Intervjuu keskkonnakaitsele pühendunuga
Metsamajandis looduskaitseinspektorina tööteed alustanud Tõnis Kaasik on jõudnud olla keskkonnaminister, asutada Säästva Eesti Instituudi ning muutnud aktsiaseltsi Ökosil kuue aastaga firmaks, mille kogemusi hinnatakse teisteski riikides.
Mida te tegite 1991. aasta 20. augustil Uuskülas?
Avasin seal Eesti Vabariigi keskkonnaministrina ülemaailmset keskkonnakonverentsi. See oli putði päev; paljud kutsutud jäid tulemata – paljud ei saanud, paljud aga kartsid tulla. Saalist käis kahin läbi, kui Eesti minister tuli.
Mul on meeles, et ma ei jäänud saali istuma, vaid sõitsin kohe tagasi Toompeale, kus ülemnõukogu Eesti iseseisvuse väljakuulutamist arutas. Jõudsin õhtul kella üheteistkümne paiku lossi ette ja kohtusin seal tollase Rootsi peakonsuliga Peterburis, kes avaldas soovi arutelu kuulata ja kellega koos me siis sisse läksime.
Teie ministriks oleku ajal nimetati Ida-Virumaa katastroofipiirkonnaks. Kuidas teile tagasi vaadates tundub: kas see oli emotsionaalselt üle paisutatud hinnang?
Mitte emotsionaalselt, vaid pigem poliitiliselt üle paisutatud. Sel ajal läksid kohale selged sõnumid, pooltoone ei tunnistatud, kõik oli mustvalge. Keskkond oli tol ajal üks olulisemaid märksõnu ja nii sattus Ida-Virumaa sellega musta tsooni.
Kindlasti ei olnud Ida-Virumaa katastroofipiirkond. Reostunud, jah – seal, kus oli tööstus. Aga lisaks suurtööstustele paistab Ida-Virumaa silma ka soode ja metsade rohkusega; väga reostunud aladel on lendorav täiesti puutumatus looduses. Nii et maakonna tasemel katastroofipiirkonnast igal juhul rääkida ei saa.
Võib-olla oli tollal ka õige seda musta poolt rõhutada. Aga sellega tehti Ida-Virumaa tulevikule karuteene. See märksõna paisati ka rahvusvahelisse meediasse ja seda muuta on äärmiselt raske.
Olete kirjutanud mitu raamatut ja ikka keskkonnaprobleemidest…
Esimese raamatu kirjutasin oma esimesel töökohal Aegviidu metsamajandis, selle nimi oli “Kõrvemaa”. Minu tööpiirkonna eripära oli selles, et sinna jäi täies ulatuses Tapa sõjaväepolügoon.
1995. aastal kirjutasin “Euroopa Liidu keskkonnapoliitika”. Sel ajal oli Euroopa-valdkond meil veel väga võõras, püüdsin siis analüüsida direktiive ja dokumente ning võrrelda neid nii omavahel kui ka liikmesmaade keskkonnaseadusandlust Eesti omaga.
Koos teiste autoritega olen kirjutanud rohelisest liikumisest ja säästlikust arengust Rio de Janeiro kontekstis.
Viis aastat tegin Eesti Raadios keskkonnakommentaare: igal teisipäeval sisustasin viis minutit “Maailm täna” saates mingi maailma keskkonnasündmusega. Valik neist ilmus hiljem raamatuna “Keskkonnasündmus 1983-1987”.
Loomingus olen kirjutanud ka filosoofilisi traktaate ökosotsialismist ökofaðismini. Olen saanud ka Sirbi ja Vasara publitsistika aasta laureaadiks.
Praegu midagi käsil ei ole. Viimasel ajal on Sillamäel probleemid nii suured olnud, et kirjutamise pool on kõrvale jäänud.
Kogu teie elu on nii või teisiti seotud keskkonnaprobleemidega?
Kokkuvõtteid on vara teha, aga võib öelda küll, et see on keskkonnale elatud elu.
Pärast ministriametit asutasin Säästva Eesti Instituudi, lühendatult SEI. Tegemist oli rahvusvahelise keskkonnatehnoloogiate instituudiga, mille peakontor oli Stockholmis ning filiaalid Bostonis ja Yorgis. Kolmas filiaal – Kesk- ja Ida-Euroopale ning Baltikumile mõeldes – asutatigi Tallinna. Olin viis aastat selle direktor.
