• Tere taas!

     

    Viimased postitused:

VE: Tormalaste kodupaigaühenduse põhikiri

Tormalaste Kodupaigaühenduse põhikiri

 

“Tormalaste Kodupaigaühendus” põhikiri on vastu võetud 13. märtsil 1999. aastal sõlmitud asutamislepinguga ja kantud juriidilise isikuna mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse 20. juunil 2000.

 

   1. Üldsätted

 

   1.1. Tormalaste  Kodupaigaühendus (järgnevalt: ühendus, lühend TKÜ) tegutseb kasumi-taotluseta, mittetulundusühinguna. 

   1.2. Ühenduse asukoht on Tallinn.

   1.3. Ühenduse eesmärgid on:

        · Tormast pärit ja Tormaga seotud inimeste  ühendamine, et arendada kodupaigategevust ja kodu-uurimist;

        · tegutsemine kõige Tormale ainuomase põlistamise nimel;

        · kaasabi osutamine Torma ajaloo- ja kultuuripärandi, muististe ning loodus- ja kultuuri-väärtuste kaitsmisele, korrashoidmisele ja tutvustamisele;

        · kaasabi osutamine kohaliku maakultuuri arendamisele ja selle väärtustamisele;

        · kohalike rahvuslik-patriootiliste traditsioonide edasiarendamine ja põlistamine;

        · avaliku huvi äratamine Torma omanäolisuse ja traditsioonide vastu.

   1.4. Põhikirjaeesmärkide teostamiseks ühendus:

        · korraldab kodupaigategevust ja kodu-uurimist, sealhulgas materjalide ja info kogumist, süstematiseerimist ja säilitamist;

        · korraldab  kodupaigateemalisi kokkutulekuid, seminare, näitusi, õppematku, -reise jt. kodupaigaüritusi;

        · korraldab kodupaigateemalise kirjanduse koostamist ja kirjastamist;

        · arendab koostööd teiste kodu-uurimise ja kodupaigaseltside või -ühendustega;

        · asutab allüksusi vastavalt põhikirja punktile 3.1;

        · moodustab vajadusel sihtotstarbelisi fonde.

   1.5. Ühenduse tegevuse  põhimõtted on:

        · omaalgatuslik tehatahtmine;

        · liikmete hääle võrdõiguslus;

        · liikmelisuse vabatahtlikkus ja mitteüleantavus;

        · liikmete põhikirjast tulenevad õigused ja kohustused.

   1.6. Ühendus on eraõiguslik kasumit mittetaotlev juriidiline isik koos sellest johtuvate õiguste ja kohustustega.

   1.7. Ühendusel on õigus omada, omandada ja võõrandada ning rentida kinnis- ja vallasvara. Tal on põhikirja kohaselt valitavad juht- ja kontrollorganid, ametiisikud, pitsat, arvelduskonto, iseseisev eelarve, sümboolika ja liikmete arvestus.

   1.8. Ühenduse vara ja rahalised laekumised tekivad tagastamatust liikmeksastumise maksust, iga-aastastest liikmemaksudest, sihtasutuste, riigi või kohaliku omavalitsusasutuste majandusabist, sihtotstarbelistest ja teistest toetussummadest, oma väljaannete müügist ning muudest laekumistest.

   1.9. Ühendus vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu ühenduse varaga, ühenduse liige vastutab oma varalise osaluse piires.

   1.10. Ühenduse majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

   1.11. Ühenduse siseelu reguleerib üldkogu kinnitatud kodukord.

   2. Liikmed

 

   2.1. Ühendusel on tegev-, toetaja- ja auliikmed.

   Ühenduse tegevliikmeteks võivad olla isikud, kes on Tormast pärit või loevad end Tormaga seotuks ja tunnistavad ühenduse põhikirja.

   Ühenduse esimesed tegevliikmed on asutamislepingu sõlminud isikud, kes võtsid vastu käesoleva põhikirja.

   Toetajaliikmeteks võivad olla juriidilised isikud, ühiskondlikud ühendused, seltsid jne., kes sõlmivad ühendusega tema põhikirjaeesmärkide elluviimisele kaasaaitamiseks ühiselt tegutsemis- või toetuslepingu.

   Auliikmeiks võib valida isikuid, kellel on erilisi teeneid ühenduse eesmärkide elluviimisel, Torma kodupaigaliikumise, kultuuri- ja ajaloomälestiste rajamise, hooldamise jm. Tormaga ühenduses oleva kodupaigatööga.

   2.2. Liikmeks astuda soovija võetakse üldkogu tegevliikmeks vastu  juhatuse ettepanekul isikliku avalduse alusel. Avalduses esitab taotleja oma isiku- ja sideandmed. Kui juhatus keeldub ettepanekust, võib taotleja pöörduda otse üldkogu poole.

   2.3. Tegevliige maksab ühekordse tagastamatu sisseastumismaksu ning tasub iga-aastast liikmemaksu üldkogu kindlaks määratud suuruses ja korras. 

   Toetajaliikme liikmemaksu suurus lepitakse kokku ühinemis- või toetuslepinguga ja kinnitatakse üldkogul.

   Ühenduse auliige on liikmemaksust vabastatud.

   Ühenduse kõik liikmed teatavad õigeaegselt juhatusele oma isiku- ja sideandmete muutustest.

   2.4. Ühendusest lahkumisest teatab liige kirjalikult juhatusele, juhatus teatab sellest järgmisele üldkogule. Majandusaasta kestel lahkunud liige tasub liikmemaksu kogu majandusaasta eest.

   Eelmise majandusaasta eest võlgu jäänud liikme võib juhatus ühendusest välja arvata. Väljaarvamisest teatatakse väljaarvatule viivitamatult, samuti teatab juhatus sellest järgmisele üldkogule.

   2.5. Liikme võib ühendusest välja arvata, kui ta on sooritanud vääritu teo. Väljaarvamise otsuse teeb juhatus ja kinnitab üldkogu.

   2.6. Ühenduse liikme õigused ja kohustused sätestatakse mittetulundusühingute seaduse, ühistuseaduse ja käesoleva põhikirjaga.

   2.7. Ühenduse liikmel on õigus:

         · osaleda ühenduse tegevuses;

         · võtta hääleõigusega osa üldkogu tööst;

         · kandideerida ühenduse juht- ja kontrollorganitesse;

         · saada teavet ühenduse tegevusest;

         · olla osline ühenduse korraldatud üritustel;

         · osta ühenduse väljaandeid, meeneid jms. soodustingimustel;

         · kasutada muid põhikirjas ette nähtud õigusi.

   2.8. Ühenduse liige on kohustatud:

         · täitma põhikirja nõudeid ja ühenduse juhtorganite seaduspäraseid otsuseid;

         · käituma väärikalt ja kollegiaalselt.

   2.9. Ühenduse liige ei või osaleda hääletamisel järgmiste küsimuste otsustamisel:

         · ühenduse nõuedega tema vastu või tema vabastamisel varalistest ja muudest kohustustest;

         · tema ühendusest  väljaarvamisel ;

         · tema ja ühenduse vahelise  lepingu muutmisel;

  

   3. Struktuur ja juhtimine

 

   3.1. Ühenduse liikmed võivad moodustada paikkondlikke kodupaiga ühendusi: seltse, ringe, töörühmi ja muid allüksusi. Neil on ühenduse põhikirjaeesmärkidest lähtuv oma põhikiri või kodukord. Paikkondlik selts, ring või muu allüksus valib endale juhatuse või juhtisiku, kes tegutseb koostöös ühenduse juhatusega.

