• Tere taas!

     

    Viimased postitused:

Balti peaministrid kohtuvad Ida-Virumaal

Autor Avo | Avaldatud: 11. jaan. 2003

Balti riikide peaministrid kohtuvad Balti ministrite nõukogu raames 14.-15.
jaanuaril Ida-Virumaal Kalvi mõisas, et arutada Euroopa Liidu ning NATO
tippkohtumiste järgset olukorda ning Balti ministrite nõukogu edasist
töökorraldust. Muu hulgas tulevad arutusele ka euroreferendumi
korraldamisega seotud detailid erinevates Balti riikides. Lisaks arutavad
peaministrid tavapäraseid ühisküsimusi, sealhulgas Via Baltica ning Balti
riikide ühise raudteesüsteemi probleeme.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Mereste, Uno – majandusteadlane

Autor Avo | Avaldatud: 10. jaan. 2003

(10.01.2003)

UNO MERESTE: Inimene pole tühine rattake

Uudise pilt

Akadeemik Uno Mereste arvates kritiseerib professor Rein Ruutsoo turumajandust, omistades sellele plaanimajandusele omast inimesekäsitust.

Majanduse arendamispüüdlustes eristatakse individualistlikku ja kollektivistlikku suunda. Majanduslik individualism väärtustab eeskätt inimese püüdlusi iseenda ja oma pere elujärje parandamiseks. Selles nähakse rahva üldise heaolu tõusu peamist eeldust. Kui iga inimene ennast pingutab oma pere maksimaalselt võimaliku heaolu nimel, siis kujuneb kogu rahva heaolu optimaalseks, sest toimib vabaturuühiskonna üldist heaolu tagav automatism, mis sai Adam Smithilt nime “nähtamatu käsi”.

Vastupidine maailmavaade – kollektivism – väärtustab suurte, ühiselt oma eesmärke taotlevate inimrühmade püüdlusi, asetades need kõrgemale mis tahes individuaalsetest huvidest. Äärmuslik kollektivism eitab eraomandit ja eramajandust, uskudes et need ei ole eales suutelised rahvale nii suurt majanduslikku heaolu tagama kui kollektivistlik majandus. Eelmisel sajandil selgus, et see kujutlus oli väär – kollektivistlikust ideaalist juhindudes ei suudetud rahvale ligikaudugi sellist heaolu tagada kui individualistliku lähenemisviisiga.

Poliitilisel skaalal on individualismi peetud omaseks parempoolsusele, sellal kui vasakpoolsus on orienteerunud kollektivismile. Muidugi eeldab “puhaste” majanduste ja poliitikate – individualismi ja kollektivismi, parem- ja vasakpoolsuse – eristamine lihtsustatud lähenemisviisi. Tänapäevale on iseloomulik segamajandus ja segapoliitika, milles nii ühe kui teise majanduse ja poliitika elemendid on omavahel teatud proportsioonis kombineeritud. See ei tähenda aga, et neid võiks omavahel segi ajada.

Vabadus või täielik riiklik ülalpidamine. Kujutleda, et just individualistlikus turumajanduses püütaks inimest mingiks masinaosaks või mutriks muuta ja et kollektivistlik vasakpoolsus selle eest kaitseb, tähendab kujutleda valget mustana ja musta valgena. Professor Rein Ruutsoo kuulutab: “Kui täpne olla – siis vasakpoolsust kui sellist pole olemas. On arutlusviise, mis põhjendavad, miks inimene/kodanik pole eelkõige turumajanduse rattake.”

Jäägu vasakpoolsuse eitamine Ruutsoo maitseasjaks, ent kui ta kujutleb ise ja sisendab lugejatele, et turumajanduse arendamine tähendab inimese mitteväärtustamist ja tema käsitamist tähtsusetu rattakesena, siis on küll midagi millegagi segi aetud. Täpsemalt: turumajandus on aetud segi plaani- ja käsumajandusega, milles inimest käsitati tõesti vähetähtsa ja rumala mutrikesena.

Vajadus põhjendada, miks inimene ei ole turumajanduse rattake, võib tekkida ainult siis, kui keegi põhjendab, et inimene on või peaks olema turumajanduse rattake. Arvestamisväärsete turumajandusteoreetikute seas sellist asja ei ole. Ainult kollektivistliku majanduse tark juht Stalin armastas targutada inimestest kui mutrikestest sotsialistliku majanduse masinavärgis.

Midagi väga olulist on segi aetud ka siis, kui Ruutsoo esitab retoorilise küsimuse “Kas vähem makse lisab vabadust?” ja vastab sellele eitavalt. See ei tähenda ju muud, kui seda, et inimeste vabaduse suurendamiseks tuleb nende maksukoormust tõsta! Maksimaalselt vabadeks tuleks inimesi pidada siis sellises piirsituatsioonis, kus kogu nende teenistus läheb maksudena riigile ja nad ise elavad majandusliku toimetuleku muredest täiesti vabastatult riigi täielikul ülalpidamisel. Mis ühiskond see siis oleks, seda teab igaüks, kellel oli õnn või õnnetus omal ajal marksistlikku filosoofiat tuupida.

Ükskõik missugust retoorikat selleks ka ei kasutata, on lootusetu katsuda tõestada, et inimene, kes peab maksma maksudena ära näiteks 80% tuludest, on vabam kui inimene, kes maksab maksudeks ainult 20%.