Sel ajal püüdsin käivitada säästliku arengu kontseptsiooni Ida-Virumaal. Viis aastat tegutses siin säästva arengu komisjon, kus käisid koos kõik Ida-Virumaa sisulised ja formaalsed liidrid.
Miks Silmet?
Silmetiga olen seotud 1997. aastast. 65% ettevõttest oli äsja erastatud, 35% kuulus riigile. Riik ja uus omanik otsustasid luua eraldi ettevõtte, mis hakkaks tegelema jäätmehoidla probleemidega. Kui tehti ettepanek Silmeti uue meeskonnaga liituda ja uue ettevõtte loomist ette valmistada, võtsin selle vastu.
Uue ettevõtte ülesandeks seati käivitada jäätmehoidlaga seoses rahvusvaheline saneerimisprojekt, alustada sisuliselt nullist läbirääkimisi võimalike investoritega, alustada projekteerimist ja nii edasi.
Ettevalmistusteks kulus mul aasta, Ökosil loodi valitsuse otsusega juunis 1998.
Tänavu maikuus lõppes Sillamäe jäätmehoidla ohutuks muutmise esimene etapp. Mis toimub hoidlas praegu?
Hoidlaga oli kaks põhiprobleemi. Esimene oli selle geotehniline ebastabiilsus. Oli oht, et tammid võivad laiali minna või kogu jäätmehoidla mass – 12 miljonit kuupmeetrit – võib sellel natuke kaldu oleval savinõlval pikkamööda ise liikuma hakata. Esimesel etapil oligi vaja hoidla kindlustada ja see on nüüd tehtud.
Paralleelselt käis ka hoidla katmine. Esimene kate, millega hoidlale antakse vajalik munajas kuju, peaks järgmise aasta septembriks valmis saama. Paralleelselt algab tuleval aastal lõppkatte ehitus, mis on üsna raha- ja materjalimahukas töö.
Ökosil moodustati kõige otsesemas seoses jäätmehoidlaga. Kui hoidla kolme aasta pärast päriselt korda saab, millega Ökosil siis tegelema hakkab?
Eesti riigi ja erakapitalil põhineva keskkonnaettevõttena, mis tegeleb kõige problemaatilisemate keskkonnaküsimustega Ida-Virumaal, on Ökosil Eestis unikaalne.
Kohti, kus erakapital ja riik peaksid koos tegutsema, on Ida-Virumaal mitmeid: tuhamäed, koksimäed… Need ei ole ainult uutele erakapitalistidele jõukohased, sest mineviku probleemid on niivõrd raske taagana kaasas. Mineviku eest peaks vastutust kandma riik kui järjepidevuse kandja, oleviku ja tuleviku eest peaks hoolitsema uued omanikud.
Viru Keemia Grupp on meiega ühendust võtnud, esimest korda veel Kiviteri aegadel. Ise pole me praegu initsiatiivi üles näidanud, Sillamäega on veel palju tegemist. Juba praegu teenindame peale Silmeti teisigi ettevõtteid. Ja uued ettevõtted, mis Sillamäele tulevad – vabamajandustsooni ja sadamaga seoses -, vajavad samuti keskkonnateenust.
Muidugi on hea, kui tööstus arenema hakkab, ent samas suureneb ju ka reostuskoormus…
Sõltub sellest, kes sinna tuleb. Tulevad need, kes soovivad – ja kes on vastuvõetavad. Oleme juba peaaegu Euroopa Liidu maa, siia ei saa tulla ükski tööstus, mis ei vasta Euroopa Liidu nõuetele. Tulevane siiatulija peab omama sellist tehnoloogiat, mis vastab kõigile Euroopa nõuetele. Keegi ei saa tegevusluba keskkonnamõjude hinnangut läbimata.
On selge, et Sillamäe on tööstuspiirkond, kus rahvas on tööstusliku kogemuse, tausta ja motivatsiooniga: kus siis tööstus veel peaks paiknema, kui mitte seal, kus inimesed selleks valmis on?
Sulgemist vajavaid ohtlike jäätmete hoidlaid on ka mujal maailmas. Kas teistes riikides pole Ökosili kogemuste vastu huvi tuntud?
