Online-intervjuu Tunne Kelamiga
Kolmapäeval vastas Eesti Päevaleht Online’i lugejate küsimustele Isamaaliidu vastvalitud esimees ja pikaaegne riigikogu aseesimees Tunne Kelam. Eesti Päevaleht Online tänab kõiki küsijaid ja hr. Kelamit. Loe vastuseid! Eesti Päevalehe küsimused: 1. Mis oleks see kõige põhilisem, mis Isamaaliidu põhimõtetes muutuma peaks ja mis ei tohiks mitte mingil juhul muutuda? Me ei muuda põhimõtteid. Meie põhimõtted – rahvusriik, avatud rahvuslus, eesti kultuuri ja hariduse väärtustamine ja edendamine, majandustegevusele soodsa keskkonna loomine, madalad maksud, lastega perekondade soodustamine tulumaksu vähendamiste ja muude meetmetega, Eesti astumine võrdõigusliku liikmena NATO-sse ja Euroopa Liitu – on olnud järjepidevad ning õigustanud endid täielikult tegelikkuses. Muuta tuleb erakonna suhtlemis- ja juhtimisstiili. Mingil juhul ei tohi me muuta oma põhimõtet seista Eesti riiklike ja rahvuslike huvide ja põhiväärtuste eest – et meie riigi turvalisus oleks kindlalt tagatud, et lapsed sünniksid oodatuina ja ühiskond seda toetaks, et areneksid eesti keel ja kultuur, et säilitaksime kindlad kodakondsuse põhimõtted. Isamaaliidu poliitika on – maksudega ei mängita ning kodakondsust ei kingita. 2. Kas ausus on veel Eesti ühiskonnas selline kriteerium millele rõhudes üks poliitiline erakond end valijate silmis köitvaks suudaks teha? Usun, et ühiskonnas valitseva kõlbelise madalseisu oludes kujunevad ausus, järjekindlus inimlike põhiväärtuste eest seismisel, aadete püsivus, moevooludega mitte kaasaminemine, inimsõbralikkus üha olulisemaks kriteeriumiks. Heas mõttes vanamoelised, turvatunnet tekitavad seisukohad, mille suhtes kodanik ei pea tundma ebakindlust, kas nad homme muutvad või mitte, vastavad valdava enamuse tavainimeste ootustele. Tähtsaim on luua meie rahvale kindlustunne homse suhtes. Suurelt osalt ka tänu Isamaaliidu 10-aastasele poliitikale oleme sellele sihile üsna lähedale jõudnud. Suur vastutus langeb poliitikutele, kes iga oma teoga peavad näitama oma ausust ja väärikust. Kui riigikogu liikmed on ausad ja väärikad, peegeldub see ka ühiskonda. Eestil ei ole hetkel teist teed. 3. Millega saaks tõsta lihtsa Eesti inimese usaldust oma riigivõimu struktuuride vastu? Kodanike usalduse tõstmise eelduseks on, et tõuseks ka poliitilise kultuuri tase Eestis. Isamaaliidu kui kristlik-demokraatliku erakonna käsitluses eksisteerib riik kodanikule, mitte kodanik riigile. Arenenud poliitilise kultuuri üheks alustalaks on tugev kodanikuühiskond, mille teket soodustab kodanike omaalgatusliku organiseerumiste, sealhulgas mittetulundusühingute ja ametiühingute toetamine. Poliitilise kultuuri tugevdamisse ning kodanike usalduse taastamisse peavad andma panuse eelkõige meie erakonnad, mis on hetkel inimeste silmis vähemusaldusväärseimad riiklikud institutsioonid. Usaldusväärsuse suurenemise eelduseks on erakondade eetilisem käitumine, suurem asjatundlikkus erinevate eluvaldkondade probleemide käsitlemisel ning üksikisiku väärtustamine. Kahjuks iseloomustab meie ühiskonda ka inimestevahelise usalduse puudumine, mis on osa poliitilise kultuuri madalseisust või vastupidi – madal poliitiline kultuur põhjustab inimestevahelist usaldamatust. Riigivõimu ülesandeks on tõestada oma tegudega, mitte populistlike lubadustega, et hoolib oma kodanikest ning et demokraatia on meile sobivaim valitsemisvorm. 