Valed ideed heaolu ei suurenda. Isiku tõeline väärtustamine tähendab tunnustada, et inimesed on erinevad – eri andekuse, võimete ja oskustega, mistõttu nende edukus erineb kõigil aladel, sealhulgas ka majanduses. Siit tuleneb ühiskonna loomulik sotsiaalne diferentseeritus. Et see ei oleks ülemäära suur, selle eest peab hoolitsema arukas sotsiaalpoliitika. Ent selleks, et vähem tulu saavaid inimesi abistada, peab olema, millest abistada. Seda on ja jätkub aga ainult siis, kui majanduse üldine seis on hea. Majanduslikult vähe arenenud riikides pole ka efektiivset sotsiaalsete garantiide süsteemi.

Seda teades paneb imestama järelemõtlematus, millega on hakatud rõhutama, et majanduse üldine arendamine polevat oluline, kogu tähelepanu ja ressursid tulevat suunata sotsiaalkulude suurendamisele. Kui seda suunda hakata praktikas tõsimeeli rakendama, peaksime varsti tõdema, et jääme nii ühiskonnana kui isikutena kiiresti vaesemaks. Seda meist muidugi keegi ei soovi.

Aga ega ka ühegi sotsialistliku riigi rahvas ei vaesunud ju minevikus seetõttu, et neid rahvaid nimme vaeseks oleks tahetud teha. Nad vaesusid turumajandusmaade rahvastega võrreldes seetõttu, et nende heaolu püüti saavutada ebaõigetest ideedest lähtuvate meetmetega, mida propageeriti ja rakendati kangekaelselt ka veel siis, kui juba ammu oli selgunud, et nad rahvale marksistlike filosoofide jutlustatud kõrget elatustaset ei taga.

Eesti rahva praeguse heaolu säilitamiseks ja selle jätkuvaks kasvatamiseks ei ole paremat teed kui jätkata siiani aetud ja edukaks osutunud poliitikat – tagada rahvamajanduse kogutoodangu pidev kasv ja pöörata aasta-aastalt rohkem tähelepanu toimetulekuraskustes inimeste abistamisele.

Samal teemal: • Rein Ruutsoo ”Hundipass teisele Eestile”, EPL 7.1.02

Allikas
Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Utria dessandist ja selle kangelastest

Autor Avo | Avaldatud: 10. jaan. 2003

Täna enne päiksetõusu algas järjekordne sportlik Utria dessant.

Luurerühmadelt jõudu, osavust, kannatlikkust ja külma ilma trotsimist nõudev proovikivi on leidnud palju poolehoidjaid. Auhindade eest hoolitseb Vaivara vald.

Eesti Vabariigi sünnivalude-aegne Utria dessant oli kõike muud kui sportlik.

Loe lähemalt /?p=2844.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Skari Bente – maailma parim ?

Autor Avo | Avaldatud: 10. jaan. 2003
Uudise pilt

Maailma karikavõistluste liider Bente Skari kavatseb nädalavahetusel Otepääl võistelda nii laupäevases ühisstardiga sõidus kui pühapäevases sprindis ning kasvatada punktiedu Kristina Ðmiguni.

Skari juhib enne Otepää etappi Ðmiguni ees vaid 18 punktiga. Skari jättis eelmisel nädalavahetusel toimunud etapi Kavgolovos teatavasti vahele, Ðmigun aga noppis sealt esikoha eest sada punkti.

“Ma ei kahetse, et Venemaale ei sõitnud, seal oli väga külm,” ütleb Skari. Otepääl tahab ta oma liidriseisust kindlustada võiduga laupäevases 15 km ühisstardiga sõidus. Pealegi on Skaril Otepäält head mälestused, ta võitis nii 1999. kui 2001. aastal ja samuti klassikadistantsil.

Kaks ootab kolmandat. “Kaks esikohta mul siit juba on, ehk tõesti tuleb ka kolmas. Loodan, et vorm on hea. Tegin Kavgolovo etapi ajal läbi tugeva treeningperioodi ja kibelen võistlema,” rääkis Skari. “Ka meil Norras oli külm. Pidin seetõttu isegi oma treeningkava muutma. Suusatasin vähem ja harjutasin selle asemel sees: jooksin ja sõitsin ratast trenaþööril.”

Skari sõnul meeldivad talle nii eraldi- kui ühisstardid, nii duatlonid kui sprindid. “Vaid uisusprint ja vabastiili 30 km mulle ei meeldi,” tunnistab norralanna. Veebruaris Val di Fiemmes toimuval MM-il tahab ta kaasa teha kõik distantsid peale kahe. “Ma pole veel pääsenud Norra sprindikoondisse,” muheleb Skari. “30 km on minu jaoks pisut pikk distants ja pealegi vabastiilis. Tõenäoliselt ma seda distantsi ei sõida, kuid lõpliku otsuse teen siiski alles MM-i ajal.”

Saladust pole. Ometigi üllatas Skari Davosis Ðmiguni võites 10 km vabastiilis.

“Jah, olen vabastiilis paremaks läinud,” nõustub Skari. “Ei saa öelda, et ma oleksin midagi väga palju muutnud või et mul oleks mingi saladus. Muutsin oma uisusammu treeningud lühemaks, pidades silmas sprinte ja 5 km distantsi, samuti keskendusin senisest enam tehnikale.”

Kuuldes, et Otepääd võib laupäeval kimbutada külmalaine, väristab Skari õlgu. “Loodan, et külma pole üle 15 kraadi ja et tuleb hea ja põnev võistlus Kristina Ðmiguniga.”