Väga suurt huvi on tuntud. Sellel suvel korraldas Euroopa Liit sõltumatu auditi mitmele Euroopa rahaga tehtud keskkonnaprojektile Eestis; üks neist oli Silmeti jäätmehoidla. Auditi kokkuvõttes rõhutati, et tegemist on huvitava ja positiivse kogemusega, mis tuleb viia lähemale Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele, kus on analoogilisi suuri keskkonnaprobleeme. Meile ongi juba tehtud ülesandeks valmistada koos keskkonnaministeeriumi ja Euroopa Delegatsiooniga ette selleteemaline rahvusvaheline seminar. Üritus toimub tõenäoliselt tuleva aasta esimeses pooles.
Ma ei arva, et Ökosil läheks Euroopasse mingit projekti tegema. Pigem on meil rohkem lööki siin Euroopa abiga tehtavates projektides. Ja esmatähtsad on ikkagi Ida-Virumaa ettevõtted.
Ökosil on omamoodi puhver keemiaettevõtte ja keskkonna vahel. Kas teil on tulnud ka enda kui keskkonnainimese põhimõtetega kompromissile minna?
Ökosili eesmärk pole kunagi olnud kasumit teenida, selles mõttes ei ole ta sajaprotsendiliselt äriühing. Nii riik kui Silmet ei oota meilt mitte kasumit, vaid probleemide lahendamist. Küll aga andis töötamine Ökosilis võimaluse näha keskkonnaprobleemi ettevõtja poolt vaadatuna.
Ma ei ole ka märganud, et meile oleks tehtud takistusi uute klientide leidmisel või kogemuste rakendamisel.
Ida-Virumaa annab saastetasudena riigile väga suure osa keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) tuludest. Kas see osa, mis siia investeeringuteks tagasi tuleb, on teie arvates õiglases suurusjärgus?
Tundub, et mingil ajal oli see ebaõiglaselt väike. Viimasel ajal on aga ministeerium hakanud julgemalt saastetasu asenduslepinguid tegema, et nende rahasüstidega suuremaid keskkonnaeesmärke saavutada.
Keskkonnatasude eesmärk ei tohiks olla raha teenida – KIKi eelarvet täita -, vaid keskkonda puhastada.
Eesti saab oma keskkonnaprobleemide lahendamiseks Euroopa Liidust juba praegu arvestatavat rahalist abi ja just sellele valdkonnale lubatakse edaspidi aina rohkem raha. Kas Eesti on valmis seda vastu võtma?
Eesti areneb. Aasta-aastalt suudetakse aina professionaalsemalt raha taotleda, kasutada ja hiljem aru anda. Ilmselt mingil hetkel võivad käärid siiski tekkida, ja seda mitte üksnes keskkonnaalal. Mul on kokkupuuteid näiteks turismivaldkonnaga, kus mõne koha pealt tuleb ette häbiväärset haldussuutmatust.
Need kokkupuuted on ilmselt seotud restaureeritava Saka mõisakompleksiga?
Suuresti küll.
Kevadel, kui lubasin hotelli juulikuus käiku anda, olin liiga optimistlik. Karm talv lubas ehitustöid alles maikuus alustada, see oli üks põhjus, miks avamine edasi lükkus.
Teine põhjus oli muinsuskaitseamet, kes leidis, et seitsmekümnendatel aastatel ehitatud vene ohvitseride elamu asub pargi kaitsetsoonis ja selle ümberehitamiseks on vaja paari lisapaberit. Need paberid muidugi saadi, aga enne läks paar mõttetult kulutatud kuud.
Nüüd on see objekt katuse all ja aasta lõpuks peaks ehitustööd lõppema, et hotell kevadel külastajatele avada.
KÜLLI KRIIS
Laupäev, 20.09.2003
Ðveitsi parlamendi ülemkoda kiitis kolmapäeval heaks seaduse, mis legaliseerib absindi tootmise ja tarvitamise. Euroopa Liidus on absint lubatud juba üle 20 aasta.
VE: Lasnamäe
(30.09.2003)
Täna on traditsioonilise Eesti Päevaleht Tallinna asemel Lasnamäe linnajaole pühendatud erinumber.
Miks me selliseid erinumbreid teeme? Aga sellepärast, et iga linnaosa on ühest küljest täis huvitavaid sündmusi, kurioosumeid ajaloost, linnalegende ja kohalikke uudiseid, mis ei pääse iialgi ühtegi ajalehte ega raamatusse. Ei ole nad selleks piisavalt maailma muutva kaaluga või puudutavad nad liiga väikest inimeste gruppi – kõigest ühe linnaosa või asumi elanikke.