   3.2. Ühendust juhivad üldkogu (kõigi liikmete üldkoosolek) ja juhatus.

   3.3. Ühenduse kõrgeim organ on üldkogu. Korralise üldkogu kutsub juhatus kokku hiljemalt kolm kuud pärast majandusaasta lõppemist, teised vastavalt vajadusele. Erakorraline üldkogu kutsutakse kokku vähemalt 1/10 liikmete kirjalikul nõudmisel.

   Üldkogu päevakord teatatakse ühenduse liikmetele vähemalt kaks nädalat ette.

   3.4. Üldkogu:

         · valib ühendusele lihthäälteenamusega kolmeks aastaks kuni 7-liikmelise juhatuse, nendest esimehe (salajasel hääletamisel) ning teised juhatuse liikmed ja kolmeliikmelise revisjonikomisjoni (lahtisel hääletamisel). Juhatuse liikmed valivad endi seast tegevesimehe, sekretäri ja laekuri ning revisjonikomisjoni liikmed komisjoni esimehe;

         · otsustab liikmeksoleku, määrab sisseastumis- ja  liikmemaksu suuruse ning tasumise korra kooskõlas põhikirja punktiga 2.3;

         · kinnitab ühenduse aastatöökava, -eelarve ja -aruande;

         · otsustab ühenduse põhikirja muutmise ja tegevuse lõpetamise kooskõlas põhikirja punktidega 5.1, 5.2 ja 5.3;

         · annab juhtnöörid ühenduse vara võõrandamiseks;

         · otsustab 2/3-lise häälteenamusega lahtisel hääletamisel tegevliikme vastuvõtmise;

         · valib kinnisel hääletamisel auliikme, otsustab ühendusest väljaarvamise, põhikirja muutmise, tegevuse lõpetamise ja jaotumise ning muud küsimused lahtisel hääletamisel lihthäälteenamusega;

         · kinnitab sümboolika kavandid;

         · lahendab muid ühenduse tegevusse puutuvaid põhimõttelisi ja konkreetseid küsimusi, mis ei kuulu juhatuse kompententsi.

   3.5. Üldkogu on otsustusvõimeline, kui kohal või volikirjaga on esindatud vähemalt pool ühenduse liikmetest. Kvoorumi puudumisel kutsutakse järgmine üldkogu kokku hiljemalt ühe kuu möödudes sama päevakorraga ja see on otsustusvõimeline sõltumata kohalolijate arvust.

   3.6. Ühendust juhib üldkogude vahelisel ajal juhatuse esimees, selle jooksvat asjaajamist korraldab tegevesimees.

   3.7. Ühenduse juhatus:

         · juhib ühenduse tegevust vastavalt põhikirjale ja üldkogu otsustele;

         · koostab ühenduse töökava, eelarve, tegevus- ja rahalise aruande;

         · käsutab ühenduse vara, otsustab lepingute sõlmimise ja palgatööjõu kasutamise kooskõlas põhikirja punktiga 3.4;

         · kinnitab ühenduse allüksuste põhi- või kodukorra ja  koordineerib nende tegevust;

         · peab liikmete arvestust, korraldab raamatupidamist ja esindab ühendust;

         · valmistab ette ja kutsub kokku üldkogu.

   3.8. Ühendust esindab õigustoimingutes ainuisikuliselt esimees, ühiselt tegevesimees ja sekretär.

   3.9. Juhatuse koosolekud viiakse läbi vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui kord kahe kuu jooksul.

   3.10. Juhatus on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt pool juhatuse liikmetest, sealhulgas ühenduse esimees või juhatuse tegevesimees. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav ühenduse esimehe (tegevesimehe) hääl.

   3.11. Juhatuse liikmed vastutavad otsuste vastuvõtmise või vastuvõetud otsuste täitmata jätmise tagajärjel ühendusele tekitatud kahju eest solidaarselt.

   3.12. Üldkogu ja juhatuse koosolekud protokollitakse ning kinnitatakse koosoleku juhataja ja protokollija allkirjaga.

 

 

   4. Kontroll ja revideerimine

 

   4.1. Üldkogu ja revisjonikomisjon korraldavad järelevalvet ühenduse juhatuse ja ühenduse teiste organite tegevuse üle ning võivad määrata revisjoni või audiitorkontrolli.

   4.2. Revisjonikomisjoni ei saa kuuluda juhatuse liikmed ega ühenduse palgatöötajad.

   4.3. Revisjonikomisjoni liikmetel on õigus hääleõguseta osaleda juhatuse koosolekutel. Osavõtu võmaldamiseks teatab juhatus iga kord revisjonikomisjoni esimehele juhatuse koosoleku aja, koha ja päevakorra.

   4.4. Ühenduse juhtorganite liikmed peavad võimaldama revisjonikomisjonil (audiitoril) tutvuda revisjoni või audiitorkontrolli läbiviimiseks kõigi vajalike dokumentidega ja andma vajalikku teavet.

   4.5. Revisjonikomisjon:

         · kontrollib ühenduse põhikirjategevust;

         · revideerib ühenduse majandustegevust ja esitab revisjonikomisjoni aruande üldkogule kinnitamiseks;

         · kontrollib ühenduse vara säilimist, arvelduskontot ja raamatupidamise dokumente, teeb vajadusel ettepanekuid juhatusele ning üldkogule.

   4.6. Revisjonikomisjoni otsused võetakse vastu lahtisel hääletamisel lihthäälteenamusega.

   4.7. Revisjonikomisjoni koosolekud protokollitakse ja otsusele kirjutavad alla kõik otsuse poolt hääletanud komisjoni liikmed.

 

 

   5. Tegevuse lõpetamine

 

   5.1. Ühenduse tegevus lõpeb üldkogu sellekohase otsuse või seaduse põhjal.

   5.2. Tegevuse lõpetamisel moodustab üldkogu likvideerimiskomisjoni ja tema vara ning dokumentaalne materjal antakse säilitamisele mõnele muule kodupaigatööga tegelevale asutusele seaduses ette nähtud korras.

   5.3. Ühenduse tegevuse lõpetamisel saadetakse teade ja likvideerimiskomisjoni lõppakt registripidajale ühenduse registrist kustutamiseks.

 

 

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Tormalaste Kodupaigaühendus

Aastaid Tallinnas ja lähikonnas elanud-töötanud endised tormalased võtsid nõuks ja moodustasid mittetulundusühingu Tormalaste Kodupaigaühendus. 

tormalaste kodupaigayhendus.jpg:  

Millest selline nostalgia? Millega tegeldakse? Aga tutvugem põhikirjaga

Tormalased jäävad tormalasteks. Ka siis kui aja kulg ja elutuuled on neid mööda ilma laiali pillutanud. Mõned tormalased saavad-jäävad tuntuks alatiseks, neid mäletatakse.