Allikas (10.01.2003)

***

  • Bente saabus Kristina õuele võite noppima

Tarmo Paju, SL Õhtuleht, Reede, 10. jaanuar 2003

Arno Saar
KOMPSE ROHKEM KUI ENNAST: Bente Skari väljus Tallinna lennujaamast suurte kottide vahele peidetuna.
Arno Saar
ALATI RÕÕMUS: Bente Skari näolt kaob naeratus harva.

Norra suusakuulsus Bente Skari on võitnud seni mõlemad Kristina Ðmiguni kodus Otepääl peetud maailma karikasarja sõidud. Homme ja ülehomme loodab norralanna samas veel kaks võitu noppida.Tarmo Paju

Küsimuse peale, kas ta kavatseb homme ja ülehomme suure rivaali Ðmiguni kodu juures viisakalt käituda ja võõrustaja suhtes lahke olla, kostis Skari eile Tallinna lennujaamas laia naeratusega: «Kas tõesti pean? No eks ma püüan sellele mõelda.»

«Tean küll, et olen Otepääl võitnud seni mõlemad MK-sõidud. Loodetavasti lisan kahele võidule nädalavahetusel veel kaks,» lisas Salt Lake City olümpiavõitja ning kolmekordne MK-sarja võitja, kes 2001. aastal valitses Otepääl 5 km ja 1999. aastal kaks korda pikemat klassikadistantsi.

Skari juhib hetkel MK-sarjas Ðmiguni ees vaid 18 punktiga ning ennustab kogu aasta kestvat võitlust. Kui hooaja algul pakkus norralanna tiitlisoosikuks Ðmiguni, siis pärast ootamatut vabasõidu esikohta detsembris Davosis on ta enda võimalustes kindlamaks muutunud.

«Olen isegi üllatunud, et vabastiilis nii palju arenenud. Usun, et suudan MK-sarja üldvõidu pärast Kristinale korraliku lahingu anda. Arvan, et see võitlus teeb suusaspordile ainult head,» rääkis Skari.

Otepääl ootab laupäeval 15 km ühisstardist klassikasõit ning päev hiljem klassikasprint.

«Loodan, et olen heas vormis. Minu viimasest võistlusest on möödunud kolm nädalat, vahepeal olen treeninud kodus. Kõik läks hästi, ainult 20–30kraadine külm sundis mõnikord suusatamise asemel tuppa jooksma või rattaga sõitma,» muljetas Skari.

Kuulnud, et pakane ähvardab ka Otepää MK-etappi, uuris Skari lehemeestelt ilma-ennustust. «20 kraadi on tõesti külm,» kostis ta. «Kuulsin, et viimasel etapil Kavgolovos olevat veelgi hullem olnud. Loodan, et siin temperatuur üle 15 kraadi ei tõuse. Alla selle pole mingit probleemi.»

***

Ongi nii, Bente?
Postimees, laupäev 29.03.2003

Tiit Karuks

Reutersi vahendusel saabunud teade, et Bente Skari kavatseb motivatsioonipuudusel karjääri lõpetada, tuli ootamatult. Ei oska naiste tippsuusatamist ilma temata ette kujutada.

Usun, et paljud Norras ja väljaspool Norrat tunnevad end mingil moel justkui solvatuna: kuidas siis nii, kuidas nii äkki? Vaid kolmekümneselt.

Jah, võidetud on kulda-karda olümpiatel, maailmameistrivõistlustel, maailmakarikavõistlustel. Samas, MK-etappe silmas pidades on Jelena Välbe kolme võidu kaugusel (Bentel 42, Jelenal 45 võitu).Võiks vallutada tipu ka vabatehnikas. Skarile pole see nähtavasti piisav motivatsioon. Arvan teda mõistvat.

Ka võidud võivad inimest tüüdata. Kui neid on väga palju, kui need tulevad väga lihtsalt. Vähemasti kõrvalt vaadates.

Kuidas on võimalik viimasel kilomeetril sellised vahed vormistada, viimasel mõnesajal meetril näiliselt lootusetust seisust olümpiakullale suusatada. See on ja ilmselt jääbki Skari saladuseks.

Ärgem unustagem sedagi, et Bente on naine. Kolmekümnene naine. Ja elus on palju muud peale tippspordi.

Aga kumb on olnud ikkagi kõvem, Bente Martinsen või Bente Skari? Rumal küsimus, arvate. Võib-olla tõesti. Ent ikkagi: minu arvates Skari. Martinseniks olemine oli tema karjääris üks, ehkki oluline etapp. Et saada Skariks. Küpseks, peaaegu võitmatuks.

Kes on järgmine liider?

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Mart Lajal katkestas Pariis-Dakari ralli

Autor Avo | Avaldatud: 9. jaan. 2003

Mart Lajal katkestas Pariis-Dakari ralli
09.01.2003

Mart Lajal katkestas Pariis-Dakari ralli kolmapäeval pärast kukkumist ja jalaluumurdu või hüppeliigese vigastust Pariis-Dakar ralli 24. kohalt.

Lajal kukkus eile seitsmendal etapil pärast umbes 300 kilomeetri läbimist, kirjutas Sportnet.