Igas linnajaos elab sisserändajaid – uuselanikke, kes ei tea oma koduasumi kohta mitte midagi. Linnaosa piirdub paljude elanike jaoks vaid koduteel bussi- või autoaknast nähtuga, lisaks oma trepikoda ja majaesine. Rääkimata veel mujal elavatest linlastest. Sellise ebavõrdsuse loodame erinumbritega likvideerida.
Esimese erinumbri kangelaseks valisime ilma konkreetse põhjuseta Lasnamäe.
Ja nagu oligi oodata, selgus lehte ette valmistades, et esmapilgul hirmutavaid paneelmaju täis tuubitud ja üldiselt kehva mainega linnaosa on hoopis midagi muud, kui lapsepõlvest sisse harjunud eelarvamus loota lubas.
Kes (peale põliste lasnamäelaste) oleks võinud arvata, et just seal sündis nii Eesti jalgpall kui ka – küll mitu tuhat aastat varem – põllumajandus?
Eesti Päevaleht Tallinn avaldab edaspidi igal kuul mahukaid, ühele linnaosale, asumile või vallale pühendatud erinumbreid. Järgmine on pühendatud Piritale ja ilmub oktoobris. Siit palve kõigile Pirita elanikele ja asumi fännidele – kui teate linnajao kohta midagi erilist, siis jagage seda teistelegi. Kui tegelete ainulaadse hobiga, kui teie aias kasvab mõni seninägematu taim, kui tahate vastu vaielda linnaosa üleskirjutatud ajaloole – võtke julgelt toimetusega ühendust.
xxx
JÜRIÖÖ PARK
Jüriöö park on rajatud 1998. aastal, märkimaks 1343. aastal alanud Jüriöö ülestõusu 14. mai lahingupaika. Eestlaste verise vabadusvõitluse väljale on istutatud tammed, lahingukohta tähistab maasse torgatud hiigelmõõk.
Teises maailmasõjas võidelnud eestlaste mälestuseks seisab pargis graniidist sõjamees. Praeguse pargi kohale plaaniti 1935. aastal rajada Suur-Sõjamäe hiis, millest pidi saama suurim iseseisvuse monument Eestimaal.
tuntumad lõbustuskohad
Jüriöö pargist üle tänava, Peterburi tee 48 asub 1992. aastal rajatud Susi hotell, ühes 1994. aastal rajatud populaarse Rohelise Ämbliku lokaaliga, kus võib nautida varieteetantsu. Lasnamäe populaarsed kogunemiskohad on ka Uuslinna 9 asuv ööklubi Klondaik ja Mustakivi keskuses Mahtra 1 asuv klubi Gorodok.
TULETORNID
Majakad juhatavad laevu Aegna ja Naissaare vahelt Tallinna reidile. Liitsihi alumine tuletorn asub Lasnamäe 23a, see on kasutusel aasta ringi ja ööpäev läbi. Torn sai valmis 1806 aastal, see on muinsuskaitse all. Liitsihi ülemine tuletorn asub Pae tänav 16, see valmis 1835. aastal.
MUINSUSVÄÄRTUSED
Lasnamäel on muinsuskaitse all kaks objekti: staabihoone Novõi Gorodok Lasnamäe 48a pärineb 18. sajandi lõpust. Tegu on mõisamaja meenutava kahekorruselise hoonega, mille esimesel korrusel on väärtuslikud võlvid ja teisel laudvooder. Hoone seisab praegu tühjana.
Teine mälestis on Lasnamäe 23a asuv tuletorn, ehitis on väärtuslik kui 19. sajandi majakas.
TURUD
Moodne turgude kompleks Pae 76, 78 ja 80, kus koos kolm siseturgu. Turukompleks Priisle keskuse juures Linnamäe tee 57, 61 – õueturg, kus müüakse nii söögikraami kui ka tööstuskaupa. Mustakivi turg aadressil Mahtra 5 on vanamoodsam.
MUUSEUM
Lasnamäe ja kesklinna piirile Weizenbergi 34/ Valge 1 kerkib uus Eesti Kunstimuuseum. AS Merko Ehitus ehitab muuseumi AS Nord Projekti tööjooniste järgi 518,9 miljoni krooni eest valmis aastaks 2005. Eesti Kunstimuuseumi uus hoone ehitatakse Soome arhitekti Pekka Vapaavuori projekti “Circulos” järgi.