4. Kas teatud situatsioonide kokkulangemisel ja teatud poliitiliste jõudude domineerima pääsemisel võib tekkida Eesti taasiseseisvumise 11. aastal veel tõsine oht demokraatiale? Suurem oht demokraatiale on siis kui ühiskonnas on väärtushinnangud paigast nihkunud, kui rahvas ei mõista demokraatia olemust ning laseb domineerima jõud, mis taotlevad lühiajalisi eesmärke, mis pikemas perspektiivis ei edenda ühiskonda tervikuna. Demokraatia all mõistab Isamaaliit kõiki olulisi isikuvabadusi, sealhulgas võimalust säilitada oma keelt ja kultuuri, jääda tugevaks rahvusriigiks ka Euroopa Liiduga ühinedes. Samas on Euroopa Liit garantiiks, et meil ei tekiks sisepoliitilisi olukordi, milles võiksid hakata domineerima demokraatiat ohustavad jõud. Ma ei hinda praegusel hetkel ühtegi välist tegurit piisavalt tugevaks, et ohustada demokraatiat või iseseisvust. Kaalukeeleks on ennekõike eesti rahvas ise. 5. Kelles näete Teie Isamaaliidu põhimõtetele kõige lähedasemaid erakondi meie poliitilisel maastikul praegu? Viimasel ajal on palju räägitud paremerakondade ühinemisest. Leian, et antud hetkel on oluline minna valimistele vastu koostöös teiste paremerakondadega rahvuslike huvide ühisel kaitsel. Usaldusväärseks on osutunud koostöö Mõõdukatega. Kuid kavatsen lähemalt analüüsida Res Publica programmi ning luua isiklikud kontaktid selle jõu juhtidega. Samuti olla avatud koostööks kõigi jõududega, kellega on lootust leida ühisosa Eesti rahvuslike huvide edendamiseks. Lugejate küsimused: Mati Pean äärmiselt oluliseks praeguses poliitilises olukorras kõigi Eesti huvide eest seisvate erakondade, eriti paremerakondade, tegevuse koordineerimist ning võimaliku ühisosa leidmist. Näen selles esmast tingimust õigusriigi ning demokraatlike vabaduste tagamisel. Erakondade liitumine, eriti kui neil on pikaajaline traditsioon ning rahvusvahelised sõsarorganisatsioonid, on tehniliselt keerukam ning võtab aega. Neid küsimusi on kindlasti võimalik arutada pärast valimisi. Rahvuslane Minu jaoks on olulisem kaitsta rahvuslikke huve ning, et teha seda riiklikul tasandil, olen valinud poliitikukarjääri. Meie rahvuslike huvide kaitsmine saab alguse valimistest osavõtust ning õige valiku tegemisest. Eesti keele ja meele kaitsmisel pean esmatähtsaks väljatöötatud kodakondsuspoliitika säilimist. See tagab põlisrahvale piisava kaitse ka tulevikus omal maal oma keeles asju ajada. Mis puudutab Riigikogu liikme töötasu suurust, märgin, et olen Riigikogu juhatuse liige ning töötame välja uut õiglasemat ja läbipaistvamat töötasude maksime kava. Kõige olulisem on muidugi aidata järele puudust kannatavaid kodanikke ning vähendada vahet, mis on tekkinud sissetulekutes. Vanaema Ainus võimalus eesti rahva iivet säilitada on pikaajaline stabiilsus vanematel laste kasvatamisel. Selle saavutaks vai lapse elementaarseid vajadusi rahuldada suutev igakuuline lastetoetus. Riigi kassa on tühjaks lüpstud. Kuidas suudate antud lubadust lastetoetust 1000 krooni IGA lapse kohta igakuuliselt tagada võimule pääsemise korral. Kelle arvelt? Juurde ei paista raha kusagilt tulevat. Hea vanaema! Teie küsimuse esimene lause sõnastas kõige paremini Isamaaliidu rahvuslikku programmi. Ainus võimalus eesti rahva iivet säilitada on pikaajaline stabiilsus vanematel laste kasvatamisel. Riigikassa ei ole tühjaks lüpstud, küll aga on võimalus maksumaksja raha suunata eeskätt kõige vajalikumatesse lõikudesse. Laste sünni stimuleerimine ning lapsevanematele turvatunde loomine laste kasvatamisel peab saama riiklikuks eelistuseks. 