«Vanad kõrbehundid ja ka KTMi tehase pealik Heinz Kinigardner soovitasid pärast edukat algust mitte nii kiirelt sõita,» rääkis Lajal Kuku raadiole. «Eks ma siis võtsingi hoogu maha, aga tavaliselt on ikka nii, et kui oma tavapärase kiirusega ei sõida, siis muutud tsikli peal veidi lohakamaks. Viskas korra sadulast maha ja väänasin jala välja. Natuke oli valus, aga sõitsin lõpuni. Arsti juurde minnes arvasin, et küllap nad teevad mulle väikse süsti ja teibivad jala kinni, aga nemad panid mind hoopis kipsi ja saatsid Pariisi.»

Kolmapäeval pärast kukkumist sõitis Lajal langevas tempos lõpuni, seejärel panid arstid ta jala kipsi ega lubanud enam edasi sõita, ütles Postimehele incognito ballistic Ltd disainidivisioni direktor Knut-Joosep Palm.

Põlveni kipsitud jalg pandi Pariisis ümber
lühema mugavama kipsi peale, sest esialgsetel andmetel on tegemist hüppeliigese vigastuse, mitte luumurruga, teatas Palm.

Viperusele vaatamata jäi Lajal enda sõnul oma avaetteastega Pariis-Dakari rallil rahule.

Lajal sai eile Pariisi-Dakari ralli pikima, 691 km etapi 584 km pikkusel lisakatsel tsiklimeeste arvestuses 31. koha, kaotades prantslasele Richard Sainctile 1:27.14.

Kokkuvõttes oli Lajal 24., jäädes Sainctile alla 2:00.45. Autodel
võidutses ralli liider Stephane Peterhansel (Prantsusmaa).

Pilt: Egert Kamenik, Postimees

–>PM Online
online@postimees.ee

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Nilson Jaak – fotograaf

Autor Avo | Avaldatud: 9. jaan. 2003

JNilson.jpg:  Minu nimi on Jaak Nilson.

Fotograafiaga olen seotud ca 20 aastat. 1982 aastal lõpetasin Tallinna 2. Tehnikakooli fotograafia erialal.

Peale Vene kroonut olen töötanud erinevates kohtades, aga ikka fotograafina. 1993 aastast olen teinud kaastööd mitmetele väljaannetetele nagu Liivimaa Kuller, Favoriit, Kroonika, Seltskond, Tervisetrend jne.

Viimasel ajal on minu klientideks olnud Tartu Ülikool, Ülikooli Kliinikum, Haridusministeerium, Hansapank jpt.

1996 aastal pildistasin projekti Joala-Linna-Mägi tarbeks CD ümbrise fotod, samuti mitmele Anne Veski CD`le, ka Venemaa tarbeks.

Praegu elan ja töötan põhiliselt Tartus, samas pole see mingi küsimus, kui on vaja pildistada kusagil mujal. Samuti teen digitaalset fototöötlust, taastan vanu fotosid, pildistan erinevaid üritusi, grupipilte, tootefotosid ja reklaame.

Kui vajate kogemustega fotograafi, küsige julgesti.

Aadress:
Jaak Nilson
Vanemuise 7 Pk. 22
50002, Tartu
Eesti

Kodulehekülg: http://www.jaaknilson.ee
e-mail: jaak.nilson@mail.ee
GSM 050 26 327

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Ekström, Martin – Eesti vabadussõdalane Rootsist

Autor Avo | Avaldatud: 9. jaan. 2003

Järjekordse Utria dessandi aastapäeva eel on meeldiv heita pilk
ajaloosündmusesse Rootsi ajalehe “Stockholms-Tidningeni” ajakirjanike artikli “Sangar Narva alt” kaudu (ilmus 30.12.1954).

28.12.1954 suri Soomes Tilkka sõjaväehaiglas Eesti Vabadussõja
sangar kolonel Martin Ekström. Tema oli see mees, kes tõi esimese Soome abi Eestisse. Martin Ekströmi nimi on unustamatult Vabadussõja ajaloos seotud Narva tagasivallutamisega bolðevikelt 17-19.01.1919 toimunud Utria dessandi tulemusel.

Martin Ekstöm oli Utria dessandi üldjuhiks. Dessandist võttis osa neli kompaniid soomlasi ja 400-meheline dessantpataljon alamkapten K.Pauluse juhatusel, millised saadeti kohale sõjalaevadel “Lembitu” ja “Lennuk”.

Dessandil õnnestus Utrias ja Laagnas tagasi lüüa kõik punaste vastupealetungid. Soomlased vallutasid Narva-Jõesuu ja Riigiküla ümbruse, tungides sealt vaenlasele ootamatult otse Narva sisse. Narva koolipoisid näitasid soomlastele soodsaid lähenemisteid. Üllatunud vaenlane püüdis tänavatel veel vastupanu osutada, et kaitsta oma peaosade taganemist, ent Ekströmi soomlased puhastasid varsti linna põhjapoolse osa. Ülejäänud osa linnast vallutas esimene ratsapolk.
Lahingus võeti 300 vangi, saadi rikkalikult sõjasaaki, selle hulgas
üks täiesti korras välipatarei ja tollane haruldus – lennuk.

Vabadussõja ajaloos on kirjas sellest lahingust järgmist: “Narva-Jõesuu ja Narva linna vallutamine on meie 1. diviisi ja laevastiku ühine suurvõit Vabadussõjas. Silmapaistvat osa selle võidu saavutamisel etendas aga Ekströmi Soome vabatahtlike pataljon. Soome sõduri ja juhi kõrged sõjalised omadused – julgus, mehisus ja teostamise kiirus ilmnesid siin täiel määral. Soomlastega võistlesid selles meie dessantosad koos Narva koolipoiste salgaga.”