Aastatetaguseid asju on tormalased talletanud mitmeti. Tuntuimaks viisiks on saanud “Torma Albumid”. Siinkohal lühitutvustuseks Jaan Viigi atrikkel.

Koduvalla elu-olu on Ühenduses alati päevakorral. Ja vastupidi.

Mitmed üritused viiakse läbi koostöös. Näiteks järjekordse Torma Albumi koostamine, Tormas puhkpilliorkestrite festivali (ToPOF) korraldamine, kooli tähtsündmused, Adam Jakobsoni asutatud Eesti esimese puhkpilliorkestri ja C.R:Jakobsoni elu ja tegevuse tähistamisüritused, külade tähtpäevad (Vaiatu) jne.

Avo Blankin

Tormalaste Kodupaigaühenduse aastakoosolek 2002/03.

Uued liikmed on alati teretulnud!

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Eesti jalgpalli esimene ümbermaailmareis

Eesti jalgpallikoondise peatreener Arno Pijpers pidas hoolealuste etteastet maavõistlusmängus Ecuadori vastu 0:1 kaotusest hoolimata heaks.

Ecuadori rahvusmeeskond teenis Guayaquilis võidu tänu kohtumise teisel lisaminutil löödud penaltile. Palli lõi väravavaht Pavel Kisseljovi selja taha Ivan Hurtado.

«Minu hinnangul oli penalti määramise tõenäosus viiskümmend protsenti,» ütles Pijpers. «Kuid võis oodata, et kodupublik mõjutab kohtunikke, ja nii ka läks.»

Kohtumise käigule avaldas mõju 37-kraadine palavus. «Olime nagu saunas,» sõnas ta. «Aga meie pallurid jaksasid joosta peaaegu sama kiiresti nagu võõrustajad. Hoolealuste võitluslikkus oli väga meeldiv.»

Kolmapäeval kohtuvad Eesti ja Ecuadori rahvusmeeskond Quitos. Koondisega liituvad ka Andres Oper, Kristen Viikmäe, Urmas Rooba ja Indrek Zelinski.

–>Andrus Nilk
andrus.nilk@postimees.ee

***

Eesti kaotas Ecuadoris
Reede 14.02.2003

Eesti jalgpallikoondis alistus sõpruskohtumises võõrsil Ecuadorile 1:2, kauni auvärava meisterdas 68. minutil karistusala joonelt Vjatsheslav Zahovaiko.

Jäänud teise poolaja alguses Quitos kaheväravalisse kaotusseisu, tõstis mitmeid noori pallureid kasutanud Eesti rünnakuteravust.

Peatreener Arno Pijpers leidis, et Zahovaiko värav võiks edukalt kandideerida rahvuskoondise aasta ilusaimaks tabamuseks. «Ta suunas Teet Allaselt saadud tsenderduse rinnaga maha ning tulistas palli vasaku jalaga ühe puutega lati alla,» kirjeldas Pijpers. «Väga kaunis sooritus.»

Mängupilt rahuldas

Juhendaja jäi hoolealuste mängupildiga rahule. «Arvestades tavapärasest nooremat koosseisu ning kohalikke tingimusi oli tulemuski okei,» lisas Pijpers.

Kohtumine läinudsuvisel MM-finaalturniiril pallinud lõunaameeriklastega toimus merepinnast rohkem kui 2800 meetri kõrgusel, heitlusele elas kaasa ligi 6000 pealtvaatajat.

«Zahovaiko tegutses kogu mängu vältel tublilt, puurivaht Sergei Pareiko tegi mitu head tõrjet,» lisas Pijpers. «Rõõmustav, et meeskonna söödumäng laabus.»

25. minutil lükkas keskkaitsja Sergei Hohlov-Simson palli peaga tagasi Pareikole, ent nõrga löögi vahelt näpanud Johnny Baldeon sepistas võõrustajate avavärava. 48. minutil triblas Baldeon paremalt äärelt läbi ning lõi Pareikole püüdmatult 2:0.

«Mõlemale tabamusele eelnesid Hohlov-Simsoni ja Urmas Rooba kommunikatsiooniprobleemid,» tõdes Pijpers. «Pall põrkas meeste vahel, kuid kumbki ei rutanud olukorda kontrollima.»

Mitu pallurit haiged

Koondise esiründaja Andres Oper saabus Lõuna-Ameerikasse palavikus ning sekkus üleeile viimaseks üheksaks minutiks. Ecuadoris sattusid viirushaiguse küüsi Indrek Zelinski, Martin Reim ja Joel Lindpere. «Isoleerisin hotellis neli haiget ülejäänutest, tõbised käisid isegi eraldi söömas,» selgitas Pijpers.

Eile alustas Eesti koondis pikka reisi Lõuna-Ameerikast Hiinasse, kus peab võõrustajamaa rahvusmeeskonnaga pühapäeval järgmise maavõistluse. Oper ja Urmas Rooba naasid koduklubidesse Taani, Pijpers lubas kaaluda ka visalt paranevate Reimi ning Lindpere kojusaatmist.

Veiko Visnapuu
veiko.visnapuu@postimees.ee

***

Ümbermaailmareisil olev FC Flora mängijatest koostatud Eesti jalgpallimeeskond viigistas Wuhanis peetud sõpruskohtumises Hiina -21 aastaste koondisega.

Meie meeskond jäi küll 0-2 kaotusseisu, kuid vahetusest mängu tulnud Martin Reim ja Vjatšešlav Zahhovaiko suutsid viigistada.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Keskkonnainspektorid tabasid Ida-Virumaal metsavargad

Esmaspäeval pidasid keskkonnainspektorid Jõhvi vallas vabal riigimaal kinni
kuus meest, kellest üks saagis puid ja teised koondasid puitu kokku. Selgus,
et mehed olid raieõiguseta langetanud ligi 15 tm kaske. Keskkonnainspektorid
peatasid ebaseadusliku raie ning andsid mehed üle politseile. Raiega
tekitatud keskkonnakahju on täpsustamisel.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Kuuse, Lembitu – juhuslik TV-mees

Lembitu Kuuse karmid katsumused kaadri taga
Kolmapäev 19.02.2003

Kuidas intervjueerida suusatajaid. Lembitu Kuuse stiilinäiteid 1987. aastast (vasakul), 1997. aastast (keskel) ja 2003. aasta jaanuarist

Lembitu Kuuse on juhuslik mees Eesti telepildis. Ta töötas Tartu Ülikooli spordifüsioloogia kateedri õppejõuna, kui hakkas 21 aastat tagasi Tartu maratoni propagandapealikuks.

Aga teadmisest on vähe kasu, kui pole tegijaid. Ja neid, kes uhked propagandaplaanid ellu viiks, Kuuse Tartus ei leidnud. Asi lõppes nagu ikka sellistel puhkudel: autoril tuli endal kaamerate ette viskuda.

Sestsaati on Lembitu Kuuse (52) hääl ja nägu saanud tuttavaks enamikule eestimaalastest, spordisõpradele aga kindlasti. ETV sporditoimetuse vanemtoimetaja-produtsendina vahendab ta neil päevil koos Tiit Räägu ja Allar Levandiga Val di Fiemmest suusatamise MM-võistlusi.

