• Tere taas!

     

    Viimased postitused:

VE: Jääaeg Läänemerel

ANDRES TARAND: Jääaeg Läänemerel

Eesti Päevaleht, 09. jaanuar 2003 00:00

Ilmauurija Andres Tarand meenutab, kuidas külm talv Eesti saatust aastasadade jooksul on kujundanud.

Esimesel üksikasjalikumal Läänemere kaardil (1539) on autor Olaus Magnus joonistanud jääkatte piiri Soome lahel kohe Naissaare taha. Selle servale lähenevad ida suunast kaks suusatajat, aga Botnia lahel sõidetakse põhjapõtrade ning saanidega.

Neil aegadel joonistati kaartidele ka täiesti ebamaiseid elukaid, nii et selline realism väärib märkimist. Veelgi enam väärib märkimist (nii vana kaardi täpsusklassi arvestades) jääpiiri joonistamine täpselt sinna, kuhu ta hilisemate sajandite andmetel keskmiselt langeb, see on enam-vähem Tallinna alla.

Ei saa märkimata jätta, et selline merejää hamletlik küsimus “olla või mitte olla” Tallinna reidil on pakkunud endiste aegade talveolude rekonstrueerimiseks suurepärase võimaluse, mis on ära kasutatud pika ja pideva temperatuurirea tegemiseks ning Põhjamaade parim. Ma ei räägiks sellest muidu, kuid see viimased 500 aastat on aluseks väitele, et siin linnas ei ole iialgi elatud nii jäävaba aega, nagu elavad praegused inimesed (need, kelle mälu ulatub 1988. aastani). Sellest ajast on Tallinna laht olnud lahti 13 talve ning kinni nüüd siis kolmandat talve. Nii saigi jääst uudis.

Sõdurid ja kuningad. Kõige varem on jää Läänemerel uudis olnud Taani väinades, juhul muidugi, kui mõni Taani kuningate pikast reast on kõndinud Kopenhaagenist jääd pidi Skånesse või kuninglik laevastik on Landskronas kinni külmanud. Lõpuks, 17. sajandi keskpaigas, mille ilmastikuolud on erialases slängis tootnud nimetuse “väikene jääaeg”, sai väinade jäätumine Taanile saatuslikuks: suur Rootsi vägi marssis Kopenhaageni alla (1658) ja et nad koju läheks, pidi Taani loovutama Rootsile lõpuks kogu Skåne. Olen kogenud, et mõnes taanlases toodab see jää Rootsi-suhetesse külma siiamaani.

Jäälahingute rida on muidugi pikk ja ei piirdu mainituga või meie vanemale põlvele pähe tuubitud Jäälahinguga Peipsil. Tegelikult lõpetas jää meie muistse vabadusvõitluse, “kui püha missatalitus oli ära peetud, liikusid nad jääd mööda edasi Saaremaa poole. Aga see oli suur ja tugev sõjavägi, temas oli ligi 20 000 meest.”

Läti Henrik märgib oma kroonikas, et sellest 1227. aasta jaanuari lõpupoolel alanud sõjaretkest võtsid osa “kõik sakslased, riiglased, liivlased koos lätlastega ning eestlased kõigist oma maakondadest.” Pole just populaarne lõik meie ajalookäsitluses, aga jääjutu puhul see ei loe.

Saaremaad vallutanud ristisõdijatest kehvemini käis käsi tatarlastel Liivi sõjas 1577. Nad otsustasid Tallinna alt Soome naisi tooma (röövima) minna ja saidki neid hulga kätte. Kuid tagasiteel vedas jää alt ning uputas kõik süütud ja süüdlased.

Sõjalugude lõpetuseks sobib meie kandi nimekas mees ja väepealik Barclay de Tolly. Sõjas Rootsiga võttis ta märtsis 1808 oma korpusega ette retke üle Botnia lahe kitsama koha, merekurgu, Umeåsse. Tulemus: Rootsi ehmatas end tänaseni rahuriigiks ja Jõgeveste mees sai Soome esimeseks kuberneriks.

Olgu nimetatud veel mõned kuulsad nimed Eestist, kellel Läänemere jääga on olnud erisuhted. Ajaloolase Aivar Põldvee palvel üritasin taastada pilti 1687. aasta jääoludest, mil tagasiteel Rootsist hukkus tundmata asjaoludel meie koolivõrgu rajaja Forselius. Sel ajal ja ilmselt sajandeid varem kasutati jääteed üle Soome lahe (kust jää lubas), siis piki Soome rannikut Ahvenamaani ja Rootsi.

Suure idakaarega püüdis 1918. aastal Soome jõuda Eesti Vabariigi eest seisma Jüri Vilms. Kindlad andmed temast lõpevad Suursaare juures. Edasine, mahalaskmiseni Helsingis, on ikka veel segane.

Ei saa kuidagi nimetamata jätta Otto Kotzebue nime. See üks sümpaatsemaid maadeuurijaid Eestist pärit avastajate plejaadis korraldas talvel 1815 jäärännaku otse marsruudil Tallinn-Turu. Rännak oligi raskena mõeldud, et treenida ning tundma õppida laevameeskonda enne ekspeditsiooni laeval Rjurik. Seda alust pandi parajasti Turus tammeplankudest kokku.

Need ja paljud teised lood seonduvad jääga, kuid ei kõnele alati kõige raskemate jääoludega talvedest. Läänemere kohta on meil jäätumise ulatusest täpsed andmed kahe viimase sajandi ning veidi vähema täpsusega andmed 18. sajandi kohta tänu Soome uurija Risto Jurva tööle. Ta kogus suure hulga andmeid logi- ja sadamaraamatutest ning rekonstrueeris jää maksimaalse pindala igal talvel alates aastast 1720. Ta sai oma töö enam-vähem valmis just Talvesõja ajaks. Punaarmee võib-olla Eestist lähtunud pommitajad tabasid uurija maja ning kõik kogutud andmed ja käsikiri põlesid ära. Töökohalt leiti hiljem üks mustand, mille järglased trükki toimetasid. Tõsi, algandmeid enam kontrollida ei saanud. Sõjalugu seegi.

Jääd jagub aprillikski. Niisiis teame, et Läänemeri külmub praktiliselt täiesti kinni väga külmadel talvedel, nagu seda oli ka mainitud Talvesõja aasta 1939/40. Siis võrdub jää pindala Läänemere pindalaga 420 000 ruutkilomeetrit. Pärast nüüd sageli meenutatavat 1940. aastat on maksimaalne jäätumine aset leidnud veel kahel korral – keskmiselt veel külmemal talvel 1941/42 ning viimati 1946/47. Sellest on möödas üle poole sajandi.

Väga sageli oli karme jäätalvi 19. sajandi viimasel veerandil. Siis sai Tallinn ka esimese jäälõhkuja. Kroonikad kirjutavad neist ka varasematel aegadel. Esimene Eesti kohta käiv on talvest 1253, mil jääd mööda on mindud nii Rootsi kui Ojamaale. Hiljem on pärisorjusest põgenemise jäärännakud Hiiumaalt olnud nii sagedased küll, et Päris-Soomeks kutsutava maakonna murdele jätta oma eesti värv.

Oleks ulakas lõpetada lugu välja tegemata küsimusest, mis saab edasi? Tuleb taas kinnitada, et maailmas ei tunta pikki ilmaprognoose (ütleme, üle nädala ette). Teiselt poolt on teada, et kevad tuleb niikuinii.

Tallinna sadama liiklust on jää takistanud kõige kauem 27. maini – 1867. aastal ja see tundus kellelegi Börsikomitee ametnikule juba paarkümmend aastat hiljem nii uskumatult hiline, et ta kuupäeva kogutud aastate rivist üldse välja viskas. Nägin kunagi kaks päeva arhiivis vaeva rekordi rehabiliteerimiseks.

Statistiliselt ebarahuldavalt põhjendatud mulje varasematest andmetest aga ütleb, et detsembri jäätumine ei ole Tallinnas tavaline, pigem toimub see jaanuari keskel. Kui vara moodustunud jää saab külma veebruari, on tal suured võimalused püsida aprilli keskpaigani.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Mart Lajal lõpetas 7. etapi 31.-na

Team N° 136     Classement général actuel : 24   (étape 7 )    
 
LAJAL
Mart
Nationalité : EST
Né le : 13/01/1965
e-Mail: mart.lajal@neti.ee
Site Internet:
Palmarès Pilote: 1 Dakar
Particularités de l’équipage:
Particularités du véhicule:
Commentaires : Interviews – habite aux Bermudes
Véhicule
Type Marque Groupe Classe
660  KTM  PRODUCTION  + DE 400 CM3 
Les Posis
Départ CP01 CP02 CP03 Arrivée
08:33:30 11:49:48 12:59:37 13:48:38 15:50:36
Étape 1 2 3 4 5 6 7
Classement 48 39 21 16 14 11 31

+ détails

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: hunt

Ama soos jäi kuuli ette suur isahunt


Loobu metskonna metsnik Ain Vihermets lasi Viitna kandis maha 54 kilogrammi kaalunud hundipuraka.

Aasta esimene kuuli ette jäänud hunt kõmmutati maha läinud reede õhtuhämaruse saabudes Viitna kandis. Hunt osutus nii suureks, et selle laskja loodab järgmiselt jahitrofeede näituselt kuldmedalit.

Amasoo serval koguni 54 kilogrammi kaalunud isahundi maha lasknud Loobu metskonna metsnik Ain Vihermets rääkis, et kohalikud mehed olid seal ringiluusivat hundipaari juba oktoobrist alates jälitanud.

Kolju kuldmedali vääriline

Reedel võeti aga asi tõsisemalt käsile: jälgi aeti pakasega juba hommikust alates, pärastlõunaks saadi loomad metsast välja. “Nii suure kiiruga tulid üle tee, et ega ta pärast lasku kohe maha ei jäänudki, teine aga pääses hoopis minema,” rääkis jahimees.

Eilseks oli tal suure hundi kolju keedetud ning üle mõõdetud – 28 sentimeetrit tuli pikkuseks ja 15 laiuseks. “Kaks sentimeetrit on kuldmedali normist suurem,” ütles Vihermets, kes saadab trofee kindlasti järgmisele näitusele.

Rakvere jahindusklubi esimees Enno Vilepill märkis, et see on tõepoolest korralike mõõtmetega loom, kuid meenutas samas, et tema on mõne aasta eest Põlula kandis maha lasknud ka kuuekümne kilose müraka.

Lasta võib 40 hunti aastas

Tänavu võib Eestis lasta 40 hunti, kui see arv täis saab, siis võivad selleks hetkeks ellujäänud võsavillemid end kuni järgmise aastani turvaliselt tunda. Kokku elab Eestis hinnanguliselt 150 hunti, neist Lääne-Virumaal püsivalt neli-viis.

Eesti Vabariigi jahindusnõunik Andres Lillemäe ütles, et Euroopa Liidu poolse surve tõttu kehtestati tänavu esmakordselt viiekümne aasta jooksul hundilaskmisluba, seni olid need loomad Eestis lindpriid.

“Ju siis Brüsselis arvatakse, et hunt on nii suur uluk, kelle jaoks luba vaja. Peame sellega leppima,” rääkis Andres Lillemäe.

Tema sõnul ei ole jahimeeste eesmärk huntide maa pealt hävitamine, vaid nad lihtsalt reguleerivad selle looma arvukust, aitavad tasakaalu hoida.

Jahindusnõunik selgitas, et kui huntide arvukus on normaalne, siis pole hullu midagi, sest peetakse ju hunti metsasanitariks, kui aga arvukus oluliselt suureneb, teeb see kahju teistele ulukitele ja lõpuks ka koduloomadele, keda susid näljaga murdma kipuvad.

Enno Vilepilli sõnul pole praegu meie maakonnas huntide liigne arvukus õnneks probleemiks.

Vilepill toob näite, et mõne aja eest notiti Lääne-Virumaal nelja aastaga kokku koguni 84 hallivatimeest.

–>Aarne Mäe
aarne@virumaateataja.ee

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Uue Riigikogu esimesed eelnõud käivad tervishoiu ja sündimuse kohta

Uue Riigikogu esimesed eelnõud käivad tervishoiu ja sündimuse kohta
Postimees, kolmapäev 08.01.2003

Eesti mõjukamad parteid kavatsevad Riigikokku pääsedes lisaks maksuteemalistele algatustele esitada esmajärjekorras tervishoidu, haridust ja sündimust puudutavaid seaduseelnõusid.

Astmelise tulumaksu kõrval kavatseb Keskerakond välja tulla ka eelnõuga, mis võimaldaks deklareeritud tervishoiukulud (näiteks terviseuuringud ja teenused) arvata maha üksikisiku tulumaksuga maksustatavast summast.

«See aitaks maksukoormust tõstmata tuua lisaraha kogu tervishoiusüsteemi,» väitis Keskerakonna infojuht Evelyn Sepp. Tema sõnul ergutaks see oma ravi eest maksta suutvaid inimesi seda tegema ja annaks neile osa raha hiljem tagasi.

Samas jätaks seadusemuudatus Sepa arvates rohkem riiklikku raviraha neile, kes ei suuda enda eest ise maksta. Keskerakonna arvutuste järgi tooks seadus tervishoiusüsteemi juurde ligi miljard krooni.

Sepa sõnul ei saaks maksustatavast tulust maha arvata tervishoiukulusid suvalise suurusega summas, vaid selle hinnakirja alusel, mis haigekassa on ühe või teise raviteenuse kohta kehtestanud. «Me peame silmas siiski raviteenuseid, mitte näiteks ravimite ostu apteegist,» selgitas Sepp.

Küsimusele, kas poleks pigem mõttekas maksusoodustusi teha selleks, et inimesed investeeriksid oma tervisesse, käiksid sporti tegemas jne, vastas Sepp, et sellise soodustuse õiguspärase kasutamise üle kontrolli pidamine ja süsteemi haldamine läheks ilmselt väga keeruliseks ja kulukaks.

Keskerakonna teise olulise initsiatiivina nimetas Sepp kõrghariduse riigitellimuse ümberkujundamist nii, et enamik Eesti võimekaid noori saaks riigi kulul omandada hariduse ega jääks majanduslike võimaluste puudumisel sellest kõrvale.

See tähendab, et seadusega määrataks avalik-õiguslikele ülikoolidele ja kutsekõrgkoolidele riikliku tellimuse garanteeritud alampiir, sidudes selle suhtarvuna keskhariduse omandanud noorte arvuga. See punkt oli ka Keskerakonna-Reformierakonna koalitsioonileppes, kuid see on siiani täitmata.

Isamaaliit seisab ETV eest

Erakonna peasekretär Tarmo Loodus kinnitas Postimehele, et Isamaaliit viib sisse Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni ehk avalik-õigusliku ringhäälingu sõltumatu ja stabiilse piisava rahastamise vastavalt nende arengukavale.

Praegu on olukord selline, et arengukava on parlamendis küll kinnitatud, kuid valitsus pole eelarvet tehes selle täitmist rahaga kindlustanud. Rahandusminister Harri Õunapuu on Riigikogus öelnud, et pole seadust, mis kohustaks täitevvõimu tagama parlamendis kinnitatud arengukavade rahastamist.

Isamaaliit lubab ka lõpule viia kõrghariduse uuenduseks vajalike seaduste paketi vastuvõtmise. «See sisaldab nii üliõpilastele õppetoetuste tagamist kui ka ülikooli ja rakenduskõrgkooli seaduste muutmist nii, et see tagaks igale noorele võimaluse omandada kõrgharidus,» ütles Loodus.

Isamaaliit kavatseb uues parlamendis taas välja tulla ettepanekuga minna Riigikogu valimistel ka erakondade üleriigiliste nimekirjade puhul üle nn avatud nimekirjadele, mis annaks valija häälele ühe või teise inimese Riigikokku valimisel suurema kaalu.

Erakonna üleriigilises nimekirjas reastataks erakonna kandidaadid ümber vastavalt paremale häälteprotsendile, mis arvutatakse kandidaadile antud häälte arvu jagamisel vastava piirkonna lihtkvoodiga ning saadud tulemuse korrutamisel 100ga.

Praeguses seaduses reastatakse kandidaadid ümber vaid ringkonnanimekirjades. Kui Isamaaliidu ettepanek läbi läheks, kaoks erakondadel võimalus üleriigilise nimekirja asetuse abil viia Riigikokku inimesi, kes pole valijate hulgas väga tuntud, kuid on erakonna arvates head töötegijad. Sellise eelnõu esitas Isamaaliit ka praegusele parlamendile, kuid pole leidnud piisavat toetust.

Res Publica mõlgutused

Riigikogu valimistel esimest korda erakonnana esineva Res Publica aseesimees Ken-Marti Vaher ütles Postimehele, et erakond kavatseb algatada ministri vastutuse seaduse.

«See sätestab selgelt ministri mitte ainult poliitilise, vaid ka administratiivse ja majandusliku vastutuse tema haldusalas,» selgitas Vaher.