1000 krooni toetuseks igale lapsele on vaja 1,5-2 miljardit krooni. 2004. aasta eeldatav eelarve kasv on 3,2 miljardit krooni ja 2005. aastal 4 miljardit krooni. Niisiis kahe aastaga võiks see eesmärk saavutav olla ja raha jääks üle ka muudeks toetusteks. Tuletan meelde, kuidas kaotati ettevõtete tulumaks investeeringutelt. See tehti eelarve kokkuhoiu arvelt umbes samas mahus. Praegu on just endise kolmikliidu valitsuse kindla majanduspoliitika tulemusel Eesti majandus väga kiirelt kasvamas. Oluline on seda mitte pidurdada. EVEA Sundüürn Just Kõik lapsed on riigile võrdselt tähtsad. Riik saab pakkuda võrdseid võimalusi, riik ei saa teha kõiki võrdseks. Lastetoetus on peretoetus. Pere vaesusrisk suureneb peredes, kus on palju lapsi. Ükski abivajaja ei tohi jääda teotuseta. Samas ei pea ma õigeks, et esimese lapse toetus pole aastaid tõusnud. See on riigi võlg lastega perede ees. Aho Oma küsimusega olete tabanud naelapea pihta. Isegi mitmed vene poliitikud ei poolda tagasipöördumist okupatsiooniaegse kakskeelse Eesti juurde. Niisuguse käigu üks tulemusi oleks kõrvuti eksisteerivate, kuid erikeelsete piirkondade kujunemine. Kakskeelne Eesti oleks täielik vastand Eesti põhiseaduses sõnastatud rahvusriigi põhimõttele, samuti integratsioonipoliitikale, mida oleme kümme aastat järjekindlalt teostanud ning millele on kõik rahvusvahelised organisatsioonid oma tunnustuse ja toetuse andnud. tinkivinki Ei väidagi, et olen selle termini ise leiutanud, kuid ta on mulle ammu sümpaatne olnud. Kaastundlik konservatism võimaldab ühendada konservatiivse maailmavaate rõhuasetust üksikisikule, tema vabadusele ja vastutusele sellesama üksikisiku positiivse huvi stimuleerimisega kehvemas seisus olevate kaaskodanike murede lahendamise vastu. Mida edukam kodanik, seda suurem peaks olema tema vastutustunne ning abi osutamise valmidus. Kutsume üles korvama enesekesksust hoolivuse ja sotsiaalse solidaarsusega. Ilmar Jõudvald Hea Ilmar Jõudvald, tänan väga heade soovide eest! Edu ja jõud uuel ametikohal tulenevad vaid paljude Sinutaoliste samasugustest soovidest ja usaldusest – ei kusagilt mujalt. j.p. Ma pole maaväliseid olendeid näinud ega nende olemasolu kogenud. Seda teemat olen pikemalt kommenteerinud oma koduleheküljel aadressil www.kelam.ee Jaak Lõoke Okupatsioonirežiimi kuritegudest Eestis Riigikogu rõhutab, et Nõukogude Liidu repressiivorganite Eestis toime pandud inimsusevastaste ja sõjakuritegude eest vastutavad neid juhtinud Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei ja selle organisatsioon Eestimaa Kommunistlik Partei. diskrimineerimine Olen nõus, et peaprobleemiks pole kunagi olnud maksumaksja raha puudumine riigikassas, küll aga selle õigem ja sihtotstarbelisem suunamine sinna, kus raha tegelikult vajatakse. Õppetoetuste skeem töötati välja Isamaaliidu haridusministri ajal – see pidas silmas võimaluste loomist selleks, et majanduslikult erineva kindlustatuse tasemega noored inimesed saaksid õppida. Toetan tudengite eluaseme kulude jätkuvat kompenseerimist. Loodan, et kui mitte