Ent üle kahe kümnendi ulatuv spordireporteri karjäär on Lembitu Kuusele pakkunud nii kentsakaid kui karme kogemusi, pannud proovile nii tema närvikava kui vastupidavuse. Mõned lood on sellised, mis ei vaju eales meelest.

Calgary talimängude aegu 1988 pääses Kuuse Eesti Raadio olümpiameeskonda. Ülekandeid tegid raadiomehed Tallinnas Calgaryst saadud telepildi põhjal. Suurimaid probleeme tekitas kahevõistleja Allar Levandi.

«Meeskondlikus kahevõistluses tekkis rumal lugu. Seal on ainult üks võimalus kümnest tuhandest, et keegi ei lähe hüppetorni ja jätab hüppamata. Nii kuulutaski mu paarimees Rein Küttim, kui järjekord jõudis meie meheni: «Ja nüüd on tornis Allar Levandi!»

Saime kõva pahmaka külma vett, kui selgus, et Levandit tornis ei olegi. Selge oli see, et asjale tuli anda tagurpidikäik ja kuulajaile öelda, et Levandi ikkagi ei hüppa. Siis kuulsin prantsuskeelset teadet.

Ega ma saa öelda, et prantsuse keelt eriti oskan, aga siis oli mul täiesti selge, mida too prantslane ütles. Ainuke asi, et seda polnud kellegi käest kontrollida. Nõnda tuligi kuulajaile suure hirmuga öelda, et Levandi ei hüppa haiguse tõttu.

Mõne aja pärast öeldi sedasama inglise keeles üle. Siis sain kergendatult ohata: vähemalt oli info õige.

Eks mõtted, mis Levandiga võis juhtuda, liikusid ikkagi seda rada, et ennegi on sportlased pärast eelvõistlust äkki kadunud. Kellel on tädi järsku haigestunud jne. Variante oli muidugi palju. Esimese korra kohta olümpiaülekannet teha oli see valus kogemus.»

Kuid kõige kohutavamaks hindab Lembitu Kuuse seda, kui eetrisse jõudmisega hiljaks jääd. Need on tema sõnul kõige jubedamad olukorrad.

«Ramsau MMil suusatamises 1999 olid kõvad lumesajud ja paljud piirkonnad olid laviiniohtlikeks kuulutatud. Meil oli äge maastikumasin, aga laviiniohu tõttu tuli naiste jälitussõidu päeval keerutada ja asi muutus kahtlaseks. Selgus, et politsei nõudis ratastele kette, ja neid meil polnud. Selgitasime siis politseile, et meil on neljarattaveoga masin ja kette pole vaja. Me jutt oli piisavalt segane ja meid lasti edasi sõita.

Aga siis hakkas selguma, et autosid on kohutavalt palju ja kõik liiguvad teosammul ja tõenäoliselt võistluse alguseks ma kohale ei jõua. Ühel ristmikul oli nii totaalne ummik, et autod enam edasi ei liikunudki. Viskasin siis seljakoti selga, jätsin seltskonnaga hüvasti ja pistsin jooksu. See oli ainuke mõeldav võimalus edasi saada.

Aga ühel hetkel hakkas kolonn uuesti liikuma. Hüppasin kohe esimesse masinasse, mis mul kõrval oli. Selle juht vaatas mind esialgu küll naljakalt, aga siis ilmnes, et ta on Austria koondise hooldemees ja sõitis õigesse kohta.

Sööstsin mikrofoni taha, kui ülekanne oli juba alanud, nii et natuke aega valitses eetris vaikus. Hingamise paika saamisega oli hulk aega tegu. Ja mul võttis tükk aega aru saamaks, et Katerina Neumannova starti ei tulnudki.»

Telekommentaatorina on Lembitu Kuusel tulnud teha ka tööd, mis tema professiooniga kuidagi kokku ei käi. Aga mis on Eesti spordile kasuks tulnud.

«Thunder Bay suusa-MMil 1995 läks lahti puuseppade ja keemikute võistlus. Õhutemperatuur tõusis 10-15 plusskraadini. Lumi sulas. Igasugune mustus ja kõnts tõusis pinnale. Tulemus oli see, et suusapõhjad määrdusid. See oli katastroofiline. Võistelda ei saanud.

Siis võeti pulgad, neile keerati vedelikuga immutatud lapid ümber, mis pidid suusapõhja puhastama. Määrustega on see küll keelatud, aga MMil vaadati läbi sõrmede. Meie koondis sai tänu kohalikele eestlastele puhast aviobensiini.

Hommikul läksin kõigepealt meie koondise määrdeboksi, kuhu minu akrediteeringuga inimesed ei pidanud pääsema, aga rääkisin korra sealse valvuri ära ja edaspidi olin talle juba tuttav. Nii siis käisingi seal MMi lõpuni abiks, valmistasin suusaliidu toonase peasekretäri Kaarel Zilmeriga lappe ette ja sain sealt värskeimat infot.»

Leidlikkust on tulnud ilmutada ka teleülekannete läbiviimisel. «1997 MK-etapil Val di Fiemmes tegin mina ainult telefoniuudiseid. Kuid oli tunda, et Kristina Shmigun võib teha hea sõidu. Kuna meil teleõigusi ei olnud, otsisin üles telebussi.

Läksin bussi, rääkisin oma jutud ära, ütlesin, et küllap ka Val di Fiemmes on ööd külmad, ja panin vana hea valuuta lauale – Viru Valge. Nii leidsime kiiresti ühise keele. Ulatasin meestele videokasseti, nood võtsid sellele sõidu viimased pool tundi.

Lahkusin Val di Fiemmest rõõmsana. Mul oli sõidust pilt, sain seda «Suusaajakirjas» pikemalt näidata. Kristina pääses MK-l viiendat korda esikuuikusse ja edestas Jelena Välbet.

Kuid aasta hiljem olime meie Otepää MK-etapi telepildi tootjad. Ja meiega tuldi teleõiguste asjus läbi rääkima. Ja tuli täpselt seesama mees, kelle käest ma omal ajal tolle lindi sain. Aga nüüd olid hinnad veidi teised. Mees muidugi naeris ja meenutas: «We had a very big deal already.» («Meil oli juba väga suur tehing.»)»

Mõistagi ei hakanud itaallane teleülekannet kahe veinipudeli eest kauplema.

Kui spordikommentaatori silmad peavad tundide kaupa rändama marsruudil telemonitor-arvutiekraan-vaade aknasse-stardiprotokoll-märkmed, pole võimatu, et ühel õnnetul hetkel vaatab ta valel ajal valesse kohta.

Just sellise tahtmatu, hetkelise möödapilgu tegi Lembitu Kuuse Salt Lake City taliolümpial meeste jälitussõidu ajal. Tal jäi märkamata see, mida märkasid telerite ette naelutatud vaatajad: Jaak Mae murdis suusakepi.

«Siis ei osanud enam võistlussituatsiooni lahti seletada, sest Jaak jäi järsku maha,» tunnistab Kuuse. «See oli valus.»