Küsimusele, kas kultuuriminister Signe Kivi pidanuks Res Publica süsteemi järgi kultuurkapitalist kaduma läinud 8 miljonit kinni maksma, vastas Vaher siiski eitavalt. «Materiaalse vastutuse piirid tuleb aga selgelt paika panna. Millised need täpselt saavad olema, on täna vara rääkida,» sõnas ta.

Uue poliitika tulekut manifesteerinud Res Publica tahab ka karmistada karistuspoliitikat ja saata narkokurjategijad kuni eluks ajaks vangi.

Rahvaliit kavatseb uues parlamendikoosseisus taas esitada algatuse, mille mõte on siduda pension keskmise palgaga.

Rahvaliidu prioriteetide hulgas on ka regionaalpoliitika muudatus ehk kohalike omavalitsuste finantseerimise aluste ümberkorraldamine, mis peaks nad muutma keskvõimust sõltumatuks ja tugevaks.

«Esitatakse seadusemuudatus, mille kohaselt jaguneb üksikisiku tulumaks kaheks – kohaliku omavalitsuse ja riigi osaks -, kusjuures riik võib maksusoodustusi anda ainult enda kaukast, kohaliku omavalitsuse maksuosa puutuda ei saa,» selgitas erakonna teabejuht Agu Uudelepp.

Sellised seaduseelnõud on Rahvaliidu eestvedamisel ka praegu Riigikogu menetluses, kuid pole leidnud teiste erakondade toetust.

Parteide emahool

Rahvaerakonna Mõõdukad kaks olulisimat ettevõtmist Riigikokku pääsemise korral oleks nn Töötava Eesti seadustepaketi vastuvõtmine ja lastega perede toetamine.

Mõõdukate aseesimees Katrin Saks ütles Postimehele, et Töötava Eesti paketis on seitse eelnõu, mis on ka praegusele Riigikogu üle antud, mõni neist on läbinud esimese lugemise, kuid seejärel riiulile tolmuma jäänud. Eelnõud käsitlevad töötava inimese ja töötu sotsiaalset kaitset, tööturgu jm.

Mõõdukad soovivad maksta lapsega kodus olevale vanemale lapse sünnile järgneval aastal 50 000 krooni suurust lapsehooldustasu. «Üks täisväärtuslik aasta võtaks paljudelt peredelt hirmu, et lapse saamine tähendab majanduslikke raskusi. Kriitiline olukord nõuab radikaalseid lahendusi. Kui Eestis lapsi ei sünni, pole ka muudel toimetamistel erilist mõtet,» ütles Saks.

Ta kinnitas, et selleks vajaliku poole miljardi krooni leidmine on võimalik. «Küsimus on, kas me tunnistame kriisi olemasolu ja vajadust võtta radikaalseid meetmeid või ei.»

Reformierakond kavatseb uues Riigikogus esitada eelnõu, millega korvataks ema sissetuleku langus lapse sünni järel. «Selleks soovime pikendada seniselt 142 päevalt ühe aastani aega, mille jooksul vanemal säilib lapse sünni järel keskmine palk. Pakume retsepti ka emade kogumispensioni vähenemisele. Riik võiks suurendada oma osalust ema kogumispensionis lapse sünni korral ühe protsendipunkti võrra,» selgitas Ligi.

Reformierakond kavandab ka algatust eesti keele ja kultuuri õppe positsiooni tugevdamiseks kõigil koolitustasandeil. Algatus ei ole veel konkretiseerunud, kuid see saab väljendama soovi võtta midagi ette funktsionaalse keeleoskuse vähenemise jms asjus.

Keskerakond

• Tervishoiuteenusele kulutatud raha peaks saama maksustatavast tulust maha arvata. See ergutab maksujõulisi inimesi enda eest ise maksma.

• Eesti võimekad noored peavad saama riigi kulul omandada kõrghariduse.

Isamaaliit

• Üliõpilastele õppetoetused, igale noorele peab olema tagatud võimalus omandada kõrgharidus.

• Valija häälele tuleb anda Riigikogu valimistel suurem kaal, erakonna üleriigilises nimekirjas peaks reastama kandidaadid ümber vastavalt paremale häälteprotsendile.

Res Publica

• Ministrid tuleb panna vastutama mitte ainult poliitika, vaid ka administratiivse ja majandusliku tegevuse eest tema haldusalas.

• Karistuspoliitikat tuleb karmistada ning narkokurjategijad kuni eluks ajaks vangi panna.

Mõõdukad

• Vastu tuleb võtta nn Töötava Eesti seadustepakett, mis käsitleb töötava inimese ja töötu sotsiaalset kaitset, tööturgu jne.

• Lapsega kodus olevale vanemale tuleb lapse sünnile järgneval aastal maksta 50 000 krooni suurust lapsehooldustasu.

Reformierakond

• Ema sissetuleku langus lapse sünni järel tuleb korvata, pikendades aega, mille jooksul vanemal säilib lapse sünni järel keskmine palk, seniselt 142 päevalt ühe aastani.

• Emade kogumispensioni vähenemise vältimiseks võiks riik suurendada oma osalust ema kogumispensionis lapse sünni korral ühe protsendipunkti võrra.

Rahvaliit

• Kohalik omavalitsus peab saama keskvõimust sõltumatuks ja tugevaks, see tähendab eelkõige suuremat tulubaasi.

• Pensionäride elujärg peab paranema – pension tuleb siduda keskmise palgaga.

 

Juhtkiri: Peibutavad valimisloosungid
Kolmapäev 08.01.2003

Erakonnad peavad andma vastused Eesti valupunktidele

Sügisesed kohalike omavalitsuste volikogude valimised näitasid selgelt, et erakonnad ületasid valijate taluvuspiiri – reklaamimüra lukustas kõrvad. Uus aasta algas peaaegu tühjade reklaamitahvlitega – õnneks! Nii et esialgu käib töö eesriiete taga: sõnastatakse uusi loosungeid ja ajakohastatakse vanu. Vaikus enne (valimis)tormi.

On selge, et valija lähtub hääle andmisel ikka sellest, mida ühe või teise erakonna võimulepääs võib temale kasu tuua – puudutagu see siis maksusoodustust, suuremat pensioni või lastetoetust, paremat tervishoiuteenust, ümberõpet ja koolitust või hariduse saamise võimaluste avardumist. Need erakonnad, kes suudavad Eesti valupunktid mitte ainult kaardistada, vaid pakkuda välja ka lahenduse kas nende leevendamiseks või kaotamiseks, on valimistel ilmselt võitjate seas.

Kahtlemata on avalik-õigusliku ETV stabiilne ja sõltumatu rahastamine oluline küsimus (Isamaaliit), niisamuti ka ministri vastutuse seaduse vastuvõtmine (Res Publica), aga kindlasti ei kuulu need Eesti riigi prioriteetide hulka. Eriti olukorras, kus rahvastiku arv väheneb, kihistumine suureneb ning töötusnäitajad on Euroopa «edetabelis» stabiilselt kõrgel kohal.

Just uut poliitikat igal pool välja hüüdev Res Publica on kidakeelne sõna sekka ütlema riiklikult olulistes küsimustes, ja kui ütleb, siis ikka kõrgete loosungite tasemel, vältides iga hinna eest küsimust «kuidas üht või teist eesmärki kavatsetakse saavutada?».

Mitmel tänase Postimehe teisel küljel avaldatud ettepanekul on aga jumet. Näiteks väärib kaalumist ettepanek, mis võimaldab deklareeritud tervishoiukulud arvata maha üksikisiku tulumaksuga maksustatavast summast (Keskerakond), või siis meetmed, mis väldiks ema kogumispensioni vähenemist või tema sissetuleku langust pärast lapse sündi (Reformiera- kond). Ehkki siingi tuleb küsida: kuidas (kelle arvelt) kavatsetakse korvata riigi rahakotti tekkida võivat auku.

Ja ärgu erakonnad vastaku, et see on juba tehnika küsimus – valija põrsast kotis ei osta. Ta ei tohigi seda – ei oma riigi ega iseenda hea käekäigu nimel.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Rooks Ivar – Eesti põlevkivikeemia peainsener

Ivar Rooks.jpg: Foto: Peeter Lilleväli

Foto: Peeter Lilleväli  

Keemiainsener Ivar ROOKS – aastakümneid Eesti põlevkivikeemiale arendamisele pühendunud mees – sai 8. veebruaril 2003 70-aastaseks.

Äärmise põhjalikkuse poolest tuntud mees on andnud omapoolse panuse  ka  Kohtla-Järve maleelu kujundamisele – I. Rooks on tänaseni olnud ka edukas turniirimängija. Põlevkivimaal tuntud ka kirimalespetsialistina.

Arthur Ruusmaa

xxx

Kohtla-Järve läheb jälle “oma teed”

IVAR ROOKS,
tehnikainsener

Kohtla-Järve kauaaegse elanikuna pettusin järjekordselt oma linnaisade tahtmises (või oskustes?) midagi linna heaks ära teha.

Ühe sellise võimaluse andis vabariigi presidendi poolt märtsis välja kuulutatud kaugkütteseadus, mille 5. paragrahvi teise lõike järgi on kohaliku omavalitsuse volikogul õigus määrata kaugküttepiirkonnad. Milleks see hea on, sellest rääkisid 18. novembri Põhjarannikus nii linnapea Jevgeni Solovjov kui ka soojusfirma juht Toomas Niinemäe. Neid toetas Jõhvi positiivse kogemuse najal naaberlinna abilinnapea Priit Kesler.

Ainulaadne linn

Kuid juba järgmine ajalehenumber teatas, et seda õigust volikogu ei kasutanud. Millegipärast mõtles ringi ka linnapea, kelle ettepanekul küsimuse arutamine päevakorrastki maha võeti. Volikogu otsustas oodata, kuigi elamumajanduse arendamise ja soojamajanduse probleemid on väga teravad.

Kohtla-Järvest on juba saanud ainulaadne linn, kus kaugküttele projekteeritud korterelamutes eksisteerib pahatihti kolm küttesüsteemi: kaugküte, individuaalne elektri- ja gaasiküte. Arvasin seni ja pole täielikult veel lootust kaotanud praegugi, et linnavolikogus ja -valitsuses leidub inimesi, kes mõistavad, et selline segasüsteem võib olla ratsionaalne mõnele üksikisikule, kuid ei saa olla seda korterelamule või linnale tervikuna. Muidu tuleb välja, et ainult meie linn ja tema valitsejad käivad Eestis õiget jalga, teised kõik valesti. Küllap on linnaisad tutvunud linnamajandamise juhtimisega ka välismaal, kus küttesüsteemi “arengut” Kohtla-Järve moodi võidaks pidada Guinnessi raamatu vääriliseks.

Siiamaani linnavalitsuse ja tema majandusteenistuse mahitusel elamumajanduses jätkuv anarhia küttevee radiaatorite väljalõikamise näol põhjustab soojusenergia omahinna kasvu (katlad, torustikud jm tuleb ka väiksema küttemahu tarvis käigus hoida), mis tarbijatele tähendab kütte hinna tõusu. See viib korteriühistute maksejõuetuseni ning sellest tingituna kütmise lõpetamiseni ja elukvaliteedi edasise languseni linnas. Peatselt järgneb soojusfirma pankrot ehk tegevuse lõppemine (vähemalt Järve linnaosa jaoks), mille tagajärgi ei tahaks kirjeldada.

Näiteid ahervaremetest on niigi palju

Ma ei kavatse kaitsta käesolevaga Kohtla-Järve Soojuse huvisid, kuid on selge, et ükski firma ei suuda hoida töös mõõduka hinnaga kaugkütet, kui sellel on vähe tarbijaid. Näidete järele ei tarvitse maakonnast välja sõita, piisab, kui vaadata Kohtla-Järve kaugemalasuvaid linnaosi. Kui seni on linnaeelarves jätkunud raha, et maksta osaliselt kinni nende kütmine, siis kogu linna kohta pole see reaalne.

Seda, mis ootab meid ees, kui linnavõimud jäävadki lähtuma motost “Meil aega küll”, võib ette kujutada ka Järveküla teel või Põhja alleel liikudes, kus mitmetest suurtest majadest on saanud või kohe-kohe saamas ahervaremed. Pole imestada, et inimesed püüavad sellisest elukeskkonnast välja pääseda ja Kohtla-Järvelt lahkuda.

Kohtla-Järve linnavalitsus ja volikogu peaks hoolima mitte üksnes linna mainest ja välisilmest, vaid ka oma mainest. Vahetevahel on tunda, et ollakse solvunud vabariigi valitsuse peale halva suhtumise pärast. Loodan, et selle muutmiseks on linnavalitsusel ja volikogul reserve, mida ka nimetatud juhul – sooja- ja elamumajanduse arengu kavandamisel ehk, linna arengukava sõnastust järgides, linnalise keskkonna vääristamisel – kindlasti rakendada saab. Tehke ometi midagi!

Laupäev, 22.11.2003

xxx

Raamatututvustus:

Ivar Rooks. Esimesest Eesti Põlevkivitööstusest Kiviterini.

Staaþikas keemiainsener ja tehnikateadur jutustab raamatus meie suurima põlevkivikeemiaettevõtte arenguloost 1939. aastast, mil see kandis Esimese Eesti Põlevkivitööstuse nime. Ja kuni 1999. aasta alguseni, kui teda veel tunti Kiviterina.

Autor on arhiivimaterjalide kõrval kasutanud rohkesti isiklikke ja
endiste kolleegide mälestusi.

Ruumi on antud ka tööväliste, linlaste ja ettevõtte töötajate elu-olu mõjutanud asjaolude kajastamisele. Käsitlemist on leidnud ka Kohtla-Järve ajalugu, esmajoones uue linnaosa rajamine Järve küla asemele.

Teksti illustreerivad 56 fotot ning paljud joonised ja tabelid.

Autori väljaanne, 132. lk.

 

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Heategevus tänuks abistajaile

Heategevus tänuks abistajaile

Kiltsi mõisas elanud mereõitja Adam Johann von Krusensterni sugulane Helene von Schilling on baltisakslaste ümberasumise tõttu Eestist ära olnud nüüd juba viiskümmend aastat. Siiski käib ta tihti siin ning Saksamaal olles aitab vahendada Eestisse ja mujale humanitaarabi. Mullu riigiaastapäeva puhul sai ta oma siinse töö eest presidendilt Punase Risti V klassi ordeni.

Kuidas siinne heategevus teie poolt alguse sai?

Tulin esimest korda jälle Eestisse 1989. aastal ja siis sain loa sõita ka Järvamaale. Perekonna matmispaiku oli lubatud vaatamas käia. Järva- Jaani kiriku juures olid hauaplatsid hooldamata ja ristid ümber kukkunud.

Kodus tagasi olles sain kusagilt teada tolleaegse kirikuõpetaja aadressi. Kirjutasin talle, et olen pere matmispaigas käinud ja olen väga tänulik, et meie hauad seal alles on.

Meie kirikuõpetaja Saksamaal Tönises ja teised inimesed olid mu reisist väga huvitatud. Olin meeleldi nõus sellest rääkima.

Pärast küsisin, et korjame kirikus palju Aasia ja Aafrika inimestele, aga abi on vaja ka siin, Euroopas, ja kas ei saaks Eestit aidata.

Kirikunõukogu andis selleks loa ning kuna minult küsiti, kas tean mõnda siinset kirikukogudust, siis nimetasingi Järva- Jaani.

Sellega algaski pakkide saatmine 2-3 korda aastas. Veel aitasime rahalise toetusega pastoraati remontida, mis oli üpris hullus olukorras.

Kõike seda teevad paljud baltisakslased, mina ei ole ainuke ja ilma kirikukoguduse koostööta ei oleks see ka võimalik.

Kuidas saadetised kokku pannakse?

Eesti tolliseaduste järgi on humanitaarabina lubatud saata kasutatud riideid. Need asjad saame kõik koguduse kaudu.

Leian, et kirikuelu on üks väga tähtis alus inimeste ja rahva elus. Eestis on see olnud pikka aega keelatud ja selle peab nüüd tasapisi jälle üles ehitama.

See töö peaks algama just lastest. Igal pühapäevahommikusel jumalateenistusel teevad meie koguduse lapsed ikka Järva-Jaani pühapäevakooli laste jaoks korjanduse.

Kui suurel määral üldse Saksamaal heategevusega tegeletakse?

Võib öelda, et üpris suurel määral. Tegelikult tegeletakse sellega igal pool maailmas.

Mida teie jaoks tähendab heategevus?

Paljud inimesed mäletavad veel keerulist aega pärast sõja lõppu, kui suur osa neist pidi põgenema. Nad pidid päris uuesti oma elu üles ehitama. Mäletan ise, kui tänulikud olime seejuures oma perega, kui kusagilt mingi abi tuli.

Mul on hea meel, et saan nüüd teisi aidata ja sellega meie heategijaid tänada.

Baltisakslastele on kõige rohkem lähedasemad ikka eestlased või lätlased.

Mis on teie arvates veel tegemata?

