• Tere taas!

     

    Viimased postitused:

Narva-Jõesuu valimistulemused

Autor Avo | Avaldatud: 21. okt. 2002

Häälte ja mandaatide jaotus nimekirjade vahel

Nimekiri H % R1 M % R1
1 VL MEIE TULEVIK 624 48.3 624 7 53.8 7
2 Eesti Keskerakond 303 23.5 303 3 23.1 3
3 Eestimaa Rahvaliit 245 19.0 245 2 15.4 2
4 Ühendus Vabariigi Eest – Res Publica 97 7.5 97 1 7.7 1
  Üksikkandidaadid 22 1.7 22 0 0.0 0
KOKKU 1291 100 1291 13 100 13

5% künnis = 64.55

Valimisringkond nr 1
Häälte jaotus kandidaatide vahel

Nimekiri/Kandidaat VA R J1
Eesti Keskerakond
Laura Rugais 303.0000 58 58
Tamara Lisjanskaja 162.3737 42 42
Aleksandr Žignovski 112.7284 39 39
Konstantin Petrov 87.0139 30 30
Valentina Vassiljeva 71.1819 29 29
Svetlana Moissejeva 60.4097 26 26
Vitali Vinogradov 52.5841 24 24
Aleksandr Titus 46.6296 14 14
Irina Lebedeva 41.9396 13 13
Ivan Poljakov 38.1454 10 10
Kalju Illipe 35.0098 7 7
Galina Esholts 32.3727 7 7
Niina Skugar 30.1227 4 4
KOKKU 303 303
Ühendus Vabariigi Eest – Res Publica
Lennart Lepajõe 97.0000 34 34
Tiiu Toom 51.9810 22 22
Juri Gavrilov 36.0880 12 12
Olga Tsvetkova 27.8559 12 12
Lauri Laanemäe 22.7876 8 8
Ardi Pertman 19.3391 7 7
Arles Pertman 16.8339 1 1
Olga Vilenson 14.9276 1 1
KOKKU 97 97
Eestimaa Rahvaliit
Aili Sepp 245.0000 32 32
Jura Tiner 131.2922 29 29
Valeri Kudelin 91.1501 28 28
Pavel Ivanov 70.3578 20 20
Pavel Grigorjev 57.5563 16 16
Cato Reimo 48.8461 16 16
Andres Valme 42.5185 15 15
Juri Stulov 37.7038 12 12
Aime Logatšova 33.9116 11 11
Viktoria Allik 30.8437 11 11
Tiiu Piibe 28.3082 9 9
Igor Paramonov 26.1760 6 6
Aleksandr Ilus 24.3566 6 6
Aimi Stüf 22.7851 5 5
Kiira Gvianidze 21.4133 5 5
Gennadi Romanenko 20.2050 4 4
Niina Rakova 19.1321 4 4
Valentina Antipenko 18.1728 3 3
Silvi Kusma 17.3096 3 3
Viktoria Birotsi 16.5287 3 3
Tatjana Orlova 15.8186 3 3
Natalja Marokina 15.1700 1 1
Gennadi Krasnikov 14.5751 1 1
Natalia Kudelina 14.0274 1 1
Andrei Ivanov 13.5214 1 1
Jevgenia Štšukina 13.0524 0 0
Ljubov Karuzina 12.6165 0 0
Veera Blinkova 12.2102 0 0
KOKKU 245 245
VL MEIE TULEVIK
Tatjana Pagajeva   151 151
Raivo Murd   100 100
Larissa Golt 232.1536 66 66
Viktor Golovnja 179.1969 59 59
Vladimir Fadejev 146.5924 36 36
Niina Sepp 124.4080 34 34
Jevgeni Borissov 108.2920 31 31
Inge Muškina 96.0293 29 29
Toomas Pruul 86.3707 28 28
Ljudmila Rakova 78.5569 12 12
Aleksandra Smoljakova 72.0993 12 12
Vjatšeslav Lukin 66.6686 11 11
Vladimir Lõkassov 62.0348 10 10
Faina Tišina 58.0322 8 8
Zoja Eidemiller 54.5384 8 8
Irina Jakonen 51.4608 7 7
Nedda Karaulnõh 48.7282 7 7
Arvi Pertman 46.2849 5 5
Oleg Koronov 44.0866 5 5
Elena Roosileht 42.0976 4 4
Tatjana Barabanova 40.2891 1 1
KOKKU 624 624
Üksikkandidaadid
Toomas Rebmann   22 22
KOKKU 22 22
Ringkond KOKKU 1291 1291

Mandaate = 13
Lihtkvoot = 99.31

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Kiviõli valimistulemused

Autor Avo | Avaldatud: 21. okt. 2002

Häälte ja mandaatide jaotus nimekirjade vahel

Nimekiri H % R1 M % R1
1 Eesti Keskerakond 1236 41.0 1236 8 47.1 8
2 VL Kiviõli Linna Elanik 799 26.5 799 5 29.4 5
3 Eesti Reformierakond 479 15.9 479 2 11.8 2
4 Ühendus Vabariigi Eest – Res Publica 373 12.4 373 2 11.8 2
5 Erakond Isamaaliit 131 4.3 131 0 0.0 0
KOKKU 3018 100 3018 17 100 17