praegune, siis valimiste järgne uus valitsus pöördub senise poliitika juurde tagasi. Vahepeal olen huviga nõus koos Teiega arutama Teie poolt pakutud vahelahendusi. Rahvuslane Leian, et kui oleme vastu kaineid arvestusi üllatavalt taastanud Eesti riigi sõltumatuse, siis on meie kohus jõudumööda abistada kasvõi moraalselt ja poliitiliselt rahvaid, kes on ebaõiglaselt omariiklusest ilma jäetud või kelle Teele Mille suhtes tuleb Eestis elades loojalselt käituda, kas esmajoones riigi kui sunniaparaadi või põhiseaduse ja nende rahvusvaheliste konventsioonide suhtes, mis Eesti riigis kehtivad? Avatud eestlus tähendab sõbralikku avatust kõigile teistest rahvustest inimestele, kes on lojaalsed Eesti rahvusriigile ning kellest paljud on andnud tunnistust, et neist võivad saada isegi paremad Eesti patrioodid kui eestlastest endist. Kuid üle kõige tähendab see meie erakonna häälestatust avatusele ja hoolivusele oma rahva suhtes, valmisolekule oma kodanikku arvestada ja temaga pidevas kahekõnes püsida. kogan Eesti keele ja kultuuri arendamine ei tähenda mitte mingil juhul teiste keelte ja kultuuride alaväärtustamist. Eesti põhiseadus on heaks kiidetud kõikide pädevate rahvusvaheliste organisatsioonide poolt. mellissa Ma ei ole kuulunud NLKP-sse ega KGB-sse ega teinud nendega koostööd. Toetasin aktiivselt Riigikogu avalduse vastuvõtmist okupatsioonirezhiimi kuritegude hukkamõistmiseks 18. juunil 2002. Göran Svensson Milline on teie suhe spordiga ja kas te teate mis on virtuaalsport? Aitäh. Minu suhe spordiga on hea. Liigun aktiivselt looduses ja spordisaalis. Armastan jälgida jalgpalli ja suusatamist, kuid on tervislikum kulutada oma vähest vaba aega reaalsele liikumisele. Veel üks huvitav küsim Rahvuslust ei saa tõlkida halvamaiguliselt natsionalismiks. Rahvuslus tähendab seismist rahvuslike huvide eest – need peaksid olema ka kõigi kodanike, st Eesti riigi huvid. Isamaaliit on avatud Euroopale ja moodsale maailmale. Seda võiks nimetada avatud rahvusluseks. Eestlus tugevdab Euroopat ning demokraatlik ja avatud Euroopa tugevdab eestlust ja meie rahvuskultuuri. Rahvuslus oma õilsamas mõttes tähendab patriotismi – austust ja armastust oma keele, kultuuri ja kodumaa vastu. tiide Selleks on Piibel. kristlane Mind huvitab IML eelkõige kui kristlik-demokraatlik erakond. 1) Millised on IML kui kristlik-demokraatliku erakonna eesmärgid? Tänan Kahjuks ei jõua nii mahukale küsimusele praegu põhjalikult vastata, aga Isamaaliidu programmi saab lugeda IML kodulehel www.isamaaliit.ee, ivar IML on taas tõusuteel. Leerivend Esitatud küsimus on valus, kuid õigustatud. Siiski oleme loonud õigusriigi, kus sellised otsused, mis moraalselt ja poliitiliselt on üliselged, vajavad seaduslikku lahendusmehhanismi. Selles suhtes on Tõnismäe monumendi teisaldamine Tallinna Linnavalitsuse pädevuses. Linnavalitsuses võimul olles olime osa koalitsioonist. See asjaolu pidurdas kiiret tegutsemist pronkssõduri teisaldamiseks. Küsimuse lahendamiseks ei vaja me luba Moskvast, küll aga oma südametunnistuse käsku ja eri jõudude poliitilist tahet. Ei ole vabamüürlased tiiu Vastuse sellele küsimusele leiate minu koduleheküljelt Põhjalaskjad endiselt IML ei kasuta avatud ja demokraatliku erakonnana nõukogulikke meetodeid. Mart Laar võttis endale isikliku vastutuse valimiskaotuse eest astudes