Palju, sest peaaegu 11 aastat iseseisvust on lühike aeg. Põllumajandus, töötute probleemid – seda eriti maal, pensionäride toetamine… Need on ainult mõned valdkonnad, kus on vaja palju muuta.

Kõige tähtsam oleks, et igal ametikohal töötatakse ausalt, et rahu jääks tulevikus kestma nii Eestis kui mujal maailmas.

Minu südamlik soov on nagu Eesti hümni viimase salmi algus: “ Su üle Jumal valvaku…”

Mida tunnete Eesti ordenit kandes?

Kui läksin Berliini Eesti saatkonda seda vastu võtma, oli seal välisminister. Märgates, et olen närvis, küsis ta: „Olete närvis?“ Vastasin: ”Jah, olen küll, sest see on mulle esimene orden ja seda ei juhtu ju iga päev.”

Tundsin suurt rõõmu, aga tean, et ei ole seda üksipäini ära teeninud ja see on ka teistele kirikukoguduse liikmetele.

Kristel Lehtme

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Sihtasutus Virumaa Muuseumid annab välja Rakvere ajalugu käsitleva raamatu

Sihtasutuse Virumaa Muuseumid pressiteade: 06.01.03

Sihtasutus Virumaa Muuseumid annab välja Rakvere linna ajalugu käsitleva raamatu.

Ajalugu käsitleva teose väljaandmiseks jõudsid põhimõttelisele kokkuleppele raamatu käsikirja autor Odette Kirss, Virumaa Muuseumid juhataja Ants Leemets ja kirjastuse Tänapäev juht Tiina Tammer.

Ajalooraamatu käsikiri, mis annab ülevaate Rakvere ajaloost alates varaseimast asustusest praeguse linna taasloomiseni 1944. aastal. Käsitletava ajalooraamatu käsikiri antakse üle jaanuaris ja 1000 eksemplarine tiraaz^ antakse Virumaa Muuseumidele üle käesoleva aasta juuni esimesel poolel.

Raamatu käsikirja autor Odette Kirss töötab vanemteadurina sihtasutuses Virumaa Muuseumid ja on tuntumaid Virumaa ja Rakvere uurijaid.

Virumaa Muuseumid juhataja Ants Leemetsa sõnul “… on Virumaa Muuseumitel haruldaselt hea meel alustada oma toimetistega sedavõrd vajaliku ja heal tasemel teosega”.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Karm aasta 2003

Karm aasta 2003

15. juunil avatakse Veneetsias 50. kunstibiennaal pealkirja all “Unistused ja konfliktid – vaataja diktatuur”. Eestit esindavad Anders Härmi kuraatoriprojektis maalikunstnikud Kaido Ole ja Marko Mäetamm, kelle John Smithi nime all valminud ühistööd (pildil) on korduvalt kodumaist vaatajat õrritanud. 27. jaanuaril peetakse koolides esimest korda holokaustipäeva. (Repro)

Milliseid elamusi, võiduvõimalusi ja kannatusi pakub meile äsjaalanud aasta? Ekspress valis neist murdosa.

10. jaanuar

Eesti kinodes hakkab jooksma menufilmi “Sõrmuste isand” teine osa “Kaks kantsi”

11.-12. jaanuar Suusatamise MK-etapp Otepääl

22. jaanuar

Markko Märtin alustab Monte Carlos Fordi esisõitjana rallihooaega. 14etapilised võistlused lõpevad 9. novembril Inglismaal.

jaanuari lõpp

konkurentsiamet teeb otsuse, kas Soome-Rootsi kontsern Stora-Enso võib osta Eesti suurima metsafirma Sylvester.

18. veebruar-1. märts

suusatamise MM Itaalias Val di Fiemmes

medaliheitlusse sekkuvad Kristina Ðmigun, Andrus Veerpalu ning Jaak Mae.

2. märts

Riigikogu valimised

21. mai

Hüvitusfondi likvideerimise tähtaeg.

5.-27. juuli jalgratturite aasta võistlus: Tour de France

18. juuli

Kobarkinos hakkab jooksma märuliflmi “Terminaator” kolmas osa “Masinate mäss”. Seekord võitleb Arnold Schwarzenegger (ehk tehisorganism T-800) naisrobotiga T-X, keda mängib Kristanna Loken.

 23.-31. august kergejõustiku MM Pariisis.

Kas medaliheitlusse sekkuvad Erkki Nool? Pavel Loskutov?

Eesti Ekspress

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Mnemoturniir

«Tähelepanu! Mnemoturniir!»
 
ReinLaumets.jpg: Arno Saar
KOGU MATERJAL: Seitsmesse paksu kausta on Rein Laumets kogunud enda sõnul 99,9% «Mnemoturniiri» küsimustest. «Ise olen saatnud ligi 4000 küsimust, veerand neist on ka eetrisse jõudnud,» ütleb ta.
Kalev Lilleorg
ERITI EI VAATA: «Praegu kipuvad mälumängud ja viktoriinid minema liialt sõuks,» arvab Matti Tarum. «Vanasti olid need vast veidi akadeemilisemad,» jätkab ta ning tunnistab, et telemälumänge ta praegu eriti ei vaata.

23. detsembril 1967 kell 17.30 kutsus Eesti Raadio kuulajaid esimest korda mälumängu jälgima. 35 aastaga on saatest, kus tarkade klubi kuulajate küsimustele vastab, saanud paljude kultussari ja hobi.

1967. aasta jõulureede Noorte Hääl kirjutas algavast saatest nii: «Stuudios on koos kümmekond vastajat, kellele raadiokuulajad saadavad küsimusi ükskõik millisest ainevallast. Kui vastajad küsimuse lahendavad, on preemia nende. Kui ei vasta, saab preemia küsimuse saatja.»

Võimatust olukorrast eesmärgini

Esimese saate lindistusel oli üks vastaja praegune Mustamäe haigla arst Matti Tarum. Toona töötas ta Kallavere haiglas. «Aasta enne seda oli televisioonis olümpiasüsteemis viktoriin, kus kaotaja välja langes. Mina jõudsin Tõnis Laisaarega finaali. Eks sealt meid leitigi,» meenutab Tarum. Koos temaga alustasid klubis Agu Aarna, Ustus Agur, Mark Sinisoo, Ivar Viil, Valdo Pant, Voldemar Saul, Tanel Moora ja Toomas Uba. Esimene saatejuht oli Andres Vihalem.

Algusest peale esitati saates klubile küsimusi kõikvõimalikelt aladelt. «Keegi ei oodanud kohe prauhti vastuseid. See, kuidas me täiesti võimatutest olukordadest lõpuks eesmärgini jõudsime, oli huvitav,» seletab Tarum. Samas tunnistab ta, et eesti kirjandus oli klubi vist kõige nõrgem külg.

Mängu idee tuli Eesti Raadio noortesaadete toimetusel – Soomes oli sarnane saade eetris olnud juba aastakümneid. Tavaliselt lindistati kord kuus neli saadet korraga. Niinimetatud ametlikule eetrisseminekule eelnes väike istumine raadiomaja baaris, kus nii mõnigi mees võttis väikese napsi. «See gramm käis asja juurde. Kuid põhiliselt ajasime maast-ilmast juttu, arutasime elu ning rääkisime uudiseid,» ütleb doktor.

Saatejuhtidest hindab Tarum enim praegust peaministrit Siim Kallast. «Vaat temaga oli saadet väga hea teha. Oskas valida ja esitada küsimusi nii, et oleks seda Eesti asja ka sees,» kiidab ta. Mõnikord aga pihtis Kallas klubiliikmetele, et üht või teist liiga eestimeelset küsimust parteilaste nõudel eetrisse ei lastud.

Tarum lahkus klubist 10 aastat tagasi. «Enam ei olnud tegemiste kõrval aega. Ja teemad ning küsimused hakkasid ka ammenduma,» tunnistab ta.

Laisaar sai Uba koha

Koos Tarumiga tarkade klubi pesamunaks hüütud Tõnis Laisaar liitus saatega juulis 1969. «Toomas Uba hakkas saadet juhtima ja mina sain tema koha endale. Jäin vastama 1990. aastani,» meenutab Pajusi vallas Aidus elav mälumängur.

Sagedasima küsijana meenub Laisaarele algusaegadest Ago Sambla Joaveskilt, kes kostitas tarku nii mõnegi hea küsimusega, mis said tihti ka parima küsimuse preemia. Klubimehed naernud, et mees ostab preemiate eest auto.

«Sündmusi ja seiklusi oleks muidugi palju meenutada,» tunnistab ta, kui on algusaastatest rääkinud. Toona oli saates 15 küsimust, aastas oli klubil 10–15 lindistust. Kord vastasid nad Uba juhtimisel järjest üle 50 pärimisele, sest tegid suvesaated ette valmis. Sellest ajast meenub Laisaarele ka huvitav küsimus, mis eetrisse ei läinud. Raadiokuulaja tahtis teada kaht heliloojat, kellest üks on sündinud Leniniga samal aastal ning tema perekonnanimigi algavat sama tähega. Teine suri aga Staliniga ühel aastal ning tema perekonnanimi lõppes «n»-ga. «Õiged vastused olid Lehar ja Kalman, kuid see ei tohtinud raadiosse jõuda,» muheleb Laisaar.

Kord käinud parteilaste närvidele aga eesti kuulitõukesuurkujude Viidingu ja Kreegi mainimine, sest mõlemad olid toona põlu all. Klubi saateid tsenseeriti siiski üllatavalt harva.

Enda lemmikteemat ei oska Laisaar nimetada, sest peab end üsna universaalseks meheks. Ta kirjeldab pikalt, kuidas imetles akadeemik Agu Aarna sädelevat mõistust. «Intuitsioon ja juhiomadus. Kui oli kahe või kolme vahel valimise vastus, valis ta tavaliselt ikka õige.»

Mängu juhtis Siim Kallas…

Kuigi peaminister Siim Kallas polnud esimene «Mnemoturniiri» saatejuht, seostab suur hulk kuulajaid saadet siiski just temaga. Kallas juhtis kultussaadet aastail 1976–1989.

Kogumikus «Esimesed 70. Eesti Raadio» ning Kuku raadio saatesarjale «Ringhääling 75» antud intervjuudes meenutab Kallas «Mnemoturniiri» aegu nii: «Senine juht Hans Kiiver oli surnud ja otsiti uut meest. Legend räägib, et kõik olevat kartnud seda tarkade klubi, vastajat kuulajate küsimustele. Seetõttu siis otsiti kohtlast algajat, ja Tõnu Laak, kes oli mingi asjamees raadios ja minu kursusekaaslane, kutsus mind. Noh, nõustusin. Ega kahetse.

/——-/

Alguses läks natuke konarlikult. Ma olin ikkagi 28 aastat vana, kui ma seda asja tegema hakkasin. Hiljem sain klubiga väga hea kontakti. Lindistasime saateid kord kuus nelja nädala tagant, neli saadet korraga. Käisin regulaarselt raadiomajas ja võtsin sealt kaasa kilekotitäied ümbrikke saabunud küsimustega. Mõni nädal enne lindistust alustasin ettevalmistust, tavaliselt öösiti, kui lapsed magasid. See oli omaette mõnu kõike üle kontrollida. Päevane Nõukogude tegelikkus asendus ülihuvitava maailmaga. Entsüklopeediad, teatmeteosed, muud raamatud. See oli vaimselt väga ergutav tegevus, kuigi saatesse läks umbes 10% saadetud küsimustest.

/——-/

Küsimused kontrollitud ja vormistatud, läksin lindistusele. Kogunesime vana raadiomaja kohvikus, asjaosalised saabusid üldiselt vara. Me kõik mõnulesime ka selles suhtlemises, mida võimaldas aeg enne lindistust, aga ka lindistus.

/——-/

1989. aastal lõpetasin. Küllap oleks vajaliku aja kusagilt pigistanud, mis sellest, et veetsin siis suure osa oma ajast Moskvas, aga enam ei suutnud. 13 aastat on ühe saate tegemise jaoks ikka pikk aeg küll.»

Milline oli nende aastate parim küsimus?

Siim Kallas kogumikus «Esimesed 70. Eesti Raadio»: «Üks läbi aegade paremaid küsimusi, mis mul meeles, oli selline: «Teatavasti oli Eestist pärit kuulsamaid polaaruurijaid Eduard Toll. Kelle kohta kirjutas ta oma mälestustes: «Ta oli väga andekas hüdroloog. Kahju, et ta valis teise karjääri.»

Järgnes arutelu. «Hüdroloog? Valis teise karjääri? Midagi peab sarnast olema. Veega seotus? Mis saab olla teine karjäär? Ilmselt merevägi? Küsimust ei saa esitada tundmatu mereväelase kohta. Kes oli samas ajastus (20. sajandi algus) mõni tuntud mereväelane? Võib-olla Koltðak? Admiral Koltðak!» See oligi õige vastus. Sellele järgnes hurjutamine parteimajast – ikkagi valgekaartlaste juht.»

Matti Tarum: «Ei mäleta ega oska välja tuua ühtegi. Kuigi mina kirjutasin lindistusel küsimusi üles.»

Tõnis Laisaar: «1971 või 72 päris keegi raadiokuulaja: «Millise klubi liikme nimi tähendab jaapani keeles Hiroshima?» Olin seal ise kohal, mõtlesime kõik enda nimed läbi, kuid ei osanud midagi pakkuda. Kui kõlas õige vastus – Laisaar –, hakkasin mõtlema: Jaapani kaart kubiseb -shima nimedest. Viimane aga tähendabki jaapani keeles saart.»

Rein Laumets: «Neid on olnud mitu. Mõni enda ja mõni teiste oma. Kindlasti Laisaare küsimus, millele klubi ei vastanud. Samuti Isi Trapido küsimus kõhunäärmes olevate saarekeste kohta.»

Viljakamate küsijate esiviisik

Rein Laumets 994 küsimust.

Uno Vellenurm (743).

Anatoli Põder (674).

Kalev Roop (454).

Ago Sambla (383).

«Ta on Agu Aarna!»

Kord sõitsid Hardi Tiidus ja Matti Tarum autoga Pajusisse Tõnis Laisaarele külla. Ardus tehti peatus ning mehed läksid poodi. Kohalikud vaatasid Tiidust ja Tarumit suurte silmadega. Kui mälumängurid poest väljusid, hüüdis üks teisele: «Kas tundsid mehe ära? Ta on Agu Aarna!»

«Kuule, vala mulle ka!»

Tavaliselt püüdsid klubiliikmed lindistusel vastata küsimustele kaine peaga. Siiski juhtus kord lugu, kui eetrisse jõudis pudelist väljavalatava vedeliku vaevukuuldav mulin. Ja kohe seejärel Hardi Tiiduse hääl: «Kuule, vala mulle ka!» Repliik oli jäänud lindilt välja lõikamata.

Tarkade klubi esimene koosseis:

23. detsembril 1967 vastasid raadiokuulajate küsimustele Agu Aarna (1915–1989), Ustus Agur (1929–1997), Mark Sinisoo, Hardi Tiidus (1918–1999), Valdo Pant (1928–1976), Matti Tarum, Voldemar Saul (1907–1978), Tanel Moora, Toomas Uba (1943–2000) ja Ivar Viil (1930–1991).

Tarkade klubis on veel olnud:

Heino Kask ja Tõnis Laisaar (lisandusid 1969), Tiit Ulas (1976), Leo Normet (1979), Eik Sagen, Priit Palmer ja Tõnu Talve (1990), Aadu Kaar ja Tiit Kuningas (1991), Rein Laumets (1994), Robert Helde, Jevgeni Nurmla, Kuldev Ploom, Indrek Salis (1997) jpt.

Praegu vastavad saates küsimustele Ivo Linna, Tiit Kändler, Hardo Aasmäe ja Jüri Aarma.

Saatejuhid 1967–2003:

Andres Vihalem (1967–1969)

Toomas Uba (1969–1973)

Hans Kiiver (1973–1975, 1976)

Esko Tasa (1975–1976)

Siim Kallas (1976–1989)

Esko Tasa (1989–1996)

Hillar Nahkmann (1997–1998)

Mart Ummelas (detsembrist 1998)

Kuldküsijaid läbi 35 aasta

Akadeemikud Boris Tamm ja Erast Parmasto, astronoom Peep Kalv, kunstnik Heinz Valk, ajaloolane Hillar Palamets, hilisemad parlamendiliikmed Küllo Arjakas ja Ivar Raig, professor Leo Võhandu, ajakirjanikud Vello Lään, Ülo Tootsen jpt.

Ainus võõrkeelne saade

Üks saade on kõlanud ka vene keeles. See juhtus 16. novembril 1972, kui üleliidulises raadios läks eetrisse Toomas Uba juhitud 16 küsimusega kohtumine. Selles tahtsid kuulajad näiteks teada, mille eest autasustas Nõukogude juhtkond 1933. aastal Jaan Anvelti Lenini ordeniga. Õigeks vastuseks peeti lennunduse arendamist.

Klubi võitis kuulajaid

1971 peeti seitsme mänguga stuudiomatð tarkade klubi ja raadiokuulajate vahel. Kaks kohtumist jäi viiki, viis võitis klubi.