Kõige selle juures on vast huvitav teada, et Martin Ekström, kelle
kolonelikraad on pärit Eesti Vabadussõjast ja kes kuulsusrikkalt juhtis soome vabatahtlikke, tegelikult ise oli rootslane ja Rootsi kodanik. Talupoja pojana sattus ta Rootsis kõigepealt Upplandi suurtükiväe rügementi, kus ta saavutas oma esimese sõjaväelise aukraadi kahurväe kordnikuna.

Siit algabki Ekströmi kutselise sõjaväelase tee – ta rändab võõrastel maadel ja võitleb selle eest, mida ta peab õigeks (seega praeguses mõttes palgasõdur – A.R.).1911-1915 on ta Pärsias sõjaliseks instruktoriks,1915-1916 oli leitnandina saksa-türgi sõjaväes.

1917.-l tuli tagasi kodumaale ja oli valvesõdurina Rootsi neutraliteedi kaitsel ja sai reservseersandi aukraadi. Huvitav on märkida, et välismaal teenides oli jõudnud ohvitsri kraadini, kodumaal sai aga alles allohvitseri kraadi.

Kui Soome Vabadussõda algas, siis oli Ekström esimesi rootsi vabatahtlikke, kes läks Soomele appi ja siin sai ta kohe saksa-türgi sõjaväes väljateenitud leitnandi kraadi. Soome sõjas lõid uuesti välja tema suurepärane ja kiire otssustusvõime ja tohutu organiseerimisvõime. Sõja lõpul oli tal juba majori aukraad ja Vaasa Rügemendi ülema ametikoht.

Viimase lõi ta praktiliselt “eimillestki”. See lõõgirühm etendas olulist osa Viiburi vabastamisel. Kui dr. Oskar Kallas 23.12.1918.-l sõlmis Soomlaste  Eesti Abistamise  Peatoimkonnaga lepingu kahe Soome vabatahtlike väeosa saatmiseks Eestisse (kokku 2000 meest), siis olid ka nende väeosade juhid juba määratud – major Martin Ekström ja
alampolkovnik H.Kalm.

M.Ekström hakkas kohe ka oma väeosa organiseerima ja selleks saatis ta ajalehtedesse kuulutused ja peagi hakati Helsingi Üliõpilasmajas vabatahtlikke kirja panema. Neid tuli kõikidest seltskonnakihtidest. Kuna Eestis muutus olukord kriitiliseks, siis otsustas M.Ekström peale kohtumist kindral J.Sootsiga kohe ka välja sõita. 30.12.1918 saabusidki soomlased jäälõhkuja pardal Tallinnasse kapten A.Eskola juhtimisel. Teised M.Ekströmi kompaniid saabusid jaanuari esimestel päevadel ja nii oligi 600 meheline väeosa koos, millest moodustati pataljon nelja, hiljem viie kompaniiga (relvastuse said Eestis).

H. Kalmu vabatahtlikud saabusid 12.ja 26.01.1919 ja neist moodustati Põhja Poegade Rügement (2000 meest), kel oli oluline osa Võrumaa ja Lõuna-Eesti lahingutes.

Vastavalt kokkuleppele said soome ohvitserid Eestis otsekohe kõik ühe aukraadi juurde ja nii oli Martin Ekström Vabadussõtta sattudes alampolkovnik, ülendati hiljem aga polkovnikuks s.o. koloneliks. Tema väeosa võttis osa Viru rinde lahingutest. Pärast Narva vabastamist soomlased üle Narva jõe ei läinud, kuna Soome Riigihoidja seda ei pooldanud. Kuna nad ei saanud minna pealetungile üle Eesti rahvuspiiri,  jäi seega ära Narva jõe idakalda puhastamine kaugemal ja kaitsejoon oli surutud kitsastesse raamidesse. Märtsi keskpaiku 1919 lahkus 1. diviisi piirkonnast (ja ka Eestist) M.Ekströmi väeosa.

Peale Eesti Vabadussõda oli M.Ektsröm lühemat aega sõjaliseks instruktoriks Leedus, abiellus ja läks tagasi Soome. Oli Vaasas kohaliku Kaitseliidu ülemaks.

Kui 1940.-l puhkes Soome Talvesõda, siis alustas Ekström uue vabatahtlike üksuse loomist. Peagi oli ta Kemis organiseeritud kolmanda rootsi vabatahtlike grupi ülem.

1941-1942 oli M.Ekström ühe soome üksuse ülem Hangö rindel.
Selline oli ühe rootsi mehe sõjaline tee Soome ja Eesti vabadust kaitstes.

Arthur RUUSMAA,  ajalehematerjali alusel.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Rakvere riigilipp on liiga kulukas

Autor Avo | Avaldatud: 9. jaan. 2003
Rakvere riigilipp on liiga kulukas

---

BNS
9. jaanuar 2003 13:58
Lääne-Viru maavanema korraldusel Rakvere linnuses ööpäev läbi lehviv riigilipp on muutunud kulukaks ja seepärast kaalutakse selle mahavõtmist.

Lääne-Viru maasekretär Tarmo Mikkal ütles Virumaa Teatajale, et Vallimäel linnusevaremetes lehvib trikoloor ööpäev läbi maavanem Marko Pomerantsi 1997. aastal antud korralduse alusel. Mikkali andmetel on linnus peale maavalitsuse ja omavalitsuste hoonete ainuke rajatis Lääne-Virumaal, kus riigi sümboleid võib ööpäev ringi kasutada.