ETV spordikommentaatorite viimaste aegade ühe suurima prohmaka põhjus peitus selles, et Kuuse oli parajasti suunanud pilgu arvutiekraanile ning üritas analüüsida, kas vahed suurenevad või vähenevad.

«Sinna see hetk läks,» lausub Kuuse. «See oli sant kogemus.» Nii tema pilgust kui sõnadest on näha, et toda hetke elab ta tänaseni valusalt üle. «Ei sportlase ega ühegi teise rahva ees esineja kohta ei maksa mingi vabandus ega seletus,» ütleb ta. «Maksab ainult tulemus.»

Priit Pullerits
priit.pullerits@postimees.ee

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

TugiTooliSport

Val di Fiemme MMi päevik

NB! Sündmused ajakava järjestuses

Naiste 15km klassikat ühisstardiga

Kaks naist alistasid 40min piiri – teine oli Kristiina!

Esimene.jpg:

Teise finish.jpg:

Teine.jpg:

Esimene ja teine.jpg:

Kristina Val di Fiemme MMil 15km 2.jpg:

 

Meeste 30 km klassikat ühisstardiga

Võitis Thomas Alsgaard, teisena lõpetas Anders Aukland ja kolmandana Frode Estil. Andrus Veerpalu kaotas liidripositsiooni norrakate kampakale vahetult enne lõppu ja jäi neljandaks.

Meie tulevikulootus Aivar Rehemaa jõudis finišisse juba -19.!!!

Veel on rabelemist.jpg:

Kolm musta selga on liig palju.jpg:

Kaasaelajad.jpg:

Sedakorda parim.jpg:

Esimene.jpg:

Victoria!.jpg:

Õnn on tagasi.jpg:

Ka Tema Majesteedi pilk ei suutnud naabreid ei aidata..jpg:

Jõuline tulek...jpg:

 

Naiste 10km klassikat eraldistardiga

Võitis ettearvatult Bente Skari Norrast. Teise hõbeda Val di Fiemmest sai Kristina Šmigun ning pronksi Hilde Pedersen Norrast. Stardijärjekorras eelistas loos ka seekord Bente Skarit.

Kristina on finišis.jpg:

Bente võit!.jpg:

Kristina on jälle teine.jpg:

 

Meeste 15km klassikat eraldi stardist

Jaagul jalad põhjasHÕBE !

Kulla saanud sakslasele Axel Teichmannile kaotas Mae 6,9 sekundiga.

Pronksi sai norralane Frode Estil, kes Maest jäi maha 1,6 sekundiga. Neljandaks suusatas end üllatusmees USA-st, Kris Freeman – suhkruhaigust põdevat jänkit jäi medalist lahutama 2,1 sekundit.

Kaks päeva tagasi peetud 30 km ühisstardist sõidust väsinud Andrus Veerpalu minekus polnud tavapärast kergust ning tema lõpuaeg oli 36.10,6 ja kohaks jäi kaheksas.

Tublid mehed mõlemad!

Hõbedase Jaak Mae finiš!.jpg:  

Jaak Mae-MMi hõbe.jpg:

 

5+5km jälitussõit naistele

Viimased viis meetrit.jpg:  

Kristina Šmigun võitis täna 5+5 km topeltjälitussõidus  maailmameistri kuldmedali, sest edestas nutika lõpuspurdiga kõiki konkurente. Teine oli Evi Sachenbacher ja kolmas Olga Zavjalova.

Lõpuaegades kaotasid sakslanna ja venelanna Šmigunile vaid 0,6 sekundit. Bente Skari ei startinud.

Eesti meeste-treener Mati Alaver: Kristina võttis selle, mis talle kuulub!

Kristina - MMi kuldmedaliomanik.jpg:

Alaver: Kristina võttis, mis talle kuulub.jpg:

Reporterid! Kuulutame tagaotsitavaks Anatoli Šmiguni! 

Ja hr Savi ostku ka kuldse kaelaga pudeleid…

***

Tobrelutsu «haamer» kukutas Eesti 8. kohale

SL Õhtuleht, kolmapäev. 26. veebruar 2003

Murdmaasõitjatele Val di Fiemmesse appi tõtanud laskesuusataja Indrek Tobreluts sai 4×10 km ankruetapil sportlaskeeles «haamri» ja mees-kond langes viiendalt kohalt kaheksandaks.
Tobreluts vajub finišis lumele, tõuseb, taarub riietumisaedikusse, istub tara äärde. Istub pikaks veerandtunniks, et siis vaevu ajakirjanikeni komberdada.

Sõnahaaval seletab ta: «Ei osanud arvatagi, et mäestikus sellise paugu võib saada, tulin kodumaalt, pole alpimajas käinud. Tempo polnud esiti midagi hullu, koha hoidmine näis mu tasemele jõukohasena. Aga kui pauk käis, oli edasine kannatuste rada. Siiatulekut kahetseda? Mis sellest abi oleks…»

«Kas siis, kui teised eest läksid, tekkis korraks tunne – oleks nüüd püss kaasas?» viskab lehemees nalja.

Esimest korda ilmub Tobrelutsu näole naeratuse virve: «Olnuks püss täna seljas, kukkunuks hoopis kokku…» Ta komberdab mäest alla hooldeboksi, vajub nurgapingile ja vajutab valutava pea käte vahele.

«Punnisin elu eest, et teistel kergem oleks.»

Itaalia tuus Cristian Zorzi on pärit siitsamast, Val di Fiemme keskusest Cavalesest, tema pildid katavad lehtede esikülgi. Itaallased kogunevad «oma» peole tuhandete kaupa. Veel ei teata, et seegi päev ei ava Itaalia medaliarvet, et pärast haigustelainet lepitakse 10. kohaga.

Aivar Rehemaa alustab hiilgavalt, tõmbab äärerajalt keskele, tippude sekka. Esimese ringi püsivad esitosinasse tahtjad koos, vaid šveitslasel Reto Burgemeisteril on kiire. 6 km kohal sööstab ameeriklane Kris Freeman ettepoole, etapivõidu järele, ja just siis hakkab Rehemaal valus. Vahetusalasse tuleb meie nooruk 57 sekundit pärast liidrit. Ent vaid 15 sekundit pärast norralast Anders Auklandi!

«Suusatasin esimest teatevahetust esimest korda elus ja kohe suurte MMil. Algul keegi ei perutanud, aga USA spurtides hakkas raske. Teisel ringil pidingi hammastega kinni hoidma, et vahe suureks ei läheks. Punnisin elu eest, et teistel kergem oleks,» räägib Rehemaa.

Veerpalu tõstab Eestit üheksa koha võrra

Pea maas, läheb Andrus Veerpalu teele. Vastased aina langevad. Juba-juba on ta tabamas ka Norra vankrit aina kõrgemale vedavat Frode Estili, ent tolle spurdihetkel jääb venelane Vitali Denissov vahele. Ometi on seis hea, juhtiv rootslane Mathias Fredriksson lõpetab Veerpalust vaid 35 sekundit varem.

«10 km on salakaval, seetõttu alustasin ettevaatlikult, ometi vaadates, et ikka kerkiks,» seletab parima etapiajaga Veerpalu. «Teisel ringil püüdsin tempot tõsta. Hea, et Jaak alustab koos sakslase ja venelasega.»