Anatoli Põder Võrust, Ago Sambla Joaveskilt, Rein Laumets Tallinnast…

Eestlased teadsid neid nimesid peast. Aastakümneid kordusid «Mnemoturniiris» need ja veel mõnikümmend pidevat küsijat. Neist Laumetsa võib pidada lausa saate maskotiks. 35 aastat on ta kirjutanud üles kõik küsimused ning pidanud usinamate küsijate ja vastajate arvestust. «Kõiki küsimusi just kirjas pole. Algusaastatest on vist mõni lünk sees,» tunnistab Laumets. «Siis ma ei võtnud saateid linti. Raadiost kuuldu järgi ei jõudnud kõiki üles kirjutada.» Paksudest kaustadest leiab Laumets lõpuks täpsed arvud: 1753 saatest on tal puudu 27 materjal. Koos Tiit Kuningaga andis Laumets 1992 välja saates kõlanud Eesti-teemaliste küsimuste raamatu. Koos esimeste saadete kuulamise ning jälgimisega hakkas ka ise klubile nuputamist saatma. Tema arvestust mööda on aastatega teele läinud 3921 küsimust, millest veerand jõudis eetrisse.

Allar Viivik
SL Õhtuleht, 4. jaanuar 2003

xxx

Mälumängu taassündSLÕL, neljapäev. 27. november 2003
Allar Viivik

Agu Sambla Joaveskilt, Anatoli Põder Võrust, Rosalie Kontus Tipu metskonnast, Kalev Roop Tõrvandist, Rein Laumets Tallinnast… Need nimed kordusid pühapäeva hommikuti Vikerraadio «Mnemoturniiris» nagu «Aamen!» kirikukantslist.

Paljud pidasid neid väljamõeldud tegelasteks. Kauaaegselt saatejuhilt Siim Kallaselt päriti korduvalt: kas need on sinu pseudonüümid, mille varjus esitad pühapäeva hommikul tarkadele pähkleid? «Ei, ei ole, sest need inimesed on kõik olemas,» jäi saatejuhil üle käsi laiutada.

Eestis oli neil aastatel tõeline mälumängubuum. Iga ettevõtte- või majandijuht pidas auasjaks pidada mälumänguvõistkonda ning neid aidata. Turniire ja mänge oli kuhjaga, kuni vene aja lõpuni.

Vahepeal oli mälumäng vaid väheste harrastus. Üheksakümnendate lõpp tõi kaasa uue tõusu. «Miljonimäng», «Kuldvillak» ning loomulikult ka too iginoor raadiosari.

Mälubuum on tabanud ka kirjastajaid. «Suur mälumänguraamat», «Kuidas saada miljonäriks» ning nüüd «Mnemoturniiri» raamat. Seepärast võib liialdamatagi öelda, et Eesti mälumängu renessanss on käes. Kui vaid uusi tegijaid peale kasvaks ning vanad ära ei väsiks!

 

xxx

Rein Laumets (vasakul) ja Ago Sambla
Mati Hiis
Tähelepanu, “Mnemoturniir”! Küsimustele vastavad Rein Laumets Tallinnast ja Ago Sambla Joaveskilt!
04.01.2008 19:38
Kommenteeri
SLÕL Online
www.sloleht.ee

SL Õhtuleht viis esimest korda kokku “Mnemoturniiri” legendaarsed küsijad.

40 aastat tagasi Vikerraadios alanud “Mnemoturniir” on andnud tegevust mitmele mälumängurite põlvkonnale. Et targad saaksid ajusid ragistada, otsisid kümned naised ja mehed teatmeteosest ja ajakirjandusest küsimusi. Kaks küsimislegendi – Rein Laumets ja Ago Sambla – pole teineteist varem näinud.

Omal ajal uuriti mälumängusaate juhilt Siim Kallaselt, kas Ago Sambla Joaveskilt on tema järjekordne varjunimi. “Seda nalja ma ei tea. Küll aga öeldi ükskord mingis aastalõpusaates, et küsib Ago Joa Samblaveskilt,” naerab Sambla.

 

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Mang, Igor – tähetark

Tähetark Igor Mang: Mida toob 2003
Lamba-aasta algab 1. veebruaril kell 12.48. Tooni hakkab andma must lammas.

2003. aasta jaanuar kuulub veel musta hobuse valitsemise alla. Kuid juba 1. veebruaril kell 12.48 võtab hiina kalendri järgi valitsemisohjad enda kätte lammas.

fotod: Arvi Kriis

Märgid viitavad sellele, et peagi hakatakse otsima musta lammast, kelle kaela veeretada nii kohalikud kui maailma hädad, kinnitab astroloog Igor Mang

Teised idamaade kalendrid mainivad ka kitse. Ükskõik, Eestis on mõlemad loomad olemas. Eelistus jäägu igaühe enda ära tunda. Põhiline, et loom oleks musta värvi.

Lammas viib vägisi mõttele, et tulemas on aasta, kus hakatakse otsima musta lammast, kelle kaela veeretada nii kohalikud kui maailma hädad. Küllap see nii saabki olema, sest sellele viitavad ka muud märgid.

Üldiselt jätkuvad uuel aastal need algatused ja tendentsid, mis hobuseaastal alguse said, kuid neid tegemisi tuleb nüüd jätkata filigraansemalt.

Lammas on iseloomult peenem, õrnem, arglikum ja ka püsimatum kui hobune. Aga nad sobivad ja mahuvad hästi ka ühte lauta ning söövad enam-vähem sama toitu. Seegi viitab aastate sarnasusele.

Tähelepanu üksikasjadele

Üks põhierinevusi on see, et hobuseaastal on tehtud ära suur töö – sihi rajamine läbi tihniku, kuid lamba-aasta nõuab tähelepanu üksikasjadele ning tehtu esteetilisele küljele ja väljanägemisele.

Lamba-aastal sündinutele on ikka omistatud artistlikkust, kunstilembust, esteetilist lähenemist elule. Tulebki soodne aasta kunstnikele, eriti mustkunstnikele. Hästi õnnestuvad üritused, kus esinevad mustkunsti- ja trikimeistrid, ja ka spiritistlikud seansid. Selliseid saateid hakkab rohkem näitama televisioongi.

Veel üks erinevus: lamba-aastal pole mõtet teha pikaajalisi plaane – lamba käitumine on üllatuslik, ta muudab ootamatult suunda, kaotab pea. Tuleb piirduda nädala, kuu või kõige enam poole aasta pikkuse planeeringuga.

Muutlik meel ning sagedasti ka muutuvad olud on just lamba-aasta iseloomulikumaid jooni. Seetõttu mõjub see aasta ärritavalt inimestele, kes toetuvad pikaajalisele status quole, stabiilsusele, metoodilisusele.

Sellistele loomadele nagu Pühvel, Kukk ja Madu, kes kalduvad konservatiivsusele, tuleb aasta ärritav. See ei tähenda, nagu läheks neil seepärast halvasti, aga ärritusi tuleb kõvasti.

Aasta ei meeldi ka Hobusele ja Rotile, kellele on väga tähtis perekonnaelu stabiilsus ja kodu turvalisus. See aasta võib neid viia kas elukoha vahetamisele või kodunt eemale pikemale komandeeringule, mis võib majanduslikult olla tulutoov.

On veel üks lamba-aasta iseärasus: see on tulus väikeettevõtjatele ja muidugi lambakasvatajatele. Kuna aasta on planeet Jupiteri mõju all, mis on viljakuse sümbol, siis on oodata häid vilju ja tulemusi neile, kes hobuseaastal oma põldu hästi kündsid.

Aasta muutlikkusele viitab samuti vee element, mis on teatavasti naisprintsiip ja yin-energia. Seega on meil tegemist musta veelambaga, kes soosib eelkõige sea- ja kassi- ehk jäneseaastal sündinuid. Lammastele (Kitsedele) enestele tähendab see uue 12aastase elutsükli algust.

Juhuseid ei ole

Nüüd aga vaatame üksikasjalikumalt uuel aastal juhtuvat – olusid, sündmusi, tendentse. Ja seda juba konkreetselt planeetide liikumise järgi.

Pean tähtsaks kolme suure planeedi liikumist uutesse märkidesse. Märtsis liigub Uraan Kaladesse, juunis jõuab Saturn Vähki ja augusti lõpul astub Jupiter Neitsisse.

Kõigil kolmel planeedil on mõju suurtele sotsiaalsetele gruppidele, kollektiivsele elule, ühiskondlikele institutsioonidele, planeet Uraanil aga tervele inimkonnale.

Jupiter ja Saturn mõjutavad eelkõige sotsiaalseid institutsioone: Jupiter haridust ja välissuhteid, Saturn kinnisvara, põllumajandust ja riigivalitsust.

Just seetõttu ongi parlamendis ja valitsuses palju Amburi ning Kaljukitse märgis sündinud inimesi. Näiteks Amburid Kristiina Ojuland ja Märt Rask ning Kaljukitsed Toivo Asmer ja Mailis Rand. Kaljukits Toomas Savi – alati potentsiaalne Riigikogu esimees, Kaljukits Andres Tarand – alati potentsiaalne peaminister, kes varnast võtta, kui hetkel sobivat kandidaati ei leidu.

Vahepeal võivad nad küll koha kaotada, aga oma kosmilise koodi tõttu jääb see neile alati tagavaraks.

Samuti jääb Kaljukits Toomas Hendrik Ilvesele potentsiaalselt alati ministrikoht. Tuleb vaid ära oodata järjekordne hea tähtede seis.

Elu on tsükliline, inimese kosmiline kood on jääv. Seega inimese põhiloomus elu jooksul ei muutu. Kes poliitikuks sündinud, jääb selleks eluajaks, tal on vaid paremad ja halvemad perioodid väljatulekuks. Rahvas teeb õigesti, kui teeb valimistel oma otsuse isiku, aga mitte partei programmi järgi, mis mõne aja pärast võib muutuda.

Edgar Savisaar pole Ambur ega Kaljukits (sünniomadustelt Kaksik+ Sõnn), mistõttu talle võib kujuneda raskeks pikemaajalisem ministriks olemine, sest minister on eelkõige bürokraat, administraator. See vastab enam Kaljukitse iseloomule.

Savisaar on poliitik, tal on sellele viitavad kosmilised näitajad. Poliitik aga on eelkõige ideedemees, oma ajastu inimeste ja olude hea tundja, kes tajub ühiskonna pulssi, on hea analüütik, kui mitte just oraator, siis hea väitleja, hetke tabaja.

Kuna lamba-aasta oma iseloomu tõttu soosib selliseid poliitikuid enam kui administraatoreid, pean võimalikuks isegi Edgar Savisaare saamist peaministriks.

Kõigeks tuleb sündida, nii ka prohvetiks, astroloogiks, kunstnikuks jne. Ka kuningaks tuleb sündida, see on lausa erilise väljavalituse tunnuseks.

Oleks aeg jätta materialistlik-ateistlik-bolševistlik inimesest ja maailmast arusaamine, kus kõik on enda teha ja määrav on vaid juhus. Juhuseid ei ole. Laev ei püsi juhuslikult vee pinnal, sest ta on ehitatud õigete teadmiste järgi.

Nii tuleb ka riigilaev ehitada õigetele teadmistele tuginedes, milleks on universumi objektiivsed seadused, aga mitte igamehe arvamused.

Demokraatia allakäik

Riigiseadused on kogu aeg olemas nagu loodusseadusedki, neid tuleb vaid tundma õppida.

Oma mudelilt on riik alati hierarhiline, püramiidikujuline, kus valitseb igavene kolmikprintsiip: jumal, kirik ja keiser. Kiriku all mõtlen religiooni üldse, mitte ainult kristlikku kirikut. Eri religioonid on jumala erinevad rõivad ise aegadeks: talvel tuleb kanda kasukat ja suvel aitab pintsakust.

Tõeline riik on alati aristokraatlik, mis tähendab, et ta on orienteeritud kvaliteedile. Parimad valitsevad. Tööliste, köögitüdrukute ja ärikate riiki pole olemas. Ja kui nemad pea
ks valitsema, siis vaid lühiajaliselt.

Demokraatia on pööbli religioon, mille prohvetiks oli Marx ja poliitikuks Lenin. Suur lagunemine algas juba Prantsusmaa revolutsiooniga, lõhkudes hierarhia, mis oli orienteeritud pühadusele: kõike mõõdeti evangeeliumi eetika seisukohast.

Ka kuningad kahetsesid pattu, kui nad eksisid. Nüüdisaja demokraatias valitsejad patukahetsust ei tunne. Kui pole jumalat, siis on ju kõik lubatud.

Demokraatia – see on inimkonna mäss jumala loodud korra vastu. See on Robespierre’i giljotiin, alaealiste orjatöö tekkivates kapitalistlikes riikides, vennatapusõda revolutsioonides, kirikute lõhkumine, mõisate põletamine, Gulagi laagrid, sundkollektiviseerimine, “kõik ühiselamusse”, metsade laastamine, vee reostamine, õhu saastamine, looduse hävitamine industrialiseerimise eesmärgil, “heaoluriigi” – endises variandis kommunistliku riigi – ehitamise nimel, massiline alkoholism, töölisklassi kriminaliseerumine, talukultuuri hävitamine ja selle asendamine ärikate-farmerite suurtootmisega, intelligentsi degradeerumine – “kahtle kõiges!”, narkomaania koolilaste seas, noorsoo massiline debiilistamine mürtsu, tümpsu ja pornot peale surudes läbi kõikide massikommunikatsioonivahendite, elukeskkonna ja -kvaliteedi üleüldine allakäik eluväärtuste labastamise kaudu, traditsioonilise euroopa kultuuri järjepidev lagundamine, kõigi ja kõige müüdavus.

Pole siis ime, et juba koolilapsedki sooritavad enesetappe ja vaigistavad inetust elust saadud hingelist valu narkootikumidega. Nende vanemad joovad, et unustada probleeme, mis iga päev üle pea kasvavad ja paljusid hullumajja viivad.

Kapitalism ja sotsialism – kaks venda, neist üks on pada ja teine katel, ühed mustad mõlemad. Nende papa on ateism ja mamma on materialism.

Demokraat – see on tõest ära kukkunud inimene, nüüd on selleks juba pool inimkonda. Kasutan juhust, et siinkohal tänada tõsist katoliiklast Ivo Õunpuud essee “Katoliiklus, protestantism, kapitalism” tõlkimise eest. Selles nähtub selgesti, kuidas protestantismist sünnib kapitalism ja kogu hierarhia pööratakse pea peale.

Äraostmise ja valega saavad võimule madalamate seisuste esindajad. Neid mõrusid vilju sööme siiamaani. Läbi Euroopa kultuuri ja ajaloo on võim pidevalt liikunud alamate seisuste kätte: romaani ehk varajasel keskajal kuulus võim preestritele ja vaimulikele; gooti ehk hilisel keskajal kuningatele ja aadlile; protestantlikul ajal läks see kaupmeeste ja bürgerite kätte – nii sündis kapitalism. XIX sajandil saavutavad nad lõpliku võimu, aga kommunismitont käis juba Euroopas ringi ja kutsus proletariaati mässule.

Ja XX sajandil tuligi võimule lumpen ehk saabus proletariaadi diktatuur. Ning nüüd käib ringi juba maffiatont. XX sajandi lõpust on kriminaalne element jõudnud ka võimustruktuuridesse, rääkimata igapäevaelust. Riigikogu liikmetele antakse kesklinnas peksa, kasutatakse vägivalda rasedate naiste kallal, aga puhkus veedetakse sanatooriumis – eurovanglas.

Ikka leidub veel rumalaid, kes räägivad ajutistest kasvuraskustest, mis kohe lõpevad, kui heaoluriiki jõuame. Milline absurd! Piinlik peaks olema olla veel mõõdukas. Radikaal tuleb olla. 30 aastat parempoolset diktatuuri, nii on soovitanud üks autoriteetne major kaitseväest. Kui kaua veel võib teotada pühadust?

Õnneks on pöörded juba toimumas. Minu aastatagune ennustus osutus õigeks: must hobune viib demokraatia surnukuuri. George Bush on alustanud suurt sõda, ja kuna sõjaseisukord nõuab eriolukorda riigis, siis lõpetataksegi demokraatia.

Läänemaailmas on hakatud kruvisid rohkem kinni keerama, väidetavalt demokraatia nimel. Aga uskuge, tagasi sellist demokraatiat enam ei tule. Ja jumal tänatud.

Vanad monarhistlikud institutsioonid Euroopas on alati teadnud, et varem või hiljem variseb demokraatia kokku. Nad on võtnud seda kui haigust, mis tuleb koos oma rahvaga üle elada.

Kui XX sajandi I poolel, mil demokraatiahullus oli kõige suurem, oli isegi Inglismaal ja Rootsis päevakorral monarhia likvideerimine, siis tänapäeval sellist küsimust enam ei tõstatata. Vaatamata kõigele on monarhial oma eriline võlu.