“Tol ajal leiti, et on tore, kui riigilipp linnuses lehvib,” meenutas Mikkal kuus aastat tagasi valitsenud meeleolusid. Nüüd aga ei kuulu linnus enam riigile, vaid anti läinud aastal loodud sihtasutusele Virumaa Muuseumid. Seepärast tuleb Mikkali sõnul kaaluda ka seal riigilipu kasutamise otstarbekust.

Sihtasutuse juhataja Ants Leemets tunnistas, et riigilipu kasutamist linnuses on sihtasutuses juba arutatud ja see pakub kõneainet tulevikuski. Tema hinnangul ei sobi trikoloor sajanditevanusele rajatisele. “Keskaegsel linnusel ei olnud Eesti vabariigi lippu,” selgitas Leemets ja lisas, et mingisugused lipud linnuses siiski olema peavad, kuid millised täpselt, seda pole veel otsustatud.

Pomerantsi vahendusel sai Rakvere linnus kasutamiseks Tallinnas Toompea lossi Pika Hermanni tornis lehvinud riigilippe. Leemetsa ütlust mööda riik enam uusi lippe ega raha nende ostmiseks ei anna. Seega muutub trikoloori lehvitamine sihtasutusele kulukaks.

Toompea lossi komandant Argo Koppel ütles Virumaa Teatajale, et üks lipp Pika Hermanni tornis maksab 1580 krooni. Tugevast sünteetilisest materjalist valmistatud trikoloor kestab seal umbes kolm kuud. “Ega ta katki lähe, ainult värvid kuluvad ära,” sõnas Koppel.

Rakvere linnus-muuseumi direktor Aivar Ojavere kurtis, et maavanema antud poolesajast lipust on järel ainult kolm. “Nendega saab läbi märtsini,” lisas ta. Ojavere andmetel kulub linnuses kaks lippu kuus. Poest saadav 200-300-kroonine trikoloor ei kesta seal päevagi.

Lipu rahastamisest on Ojavere sõnul olnud juttu mitme asutuse-ettevõtte juhiga, kuid seni pole keegi asja vastu huvi ilmutanud.

Sihtasutuse nõukogu arutab riigilipu kasutamist linnuses märtsis. Nõukogus, mida juhib Pomerants, on esindatud Virumaa Muuseumid rajajad — riik ehk kultuuriministeerium, Rakvere linn ja Vihula vald.

BNS
Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Kohtla-Järve volikogu võitleb Korbi eest

Autor Avo | Avaldatud: 9. jaan. 2003
Kohtla-Järve volikogu võitleb Korbi eest

---

BNS
9. jaanuar 2003 9:07
Kohtla-Järve volikogu töörühm leidis, et riisumissüüdistusega keskerakondlane Valeri Korb, kes sai Kohtla-Järve linnapeaks Keskerakonna ja Res Publica häältega, valiti meeriks seadust rikkumata.

Kohtla-Järve linnavolikogu eestseisuse moodustatud töörühm leidis, et kohtu all oleva Valeri Korbi valimine linnapeaks ei olnud seadusega vastuolus, kirjutab Põhjarannik.

Töörühm, kuhu kuuluvad volikogu esimees Hants Hint ning volikogu liikmed Kaarel Pürg ja Vladimir Peterson, jõudis järeldusele, et Ida-Viru maavanem, kes tegi volikogule ettepaneku viia linnapea valimise otsus vastavusse kehtivate õigusaktidega, on sattunud ekslikule seisukohale.

“Maavanem on lähtunud oma nägemustest, kaasamata selleks õiguskantslerit, mis oleks vältinud vale otsuse tegemist,” on kirjas töörühma koosoleku protokollis.

Ida-Viru maavanem Rein Aidma hinnangul oli volikogu otsus, millega kohtu all olev Valeri Korb sai linnapeaks, vastuolus avaliku teenistuse seadusega. Seetõttu tegi ta 4. detsembril Kohtla-Järve linnavolikogule kirjaliku ettepaneku viie see otsus 15 päeva jooksul vastavusse kehtivate õigusaktidega.

Kohtla-Järve linnavolikogu eestseisus ei võtnud aga maavanema ettepaneku arutamist 18. detsembril toimunud volikogu istungi päevakorda ja otsustas hoopis moodustada töörühma linnapea valimisega seotud protseduuride õiguspärasuse põhjalikumaks uurimiseks. Avaliku teenistuse seadus ei luba teenistusse võtta isikut, kes on eeluurimise või kohtu all süüdistatuna kuriteos, mille eest võib karistuseks määrata vabadusekaotuse. Kohtla-Järve linnakohus on kinnitanud, et Korbi süüdistatakse paragrahvi alusel, mis näeb ühe karistusliigina ette ka vabadusekaotust.

Valeri Korbi Kohtla-Järve linnapeaks valimise seaduslikkuse seadsid kahtluse alla volikogu opositsioonisaadikud Eduard Odinets Mõõdukatest ja Viktor Andrejev Ühendatud Vene Rahvaparteist. Odinets juhtis vahetult enne salajast hääletamist volikogu liikmete tähelepanu sellele, et Korbi valimine linnapeaks on avaliku teenistuse seadusega vastuolus, kuid 22 volikogu liiget ei võtnud seda arvesse. Valeri Korb ütles tookord, et ta ei näe ühtegi juriidilist takistust, mis ei lubaks tal linnapea ametisse asuda.