PAEKIVI
Lasnamäe sümbol on paekivi, eriline vaatamisväärsus on Väo paekivikarjäär.
LAAGNA TEE
Laagna tee ehk Lasnamäe kanal, Tallinna esimene kahetasandiline tee – üle sõidutee läheb üheksa silda. Tee raiumist paekivi sisse alustati 1985. aastal Smuuli ja Varraku tänavate vahel. Esimene asfaltkattega teelõik avati 1987. aastal. Viimane teelõik – Mustakivi teest Mahtra tänavani valmis aastal 1996.
PIRITA JÕE ÜRGORG
Lasnamäe piiridesse jääb suur osa Pirita jõge. Käänulise jõe ääres ei ole ametlikke suplemis- ega kalastamiskohti.
IRU LINNAMÄGI
Iru linnamägi asub Pirita jõekäärus. 7.–5. saj e. m. a. pronksiaja lõpus ja rauaaja alguses oli seal kindlustatud asula ja 6.–11. saj Linnapära linnus. Linnus hävis kolm korda tules, lõpuks see hüljati ja rajati uus linnus Toompeale. Iru ümbruses on palju muistiseid: kivikalmeid, mitu muistse asula aset, kultusekive ja hiiepaik. “Kalevipojast” Iru ämmana tuntuks saanud rändrahn lõhuti 19. sajandil.
DVIGATELI TÖÖSTUSPARK
Dvigateli tööstuspark alustas tegevust 1899. aastal. Vene tsaar Nikolai II soovil pidi Lasnamäe küngastele kerkima kogu Venemaad varustav vagunitehas. 1901. aastal töötas tehases umbes 2900 töölist. Dvigateli õitseng jäi aastatesse 1910–1923, esimesena Eestis hakati tehases 1922. aastal ehitama lennukeid. Hiljem muutus Dvigatel sõjatehaseks ja valmistas seadmeid Venemaa aatomitööstusele.
52 hektari suurusel tööstuspargi territooriumil on uisutajatele avatud Jeti jäähall – kaks täismõõdus jäähokiväljakut ja väljak iluuisutajatele.
ARHITEKTUUR
Lasnamäel ringi sõites näeb nõukogudeaegse arhitektuuri arengut. Alustada tuleb Sikupilli kandist, kus 1960. aastate alguses katsetati elamuid, ja liikuda siis edasi linnaosa südamesse.
UUS KERGEJÕUSTIKUHALL
Punane 45 valmib sel aastal võimas kergejõustikuhall. Spordihallis on võimalik hüpata kõrgust, kaugust ja teivast, tõugata kuuli ja heita ketast ning joosta. Halli tuleb kaljuronimissein ning aeroobika- ja jõusaal. Spordihalli ehituse peatöövõtja on Eesti Ehitus, töö maksab 76 miljonit krooni.
MÄGIMÄNNI KAITSEKULTUUR
Haruldaste puude kaitseala asub Narva maantee ääres Kose tee ristumiskohas, algselt oli see kuue hektari suurune.
Praegu on puukaitseala umbes 0,5 hektarit, see jaotub kolmeks puuderühmaks. Kaitsealuses kohas kasvavad hariliku männi ja konksmänni vormid, suuremate puude kõrgus on ligi 14 meetrit. Alusmetsas kasvab toomingas, vaher, jalakas, magesõstar, õunapuu, vaarikas, kirss, raagremmelg, kibuvits jm.
Looduskaitsealused paigad
MUSTAKIVI RAHN
Lasnamäe IV mikrorajoon, Mahtra tee 12 elamust poolesaja meetri kaugusel jäätmaal. Järskude külgede ja katusetaolise ülaosaga viiburgiitrahn – pikkus 3,8 m, laius 2,4 m, kõrgus 2,4 m. Paikneb loopealsel Mustakivi talu juures, mille järgi sai nime.
IRU JÕEKIVI
Pirita jões Iru linnamäest kagu poole. Järskude külgede ja katusetaolise laega gneissgraniitrahn – pikkus 6 meetrit, laius 3,6 meetrit, kõrgus 3,7 meetrit.
IRU KUUSKIVI
Iru internaatkodu teekäänust paarkümmend meetrit lõunasse, Lasnamäe V mikrorajooni viiva jalgtee kõrval.
Kõva tellisevärvi katusekujulise laega rabakivi, mis on lõhutud kuueks tükiks (vähemalt kaks ära veetud). Pikkus 6,3 meetrit, laius 5 meetrit, kõrgus 1,9 meetrit. Lähedal elavate laste mängupaik.