Kuningriiki on vaja

Eesti horoskoop näitab, et parim poliitiline vorm rahvale on kuningriik. Sellele on viidanud ka head kolleegid Pauksonid. Lõvimärk horoskoobis kesksel positsioonil viitab ka noorte suurele osakaalule ühiskonnas ja sportlaste väljatulekule maailmaareenil.

On vaja läbirääkimisi Euroopa kuningakodadega, et leida kroonprints või kroonprintsess, kes abielluks kohaliku esindajaga. Olen näinud nii poisse kui tüdrukuid, kellel on kuninga/kuninganna omadused. Nende vahel tuleb teha konkurss ja panna võitja rahvahääletusele.

Luua sugulussidemed mõne kuningakojaga tähendaks astuda kultuursesse, sakraalse traditsiooniga Euroopasse. Vermida tuleks kuldmünt, millel on Eesti kuninga pilt. See tõstaks tunduvalt rahva enesetunnet ja annaks võimaluse luua oma rahvuslik aadelkond. Riigikogu muutub siis lordide kojaks ja iga kodanik saab igaveseks ajaks kasutada ühe hektari maad.

Olla Eesti kuningriigi kodanik – see on privileeg. Kuningat saab armastada, tema eest minnakse sõtta. Demokraatide käest küsitakse selle eest raha. Monarhias on tähtsal kohal au mõiste, mis seab inimeste käitumisele ka loomulikud piirid. Ja see toob ühiskonnaellu ka enam väärikust, millest praegu nii väga puudus on.

Loomulikult pole see ühe aasta küsimus, ühiskond peab selleni küpsema. Aga see peaks olema ideaaliks. Astumine Euroopa Liitu praegusel kujul on oma iseseisvuse mahamüümine. Vabadus ja kodumaa pole müüdavad, sest nad esindavad kõrgemat väärtust. Kui ühiskonnas toimub sellega kauplemine, on tegemist degradatsiooniga.

Suur osa inimesi on pätistunud, sest neile pole enam miski püha. Kummaline küll – ühest ühiselamust saadi välja selleks, et võimalikult kiiresti ennast järgmisse sisse kirjutada.

Kuna märgid näitavad looduskatastroofide jätkumist, eriti Euroopa lõunapiirkondades, kus suured maa-alad muutuvad elamiskõlbmatuks, evakueeritakse sajad tuhanded inimesed Baltikumi, kus rahvastiku tihedus on märksa hõredam.

ÜRO läbirääkimiste tulemusel nõustub Euroopa Liit saatma ka Aafrika katastroofipiirkondadest inimesi Baltikumi. Nii et tulevik näitab võimalust suureks internatsionalistlikuks kooseluks, peaaegu nagu endises Nõukogude Liidus.

Täna vaadatakse patriootlikku filmi ”Nimed marmortahvlil”, kuid juba homme müüakse tükkhaaval oma kodumaad maha. Mis
tähendust saab enam olla 24. veebruaril vabariigi aastapäeva tähistamisel, kui maa ja rahvas on antud võõraste valitseda.

Ainult vabaduses on võimalik tõeline eneseteostus, mis teeb nii üksikisiku kui ka kogu ühiskonna eriliselt atraktiivseks, nii et kõik tahavad temaga sõprust luua. Ja siis annab ka kaupa teha.

Oma nägu tuleb säilitada. Paljud välismaalased, kes siin käinud, on korranud: säilitage oma eripära. Aga seda ei saa säilitada ühiselamus, kus on vaid üks nõukogude või eurorahvas. Nivelleerimine toob alati kaasa kvaliteedi languse.

Tark mees Toomas Hendrik Ilves on pakkunud föderatsiooni ideed: iseseisvad riigid, säilitades oma põhiseaduse, loovad üksteisega liidu. Juriidilis-õiguslikust aspektist kehtib meil tegelikult praeguseni monarhia. Meie keisrinna on Suurbritannia kuninganna Victoria lapselaps Aleksandra Fjodorovna, püha Alice.

Pole dokumenti tema allkirjaga, mis muudaks kehtetuks tema keisrinnaks olemise. On troonist loobumise manifest Nikolai II allkirjaga, kus ta annab võimu üle oma nooremale vennale. Dokumenti monarhia kapitulatsioonist demokraatia ees ei ole olemas.

Võimu usurpeeris ajutine valitsus eesotsas kavaldava Kerenskiga, kellelt omakorda usurpeerisid võimu bolševikud. Juriidilise korrektsuse seisukohast oli Nõukogude Liit õigustühine, seega on ka monarhia alles.

Õiguslik kord, see on jumalast loodud printsiip, ja sellega vusserdamine, nagu seda tegi jurist Kerenski, toob kaasa lõpmatud segadused ning ühiskonna elu upub kaosesse. Leningi oli pooliku haridusega jurist.

Inimene ei saa ära võtta pühitsust, mida jumal on andnud. Aleksandra Fjodorovna pole lihtsalt keisrinna, vaid ka pühak, püha Alice, kes on meile ka taevaseks eestkostjaks.

Mitte inimene ei jaga siin talente: lauluhäält, joonistamisoskust, riigivalitsemisvõimet, see antakse taevast nagu pühaduski. Annet ei saa õppida, seda on võimalik koolis vaid välja arendada. Vaimse nägemise võime, religioossus – see on lausa eriline talent.

Nii Eesti kui ka Soome riik on loodud tsaariohvitseride poolt. Marssal Mannerheim tahtis Soomest teha kuningriiki. Koguni kuningas oli Saksamaalt välja vaadatud, kuid Saksamaal tuli revolutsioon vahele.

Juristidel on siin, mida mõelda. Juuraski on vajalik eriline talent, mis kingitud enamasti Amburitele ja Kaladele. Paremini tuleks vaid õppida õigusfilosoofiat. Tõeline ülikool on see, kus kõige tähtsamad on usuteaduse, õigusteaduse, meditsiini ja filosoofia teaduskond. Eriti oluline on ajaloo- ja õigusfilosoofia, millest saab välja kasvada objektiivne maailmavaade.

Tartus kannatab praegu just filosoofiateaduskond alafinantseerimise all. Proletariaadi ühiskonnas tähtsustatakse ainult materiaalsete asjade tootmist. Tehnikaülikoolid on vaid kõrgemat kutseharidust andvad koolid, milles puudub humanitaarkultuuriline printsiip.

Totalitaarsed riigid madaldavad humanitaarseid õppeaineid ja tähtsustavad üle tehnilisi, sest viimased aitavad kaasa massihävitusrelvade tootmisele. Tehniline tsivilisatsioon – see on elu ilma humanismita, see on Putilovi tehase territooriumi laiendamine üle maailma, puhta, loodusliku, hingestatud keskkonna hävitamine rauakolakate – traktorite, autode, kahurite, aatomipommide – tootmise nimel.

Vaimne õpetus tervendab

Selle sõja kõrval, mis nüüd tulemas, oli II maailmasõda noorkotkaste ja pioneeride kemplemine. See on apokalüpsis. Ja võitjaid polegi. Väliselt mitte, sisemiselt ja vaimselt küll.

“Meie võidame, sest meie oleme igavesed” – nii ütles Pfalzi kuurvürst Friedrich XVII sajandil. Siit järeldus: vaimsus ja veel kord vaimsus ning sellest tulenedes uue põlvkonna kasvatamine. Selge, puhta, vaimse õpetuse olemasoluga, mis riigi peaideoloogiaks, on võimalik rahva hinge tervendamine ja oma maale füüsilise elujõu tagastamine.

See kõik on maailmavaateline küsimus, mille omandamiseks on vajalik aus, õige ja objektiivne lähenemine ajaloole. Eesti rahva pühakiri koosneb muinasaja usust (Taara usk ehk maausk) pluss evangeeliumist.

Inimesed, kes hoiavad oma esivanemate, muinasaja usku, on tõelised pärlid meie seas. Kõik, mis läbi ajaloo on eriomaselt eesti rahva juurde kuulunud, seda ongi kutsutud hoidma Eesti riik.

Selle hulka kuuluvad ka kohalikud loomatõud ja taimed. Muinasaja usk – see on ürgreligioon; tüvi, mille küljes kristlus nagu ka islam on vaid haru.

Kristliku kiriku suurim patt seisneb selles, et ta läks maarahva usu kallale, raiudes tüve, mille küljes ta ise oli, ja jättis nii ennast ilma eluandvatest mahladest. Tagajärg on dualism: materiaalne maailm lahutati vaimsest.

Nii kaotati vahelüli, mis oli omane muinasajale, kus kogu loodu oli hingestatud. Materiaalne maailm oli vaid Jumala nähtav ihu, mitte tema vastand. See vastab täielikult tänapäeva tippteaduse ettekujutusele, mida saab nimetada holistiliseks maailmavaateks. Kõige lühemalt kõlab see järgmiselt: kogu universum on seotud energiamustrite dünaamilisse võrku.

Seega üks rahvas omal maal koos taimede, loomade ja uskumusega on omaette kosmos suures tervikus, nii nagu iga organ on oma funktsiooniga inimorganismis kui tervikus.

Kuidas võib üliõpilane mõnitada algklassi õpilasi, nimetades neid ketseriteks ainult seepärast, et nood ei õpi temaga samu aineid? Kes ei mõista teisi religioone, ei saa mõistma ka kristluse erilist tähendust. Sektid on kanged minema teiste uskude kallale. Sekt ise on provintslik nähtus, seetõttu leiab neid ka palju väikestes provintsilinnades – see on Kapa-Kohila arusaam ristiusust.

Suur religioon kuulub Roomale ja Konstantinoopolile, mis on pannud maailma kultuuridele aluse. See on suur stiil, millega kokku puutudes inimeses hing kirgastub ja ülendub.

Olla institutsiooni teenistuses, mis kannab endas aristokraatlikku printsiipi, pakub suurt rõõmu, sest selle võimalusega on sulle osutatud suur au osaleda elus, mis teenib kõrgemat väärtust.

Kirikureformid tulekul

2003. a märtsis liigub Uraan Kaladesse, mis teatavasti valitseb religioossete konfessioonide üle. Sellega on näidustatud suured reformid olemasolevates ametlikes kirikutes. Saab toimuma kirikute lõhenemisi, koguduste laialiminemist, aga ka uute sündi. See saab kindlasti toimuma ka Eestis ja Venemaal.

Kõrge kraadiga looivendadelt olen kuulnud, et Euroopa Liidu taga on Siioni prioraat, kelle eesmärk on taastada merovingide võim. Need on Frangi riigi esimesed valitsejad, kelle soontes voolab püha veri. Sama veri, mis on olnud Püha Graali legendide aluseks. Seega taastuvat ka Püha Rooma keisri
riik.

Selline teade võttis tummaks. Tuleb välja, et Olioni kirjastuses ilmunud raamat ”Püha Veri, Püha Graal” räägib õiget juttu. Tõesti-tõesti on toimumas keskaja renessanss. Kui selline stsenaarium peakski teostuma, siis alles pärast suuri kataklüsme, mis on näidustatud tähtede järgi.

Skorpioni põlvkonnas (1975–1982) sündinud on praeguseks jõudnud ikka, kus nad on hakanud osalema ühiskonnaelu otsuste tegemisel.

See on põlvkond, kellele on kõige enam antud osaleda elu piirsituatsioonides, nagu katastroofid ja sõjad.

Kui teha statistikat, siis leiame, et selle põlvkonna esindajaid leidub kõige rohkem militaarstruktuurides. Isegi tüdrukud õpivad kadettide ja politseikoolis ning tegelevad võitluskunstidega.

Samasugune põlvkond kordub iga 84 aasta tagant. Siia kuulusid näiteks Goebbels ja Göring. See põlvkond moodustas nii Gestaapo kui KGB põhikoosseisu. Sellele põlvkonnale pole omane demokraatia.

Rasked ajad tulevad nagunii kõigile, kuid iseseisvuse säilitamisel on ikkagi olemas piir, mida saab kaitsta, mis aga Euroopa Liidu raames muutuks olematuks.

Võim antakse taevast. Merovingide dünastia võimuletulekuga taastatakse võimu legitiimsus kristlikus maailmas. Kroonitud saab selle dünastia esindaja, kelle geneetiline kood omab teatavaid numbreid, mis näitab, et sellel on olemas taevased kaitsjad. Nii tänapäeva tippteadus kui ka osa ekstrasensse kasutavad inimeste raviks numbreid. See põhineb inimese geneetilise koodi vastavusel numbritele. Kuningaks olemise puhul on tegemist kindla geneetilise koodiga.

Selliseid teadmisi valdasid juba muinasajal esoteerilised ordud ja ka juudi rabid, kes tunnevad kabalat, nagu ka kõrgema kraadiga vabamüürlased. Need inimesed teavad, millised on valitsemise mehhanismid, need aga on kaugel demokraatiast.

See ei tähenda, nagu valitseksid näiteks vabamüürlased või juudid maailma. Maailma valitseb jumal, see on selge igale tõsiusklikule. Vaheldub vaid maailmavalitsemise õigus ja seda umbes iga 2160 aasta tagant vastavalt kevadpunkti liikumisele tähtkujudes.

Veevalaja koidik

Praegu tõuseb kevadisel pööripäeval päike veel Kalade tähtkujust, kuid need on juba tema lõpukraadid. Selle sajandi teisel poolel hakkab päike tõusma Veevalaja tähtkujust. Igal juhul Veevalaja tähtkuju juba koidab, mistõttu on maailma sündimas uus eluväärtuste süsteem ehk teaduskeeles – uus paradigma.

Kuna inimesed, õigemini suurkorporatsioonid ei lähtu ammu enam eetilistest printsiipidest, vaid kahjustavad nii keskkonda kui kogu planeeti, siis on jumala ettehoolduses ruumi ka sõdadel ja looduskatastroofidel, mis võimaldavad uut, õigemat algust puhtal pinnal.

Sündmused kuude kaupa

Jaanuar algab ärevate sõnumitega sõjatandrilt, Lähis-Idas ja Iraagis toimuvad lahingud. Ajalehed ja muud massiteabevahendid vahendavad põhiliselt sõjaga seotud sündmusi, palju on ka ennustusi alanud aasta kohta.

Eestile on see kuu suhteliselt rahulik kuni 20. kuupäevani. Aeg on soodne, et jätkata eelmisel aastal alustatud töödega. 21.–30. jaanuarini saab Eesti poliitilisel maastikul olema rahutu aeg.

Mõnes maailma piirkonnas kasvavad rahutused lausa anarhiaks. Rahvusvahelised suhted pingestuvad.

Veebruar on veelgi rahutum kuu, eriti rahvusvaheliste suhete osas. Esineb väga teravaid konflikte – kuni sõjani välja. On ette näha autoavariide rohkust teedel, katastroofe tööstuses ja tehnikaga seoses. Toimuvad rahakursside suured kõikumised.

Eestis on poliitiline võitlus selle aasta haripunktis, ka siin on suured lahingud, mis nõuavad presidendi sekkumist.

Arnold Rüütel paistab sel kuul olema avalikkuse tähelepanu fookuses, kõik justkui ootaksid temalt sõnumit. Õnneks tuleb 24. veebruar ilus päev, vabariigi aastapäeva sündmused toimuvad erilise pidulikkusega. Seekord leiab see suuremat kajastamist ka rahvusvahelises ajakirjanduses.

Märts tuleb esimese poolaasta kõige segasem ja rahutum kuu. Seda näitavad mitmed märgid, kõige enam Uraani liikumine Kaladesse 10. märtsil.

Paljud poliitikud ja riigitegelased peavad jätma oma senised tegemised. Olulisi muutusi on ka kirikuhierarhias. Toimuvad valitsuste vahetused. Kuna Eestis on Riigikogu valimised, siis on ka loomulik, et tuleb uus võimuliit, mille koosseis selgub alles päris kuu lõpul.

Kõige keerulisem periood jääb vahemikku 5.–25. märts. Sellesse aega langevad ka looduskatastroofid.

Aprill on veidi rahulikum kui märts. Soodne aeg ühiskondlikuks tegevuseks. Aktiivne ja viljakas periood ettevõtlikele inimestele. Päevakorras on koolide ja haridusega seotud küsimused. Alates 19. aprillist on suhteliselt rahulik periood.

Mai on kuni 20. kuupäevani väga destruktiivne ja rahutu aeg. Eestis on see seotud ametiühingute tegevuse aktiviseerumisega, streigiliikumise laienemisega. Valitsusele esitatakse ultimatiivset laadi nõudmisi. Parlamendis on palju debatte ja lausa riidu. On oht võimukoalitsiooni lagunemiseks. Teravalt on päevakorral raha ja maksud.

Ka maailmas on palju massilisi väljaastumisi ja demonstratsioone. Kuu lõpp on juba rahulikum.

Juuni tuleb üks selle aasta paremaid kuid, kus on enam stabiilsust ja rahu. Atmosfäär on usalduslikum nii rahvusvaheliste suhete pinnal kui ka inimestevahelises suhtlemises.