BNS
Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Oh seda Eesti elu

Autor Avo | Avaldatud: 9. jaan. 2003

Sulev Vedler Eesti Ekspress, 02.01.2003

Tsaariaegsed teatrijuhid ikka ametis?

28. november Vanemuise teater sai kummalise kirja. Kuulsate reisiraamatute kirjastuse Lonely Planet Austraalia haru töötaja Debra Herrmann kirjutab Vanemuisele, et küsida, kes on teatri peanäitejuht.

“Oleme saanud informatsiooni, et sellel kohal töötab Karl Menning,” kirjutas Herrmann. “Kas võiksite seda kinnitada või vastasel juhul öelda, kes on nüüd peanäitejuhi ametis?”

Ühtlasi päris innukas Lonely Planeti töötaja, kas Estonia teatris töötab samal ametikohal endiselt Paul Pinna.

Karl Menning oli Vanemuise direktori ja pealavastajana ametis aastatel 1906-1914, Paul Pinna lahkus Estonia juhi kohalt 1918. aastal.

Itaalia tahab tagasi anda ENSV kingitud karud

10. oktoober. Tallinna loomaaia direktori Mati Kaalu kinnitusel tahab Itaalia Eestile tagasi anda N Liidu ajal siin sündinud ja Itaaliasse viidud kaks karu.

1976. aastal Itaaliasse kingitud ja nüüd kenasse keskikka jõudnud – 29aastase ema- ja 27aastase isakaru – tahab Itaalia Gavriglia linna loomapark Eestisse tagasi saata ilmselt seepärast, et loomapargi tingimused ei vasta eurodirektiividele, arvab Kaal.

Miks karud Itaaliasse viidi, mäletab ta hästi. “Lugu oli nii pull, et see jäi hästi meelde. Kuna maakond, kuhu karud said, oli kommunistlikult meelestatud ja seal tähistati just 35 aasta möödumist Teisest maailmasõjast, tuli N Liidu välisministeeriumile Itaaliast teade. Et seal oli hukkunud ka N Liidu partisan Nikolai Bujanov, soovisid itaallased tema mälestusele rõhudes saada oma maakonna loomaparki N Liidult põhjamaiseid elukaid,” räägib Kaal. Peagi pärast Itaalia sellist soovi saabuski vastavasisuline ringkiri ka Tallinna loomaaeda – ja karud sõitsid Itaaliasse.

Tallinna hotell ei tea Eesti lipu värve

26. september. Ecolandi hotelli koduleheküljel lehvivad uhkelt Vene ja Briti lipp, kuid Eesti lipu asemel on vardasse joonistatud valgesinimust trikoloor. Ecolandi telefoninumbril vastanud vene aktsendiga näitsikut ajab värvide segipaiskamine kangesti naerma. “Me kontrollime selle asja üle ja parandame ära,” ütleb ta itsitades.

Ringkonnakohus jättis mehe ilma kümnest miljardist

26. september. Tallinna Ringkonnakohus jättis rahuldamata kaebuse, milles Tallinna Linnavalitsuselt nõuti 10 miljardi krooni suurust valuraha.

Majandusprofessor Vello Rekkaro (62), kes on tuntud kui aktiivne sundüürnike õiguste eest võitleja, taotles kohtule esitatud hagis linnavalitsuselt varalise kahju hüvitamist 731 640 krooni ulatuses ning temale tekitatud moraalse kahju hüvitamist 10 miljardi krooni ulatuses.

1999. aasta veebruaris esitas tallinlane Vello Rekkaro Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada ebaseaduslikuks Ravila tänaval asuva elamu õigustatud subjektidele tagastamise otsuse. Rekkaro ei olnud rahul sellega, et tema kui elamu üürnik jäi ilma võimalusest elamispind EVPde eest erastada ning ta pidi “ootamatult tekitatud õigustatud subjektilt” maja 750 000 krooni eest ära ostma.

Justiitsministeeriumi kinnitusel on tegemist tõenäoliselt Eesti kõigi aegade suurima moraalse kahju nõudega.

82aastane üliõpilane

29. august. Eesti Põllumajandusülikooli (EPMÜ) agronoomia eriala tasulisele kohale võeti vastu 1920. aastal sündinud vanahärra Oskar Tomjalla, kirjutab EPMÜ ajaleht Maaülikool.

Tomjalla lõpetas Jäneda põllumajanduskooli aastal, mil algas Teine maailmasõda – 1939 ja pärast sõda Balti Ülikooli Saksamaal.

Tänavu suvel USA-st San Francisco lähedalt Eestisse naasnud mees ütles, et USA-s pole pensionäridest ülikooliõppurid haruldus. “Lihtsalt tuli säärane mõte. Pikk talv on ees,” põhjendas Ühendriikide lennuväele projekteerimistöid teinud Tomjalla. Agronoomia tasulise õppe vahetab ta siiski kaugõppe vastu välja. “Leidsin, et kuulmine pole kõige parem, mistõttu ei saa iga päev loenguid jälgida.”

Savisaar jäi jalgpallistuudio ukse taha

03. juuli. Keskerakonna juht ja Tallinna linnapea Edgar Savisaar ei pääsenud püüdlustest hoolimata osalema ETV suve spordisündmuse, jalgpalli MMi finaali stuudiokommentaaris. ETV sporditoimetus sai enne Saksamaa-Brasiilia põnevusmängu telefonikõne, mis pakkus Savisaart vutistuudiosse.

