega valiti Loksa linnapeaks mind, Alar Salu,” kirjutab ta oma avalduses. “Sama otsuse ettenäitamisel keeldus eelmine linnapea kod. Helle Lootsmann vabastamast ametiruume. /…/ Sellega oli pr. Lootsmann eiranud kõiki seadustandvaid akte, mida ta peab järgima.”
Kohalik konstaabel ei põlenud soovist minna omapäi Helle Lootsmanni linnapea kabinetist välja tõstma. Samal hilisõhtul saabus kohale juhtivkonstaabel Heigo Reinek, kes pärast Lootsmanniga kõnelemist kinnitas, et ei saa midagi teha. “Väitis, et peab asja menetlema, nii umbes kaks kuud,” laiutab Salu käsi.
“On halenaljakas, kui täiskasvanud pereisa jalutab paberi peale maalitud linnapea sildiga ringi, et silt sinna üles riputada, kus ta parasjagu ise on,” kinnitas Värner Lootsmann hiljem kohalikus lehes.
Sellise olukorraga ei saanud Salu rahule jääda. Ta otsustas tegutseda. Varustanud end linnapeaks valimist kinnitavate dokumentidega, läks juristiks õppiv Salu 23. juulil pankadesse.
Kõigepealt suundus ta Ühispanga harukontorisse, näitas ette volikogu 21. juuni otsuse linnapea valimise kohta ja vormistas linna konto allkirjaõigused enda nimele. Sedasama tegi ta Hansapangas oleva arvega.
“Võtsin arved üle eesmärgil, et midagi liikuma hakkaks,” ütleb Salu. Ta tahtis panna linnaametnikud fakti ette, et ükski sent ei lähe arvelt välja ilma tema nõusolekuta. See olnuks tugev poliitiline survevahend.
Lootsmanni linnavalitsus ei saanud algul aru, miks kontod on nende jaoks blokeeritud. Telefonis vastati neile, et pank ei pea jagama infot kõrvalistele isikutele! Harju politseiprefektuuri kriminaalosakonna komissar Elmo Tischler jällegi teatas linnavalitsusele, et mingu nad oma allkirjaõigust tõendavate paberitega panka ja nii laheneb küsimus kõige rutem.
Salu kinnitab Ekspressile, et ükski linnaelus vajalik makse poleks jäänud tema tõttu tegemata. Ta saatis isegi sellekohase ringkirja Loksa linnaametnikele.
Salu e-linnavalitsus
Tegemist on Eesti kohalike omavalitsuste kirevas ajaloos tõenäoliselt seninägematu dokumendiga. Kirjas avaldab Salu kahetsust, et linnapea on sunnitud pöörduma oma ametnike poole kirjalikult ja elektroonilisel kujul. “Alates 23. juuli 2003. a. keskpäevast, on linna rahaliste vahendite kasutaja seadusjärgne linnapea, st. Alar Salu. /…/ Eelmainitud alusel, ametnikel, kes on pädevad ja oma tööülesannete tõttu kohustatud teostama pädevaid toiminguid, palun kooskõlastada minuga kõik vajalikud maksed koos algdokumentidega.”
Sidet oma ametnikega tahab linnapea Salu pidada e-mailiga, mis annab võimaluse “mitte läbi paista Teie lojaalsusel, kui seda kardate”.
Teise poole vastukäik ei lasknud end kaua oodata. 5. augustil esitas Loksa linnavalitsus politseile avalduse kriminaalmenetluse algatamiseks kahe mehe – Salu ja linnavolikogu aseesimehe Oleg Gogini vastu. Alar Salule pandi süüks arvete blokeerimist ja sellega kahju tekitamist. Goginile volikogu omavolilist kokkukutsumist.
Arvete ülevõtmise asjus on uurimine ka algatatud. Süüdistust Salule esitatud ei ole ning ka kahtlusaluseks ei ole teda tunnistatud. Küll on politseis üle kuulatud mitmeid linnavolinikke.
Loksa võimu saatuse võib otsustada aga hoopis teine sündmus. Järgmisel nädalal saab volikogusse naasta sealt vahepeal ajutiselt lahkunud liige Olga Maslova. See võib pöörata 15-liikmelises volikogus jõuvahekorra 8-7 Salu toetajate kasuks. Ning pole välistatud, et senine eksiil-de-jure-linnapea kolibki Lootsmanni kabinetti kõnniteid rajama.
Salu avaldab kirjas ametnikele ka kindlust: teda toetab erakond Res Publica ja Loksa uus koalitsioon.
Res Publica peakontor kinnitab siiski, et neil pole ametlikku seisukohta Loksa võimuküsimuses. “Meil ei anta selliseid õnnistusi ega neeta maapõhja,” räägib partei meediajuht Allar Tankler. “Ükski juhtorgan pole seda arutanud ja siis öelnud, et hästi tegutsete. Pigem on antud signaale, et kuna jõuvahekorrad on nii sarnased, siis võtku tuure maha. Seal ei ole võimalust võita.”
“Tõsi on see, et ametlikku kinnitust toetusele erakond otseselt ei jaganud,” möönab Salu. “Kuid teatud persoonid – ja väga tõsised – toetavad tänini!”