4. juunil, Saturni jõudmisega Vähki tuleb päevakorrale rahaasjade revideerimine ja kokkuhoiupoliitika. Palju tuleb juttu riigieelarvest. Siiski on kuu keskel, 17.–19. juunini, halvad näitajad reisimiseks, on näha õnnetusi sõidukitega, võib karmistuda kontroll riigipiiridel.

Juuli algul jätkuvad juunis alanud tendentsid. 12.–19. juulini esineb paljudes riikides, ka Eestis, sisepingeid. On näha kulissidetagust tegutsemist, varjatud kokkuleppeid, poliitiliste jõudude ümbervangerdamist. Kuu viimane nädal on soodne sõulaadseteks üritusteks.

August on parim kuu puhkuseks ja reisideks, samuti raha- ja majandusalasteks ettevõtmisteks ning kinnisvaratehinguteks. Alates 27. kuupäevast algab rahutum periood, eriti Eestis, seoses uudistega võimalikust uuest võimuliidust.

Siin algab edukas periood maamärgis (Neitsi, Kaljukits, Sõnn) sündinud inimestele, sest Jupiter on jõudnud Neitsisse. Mitmed ajakirjanduslikud väljaanded pankrotistuvad, kuid luuakse ka uusi, sest toimub ümbergrupeerumine seoses suuremate muutustega kirjastuste tegevuses.

Septemb
ri
13. kuupäevani kestab augusti lõpul alanud ebastabiilsus nii valitsuses kui ka paljudes töökollektiivides. Eestis on kujunemas uus võimuliit. Kuu teine pool tuleb rahulikum. Edu saadab kultuurilisi üritusi.

Oktoober on päris hea kuu. Septembri lõpul alguse saanud positiivsed algatused jätkuvad ja saavutavad juba konkreetseid tulemusi. Soodne aeg reisideks, rahvusvahelisteks suheteks, avalikeks esinemisteks, rahvahääletuse korraldamiseks ja sotsioloogilisteks küsitlusteks.

Alates 25. kuupäevast algab aasta teise poole negatiivsem periood, mis avaldab halba mõju paljudele inimestele.

Novembris jätkuvad oktoobri lõpul alanud negatiivsed tendentsid ja kestavad terve kuu. Oht tehnikaga seotud katastroofideks, eriti tööstuspiirkondades. Levivad epideemiad, on loodusõnnetusi, mis põhjustatud tehnikast või terroriaktidest.

Eestis tuleb siseriiklikke konflikte ja streike. Ametiühingud osalevad aktiivsemalt väljaastumistes, teravad on palga- ja hinnaküsimused. Ühiskonnas kasvab kriminogeensus. See on üks aasta raskemaid kuid.

Detsember tuleb rahulikum. Elu stabiliseerub, võimalik, et teatud ministrite väljavahetamise hinnaga valitsuses. Ka rahvusvahelistes suhetes on see kompromisside aeg, ilmselt jõulurahu saavutamise nimel. Veel saab verivorsti süüa, kuid aastat kokku võttes tuleb teha tõsiseid järeldusi, kuidas minna uude aastasse.

Kokkuvõte aastast

Lõppkokkuvõttes tuleb öelda, et tulemas on rahutu aasta just ootamatuste poolest. Kui 1990. aastate algul nägime sotsialismi kokkuvarisemist, siis nüüd saab meile osaks oma silmaga näha kapitalismi kokkuvarisemist, mis võtab aega küll rohkem, kuid on palju grandioossem kui see, mis toimus kolmteist aastat tagasi.

Aasta esimesel poolel on ülekaalus poliitilist laadi kired ja rahvusvahelised konfliktid, mida lahendatakse sõjaliselt. Kõige keerulisemad tulevad veebruar ja märts.

Eestis käib sellel ajal valimiste möll. Aprill tuleb stabiilsem. Rahutu aeg mais on seotud rahva ja valitsuse vahelise konfliktiga. See on streikide ja majanduslike raskuste kuu.

Suvel tuleb palju majanduslikke ümberkorraldusi, võetakse suund kokkuhoiule. Euroopa Liidu sisepinged suurenevad ja Eesti väljavaated liiduga ühinemiseks vähenevad. Paljud aasta esimesel poolel tegevad olnud poliitikud ei tule suve lõpul enam tagasi oma kohtadele.

Üldiselt on suvi rahulik ja hea aeg, majanduses on märgata kasvu, rohkem tähelepanu pööratakse põllumajandusele.


Lamba-aasta lubab häid tulemusi neile, kes hobuseaastal on oma põldu hästi harinud, ennustab Igor Mang.

Eesti elust

Mis puudutab Eestit ja tema poliitikuid, siis oskan öelda järgmist: valimistulemused saavad olema enam-vähem samad mis eelmisel sügisel kohalikel valimistelgi, kuid valitsuse moodustamine osutub väga problemaatiliseks.

Edgar Savisaarele tuleb lamba-aasta keerukam kui eelmine, kuid tema populaarsus on endiselt kõrge. Ta võib loobuda peaministrikohast, võimalik ka, et tervislikel põhjustel: jaanuaris-veebruaris minnakse talle hirmsasti kallale ja inimese närvid võivad lõpuks lihtsalt üles öelda.

Keskerakond ja Reformierakond võivad moodustada küll ajutise liidu, kuid suvel tuleb teha ümbervangerdamine. Ma ei näe Siim Kallase osalust, ilmselt sõidab ta välismaale, sest märkide järgi saab ta endale ranged ja konservatiivsed ülemused.

Septembris tuleb uus olukord: Jupiteri liikumisega Neitsi märki tõuseb esile Juhan Parts, kes on ise Neitsi. Näen võimukoalitsiooni moodustamisel keskset osa Res Publical. See võib toimuda koos Isamaaga.

Aasta teise poole põhiküsimused on majanduslikku laadi ja sügisel läbi viidud referendum Euroopa Liidu küsimuses toob kaasa üllatusi. Aasta esimese poole vastuolud ja konfliktid euroliidus endas on ilmselt inimesi ehmatanud.

Mart Laarile on tulemas väga huvitav ja ka hea aasta, kuna ta satub täheteaduse muusa, planeet Uraani mõju alla. Vaevalt et Laar hakkab astroloogiaga tegelema, kuid tema sõprusringkond uueneb. Laari elus tuleb suund enam vaimsusele ja temast võib saada Tallinnas Müürivahe tänavas asuva Loitsukelleri sage külastaja.

Tähelepanu äratab ka Tunne Kelami horoskoobi seis: seal domineerivad 2003. aasta põhiplaneedid. On alust arvata, et ta võtab enda peale suurema vastutuse ja teeb kõik endast oleneva, et tõsta Isamaa mainet. Tema võim ja mõju partei asjades kindlasti suureneb.

President Arnold Rüütlile on tulemas palav aasta, eriti aasta esimesel poolel, sest enam pole võimalik jääda varju ja neutraalseks. Olud nõuavad kiireid ja järske otsuseid, mistõttu ta saab nii tuliseid pooldajaid kui ka teravaid vastaseid. Aasta teine pool on talle rahulikum.

Reformierakond saab endale uueks liidriks ühe priske Vähi. Elu üldiselt karmistub ja majanduslikud raskused suurenevad. Paljudel tuleb püksirihma pingutada.

Suured muutused puudutavad informatsiooni- ja kommunikatsioonisüsteeme, etteotsa pannakse uued juhid. Paljud väljaanded lähevad pankrotti või on sunnitud ühinema suurtega.

Kõige tähtsamaks kujuneb loodushoiu küsimus ja vohava kuritegevuse piiramine.

Aasta kutsub solidaarsusele, palju sünnib usulis-müstilise iseloomuga kogukondi, kes tegelevad hinge tervendamisega, abivajajate nõustamise ja toetamisega.

Häid lambaid mahub palju ühte aeda, välja hakkavad tulema Eesti parimad pojad ja tütred, kes on oma maa tõelised patrioodid.

Tuleb uus poliitika. Jõudu tööle!

Naabermaad

President Putinile tuleb väga pingeline aasta, kuid tema Marsi hea seis viitab jätkuvale sõprusele NATOga. Ka leiab ta enam toetajaid, saamaks tulevikus Euroopa Liidu liikmeks.

Saturni liikumine Vähis näitab siseriiklikke raskusi, pingeid suhetes parlamendiga ning segaseid olusid kirikuelu valdkonnas. Ka haritlaskonna rahulolematus suureneb, kuid samas tulevad nad välja väga huvitavate ideedega ühiskonnaelu ülesehitamisel, mis suures osas väljendab Siberi metsades elava Anastasia mõtteid.

Rahu ja nn heaolu hakkavad otsa saama ka turvalistes Põhjamaades. Ameerika hädad saavad alguse veeprobleemidest: tulemas on suurem põud suvel, üha enam on kuulda Ameerika intellektuaalide pöördumistest maailma avalikkuse poole, kuid need ei lähe kokku Ameerika valitsuse seisukohtadega.

Chev. Igor Mang,
astroloog
Tallinn, november 2002

Järgneb

 

Tähetark Igor Mang: Mida toob 2003
1. veebruaril kell 12.48 algav musta lamba aasta on tormiline Jääradele, õpetlik Veevalajatele ja põnev Kaladele

JÄÄR (21.03.–20.04.)

Üsna tormiline aasta, eriti esimene pool. On kõike: võitlust karjääri nimel, õpinguid, reise ja muidugi ka armastust, mida lausa soosib Jupiteri asukoht Lõvis.

Sellel aastal on head näitajad pere juurdekasvuks, kuid see võib toimuda ka ristilaste juurdetulekuga. Jupiteri ekspansiivne iseloom igal juhul aitab mingis eluvaldkonnas ennast avardada.

Ka on näha huvialade laienemist, uute kasulike tutvuste sõlmimist seoses reiside ja enesetäiendamise kursustega. See kõik viib selleni, et Jäärad hakkavad maailma asju ja enese olukorda nägema teisest vaatevinklist.

Kevade esimene kuu tuleb närviline oma olemise ja olukorra ebamäärasuse tõttu. Ka tervis pole suurem asi. Seetõttu on väga vajalik lähedaste toetus.

Aprillis on kalduvus oma tööde ja tegemistega hirmsasti kiirustada, mistõttu on võimalikud masinatest põhjustatud avariid ja õnnetusjuhtumid, eriti järgmistel aprillipäevadel: 9.–10., 13.–14., 17. ja 21.–22. Ettevaatust!

Mais on kasulik paigutada raha kinnisvaratehingutesse.

Juunis on oodata kasu ja abi sugulastelt, isegi naabritelt. Suve algus toob pühendumist kodu ja elukohaga seotud toimetustele.

August pakub rõõmu reisidest, õnnestuvad ka sisseastumiseksamid, noortel inimestel sünnivad romantilise iseloomuga suhted.

Sügis toob palju rahmeldamist olme pinnal, ka raha napib. Töökohal on oodata ühe ebameeldiva asja ilmsikstulemist: keegi on salamisi nuhkinud, kusjuures pole välistatud, et suunised selleks tulid kõrgemalt poolt. Igatahes see juhtum lahendab ära palju – kõik saab selgemaks.

Kaks viimast kuud toovad uusi toetajaid, sponsoreid. Jäär tunneb, et see, mis aasta jooksul kätte võidetud, on nüüd ka kindlustatud. Rõõmsal meelel võib ta oma lähedaste ringis vastu võtta uut aastat.

Parimad kuud: veebruari I pool, märtsi viimane nädal, juuni, juuli, augusti II pool, septembri II pool, oktoober ja detsember. Halvimad kuud: veebruari II pool, märtsi I pool, mai, septembri I pool.

SÕNN (21.04.–21.05.)

Palju üllatusi, eelkõige sõprade ja uuenenud keskkonna läbi. Aasta esimesel poolel on tähelepanu ja huvi põhiliselt suunatud isikliku elu korraldamisele: korteri remont, elukoha vahetus, maja ost või müük. See võib toimuda ka laste pealekäimisel.

Noorematel Sõnnidel võib tulla pere juurdekasvu.

Aasta kaks esimest kuud on täis suuri plaane ja mõtteid oma tuleviku ülesehitamise üle. Hea, kui need saaksid üles kirjutatud, et aasta lõpul vaadata, kui palju sellest ka täide läks.

Veebruar toob tööasjadega seoses palju sundolukordi, millest mööda hiilida ei anna ja kus on vajalikud kiired otsustamised, kasvab ka tööalane vastutus. Veebruaris ja märtsis on Sõnnid oma töökohal tähelepanu keskpunktis: nii ülemused kui ka alluvad ootavad neilt midagi. See aeg on tüütu, sest Sõnni mõtted on sel ajal rohkem seotud isikliku eluga. Suureneb vajadus koduse elu mugavuste järele.

Märtsis aga muutub oluliselt reaalne tegelikkus, mis sunnib Sõnni oma võimalusi ümber hindama. Olles konservatiivne, tahab ta siiski säilitada oma status quod ning peab õigeks istuda kodus ja jälgida toimuvat kõrvalt. Aga toimub see, et sõbrad valmistavad üllatuse, teatades, et Sõnn on ainuke õige inimene ülemuse kohta vastu võtma.

Mai ja juuni nõuavad palju raha seoses elukoha või korteriga seotud ettevõtmistega. Kogu kevad saab Sõnni ümber olema palju juttu – kes kirub, kes kiidab, kuid neutraalne pole keegi.

Suvel siiski lõpuks õnnestub end isiklikule elule pühendada. Tulevad sagedased sõidud maale, asjaajamised sugulaste ja naabritega.

August ja september toovad kaasa suure armastuse. Vanemas eas inimestele on see soodne aeg reisimiseks ja loominguliseks tööks.

Aasta teine pool kujuneb sotsiaalselt aktiivsemaks kui esimene. Noored Sõnnid alustavad edukaid õpinguid kõrgkoolides. Mõned vanemad Sõnnid saavad professoriks.

Parimad kuud: jaanuar, veebruar, juuni, juuli, august, september, oktoober, detsembri II pool. Halvimad kuud: märts, aprill, mai, novembri II pool ja detsembri I pool.

KAKSIKUD (22.05.–21.06.)

Palju intensiivset suhtlemist, kuid enamasti kohustuslikku laadi: seda nõuab töö või isiklik elu. Õnneks võib nii mõnigi tutvus ka elavat huvi pakkuda. Igal juhul tuleb intellektuaalset tegevust rohkem kui läinud hobuseaastal.

Häirivaks kujunevad olukorrad, kus tuleb äkilisi otsuseid teha ja seda tuleb aasta esimesel poolel sageli ette. Kaksikutele meeldib teha plaane, mõelda ette, koostada stsenaariume, aga sellel aastal on neist vähe kasu. Üllatused on kärmed tulema, ja ehkki nad ei pruugi olla halvad, peab ikkagi otsustama kiiresti.

Paljud tahavad Kaksikuid kasutada oma huvides, paljud loodavad nende peale, vaenlased kiruvad ja sõbrad kiidavad. Märts toob ülemuste või töökoha vahetust. Sellel, kes töökohta ei vaheta, mõlguvad mõtted ometi samas suunas. Sest suured ümberkorraldused tööl ei pruugi meelt mööda olla. Olles kohanemisvõimeline, võivad mõned Kaksikud sellega ka leppida. Ettepanekuid uuele töökohale asumiseks võib tulla ootamatult kelleltki tähtsalt isikult.

Esimese poolaasta sees tuleb ette kohtumisi lausa maailmakuulsuste või muidu tähtsate isikutega, selles etendavad oma osa sõbrad. Ka uue töökoha pakkumine võib tulla sõpradelt.

Jaanuar annab palju mõtlemisainet tehtu või tegematajäetu kohalt, ka palju arutlemist koos lähedaste inimestega. Siis tuleb lahendada põhiliselt igapäevaelu ja olmeprobleeme. Eriti peaks sel ajal hoidma tervist ja vältida tuleks külmetumist.

Veebruaris algavad intensiivsed suhted inimestega, ka väljaspool tavasuhtlemist. Tuleb sagedasi lühemaid reise, uusi kokkuleppeid ja esinemisi. Alates 17. kuupäevast kuni kuu lõpuni tuleb olla ettevaatlik uute tutvuste loomisel, kokkulepete sõlmimisel, sest siin võib olla tegemist kellegi pahatahtlikkusega, mis viib konfliktini. Kevade algus toob siiski häid uuendusi ja igakülgset sõprade toetust.

Mai tuleks niisama mööda lasta, sest see on segane kuu, kus ka tervis pole suurem asi. Parim aeg otsuste tegemiseks on juunis, kuid lähtuma peab sündmustest või ettepanekutest, mis olid aprillis.

Suvel nõuavad rahaasjad töökohas täpsustamist. Üldiselt on suvel rahaküsimustes vaja olla kokkuhoidlik, seda enam et aasta teine pool nõuab suuri kulutusi elukohale.

Aasta teine pool on üldiselt rahulikum, sest on tuntav sisemine vajadus olla rohkem kodus, ehk küll välismaailma olud ei taha seda hästi võimaldada. Pikkadest reisidest tuleks sügisel hoiduda, sest need ei too midagi head. Ümbruskond on Kaksikute jaoks jagunenud kaheks leeriks: selged toetajad ja kindlad vastased.