“Helistasin paar nädalat tagasi omaenese tarkusest ETV sporditoimetuse juhile Marko Kaljuveerile, et küsida, kas ta on huvitatud. Kaljuveer keeldus järsult,” ütles linnakantselei meediaosakonna juhataja Allan Alaküla, kelle sõnul konkreetsest mängust juttu polnud. “Savisaare enesega pole ma sel teemal ei enne ega pärast kõnelnud.”

Finaalmängu kommenteerisid eetris siiski asjatundjad – Marko Kaljuveer ja jalgpalliajakirjanik Margus Luik.

Saksa kuukiri avastas Eestist Euroopa gay-metropoli

26. juuni. Saksamaa suurima tiraaþiga homokuukirja, Kölnis ilmuva Queer artikkel Eurovisiooni lauluvõistlusest nimetabTallinna kui turismisihtpunkti meeldivaks avastuseks.

Artikli autori Jörg Schleiferi sõnul “oli Tallinn kogu pika nädala Euroopa gay-metropol ning järgmisel aastal saab selleks Riia”. Tallinnas Eurovisiooni nädalal korraldatud delegatsioonide vastuvõtte ja pidusid peab Schleifer viimaste aastate parimateks.

Põrnikad peletasid näitlejad esietenduselt

26. juuni. Vabaõhulavastuse “Armunud vanamehed” teise esietenduse ajaks möödunud neljapäeval oli Kuressaare Linnateatri trupp sunnitud kolima maipõrnikate eest tuppa varju.

Commedia dell’arte lavastuse planeeritud esituspaigas, Kuressaare Piiskopilinnuse hoovis olid maipõrnikad, kes on rahva hulgas tuntud ka juuksekullide nime all, eriti aktiivsed ja lendasid juba prooviperioodil näitlejate juustesse. Vaatajate säästmiseks viidi etendus Linnateatri majja.

“Loodetavasti rahunevad putukad peagi,” ütlesid Linnateatri töötajad.

Justiitsminister koondas 80 koristajat

24. aprill. Maikuust peavad oma ametipostilt lahkuma 80 Eesti kohtutes töötavat koristajat, ütleb justiitsminister Märt Raski 4. aprilli määrus.
Seda tehakse seoses maa-, linna-, haldus- ja ringkonnakohtute uute koosseisude kinnitamisega tänavu 1. maist.
Justiitsministeerium koondab sama määrusega ainuüksi Tallinna Linnakohtust 24 ja teistest Eesti kohtutest kokku 56 koristajat.

Miljonite nõudja osutus suurimaks soojavõlgnikuks

03. aprill. Äripäeva andmetel nõuab Eesti organiseeritud kuritegevuse tegelasi kaitsev vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski EVEA Panga pankrotipesast 114 miljonit krooni. Samas oli Jaroslavski ise Kohtla-Järve Soojuse suurim eraisikust võlgnik, kes jättis toasooja eest maksmata enam kui 34 000 krooni. Et raha kätte saada, esitas soojafirma juba jaanuaris 2000 advokaadi vastu hagi. Jaroslavski ja Kohtla-Järve Soojus jõudsid siiski kohtuvälisele kokkuleppele ning advokaat tasus võla 21. märtsil 2002.

Rahvusraamatukogu ostis 1000 dollari eest tasuta raamatu

27. veebruar. Eesti Rahvusraamatukogu tellis mullu USA firmalt Rector Press raamatu nimega Estonian Companies Handbook 2001. Huvipakkuva raamatu, mille eest maksti 995 dollarit ehk ligi 18 000 krooni, leidsid raamatukogu töötajad rahvusvahelisest elektroonilisest andmebaasist.
Kui hinnaline teatmeteos laekus, selgus, et tegu on AS Connectuse kirjastatava eestikeelse kataloogiga “KOMPASS Eesti TOP Firmad 2001”, mida Rahvusraamatukogu oleks võinud saada väljaandjalt tasuta. Sihilikule pettusele viitab, et väljaandja, so Connectuse copyrighti osa oli kaetud Rector Pressi kleepsuga, nagu oleksid ameeriklased ise raamatu välja andnud.

Priimägit süüdistatakse paljaste poiste piltide varguses

13. veebruar. Kunstiajaloolane Vappu Vabar komplekteeris paar aastat tagasi Õigusinstituudi slaidikogu. Nüüd on kogust hulk slaide kadunud, sest Linnar Priimägi kasutas neid Õigusinstituudi õppejõuna, kuid “unustas” tagasi panna. Põhiliselt olid slaididel Vana-Egiptuse ja Vana-Kreeka raidkujude pildid. Vana-Kreeka skulptuurid kujutasid teatavasti tihtipeale alasti mehekeha.
Vappu Vabar ei taha kedagi süüdistada. “Eks ma olen ise ka süüdi, et ma ei koostanud kohe korralikku nimekirja. Ma ei saa midagi tõestada ja nüüd pean kuidagi kahju korvama,” räägib Vabar. Ta helistas Priimägile ja tuletas meelde, et too võiks slaidid tagastada. Värske linnamainekujundaja sõimas kunstiteadlase seepeale läbi.
Priimägi kinnitab, et tema on kõik tagasi andnud. “Kas Õigusinstituudist mõni karp puudub, ei tea. Võibolla läks neil miski kolimise käigus kaotsi, ei oska nende muret jagada,” ütleb Priimägi ja nendib: “Mulle ei anna omistada mitte mingit erilist slaidihuvi, ma töötan juba aastaid arvuti pildifailidega ja dataprojektoriga.”

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

  • Arhiiv