erakonna esimehe kohalt tagasi. IML volikogu toetas üksmeelselt tema asetamist nimekirjas kolmandale kohale andes sõnumi, et poliitilistesse juhtidesse tuleb suhtuda tasakaalukalt, võttes arvesse mitte ainult seda, mida neile ette heidetud, vaid tunnustades ka positiivset. Oma valmisol karl Teie küsimuses on ka tänasel hetkel oma iva olemas. Eesti on käesoleval hetkel tugevalt nö. Lääne kursile suunatud. Selleks on Isamaaliidu valitsused ja esindajad oluliselt kaasa aidanud. Oleme äsja saanud kutse NATO-sse ning peatselt ka Euroopa Liitu. Kuid enne liikmeseisundi lõplikku saavutamist tuleb meil läbida eriti vastutusrikas üleminekuperiood aasta 2004 suveni. Just sel ajal on ülimalt tähtis vältida küsimärkide tekkimist, mis võiksid puudutada demokraatliku valitsusmehhanismi usaldusväärsust, riigivõimu liigset keskendamist mõne rühmituse huvides või poliitilise koosmeele nõrgenemist. Igal juhul ei ole põhjust lahkumiseks Vene mõjusfäärist lippe lehvitada, küll aga tekivad meil esmakordselt võimalused seda mõjusfääri positiivselt tasakaalustada. EL ja NATO liikmekssaamine tähendab ühes mõttes kergendustunnet, teises mõttes vajadust endid rohkem pingutada, suuremat vastutust anda, kindlamat ja laiema kandepinnaga rahvuslikku ühtsust saavutada. küsimus Salle kannan ainult hädavajadusel, lipsudest vaid neid, mis mulle meeldivad. KM Vardo Rumessen on üks Tubina festivali algatajatest ja eestvedajatest. Loe lisa: http://www.hot.ee/rumessen/ Kaie Kõik mis tehti, oli siiski vabadusvõitluse jaoks edasiviiva tähtsusega. Neid kahte dokumenti pole tarvis vastandada. Memorandum oli üks esimesi samme, mille kõrval on olnud palju algatusi, millest üldse ei räägita. Iga koolipoisi väljaastumine okupandi vastu on lugupidamist vääriv. Tahan edasi õppida! On lubamatu, et kaksikliit on visanud prügikasti hr. Tõnis Lukase juhtimise all välja töötatud õppetoetuste süsteemi. Tudengid ei ole see koht, kus ühiskond peab raha säästma, mistõttu osa noortest hakkab haridusest kõrvale jääma. Iga kroon, mis kulutatakse haridusele, tuleb pärast mitmekordselt tagasi. Meie rahvuslik huvi on investeerida haridusse, mis on moraali, aususe ja töötahte edendamise instrumendiks. Huvitav küsimus Olen seisukohal, et enne kui alustada kaklust mõistete nagu “föderalism” üle, tuleks kokku leppida, kas saame nende mõistete sisust üheselt aru. See arusaam on saanud eriti selgeks Euroopa Tulevikukonvendi aruteludes. Eestlaste jaoks on tähtis eristada kaht asja: ülemäära tsentraliseeritud Euroopa, kus suur osa otsustusõigusest on koondunud Brüsselisse (koos võimalusega, et otsuste tegemist mõjutavad liiga suurel määral mõningad suurriigid) ning teiselt poolt rahvusriikide ühendus, kes on võrdõiguslikud ühise poliitika kujundamisel ning lepivad kokku kindla kataloogi õigustest, mis peavad püsima liikmesriigi valitsuse kompetentsis. Olen Eesti esindajana selgelt viimase seisukoha poolt. huvitav Igapäevased, usaldavad ning lootust sisendavad. winnie Mulle teeb muret mistahes katse mängida Eesti kodakondsuse põhimõtetega, iseäranis valimiseelsel perioodil. Küsimus on Eesti kui rahvusriigi aluste kindlas säilitamises. Üksnes selge sõnum meie kodakondsuspoliitika järjekindlusest tekitab valmisolekut eesti keelt õppida ning Eesti Vabariigi ustavateks kodanikeks saada. Häid näiteid on olemas. küsimus Mitmed küsimused on sisult sarnased või kattuvad. Kasutades 30 minutit üleaega, üritan kõiki küsimustes puudutatud teemasid käsitleda. 