Parimad kuud: veebruari I pool, märtsi II pool, aprill, juuni, juuli, august, oktoober. Halvimad kuud: veebruari II pool, märtsi I pool, mai, augusti viimane nädal, septembri ja novembri keskpaik.

VÄHK (22.06.–22.07.)

Tuleb huvitav, põnev ja väga sündmusterikas aasta. Kaleidoskoopiliselt palju koguneb muljeid, mis kõik nõuavad lahtimõtestamist. Oleks vaid rohkem vaba aega. Ent minevikus võetud kohustused sunnivad pidevalt tagant.

Uus aasta algab suurte lootuste ja ootustega. 21. jaanuarist 12. veebruarini märkab Vähk, et vanad liitlased on muutunud kärsituks ja temas ärkab kahtlus ühisraha kulutamise pärast. Oma koduski tuleks rahaasjades revisjon läbi viia.

On ka viimane aeg, sest veebruari II poolest kuni mai lõpuni on Vähk ühiskondliku tööga hõivatud rohkem, kui ta tahaks. Sotsiaalse aktiivsuse ilmutamisel võivad avaneda head väljavaated ametialaseks kõrgenduseks või vähemalt sotsiaalse prestiiþi tõusule.

Tasub olla tarmukas ja julgelt esineda, ennast avalikkusele näidata, ehkki vahel sooviks nii väga vähi kombel kivi alla peitu pugeda. See viimane õnnestub alates juunist.

Uraani liikumine märtsis Kaladesse, vaimse õpetaja märki, võib panna Vähi pea pööritama rõõmust ja headest ootustest… Aga äkki! Jah, äkki saabki ta kindraliks? Igatahes temast räägitakse.

Kõik otsustub aprillis, olgu ta vaid ise valmis. Läheb kuidas läheb, mais on Vähk sõprade hulgas populaarne, võib pidada läbirääkimisi ja oma meeskonna kokku panna.

Juunis-juulis peab Vähk pühenduma isiklikule elule, lastele, abikaasale, elukaaslasele, kuid samal ajal oskab ta ometi olla eemal, omaette. Seda sissepoole suunatust põhjustab Saturn, mis 4. juunil liigub Vähi märki ja kavatseb sinna jääda kuni 2005. aasta suveni.

Tasub tõesti järele mõelda koorma üle, mis Vähi õlgadele on langenud. Need on kõik minevikus antud lubadused ja endale võetud kohustused. Kas ta jaksab kanda?

Ka juuli annab häid võimalusi isiklikuks eluks: saab lausa üksindust nautida ja puhata.

Juuli lõpul ja augustis õnnestuvad äritehingud julgustavad edasi minema ja perel puudust kannatada ei tule.

Augusti teine pool ja september toovad uskumatuid võimalusi end laiahaardeliselt teostada ühiskondlikus elus.

Noored inimesed jätkavad õpinguid paremates koolides või välismaal, suurenevad rahalised sissetulekud, leidub sponsoreid, saab headel tingimustel laenu – see kõik on sügisel võimalik. Abi ja toetust on eelkõige loota lähedastelt ja sugulaselt.

Sagenevad reisid nii maal kui õhus – aasta lõpul on Vähi maailmanägemine avardunud ja nii mõnestki jäigast seisukohast on ta loobunud. Ka võib täheldada suurenenud huvi filosoofia, religiooni, astroloogia ja muinasaja kultuuride vastu.

Paraku võib detsembris tervis üles öelda, nii et vaja on aeg-ajalt ka väike puhkus võtta. Kalduvus tööga üle pingutada on sellel aastal tõenäolisem kui varem.

Parimad kuud: jaanuari I pool, märts, aprill, juuli, august, septembri I pool, november. Halvimad kuud: veebruari I pool, mai II pool, juuni I pool, detsembri I pool.

LÕVI (23.07.–23.06.)

Kui otsida üht sõna selle aasta iseloomustamiseks, siis sobiks selleks uue elutsükli algus, mis võib kesta 12 või vähemalt 6 aastat. Nii et uus aasta algab suurte ootustega.

Rõõmu ja õnne saab Lõvi tundma eelkõige perekonnaelu poolelt. Noored, kes pole oma kooselu veel seadustanud, saavad seda pidulikult toimetada jaanuari teisel poolel ja veebruaris. Ka uued ärilised liidud osutuvad siis soodsaks.

Aasta algust tumestavad veidi segadused töökohas, mida põhjustavad rahaasjad: mõni alluv jäi preemiast ilma ja avaldab nüüd pahameelt, või teeb seda kogu kollektiiv.

Jaanuar kulub veel vanade tööasjade ja kohustuste peale, mis alguse saanud möödunud aasta lõpul. Õnneks kompenseerib paljut isiklik elu. Elukaaslase targad nõuanded ja südamlik suhtumine aitavad unustada töömuresid.

Jaanuari lõpul ja veebruaris tuleb perekondlikke väljasõite sportlikel eesmärkidel. Veebruari lõpp toob taas rahutust tööasjades. Ka tervis ütleb üles, ehkki lugu võib piirduda tühise nohu või köhaga.

Märts, kui Uraan liigub Kaladesse, toob Lõvile pöördumatuid muutusi, mis teevad rahutuks, sest ta ei saa veel aru, kuhu need suunduvad. Tuleb rahustada end teadmisega, et ilma temata niikuinii hakkama ei saada. Tähtis on säilitada oma väärikus, siis on ka kindel, et ta jääb ülemuseks.

23. märtsist kuni 16. aprillini on seisud soodsad, vahest isegi aasta esimese poole parimad. Tasub olla aktiivne. Siin saabki pandud alus kuue- või kaheteistaastasele elutsüklile.

Mais enam midagi muuta ei anna.

Juuni tuleb lahedam, toob kontakte ebatavaliste ja huvitavate inimestega ning rohkelt informatsiooni. See paneb mõtlema ja süvenema iseendasse. Lõvi hakkab aru saama maailmas toimuvate muutuste sügavamatest põhjustest.

Suve jooksul võib ta avastada endas tervendajavõimed, pole välistatud osalemine mõne sõbra või kellegi lähedase matustel, millele järgnevad müstilised kogemused – näiteks suhtlemine lahkunud hingega või midagi sarnast.

Lõvi hakkab taipama, kui põnev on elu ja et maagia ongi elu reaalne osa.

Tuleb ebatavaline suvi. Augusti lõpul liigub Jupiter Neitsisse, mis kuulub maaelementi, see toob Lõvi maapealsete asjade juurde tagasi.

Sügisel saab ta maitsta kevadel tehtud töö vilju. Ainelisi ressursse tuleb juurde. Välispartneritega on hea koostöö ja komandeeringud edukad. Siiski tasub olla kokkuhoidlik ja jälgida ümbrust, sest tema ettevõtmised on kontrolli all.

Sel aastal on põhiline olla teadlik ja kindel oma valitud suunas.

Parimad kuud: jaanuari I pool, veebruari I pool, aprill, juuni, august, septembri II pool, oktoober, detsembri I pool. Halvimad kuud: veebruari II pool, märtsi I pool, mai I pool, juuli I pool, novembri II pool.

NEITSI (24.08.–23.09.)

Tuleb suur erinevus aasta esimese ja teise poole vahel. Umbes jaanipäevani on Neitsi kuidagi äraootaval seisukohal, mis pole sugugi kerge, arvestades tema vajadust täpsuse ja konkreetsuse järele.

Aga ümberringi muutub kõik nii palju, et varasemad plaanid kaotavad oma aktuaalsuse. Eriti kehtib see liitlaste ja partnerite kohta, kes märtsis hakkavad kõikuma või teevad ettearvamatuid samme.

Nüüd oleks vaja nõu küsida tarkadelt inimestelt ja kevad toobki palju läbirääkimisi. Parimad otsused sünnivad koostöös, ent omapead otsustatu enne augustit vaevalt et täitub.

Aasta ise algab üsna lõbusalt. Neitsi on kutsutud ja oodatud paljudesse esinduslikesse seltskondadesse, mis küll uue aasta tähistamise nimel kokku kutsutud, kuid kus avanevad head võimalused äri- ja poliitikaalasteks vestlusteks ning kokkulepeteks.

Jaanuaris on näidatud ka võimalus edukaks välisreisiks, mis toob juurde sidemeid, mida suvel vägagi vaja läheb.

Veebruaris kukub Neitsi endalegi suureks üllatuseks suurde poliitikasse, millest välja saab alles mais. Selle aja sees saab ta endale tugevad vastased, aga ega tema liitlasedki nõrgemad ole.

Juunis-juulis väheneb järsult sõprusringkond, jäävad vaid need, kes tõelised ja kindlad. Hea nõu ja toetus tuleb vanematelt inimestelt. Poliitikutele võib see tähendada toetust konservatiividelt, muidu ka kaugel elavatelt sugulastelt.

Lõpeb ebamäärasus, sest näha on selgepiiriline rinne. Ja nagu eespool öeldud, on Neitsi oma liitlastega võidumees sügisel, see aga ei tähenda, et vastaseid enam pole.

Aasta teisel poolel, pärast 27. augustit, on olukord vastupidine, nüüd on edukamad iseseisvalt tehtud otsused. Kusagilt kaugelt piiri tagant tulevad mõjutused ja kasulikud soovitused.

Suve lõpp ja sügis on 2003. aasta parim periood, kus avaneb hiilgav karjäär või mingi õnnestuv uus ettevõtlus, mille taga on välissponsorid. Materiaalne heaolu kasvab tunduvalt. Seda kõike soosib Jupiteri jõudmine Neitsi märki, mis võimaldab käivituda uuel kuueaastasel elutsüklil.

Aasta viimasel kuul võiks võtta tuurid maha, leida endale asetäitja ja pühenduda kodule, lähedastele. See taastab sisemised jõuvarud. Uue aasta vastuvõtt tuleb seekord äge – saluudi ja kahuripaukudega.

Parimad kuud: jaanuar, aprilli II pool, mai pool, juuni, juuli I pool, september, oktoober, novembri I pool, detsembri II pool. Halvimad kuud: veebruar, märts, mai II pool, august, novembri II pool.

KAALUD (24.09.–23.10.)

Peamised muutused haaravad ametikohta ja tööalast tegevust – vanaviisi jätkata enam ei saa.

Aasta esimene pool on parem, sest annab rohkem võimalusi isiklikuks initsiatiiviks, et muutustele otsustavalt kaasa lüüa. Sügisel aga tuleb leppida olemasoleva olukorraga, sest siis enam muuta midagi ei anna. Seda enam et sügist ja 2004. aastat võib vaadelda kui viimase kaheteistaastase elutsükli lõppu, mis eeldab kokkuvõtete tegemist.

Kui eelnevad aastad on olnud õige meelsuse ja suunaga, saab nüüd maitsta oma tööde häid vilju. Aktiivne tegutsemine mõneks ajaks peatub, andes võimaluse elada rohkem sissepoole.

Arenemisvõimelised Kaalud alustavad filosoofia-, religiooni- või astroloogiaõpinguid. Elavneb huvi teaduse viimase sõna vastu. Tuleb rohkem mõtteid surmast ja elust teisel pool füüsilist, maist eksistentsi.

Sellesarnaseid mõtteid võib põhjustada ka lähedase inimese haigestumine või koguni lahkumine elust aasta lõpul.

Need mõtted ja huvid ei ole alati sisemise kriisi näitajaks, küll aga annavad tunnistust ühe elutsükli lõpust kui süvenemise perioodist, et siis mõne aja pärast, sisemiselt kirgastatuna, minna uuele ringile.

Aasta esimesed kaks kuud on täis suuri plaane ja lootusi. Jaanuaris on ka kodu ja kinnisvaraga seotud tegemisi: uut mööblit, korteri remonti või muidu asjade ümbertõstmist, peresidemete tugevnemist.

Kuu teisel poolel teravnevad tööalased küsimused. Veebruar võimaldab reise ja tähtsaid kohtumisi, toob meeldivaid üllatusi ka armastuse poolelt, isegi loteriivõite.

Veebruari teisel poolel näitavad Kaalud üles suurt nõudlikkust oma liitlaste, äri- või abielupartneri suhtes, millega tekitavad neid tundvates inimestes hämmeldust. Vahest ehk tajudes eesolevaid muutusi, tõukab see neid kiirustamisele ja nõudlikkusele.

Märtsis tabab Kaalusid energeetiline madalseis, mis ei luba täies jõus osaleda ametikohal ja lähemas ümbruses toimuvates muutustes. Alles kevade algusega, valguse võidukäiguga, tulevad ka Kaalude võidud. Nende pakutud plaanid on huvitavad partneritele, nii uutele kui vanadele.

Palju tuleb läbirääkimisi isegi konkurentide ja vastastega. Seda soodsat perioodi jätkub vaid 20. aprillini, edasi jääb nii, nagu on.

Kui noored Kaalud, kel märtsis-aprillis abiellumise võimalus, sellega pikalt kaaludes üle 20. aprilli venitavad, siis uut võimalust neil sellel aastal ei tule.

Mai tuleb keeruline ja tüliderohke põhiliselt rahaasjade pärast. Lahendus saabub kuu lõpul.

Juuni on tähtis kuu, sest siin toimuv võib osutuda vundamendiks kogu aasta teise poole tarvis. See kuu on soodne ka reisimiseks. Jutuajamised mõnes sõiduvahendis võivad ootamatult kujuneda tähtsaks.

Noortele naistele toob see uue armastuse, mis leiab väljenduse küll rohkem kirjade läbi. Meestele toob see lõplikku otsustamist uue ametikoha kasuks.

Juuli on ebamäärane, sest tuleb harjuda oma uue staatusega ning jõuda arusaamisele oma rollist selles. Saturni liikumine Vähis näitab, et uued ülemused on nõudlikud, paremal juhul konservatiivsed. Reformid pole enam võimalikud.

August pakub mõningast vaheldust ja suhtlemist sõpradega. On vajadus hingepuistamise, otsekohesuse, toetuse järele. Noortel õnnestuvad eksamid kõrgkooli või suhted välismaaga.

27. augustist algab jälle keerulisem periood, mis kestab 15. septembrini. Siis on halbu uudiseid konkurentide salasepitsustest, on karta lootuste mittetäitumist. Eakamatel inimestel võib küsimus olla tervises ja halvad uudised tulevad arsti käest.

Kuu teine pool on energilisem, toob kaasa loomepotentsiaali, mis jääb kestma detsembri keskpaigani.

Sügis toob uusi sissetulekuallikaid, rahaolud paranevad. Oktoobris on siiski vaja olla ettevaatlik raha paigutamisega, tuleb hoiduda ka liigsest kulutamisest, sest aasta viimasel kuul läheb raha hädasti vaja.

Parimad kuud: jaanuar, veebruari I pool, märtsi lõpp, aprilli I pool, juuni, august, november. Halvimad kuud: veebruari II pool, märtsi I pool, mai I pool, septembri I pool.

SKORPION (24.10.–22.11.)

On tulemas huvitav, isegi hea aasta, ehkki Skorpionile endale see alati nõnda ei paista. Eelnevatel aastatel mõeldu – üks suur soov – leiab teostumist, vähemalt antakse selleks võimalus.

Aasta algul saab ta palju huvitavat informatsiooni, see jõuab temani pereliikmete ja lähedaste kaudu.

Jaanuaris tuleb palju lõbusaid seltskondlikke koosviibimisi, ka lühemaid reise, süstemaatilist lugemist, tegelemist õppekirjandusega.

Veebruar nõuab enam pühendumist pereliikmetele, on ka olmeprobleeme seoses kodu- ja rahaküsimustega. Ka on oht haigestuda ja kergesti ärrituda. Siin on abi keskendumisest ja spordist.

Märtsis langevad sündmused peale nagu lumelaviin mägedes. Uraani jõudmine Kaladesse on Skorpionile heaks märgiks, ehkki esmapilgul ei paista see nii. Eelkõige puudutab see isiklikke, lähedasi suhteid ja kiindumusobjekte.

Juba läinud aasta viimastel kuudel hakkasid Skorpionid elama suures lootuses uuendustele, mingile läbimurdele oma elus. Noortel inimestel on selleks aimdus saabuvast suurest armastusest, mis on eriline ja millele saab jäägitult pühenduda.

Selline ebatavaline tundepuhang, armumine lööbki sisse märtsis. See suhe kõigub oma intensiivsuselt üles-alla ja kestab augustini, siis alles stabiliseerub.

Kevad pakub taas võimalusi uueks tööalaseks tegevuseks, osalemist mingis suures ühisprojektis, mida annab teha ka kodus. Suhe lastesse muutub vabamaks, ei ole enam kramplikku klammerdumist ja sekkumist nende asjadesse.

Uus tegevus, tehtava töö eesmärk haarab Skorpioni nii tugevasti, et ei jätku aegagi igapäeva olmeasjadele. Kas ühistöö või armastussuhe, igal juhul on sel ebatavaline iseloom.