MAASEPA KIVI
Lasnamäe V mikrorajoon, Priisle tee kõrval endise Maasepa talu maal. Ebakorrapärase kujuga viiburgiitrahn – pikkus 6 meetrit, laius 4 meetrit, kõrgus 2 meetrit.
HUNDIKURISTIKU JUGA
Kuristiku tänava ja Hundikuristiku oja ristumiskohast umbes 100 meetrit idas. Hundikuristiku oja looduslik algus oli Tondirabas, mis praegu on suures osas inimtegevuse tõttu hävinud. Nüüd algab oja elamumassiivi kõrvalt. Lasnamäe tänava silla juures on kaks astangut – 1,1 ja 0,5 meetrit.
HUNDIKURISTIKU PALJAND
Kadrioru pargi kirdenurk, umbes 100 meetrit Kuristiku tänava ja Hundikuristiku oja ristumiskohast idas.
LASNAMÄE PALJAND
Laagna tee süvendi idasein vanast paemurrust all-linna poole. Üle 300 meetri pikk aluspõhja paljand kogupikkusega 11 meetrit, alates Kunda lademest kuni Uhaku lademeni. Lasnamäe lademe stratotüüp.
LASNAMÄE VANA PAEMURRU PALJAND
Vana paemurd Kadrioru pargist lõuna pool, kus on näha Uh
aku lademesse kuuluvad Väo kihistu ülemised ja Kõrgekalda kihistu alumised kihid.
MÄEKALDA PALJAND
Lasnamäe paekallas Kadrioru pargist lõuna pool, Mäekalda tänava
ja Laagna tee liitumise ja tee paekaldasse lõikumise kohal. Ulatuslik
ordoviitsiumi kihtide paljand.
SUHKRUMÄE PALJAND
Lasnamäe paeplatoo loodeserval, lauluväljaku ülemistest peaväravatest 700 meetrit ja vanalt Narva maanteelt 600 meetrit Mäe tänavat mööda Põhja suunas, tänava lõikumise kohal astanguna. (Ei ole kaitse all.)
Veel kaitse all:
• Nokakivi rändrahnude rühm
• Mägimänni katsekultuur
Lasnamäel
• Ussimäe kivid
• Meteoriidi jälg Tondirabas
Koolid
Üldhariduskoolid ja lasteaed-algkoolid
• Erakommertsgümnaasium, vene õppekeel, Kivimurru 13a
• Lasnamäe Gümnaasium, vene õppekeel, Pae 59
• Lasnamäe Lasteaed-Algkool, eesti õppekeel, Paekaare 38
• Lasnamäe Vene Gümnaasium, vene õppekeel, Koorti 23
• Lasnamäe Üldgümnaasium, eesti õppekeel, Läänemere tee 31
• Katleri Põhikool, eesti õppekeel, Katleri 2a
• Kuristiku Gümnaasium, eesti õppekeel, Kärberi 9
• Laagna Gümnaasium, eesti õppekeel, Vikerlase 16
• Laagna Lasteaed-Algkool, eesti õppekeel, Pinna 15
• Linnamäe Vene Lütseum, vene õppekeel, Linnamäe 10
• Läänemere Gümnaasium, vene õppekeel, Vormsi 3
• Mahtra Gümnaasium, vene õppekeel, Mahtra 60
• Pae Gümnaasium, vene õppekeel, Pae 5
• Paekaare Gümnaasium, vene õppekeel, Punane 17
• Paekaare Lasteaed-Algkool, vene õppekeel, Paekaare 76
• Sikupilli Keskkool, eesti õppekeel, Kivimurru 9
• Tondiraba Keskkool, eesti õppekeel, Punane 69
• Tallinna Vaba Waldorfkool, eesti õppekeel, Pallasti 39
• Ümera Põhikool, vene õppekeel, Ümera 46
• Vilisuu Erapõhikool, vene õppekeel, Vilisuu 7
Kutsekoolid
• Tallinna Teeninduskool, Majaka 2
• Tallinna Sidekool, Raadiku 10
• Lasnamäe Mehaanikakool, Uuslinna 10
Kõrgkoolid
• Eesti Mereakadeemia, Mustakivi 25
• Sotsiaal-humanitaarinstituut, Suur-Sõjamäe 8
• Eesti-Ameerika Ärikolledþ, Punane tänav 29