20 min. tagasi algas Riigikogu istung, mille esimese punktina arutatakse 2003. aasta riigieelarvet. Tänan kõiki küsijaid! Kelam valiti Isamaaliidu esimeheks sellelt kohalt lahkunud Mart Laari asemel laupäeva, kui viiesajast hääleõiguslikust suurkogul osalenust toetas teda 430 ning vastu keegi polnud. Oma võidukõnes rõhutas Kelam koostööd kõigi teiste ja eriti parempoolsete erakondadega. “Kindlasti otsime tihedamaid kontakte Res Publicaga ning eeldused koostööks on kindlasti olemas. Praegu ei oska veel aga nende programmi põhjal lõplikku otsust teha,” ütles Kelam, “teatud küsimustes on koostöö-võimalusi ka Rahvaliiduga, aga lõplikult otsustab siiski programmide lähedus.” Kui endine peaminister ja pikaaegne Isamaaliidu esimees 26. oktoobril erakonna juhtimisest halbade valimistulemuste tõttu loobus, sai Kelam esimehe kohusetäitjaks. Pärast seda ütles Kelam BNSile, et erakonna juhtimist tuleb muuta põhimõtteliselt, sest seni on parteid juhitud nagu väikeerakonda. Valimiskaotuste põhjuste seas nimetas Kelam muu hulgas erakonna ülbust ja enesekesksust, puudusi suhtlemises liikmeskonnaga ja liigset lähenemist Reformierakonnale. Eesti Päevalehe küsimused Tunne Kelamile: 1. Mis oleks see kõige põhilisem, mis Isamaaliidu põhimõtetes muutuma peaks ja mis ei tohiks mitte mingil juhul muutuda? 2. Kas ausus on veel Eesti ühiskonnas selline kriteerium millele rõhudes üks poliitiline erakond end valijate silmis köitvaks suudaks teha? 3. Millega saaks tõsta lihtsa Eesti inimese usaldust oma riigivõimu struktuuride vastu? 4. Kas teatud situatsioonide kokkulangemisel ja teatud poliitiliste jõudude domineerima pääsemisel võib tekkida Eesti taasiseseisvumise 11. aastal veel tõsine oht demokraatiale? 5. Kelles näete Teie Isamaaliidu põhimõtetele kõige lähedasemaid erakondi meie poliitilisel maastikul praegu? 6. Missuguseks kujuneb Mart Laari roll Isamaaliidus tulevikus? 7. Missugused on praegu Isamaaliidu kõige suuremad siseprobleemid ja kuidas neid nende olemasolul lahendada? 8. Palju räägitakse esimesest ja teisest Eestist, varanduslikust kihistumisest. Kas ei lähe veelahe ka nende inimeste vahelt, kes siiralt uskusid totalitaarse kommunistliku riigi kokkuvarisemisse ja kes kohandusid selle režiimi mängureeglite järgi? Tunne Kelami CV: Sünniaeg ja –koht Perekonnaseis Erakondlik kuuluvus, valimisringkond Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei 1988–1995 (esimees 1993-1995) Haridus Tallinna 21. keskkool 1950 Töökohad Ajaloo keskarhiivi vanemteadur 1959–1964 Osavõtt esinduskogust Kuuluvus muudesse ühendustesse Autasud Keelteoskus Avaldatud teosed Ajakirjandustegevus Allikas: riigikogu.ee |
|||||
 |
ning ka kodulehel 
Virumaa
Omavalitsused
Virumaa Entsüklopeedia
Meedia
Külastatavus
Admin
Peanäitejuht tõi poja lavale
Peanäitejuht tõi poja lavale
Lavastaja, näitleja ja peanäitejuht Üllar Saaremäe leiab, et tema kümneaastane poeg Karl Robert areneb proov-proovilt ning tõmme teatri poole on täitsa olemas. Foto: Tairo Lutter
Samal ajal, kui mõned näitlejad loobusid alastistseenide tõttu osalemast jaanuaris esietenduvas Rakvere Teatri uuslavastuses “Täismäng”, lööb seal kaasa peanäitejuhi poeg Karl Robert Saaremäe.