Kevadsuvel tuleb ka elukoha vahetus, rikkamad alustavad maja ehitamist.

Mais on probleeme partnersuhetes või vastupidi, suhe tugevneb – see oleneb igaühe isiklikust seisust.

Juunis leiavad suhted igal juhul hea lahenduse, mõned Skorpionid abielluvad või kolivad uude kohta elama.

Juulis hakkavad nad oma elule nägema selgemat ja kindlamat perspektiivi, toetus tuleb vanematelt inimestelt, see võib olla ka pärandus. Mõned Skorpionid saavad kingituseks vaimse päranduse: neid pühendatakse Õpetusse.

Juuli-august on head kuud reisimiseks ja aitavad paika panna ametialast tegevust või elukutse omandamist.

Sügisel ongi esiplaanil õppimine ja töö. Sügis toob rohkem raha, kuid ka väljaminekud on suured, mistõttu seda ikkagi ei jätku. Toetus võib tulla kaugemalt, leidub sponsoreid välismaalt, eriti kui on tegemist tudengitega.

Detsembris kokkuvõtteid tehes tunnevad Skorpionid, et aasta on korda läinud. Kuid veel midagi! Sügisel tulevad kummalised, ebatavalised unenäod: suhtlemist ammu surnud esivanemate vaimudega. Üks või koguni mitu on talle kaitseinglid, kes näitavad ette, mida peab tegema.

Parimad kuud: jaanuar, märts (Kuid ettevaatust! 9.–19. märtsini on vapustavaid elamusi oodata.), aprill, mai I pool, juuni, juuli, august, novembri I pool ja detsembri II pool. Halvimad kuud: veebruar, mai II pool, oktoobri I pool, novembri II pool (lausa traumaoht!), detsembri I pool.

AMBUR (22.11.–21.12.)

Aasta esimene pool on parem, sest võimaldab rohkem liikuda, reisida, ise otsustada ja sisustada oma vaba aega.

Suve lõpul tuleb tõsisemalt suhtuda oma ametialasesse tegevusse, kuna töökohas toimuvad muutused: uus töökollektiiv või uus juhtkond. Määratakse uus ülemus, kes vähendab kaadrit või kujundab uue. Amburil tuleb nüüd end korrektselt ülal pidada ja sealjuures õigel ajal aktiivsust välja näidata.

Kui ta sügisese pööripäevani vanas kohas vastu peab, jääb ta alles ja võib saada ametialast kõrgendust. Mõnel tuleb uus koht otsida. Igal juhul otsustab september töökoha ja karjääri küsimuse.

Aasta ise algab õnnestunult, materiaalselt hästi kindlustatud inimese tundega. Amburil on raha, mida võib kulutada, ta teeb kingitusi ja saab ka ise huvitavaid kinke. Peab maha mitmed peod, kus demonstreerib oma uusi rõivaid.

Jaanuar on igati soodne aeg rahaga tegelemiseks: kas paigutada aktsiatesse või mängida börsil, teha suuremaid investeeringuid.

Lamba-aasta algusega veebruaris tulevad uued tuuled ja värsked uudised. Maailm muutub ja Amburgi tahab muutuda: teeb plaane, korraldab läbirääkimisi, reisib.

Kahjuks toob veebruari lõpp halbu uudiseid kodu või vanematega seoses, ka on oht tervise halvenemisele. Parem istuda kodus ja mõelda!

Märts, mis on meile kõigile suur muutuste aeg, toob Amburile vajaduse muuta elukohta, see võib kuidagi olla seotud tema vanavanemate või muude sugulastega. Ta teeb seda kohe või see jääbki venima, kuid sellest mõttest ta enam lahti ei saa. Tegemist võib olla ka pärandusega: saab sugulaste korteri või peab laste pärast korterit vahetama.

Kui ta märtsi mööda laseb, siis jääb kõik venima ja koduvahetus kerkib uuesti üles alles suvel.

Märtsi lõpul ja aprillis on ta hästi loomingulises meeleolus, väga seltskondlik ja küllap ka armunud. Õnne on loteriimängudes, sõude ja muu meelelahutuse organiseerimisel. Raha tuleb ühest viktoriinitaolisest võistlusest.

Mais peab tööd tegema.

Juunis esineb arusaamatusi abikaasaga. Mõni Ambur loob aga liidu või partnersuhte rikka lesega.

Juulis ei lähe miski nii nagu tahaks, põhihäda – partner ei toeta tema plaane. Juuli lõpul või augustis tuleb reisida üksinda või oma soo esindajaga, laste olemasolu korral ka nen-dega.

Välismaal saab häid ettepanekuid, mis puudutavad tööalaseid võimalusi pikaks ajaks. See nõuab elukoha vahetamist – tuleb ära kolida kogu perega. Noorematele tähendab see elukutse omandamist kusagil kodust kaugel.

Sügis tuleb argisem, töisem, kuid materiaalselt kindlustatum. Novembris on oht minna ülemusega konflikti. Kuidas edasi talitada? Küsi nõu oma õpetajalt.

2003. aasta üks tähtsamaid ja meeldivamaid sündmusi on õpetaja, guru leidmine, kes on ilmselt teisest rahvusest.

Parimad kuud: jaanuar, veebruari I pool, aprill, juuni, juuli II pool, august, septembri II pool, oktoobri I pool. Halvimad kuud: veebruari II pool, märtsi I pool, mai, juuli I pool, septembri I pool, november.

KALJUKITS (22.12.–20.01.)

Täitsa põnev aasta: uusi tutvusi, sõpru, palju suhtlemist, lühemaid sõite siia-sinna. Kaljukits on huvitatud nähtustest, asjadest, inimestest, mis on kuidagi ebatavalised. Tema mõte hakkab tegelema nende nähtuste ja asjadega, mida ta siiani on vältinud või välistanud. See on Uraani mõju Kalades, mis äratab teda mingile uurimistööle, millesse püüab kaasa haarata ka sugulasi.

Kuid võib juhtuda vastupidi: sugulased ajendavad teda osalema ühisprojektis. Igal juhul on see midagi huvitavat, ehkki selle praktiline väärtus või tulemuslikkus jääb ebamääraseks. See on idee, mille teostamine sõltub paljudest asjaoludest, aga põhiliselt vaba aja olemasolust. Seda kipubki väheseks jääma, sest kõiksugu sündmusi tuleb laviinina peale.

Sagedased on spontaansed väljasõidud, millega kaasnevad ootamatud tutvused. Nende juhuslike tutvustega tuleb olla ettevaatlik, eriti märtsis ja juulis, kuna need võivad tuua arusaamatusi või pahandusi. Tegemist võib olla juhuseotsijatega, kes tahavad sinu töövõimalusi ja tutvusi ära kasutada oma huvides. Naistele võib see tähendada skandaalset suhet, mistõttu nende reputatsioon võib kannatada.

Hästi on näidustatud suhte uuenemine mõne endise sõbraga, kes aasta teisel poolel välja ilmub.

Aasta esimesed kaks kuud on toimekad ja asjalikud. Hea on läbisaamine vanematega, kes jagavad sulle uueks aastaks praktilisi nõuandeid. Saad erilisi kingitusi nii alanud aasta kui ka sünnipäeva puhul.

Siiski jäävad põhimureks rahaküsimused, kuid tal on ka tööd, vähemalt võimalusi midagi teha, et juba veebruaris oma materiaalseid olusid veidigi parandada.

Veebruar on soodne nii raha paigutamiseks kui ka pangaoperatsioonideks. Kuu lõpul on oht haigestuda linnas levivast viirusest või lihtsalt külmetusest.

Kevade esimene kuu toob informatsiooniuputuse: palju igasugu ettepanekuid, ka lühemaid reise.

Märtsi keskel on raskusi orienteerumisega – mis siis ikkagi riigis toimub? Kuu lõpul tulevad uudised sugulaste elus toimunud suurtest muudatustest ning aprillis pühendabki ta mingi aja lähedastele inimestele ja kodustele toimingutele.

Aprilli lõpp ja mai saavad olema loominguline kõrgperiood. Aeg on soodne ka romantilist laadi sidemete loomiseks.

Juunis-juulis tabavad Kaljukitse raskused suhetes vana partneriga, kes ei oska rõõmu tunda tema saavutustest ja veel vähem tulevikuplaanidest. Suvisele reisile sõidab ta kellegi teisega või koguni üksinda, ja ta ei kahetse. Tuleb ka üks teade kaugelt, millest kinni haarates võib hakata midagi hargnema.

Keegi tuleb välismaalt või sõidab Kaljukits ise ja see avabki talle uusi võimalusi, mis hoopis teise iseloomuga kui kevadel tehtu. Ta võtab suuna uuesti praktilisusele, konkreetsusele, kiirele majanduslikule kasule. Võib avaneda võimalus asuda tööle või õpingutele välismaale. Probleemiks võivad saada viisa või sissekirjutuse küsimused. Tuleb tegemist tüütu asjaajamisega riigi bürokraatias.

Augusti lõpul, kui Jupiter liigub Neitsisse, intellektuaalsesse maamärki, muutuvad täiesti võimalikuks asjalikud õpingud välismaal. Kaljukitsed, kes ise õppejõud, võivad saada töökoha välismaa ülikoolis või suursaadiku koha.

Noored alustavad edukaid õpinguid välisõppeasutustes või mõnes teises linnas omal maal. Probleeme on näha elamistingimustega, mis ei rahulda või on liiga kärarikkad, eriti kui tegemist ühiselamuga. Aga need on ajutist laadi probleemid.

Huvitavad, kui mitte öelda kummalised, on sügise lõpul nähtavad unenäod, mis on ennustusliku iseloomuga ja meeldejäävad. Talle näidatakse maailma tulevasi sündmusi.

Parimad kuud: jaanuar, veebruar, märtsi II pool, aprilli I pool, mai, juuni, juuli I pool, augusti I pool, september, november. Halvimad kuud: märtsi I pool, juuli II pool, novembri II pool, detsembri I pool.

VEEVALAJA (21.01.–19.02.)

Aasta tuleb kasulik vaimses, õpetuslikus mõttes. See pakub olusid, võimalusi, inimesi, mis annavad kõvasti mõtlemisainet. Olgu noor või vana, aga oma õppetunni ta sellest saab.

Veevalajad on väljavalitud inimesed, mistõttu nende elu ei saagi olla tavaline.

Nii nagu Venemaagi, kus eluolu peab olema teiste omast erinev, sest sedagi maad, nn püha Venemaad, millest vähesed aru saavad, valitseb Veevalaja märk.

Kui Uraani inimene pöörab liiga palju tähelepanu maapealsete asjade korrashoidmisele, siis varsti tuleb aeg, kus see temalt kõik ära võetakse. Uraan tahab altruismi – kõik, mis teed, tee teistele. Kõige ohtlikum Veevalajale on teha midagi egoistlikel eesmärkidel.

Rikkaks saab ta siis, kui teeb tegusid teiste heaks. Siis kukub sealt kindlasti üht-teist temalegi.

Vaadates suurte planeetide liikumist (kevade algul Uraan Kalades, suve algul Saturn Vähis, sügise algul Jupiter Neitsis) Veevalaja märgi suhtes, tekib millegi erakordse ootus. See seostub kujundlikult valgusfoori kollase tulega – tähelepanu, oota!

Sellel aspektil on tegemist päranduste, kinnisvaratehingute, kaasavara, surma ja ühisrahaga, samuti kohtuasjadega. Igatahes millegagi sellest loetelust tegemist tuleb, eriti aasta teisel poolel.

Uus aasta ise algab aga grandioossete plaanidega, ehkki jaanuar sunnib tegelema argielu praktiliste asjadega. Näiteks korteri remont või muidu mööbli ümberpaigutamine, on abiks vanematele, sugulastele, lastele – lähedaste ringis tunnebki ta ennast kõige paremini.

Kuid asju ümber tõstes mõtleb ta veel millelegi. Üks suur mõte valdab ta meeli, kuid jaanuaris tuleb veel oodata, sest terviski on kehv. Veebruaris annab juba üht-teist teoks teha. Siis on tal head algatusvõimet, ehkki teised ei pruugi sellest vaimustuda.

Tuleb vaidlusi ja ta peab oma plaane paremini tõestama. Kuid raha väljakäimisega olgu Veevalaja ettevaatlik – see võib kaduda tühja.

Kevade algul tuleb hakata raha lugema: kas saadud või ära anda tulevat raha. Ka on siin mingi osa sõpradel. Suvised rahaküsimused on enam seotud tööasjadega.

Tööl hakatakse rohkem korda ja distsipliini nõudma või tõstetakse ta teisele kohale, kus reeglid rangemad, kuid palk sama või väiksemgi.

Noortel on raha seotud vanematega, nad võivad vähendada taskuraha.

Täiskasvanud Veevalajatel on oma laste elu korraldamisega suvel palju tegemist, ka tuleb maha müüdud maja raha lastega jagada.

Suvi on ka see aeg, kus Veevalajad saavad rõõmu tunda suhetest vastassooga. Sobivam aeg abiellumiseks saabub augustis.

Sügis võib tuua ühe sõbra kaotuse, kas suhete lõpetamise või surma näol. Samuti on näha kohtuasju, mis seotud elukoha või kinnisvaraga.

Detsembri algul peaksid kõik tähtsad asjad olema lahendatud, sest hiljem ei saa enam midagi muuta.

Parimad kuud: veebruar, aprill, juuni, august, oktoobri I pool, novembri II pool. Halvimad kuud: jaanuar, märtsi I pool, mai I pool, septembri I pool, detsembri II pool.

KALAD (20.02.–20.03.)

Tuleb erakordselt põnev ja seiklusrikas aasta. See juhtub märtsis, kui Uraan jõuab Kaladesse.

Olles ise vee-elementi kuuluv, on planeet Uraan õhuookeani valitseja, mis näitlikult tähendab tormist merd, suurte lainete möllu, mis viskab Kalasid õhku.

Isegi siis, kui ta midagi ei tee ega ette võta, saabuvad välised olud, mis taifuunina ta tema vaiksest veest välja viskavad. Kalade ees avaneb avar väli nagu taevas – mine, kuhu tahad, ja tee, mida tahad.

See on eelkõige hea teadlastele, loomingulistele inimestele, sest Uraanil on tegemist avastuste, üllatuste, leiutistega ja eelkõige on ta täheteaduse muusa.

Paljud Kalad hakkavad õppima astroloogiat, huvituma maagiast. Materialistlikuma ellusuhtumisega Kalad hakkavad tegelema tuuleenergia generaatoritega, kuid saab olema ka neid, kes muutuvad autsaideriks – saavad vabaks kõigest ja maapealsed sidemed neid enam ei seo.

See võib veel tähendada kloostrit või muid kinniseid asutusi. 2003. aastal võidakse Kalad välja visata ka kogudusest.

Palju tuleb maanteid, sõite, elamist-olemist siin ja seal, mistõttu talle hakkab näima, et elu ongi üks suur rändamine.

Aasta esimesed kaks kuud veel visklemist ei too. Jaanuar on väga hea kuu, eriti sõpradega koos ühiste ürituste läbiviimisel. On palju läbikäimist väga erinevate inimestega ja kõik tundub kuidagi laabuvat. Tihti saab osaleda uusaastapidudel, kus on võimalikud ka romantilised suhted.

Tutvused jaanuaris on väga tähtsad, sest neid läheb tal suve lõpul vaja. Uusaastapeod võimaldavad tal edukalt ajada ka tõsisemaid asju, teha poliitikat. Edukaks kujunevad reisid.

Selline soodne aeg algas juba läinud aasta novembris.

Veebruaris algav lamba-aasta nõuab Kaladelt korrektiivide tegemist eelnenud kuudel tehtud plaanidesse. Kõik ümberringi muutub, ja just sinnapoole, mida ta näha ei tahtnud. Kuid aktiivsust üles näidata pole mõistlik – kergesti tulevad konfliktid ja reisida on lausa ohtlik.

Veebruaris on suurem oht sattuda avariisse ja saada trauma, samuti võib tekkida konflikte elukaaslasega. Oota ära!

Märts viskab Kalad niikuinii harjumuspärasest välja senitundmatule rajale, millel võib rännata seitse aastat.

Aprillis saab raha, mais sõidab veidi ringi ning juunis pühendub kodule ja perekonnale, juuli tõotab puhkust ja armastust.

Augustis peab tööasjad üle vaatama: kokkulepped on rasked tulema, kuid kuu lõpul saab asja ühele poole.

Sügisel jääb Kala rohkem partneritest sõltuvusse kas siis tööl või kooselus, kus on toimunud muutused. Kui on tõeline sobivus või armastus, siis on ju ka vedanud.

Parimad kuud: jaanuar, märtsi II pool, aprill, mai I pool, juuni II pool, juuli I pool, september, november, detsembri II pool. Halvimad kuud: veebruar, märtsi I pool, mai II pool, august, oktoobri II pool, detsembri I pool.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud
  • Arhiiv