Ühesilmalisest kängurust sai Austraalias kangelane, sest ta päästis oma peremehe Len Richardsi, kui viimane meelemärkuseta ja pähe kukkunud puuoksast vigastatuna maas lamas, vahendab Postimees Online Helsingin Sanomat.
Arno Saar
MEES KÄNGURU VASTU: Kängurupoksi numbris «võitleb» hiidkänguru Mike Tyson inimvastasega, kohtuniku valges särgis valvab võitluse käigu järele Arkadi Georginjan. Tema eestvõttel tulevad hiljem lavale ka sebra, kaamelid, tõkkejooksukänguru, ahvid ja püütonid.
Sillamäe vabatsooni detailplaneering on kehtestatud
03. juulil 2003 algatas Sillamäe Linnavalitsus Sillamäel Kesk 2, Kesk 2/1, Kesk 2B ja Ehitajate 1 maa-ala ja nendega piirneva maa-ala detailplaneeringu. Eesmärk oli määrata tingimused maa-ala kruntideks jagamiseks, kaubasadama ja uute tööstusettevõtete ehituseks ja maakasutuseks.
Detailplaneeringu koostamisel arvestati varem nimetatud maa-aladele kehtestatud planeeringuid ja dokumente, s.h. Sillamäe üldplaneeringut, Ida-Virumaa maakonnaplaneeringut, Ida-Virumaa asustust ja maakasutust suunavaid keskkonnatingimusi (teemaplaneering), Sillamäe vabamajandustsooni moodustamise dokumente, varem krunditud maatükkidele kehtestatud või kehtestamisel olevad detailplaneeringuid ning teisi dokumente. Planeeringu koostamise aluseks oli Planeerimisseadus ja detailplaneeringu lähteülesanne.
Planeeringuga krunditi ainult Sillamäe linna ja planeeringuala piirides olevad AS Silmet Grupp ja AS Eesti Energia maa-alad ning munitsipaalmaad. Kruntimise tulemusena moodustati 76 uut krunti, neist 64-le seati ehitusõigus. 12 krundi kasutamise sihtotstarbeks määrati kaitsehaljastuse maa (HK) ja nendele ehitusõigust ei kehtestatud.
Ehitusõiguse realiseerimine toimub igale krundile koostatava detailplaneeringu või ehitusprojekti järgi vastavalt Sillamäe Linnavalitsuse poolt seatud tingimustele. Uusi krunte on sadama-alal 23 ja vabamajandustsoone 44, väljaspool sadama-ala ja vabatsooni moodustati 9 krunti. Kõikide teiste planeeringualal tegutsevate ettevõtete krundid ja ehitusõigused säilisid muutumatul kujul.
Detailplaneeringuga määrati kaubasadama asukoht, piirid ja arendamine täidetava maa arvel, tööstusettevõtete maa-ala, raudteejaama asukoht ja raudteede maakasutus, tänavate maa-ala ja liikluskeem. Määrati tehnovõrkude, kommunikatsioonide ja infrastruktuuri rajamispõhimõtted ja tingimused. Planeeringuga anti suund saastatud kaevandusala probleemide edasiseks lahendamiseks, nähes ette maa taaskasutusse võtmise.
Planeeringu järgimisega tagatakse kõikide keskkonnakaitseliste nõuete täitmine ja kaitset väärivate loodusobjektide ja kultuuriväärtuste säilimine ning kaitse. Nimetatud tingimuste täitmise tagamiseks jäeti ehitusõigus kehtestamata 12 krundil ja 8 krundile kehtestati piiratud ehitusõigus.
Planeering on kooskõlastatud kõigi lähteülesandes nõutud ametkondade ja institutsioonidega. Kooskõlastamise käigus tehtud ettepanekud ja märkused on planeeringus arvesse võetud.
Detailplaneeringu tutvustamine toimus vastavalt seadusele – avalik väljapanek ja avalik arutelu on toimunud. Avaliku arutelu käigus tehtud ettepanekud ja märkused on planeeringus kajastatud. Kaebusi ja proteste avaliku arutelu korralduse kohta esitatud ei ole.
Sillamäe Linnavalitsus analüüsis esitatut põhjalikult ja leidis, et Töö nr. E821 “Sillamäel Kesk 2, Kesk 2/1, Kesk 2B ja Ehitajate 1 maa-ala ja nendega piirneva maa-ala detailplaneering” vastab sisult ja vormilt püstitatud eesmärgile, on vastavuses Planeerimisseadusega ning kehtestamiseks küps. Sillamäe vabatsooni planeering esitati Sillamäe Linnavolikogule kehtestamis-ettepanekuga.
30. septembril 2003 kehtestas Sillamäe Linnavolikogu üksmeelselt Sillamäel Kesk 2, Kesk 2/1, Kesk 2B ja Ehitajate 1 maa-ala ja nendega piirneva maa-ala detailplaneeringu.
Planeeringu koostas E-KONSULT OÜ (juhatuse esimees Lembit Linnupõld, projektijuht Avo Blankin).
ab