Sel MMil medalita jäänud mees asutab kojusõidule ja ütleb: «Sain end lõpuks ikka tühjaks tõmmata küll, viimases trennis oli raske jalga jala ette tõsta. Tänasega oli kombes, aga kogu MMi tulemus polnud see, mida tahtsin.»

Mae hoiab Eestit isegi medalikonkurentsis

Kolmandal etapil sõidab Per Elofsson ees, ent Mae liigub kiiremini. Seltsis sakslase Rene Sommerfeldti ja venelase Sergei Novikoviga tabab ta norralase Tore Ruud Hofstadi, möödutakse Šveitsist. Novikov tõmbab lõpus lahti ning Mae annab vahetuse Tobrelutsule üle kohe Norra ja Saksamaa kannul.

«Eesmärk oli grupis püsida ja võimalusel liidritele läheneda. Õnnestus,» muheleb Mae. «Raske hetk oli poolel maal, kui jalad valusaks läksid. Ent muutsin tehnikat ja valu kadus. Venelase rünnaku ajal jäin karpi.

Tobrelt ootan mõnusat üllatust, ta on vana võitleja. Püsib ühe ringi grupis, on juba hästi. Ülesanne on kuues koht, mis oleks Eestile aegade parim.»

Vastupidiselt Veerpalule tähendas MM Maele kordaminekut: «Vähemalt 15-20 meest tuli medali järele, olin üks neist, kes medali ka sai.»

Hapnikupuudus blokeeris lihaste tegevuse

Tobreluts peab vastu peaaegu esimese ringi, siis kukub kiiresti tahapoole. Kullakonkurentsis vajub rootslane Jörgen Brink ootamatu põhjalikkusega ära ja norralane Thomas Alsgaard lööb tuntud spurdis sakslast Axel Teichmanni.

«Ühel hetkel oli Indreku hapnikupuudus nii suur, et blokeeris lihaste tegevuse. Kuulsam ja kujukam näide sellisest võimalusest oli Brink,» selgitab treener Mati Alaver. «Ega meil olnudki võimalust Indrekule mäestikuettevalmistust pakkuda. See olnuks risk, tal pole alpimaja kasutamise kogemust.

Võib-olla oli ka Indreku ülesanne pisut valesti püstitatud. Ta pidi püüdma ühe noore ja kahe vanamehe tekitatud seisu hoida, ent pigem tulnuks šveitslane varem järele lasta ja temaga paari jääda, lõpuks ehk spurdiga võitagi.»

Sõna on medalilahingu peategelastel

Aukland: «Kukkusin ära ja lootsin seejärel, et kaaslased meid välja aitavad.»

Alsgaard: «Alustades lootsin kulda. Kolm kilomeetrit enne lõppu muretsesin hõbeda pärast. Aga suusatamises ei tasu iial lootust kaotada – äkki juhtub midagi. Varsti nägin väsinud Brinki ja lootus tärkas taas. Sain lisajõudu. Brinki tabamine polnud tarkus, vaid õnn. Lõpusirgele liidrina jõudmine tekitas stressi – ma ei näinud, kus on Teichmann, mida ta teeb, milline on ta kiirus. Kui täiskiiruse üles sain, mõistsin võitu.»

Estil: «Kui Alsgaard startis, olime kindlad, et ta viib meid kullale. Vahepeal lootus kadus, aga kui nägime videolt, et Brink Alsgaardile selg ees vastu tuleb, ei uskunud silmi. See oli taevane ime. Spurdi Thomas pidi võitma, sest ta lööb vastast vaimuga.»

Brink: «Läksime kulda tooma. Kui viimast tõusu oli sõidetud 100 meetrit, sain «haamri». Lihased läksid hetkega pehmeks ja silme eest lõi mustaks. Olen õnnelik, et üldse finišisse jõudsin.»

Elofsson: «Tunne on närune. Paari päeva pärast läheb ehk paremaks.»

Teichmann: «Me ei jahtinud Alsgaardiga tegelikult Rootsit, vaid venelast. Tegime tragilt koostööd. Ma ei saa parata, et Thomas sprindis taas kiirem oli.»

Alaver hindab

REHEMAA

«Hea sõit noorelt mehelt. Väga hea olnuks, kui vahe jäänuks poole minuti peale.»

VEERPALU

«Saanud pidava suusa alla, näitas Andrus kujukalt, kes on praegu maailma parim klassikasõitja.»

MAE

«Viis» temalegi, etapi kolmanda aja eest ei saa vähemat panna. Kuigi objektiivselt ei tohiks venelane Novikov temast parem uisumees olla.»

TOBRELUTS

«Lootsin, et Indreku kõrge klass lubab mäestikus teisel päeval eriettevalmistusetagi sõita, kuid mäestikutingimused mõjuvad kõigile erinevalt. Igal juhul olen Indrekule abikäe ulatamise eest tänulik.»

Jaan Martinson, Gunnar Press

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Pikad sõdurid jäid topelttoiduta

(19.02.2003)

Pikad sõdurid jäid topelttoiduta
Antti Oolo

Ruut  Uus toidunorm on 85 protsenti väiksem kui varem

Ruut  Pikka kasvu ajateenijad kurdavad, et kõht jääb tühjaks

Uudise pilt
Ajateenijate sõnul on toit kaitseväes väga maitsev, kuid üle 1,9-meetriste sõdurite jaoks on uus toidunorm natuke väike. Pildil on sidepataljoni ajateenijad eile õhtul väeosa sööklas toidujärjekorras.
Foto: Marko Mumm

Üle 1,90 meetri pikkadele ajateenijatele ei anta kaitseväes enam topelt toiduportsjonit nagu varem, mis neile ei meeldi, sest tavaline toiduportsjon jääb nende sõnul pisut napiks.

Eile õhtul Eesti Päevalehega sidepataljoni sööklas vestelnud pikka kasvu ajateenijate sõnul on toit kaitseväes väga hea ja maitsev, kuid nad tahaksid süüa pisut rohkem.

“Kõhu saab täis küll, kuid midagi jääb nagu puudu – tahaks veel,” ütles üks paljudest sidepataljoni ajateenijatest. “Mina pole sellega üldse rahul,” lausus teine kahemeetrine noormees. “Mul jääb igal juhul kõht tühjaks.”

Toiduportsjoni uue normiga polnud rahul ükski Eesti Päevalehega vestelnud noormeestest.

Lisatoidu jaoks raha. Pikkade sõnul kannab kaitsevägi neile nüüd topeltportsu asemel iga päeva eest pangaarvele pisut üle üheksa krooni, mille eest nad võivad endale väeosa puhvetist toidule lisa osta. Nad lisasid, et see on samas ebamugav ning samuti ei saa selle raha eest eriti midagi osta.

Kaitsejõudude peastaabi avalike suhete teenistuse pressijaoskonna staabiohvitser nooremleitnant Andres Sang ütles, et alates 1. jaanuarist saavad kõik väeosad 1,9 meetrit ja pikemate ajateenijate jaoks toiduraha 15 protsenti rohkem kui teised.

Varem oli pikka kasvu sõdurite jaoks toiduraha aga kaks korda rohkem.