17. jaanuaril esietenduvas komöödias astub Üllar Saaremäe esmakordselt lavale koos kümneaastase poja Karl Robertiga.
Dublandiks tuleb maavanema poeg
Tema isa, Üllar Saaremäe ütles, et teatri tänavuses esimeses uuslavastuses esinev Karl Robert on küll lipsanud vabaõhuetendustel “Kõrboja peremees” üle õue, kuid statsionaarsel püünel käinud seni vaid salaja.
“Proov-proovilt läheb paremaks,” märkis noornäitleja lavastajast isa, “alguses oli muidugi väliseid segajaid palju.” Üllar Saaremäe lisas, et praegu on vara veel poisi näitlejaannete kohta midagi öelda, kuid mingi tõmme teatri poole on olemas.
Karl Robert hakkab “Täismängus” mängima ühe peategelase poega Rainerit, kes on isa pööraste ideede suurimaks tõukejõuks. Isa Hendriku rollis esineb Üllar Saaremäe. Muide, “Täismängus” lööb kaasa ka Karl Roberti ema, näitlejanna Tiina Mälberg.
Üllar Saaremäe sõnul on poja rolli välja otsitud ka dublant, sest eks poiss pea ju vahepeal koolis ka käima. “Läbirääkimised käivad Marko Pomerantsi poja Kaspariga,” kergitas lavastaja saladuseloori.
Fr. Echrenbuschi nime taha varjunud dramaturgide komöödia “Täismäng” toetub ideeliselt Wendy Holdeni bestsellerile “The Full Monty”, mida Eesti publik tunneb omakorda paremini ehk filmiversioonina (“Püksid maha!”).
Rakvere Teatris Ingomar Vihmari käe all valmiva lavastuse peakangelasteks on viis äsja töötuks jäänud Eesti meest. Majanduslikke probleeme ennetada püüdes tulevad mehed äriideele, mille teostumisse nad isegi vaevu usuvad.
Visad peategelased otsustavad luua tantsutrupi, mille sihtgrupiks on naised ja mille show lõpeb elegantse striptiisiga. Kui arvestada asjaolu, et meestel puudub vähimgi haridus kehakeele vallas, võib vabalt ette kujutada võimalikke karisid sel teel.
““Täismäng” on ühtlasi lugu perekonnasuhetest. Kas poja nimel võib isa käituda nagu viimane tola? Kas paks mees võib olla ilus? Kas armastuses on tähtis materiaalne heaolu või ausus? Millise piirini võib ema poega armastada? Ja mida naised ja lapsed siis tegelikult vajavad?” rääkis Virumaa Teatajale Rakvere Teatri reklaamijuht Peep Pihlak.
Lisaks Saaremäele on peaosades näitlejad Hannes Prikk, Toomas Suuman, Eduard Salmistu ja Tarvo Sõmer; teistes rollides esinevad Marika Vaarik, Kersti Tombak, Ülle Lichtfeldt, Ines Aru ning Peeter Jakobi.
Mõned meesnäitlejad loobusid
Samas on “Täismäng” juba enne esietendust kõneaineks saanud selle poolest, et see olevat lugu, kus viis meest võtavad end laval porgandpaljaks.
“Rakvere Teater shokeerib publikut viie alasti mehega laval,” pealkirjastas loo uudisteagentuur BNS.
“Ei tea, ei tea,” salatseb Üllar Saaremäe, ent lubab samas ikka täismängu nagu pealkirjale kohane. Samas leidus Üllar Saaremäe sõnul mitu näitlejat, kes riidest lahti võtmise nõude tõttu pakutud rolli vastu ei võtnud. “Ega kedagi sundida saa,” nentis lavastaja.
Juba eos skandaalseks nimetatud lavastuses nõustusid peaosatäitmisega ning seega ka laval alastiolekuga näitlejad Toomas Suuman, Tarvo Sõmer, Eduard Salmistu, Hannes Prikk ja Üllar Saaremäe.
–>Aarne Mäe
aarne@virumaateataja.ee