Sang lisas, et selline kord kehtestati eelmisel aastal sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonnas kinnipeetavatele, koolilastele ja hooldekodudele kehtestatud uute toidunormide eeskujul.

“Antud norme uurides eristub erivajadustega sihtgrupp – 1,90 meetrit ja pikemad inimesed, kes vajavad peale tavaportsjoni veel kuni 300 kilokalorit,” ütles Sang. “Ka kaitseväes on väljatöötamisel uued toidunormid, milles määratletakse erivajadustega kaitseväelastele tarvilik kaloraaž, mis on tavaportsjonist kuni 15 protsenti ehk siis 500 kalorit suurem.”

Toidunorm arvestab vajadusi. Sanga sõnul katab 500 lisakilokalorit pikkade ajateenijate energiavajaduse täielikult. “Uute normide väljatöötamisel arvestatakse kaitseväelaste kehalist aktiivsust, meie regiooni klimaatilisi iseärasusi ja kaitseväe meditsiiniteenistuse korraldatud antropoloogilisi uurimisi,” ütles Sang. “Normid on kooskõlas ka Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) tervisliku toitumise soovitustega.”

Peastaabi kinnitusel analüüsitakse kaitseväelaste toidumenüüd regulaarselt ning vajadusel seda korrigeeritakse.

Allikas
Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Järvi, Paavo – dirigent

Paavo Järvi kingib Kultuurkapitali aastapreemia ERSO-le
18.02.2003

Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali 25.000-kroonise aastapreemia pälvinud Paavo Järvi kingib preemiasumma järgmiste ERSO plaadiprojektide rahastamiseks.

Järvi pälvis preemia silmapaistvate eesti muusika esituste eest välismaal.

«Ma olin üllatunud ja liigutatud preemia saamisest ja mul on heameel seda tunnustust ERSO-ga jagada ning aidata sellega kaasa meie edasiste rahvusvaheliste projektide läbiviimisele,» ütles Järvi.

Möödunud sügisest tegutseb Paavo Järvi ERSO kunstilise nõustajana.

Tänaseks on avalikkuseni jõudnud kaks nende ühist CD-d: aasta tagasi ilmus CD Jean Sibeliuse muusikaga ning uudiseks on Arvo Pärdi autoriplaat «SUMMA».

20. ja 21. veebruaril Pärnus ja Tallinnas ERSO kontserte dirigeeriv Paavo Järvi on Eestis alates 12. veebruarist.

Möödunud nädalal salvestati Arvo Pärdi Teine sümfoonia uue Pärdi autoriplaadi tarbeks, mis ilmub firmalt Virgin Classics järgmisel hooajal.

–>PM Online
online@postimees.ee

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

On selline partei!


SL Õhtuleht, teisipäev, 18. veebruar 2003

Kaido Jaanson, TÜ politoloogiaõppejõud
 
Meie siin Ida-Euroopas oleme endiselt utopistid. Enam küll mitte sotsialistid, aga siiski ikka utopistid. Lugedes 41 kultuuriinimese pöördumist nelja paremerakonna poole, pidin selles järjekordselt veenduma.

Osakem jaotada rolle

Esiteks on parempoolsust alati iseloomustanud teiste poliitiliste vooludega võrreldes suurem organisatsiooniline kirevus. Loomulikult mõõdukat parempoolsust, mitte paremradikaale. Organisatsiooniline ühtsus on omane pigem pahempoolsetele parteidele ja liikumistele. Kuni autoritaarsuseni välja.

Organisatsiooniline kirevus kajastab paremini rahva vaimu (sest rahvas pole ühtne), parempoolsus on rahvale lähedasem kui pahempoolsus, sest pahempoolsed on internatsionalistlikumad.

Organisatsiooniline kirevus aitab kaasata ka arvukamat pooldajaskonda. Iga parempoolsuse raames mõtlev isik võib sel juhul leida endale meeldiva variandi. Mõõdukas parempoolsus eeldab mõttekirevust ja paindlikkust. Ühise organisatsiooni puhul ma eemaldun poliitikast, kuna teine, kolmas või neljas seisukoht või ka isik ei meeldi mulle. Rein Taageperal oli õigus paar aastat tagasi, kui arvas, et Eesti rohkem erakondi enam ei vaja.

Prantsusmaa parempoolsed kolmanda vabariigi päevil ja hiljemgi on sellise taktika suurepärane näide (ja üldse võiks meie poliitilise elu modelleerimisel ohtude ennustamisel rohkem vaadata ringi Euroopas, mitte nii palju Ameerikas – Prantsusmaast rohkemgi Itaalias).

Ühte koondusid nad alles erilise ohu hetkel ja erilise isiku, Charles de Gaulle´i käe all. Ning sedagi sisemisi autonoomsusi säilitades.

Meie häda ei ole mitte see, et meil selline isiksus puudub, vaid see, et neid, kes arvavad, et just tema too eriline on, on palju. Kui seda miski muu pole ilmutanud, siis parempoolsete presidendikampaania. Mõistliku parempoolsuse juures on võimalik kohast soovi arukalt rahuldada.

Kuid sellise koondumise eelduseks oli Prantsusmaal ka eelnevalt omandatud koostöö ja rollide jaotamise oskus. Et meil (ja mitte ainult meil, vaid mõnes naaberriigis kah) seda oskust ei ole, ilmutab uute erakondade loomise kirg. Keegi ei eita, et Eesti vajas ja vajab juba poliitikute põlvkonna vahetust. Viimase 10–15 aastaga on Eesti muutunud nii kiiresti ja nii ulatuslikult, et mitmed tollaste sündmuste juhtfiguurid on pinda jalgade alt kaotamas.

Ja arendagem koostööd

Kuid normaalne oleks olnud, et parempoolsete koondumine sünnib juba tekkinud erakondade sees. Sest erakonnas tegutsedes omandatakse kompromisside, selle koostöö eelduse tegemise oskus. Et meil selline mitmekesisus on ja koostöö loomise oskust pole, näitas juba seesama parempoolsete presidendikampaania.

Ja meil on uusi erakondi tekkinud ja tekkimas neist, kel seda oskust on a priori vähe. Neist, kes seni pole end suutnud ühelegi erakonnale allutada või kes on jalutanud ühest parteist ja erakonnast teise, kolmandasse, neljandasse.

Uue partei loomine ei kaota seda häda. Mõelda, et teeme ühe uue partei valmis ja kohe on ka koostööga kõik korras, on pehmelt öeldes jamps.

Sisemised lahkhelid uues parteis olid ennustatavad, kuid paljastusid varem kui uskudagi võis.

Alles siis, kui on osatud mõnda aega üksteise kõrval koostöös olla, osatakse ka ühises organisatsioonis autonoomsetena edasi eksisteerida, teistegi autonoomsust austades. Vastupidisel juhul on üksainus grõznja ja/või uued lagunemised.

Nagu ütles Anton Hansen-Tammsaare: «Me arvasime, et inimeste parandamiseks ja maailma päästmiseks pole muud vaja kui aga mõni uus rühm, kamp, ühing või liit, kus on uued suuvärgid ja masinad, ning kohe hakkame kõik elubörsil võitma, aina võitma.» Kardan küll, et oma järgmiste sõnadega teen mõnele haiget, kuid eesti rahva poliitilist vaimu on minu arvates tabanud üksnes kaks kirjameest, nii tabanud, et sellest midagi ka õppida on, need on Juhan Liiv ja juba nimetatud Tammsaare.

Eestile oleks vaja oma Raimond Poincaré`d, ei Francot ega Hitlerit, rääkimata Leninist, vaid just Poincaré`d, mõtles omal ajal eestlane, kes meist võib-olla kõige paremini on poliitikat jaganud.

Ei maksa soovida kohe de Gaulle’i. Kui Poincaré etapp on läbi, võib ka de Gaulle tulla. Poliitikas ei saa lahendada kõiki ülesandeid korraga. Poliitika selles seisnebki, et elu ehk protsessi tuleb näha osades ja lahendada selles esilekerkivad ülesanded samm-sammult.

Kellele selle loo pealkiri ei meeldi, ärgu siiski solvugu. Ma ei pannud seda kellegi solvamiseks. See mõlkus mul juba mõnda aega peas, vaadates seda poolsunniviisilist parteistumist Maarjamaal. Tundus üksnes, et nüüd on selliselt karjujaid ühe asemel kümme.

Põlvkond, millesse mina kuulun, saab sellest kujundist aru. Poeg enam ei saanud. Ta ei teadnud, kes nõnda oma rämeda häälega karjus.

Ärgem kasvatagem neid siis samasugusteks. Alustagem sellest.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Elutööpreemiad Jaan Einastole ja Ain-Elmar Kaasikule

(18.02.2003)

Elutööpreemiad Jaan Einastole ja Ain-Elmar Kaasikule

Airi Ilisson

Ruut Ain-Elmar Kaasik on uurinud peaaju ja osalenud tuhandetel operatsioonidel

Ruut  Teenekas astronoom Jaan Einasto on valitud Eesti 100 suurkuju hulka

Uudise pilt
Neuroloog Ain-Elmar Kaasik saab riigi teaduspreemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest. Eile Tartus Eesti Geenivaramu nõukogu liikmena varamu eetikakomitee seminari juhtinud Kaasik pole karjääri jooksul päevagi haiguslehel olnud ega kavatse niipea rahulikku pensionipõlve pidama hakata.
Foto: ALDO LUUD

Neuroloog Ain-Elmar Kaasikut ja astronoom Jaan Einastot ühendavad lisaks kogu elu Tartus töötamisele ja president Lennart Meri akadeemilisse nõukokku kuulumisele ka 300 000-kroonised teaduspreemiad, mille valitsus neile täna määrab.

Einasto ja Kaasik saavad preemiad Eestile maailmas kuulsust toonud pikaajalise teadus- ja arendustöö eest. “Teadupärast oli kandidaate viis ning nad kõik on väärikad kandidaadid, pika-ajalise teadustöö kogemusega,” märkis akadeemik Ain-Elmar Kaasik (68).

Kaasik lisas, et on teise laureaadi, Tartu observatooriumi vanemteaduri akadeemik Jaan Einastoga (73) mõneski asjas mõttekaaslane – nii Eesti Teaduste Akadeemia liikmena kui president Meri ajal viimase akadeemilises nõukogus koos istumise ajast.

Peab suureks auks Einasto kõrval olla. “Rõhutan, et ei ole minu asi kandidaate ritta seada,” märkis Kaasik. “Aga subjektiivselt julgeks öelda, et oma tuntuse ja rahvusvahelise maine poolest oli tema (Jaan Einasto – toim) selles pingereas esimene ning mina loen suureks auks tema kõrval olla.”

Einasto alustas oma astronoomiteed juba koolipoisina, kui käis sõja ajal Tartu Ülikoolis sellealaseid loenguid kuulamas. “Läksin Tartu observatooriumi kohe pärast ülikooli, hiljuti möödus seal töötamisest 50 aastat,” meenutas ta.

Einasto alustas teadustööd galaktikamudelite ehitamisega ja tegeles sellega 1974. aastani. Teda premeeriti 1982. aastal tumeaine avastamise eest Eesti teaduspreemiaga, sellele järgnes 1998. aastal preemia regulaarsuse avastamise eest galaktikaparvede jaotuses.

Preemia loorberitele puhkama ei pane. “Esialgu teen ma tööd ikkagi edasi, ei kavatse sugugi loorberitele puhkama jääda,” ütles Einasto ja lubas mõne kuu pärast rääkida lähemalt peagi ilmuvast artiklikogumikust. “Mul on hea meel, et seda tööd peetakse küllaltki oluliseks, aga Eestis on väga olulise panuse teaduse arendamisse andnud teadlasi võrdlemisi palju.”

Nagu Einasto puhul, rõhutati ka Kaasiku puhul tema tähtsust nooremate kolleegide aitamises. “Arvan, et minu esiletõstmine on märk ka sellest, et arstiteadus on praktilisema väljundiga kui kõik teised teadused,” leidis Kaasik. “See preemia on suur tunnustus, ning mitte ainult minule. Eriti kliinilises meditsiinis ja teadustöös on tulemuste saavutamine mingil määral meeskonnatöö.”

Mitmesse nõukogusse ja Teaduste Akadeemia juhatusse kuuluv Kaasik märkis, et läheb igal hommikul tööle, loeb e-kirju ning tegeleb erinevate küsimustega. “Ma hea meelega ei kasutaks seejuures elutöö preemia nimetust, see näitab, nagu oleks elu lõpp käes,” lisas ta. Ta luges heade geenide süüks, et pole päevagi haiguslehel olnud ning sõitis üle-eelmisel pühapäeval täispika suusamaratoni läbi.

24. veebruaril saavad 150 000 krooni suurused teaduspreemiad nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate tööde eest:

• Vladimir Hišnjakov – täppisteaduste alal tööde tsükkel “Mitmekvandiliste protsesside mittehäirituslik teooria;

• Tõnis Pehk – keemia ja molekulaarbioloogia alal tööde tsükkel kiraalsete molekulide tuumamagnetresonantsspektromeetria alal;

• Meelis Mihkla, Arvo Eek, Einar Meister, Heiki-Jaan Kaalep – tehnikateaduste alal töö “Eesti keele tekst-kõne süntees”;

• Andres Metspalu – arstiteaduste alal genoomiuuringud;

• Juta Haberman, Avo Miidel, Tiina Nõges, Ervin Pihu, Anto Raukas – geo- ja bioteaduste alal Peipsi järve uuringuid käsitlevad monograafiad;

• Riho Gross, Tiit Paaver – põllumajandusteaduste alal tööde tsükkel “Ohustatud ja kasvatatavate kalaliikide geneetiliste ressursside uuringud”;

• Urmas Varblane – sotsiaalteaduste alal uuringute tsükkel “Otseste välisinvesteeringute mõju siirderiikide majanduse konkurentsivõime tõstmisele”;

• Mari Must – humanitaarteaduste alal monograafiad “Vene laensõnad eesti murretes” ja “Põhjaeesti keskmurre: häälikulisi ja morfoloogilisi peajooni”.

Allikas: EPL

Allikas
Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud
  • Arhiiv