5% künnis = 150.90

Valimisringkond nr 1
Häälte jaotus kandidaatide vahel

Nimekiri/Kandidaat VA R J1 J2
Eesti Keskerakond
Tiit Kuusmik   739 410 329
Tiiu Terentjeva 662.3560 54 34 20
Aita Talts 459.8427 53 33 20
Igor Smirnov 354.9478 47 22 25
Milvi Kompus 290.3658 46 31 15
Sven Kallavus 246.4236 42 38 4
Kaja Kreisman 214.5015 40 34 6
Mati Pallasma 190.2118 39 25 14
Aare Mehisto 171.0804 29 13 16
Signe Viilop 155.6032 29 13 16
Inno Naur 142.8121 25 20 5
Vaido Lahtmaa 132.0552 20 13 7
Sergei Heinang 122.8767 19 10 9
Heidi Uustalu 114.9485 19 2 17
Hille Ilves 108.0280 18 15 3
Angela Luiksoo 101.9320 9 6 3
Risto Lindeberg 96.5194 8 6 2
KOKKU 1236 725 511
Eesti Reformierakond
Aleksandr Apolinsky   224 139 85
Erik Jürgenson 256.6897 55 29 26
Rein Oselin 178.2077 54 25 29
Tatjana Samsonova 137.5566 31 19 12
Grigori Senkiv 112.5285 22 16 6
Nikolai Bondarenko 95.4991 14 10 4
Deniss Lis 83.1280 13 3 10
Raissa Višnjova 73.7148 10 3 7
Regina Stüf 66.3006 10 8 2
Olga Steklina 60.3025 8 4 4
Valeri Iljuškin 55.3455 8 4 4
Jelena Denissova 51.1767 7 6 1
Leonid Arefjev 47.6197 7 4 3
Tatjana Mannima 44.5472 7 2 5
Pavel Tšikul 41.8652 5 4 1
Ilona Muruoja 39.5028 3 2 1
Ilona Krupenenkova 37.4052 1 1 0
KOKKU 479 279 200
Erakond Isamaaliit
Meelis Urban   61 38 23
Meinhard Aruvee   28 17 11
Ruth Bulavko   18 14 4
Ervin Võip   12 8 4
Veiko Hansar   6 6 0
Arne Hannus   5 4 1
Eino Tolga   1 1 0
KOKKU 131 88 43
Ühendus Vabariigi Eest – Res Publica
Eldur Lainjärv 373.0000 66 48 18
Rein Kaaret 199.8858 61 28 33
Vladimir Kruzman 138.7713 50 34 16
Andres Tartu 107.1161 35 19 16
Valdur Raie 87.6266 31 16 15
Veera Sobtšak 74.3657 21 14 7
Rein Järve 64.7322 19 13 6
Airi Alumets 57.4021 17 10 7
Vladimir Arutjunov 51.6286 16 4 12
Vladimir Tšikul 46.9579 15 9 6
Olga Hainatskaja 43.0978 9 6 3
Larissa Sadovskaja 39.8516 9 7 2
Enno Saarmets 37.0817 7 7 0
Eberard Vaas 34.6891 6 6 0
Valentina Liinak 32.6007 6 0 6
Ljudmilla Rosi 30.7610 5 0 5
KOKKU 373 221 152
VL Kiviõli Linna Elanik
Viktor Jasjukevitš   229 120 109
Arvo Naur 428.1735 130 82 48
Anatoli Zõbin 297.2608 98 61 37
Hilja Kretšina 229.4525 40 19 21
Nikolai Fedorovitš 187.7041 35 15 20
Vitali Sikora 159.2981 33 16 17
Valentina Rihkrand 138.6623 30 9 21
Toomas Talviste 122.9605 24 10 14
Igor Trofimov 110.5932 22 13 9
Eduard Ilus 100.5881 17 10 7
Aleksandr Jaksin 92.3195 17 8 9
Vladimir Tagam 85.3657 17 9 8
Galina Krivonogova 79.4324 15 7 8
Ludmilla Golossova 74.3073 13 10 3
Inna Nikolajeva 69.8336 13 5 8
Juri Valk 65.8929 11 2 9
Antonina Jeltsova 62.3940 11 6 5
Aleksandra Inostrantseva 59.2654 10 2 8
Marge Eiert 56.4506 9 7 2
Vitali Dimitrijev 53.9038 8 6 2
Toomas Jõesalu 51.5881 6 6 0
Vello Salulaid 49.4728 6 3 3
Ervin Murulaid 47.5326 5 5 0
KOKKU 799 431 368
Ringkond KOKKU 3018 1744 1274

Mandaate = 17
Lihtkvoot = 177.53

Volikogu liikmed

RAKVERE LINN – 23:18

  Nimekiri Kandidaat Hääli
1 . Mõõdukad   Peep Vassiljev  448
2 . Kesk   Toomas Varek  438
3 . Isamaaliit   Mihkel Juhkami  326
4 . Kodulinn R   Tamara Vahtra-Aasmets  137
5 . Kesk   Olaf Leps  102
6 . Reform   Matti Jõe  290
7 . Mõõdukad   Karl Mäesepp  158
8 . Kodulinn R   Üllar Vaserik  64
9 . Isamaaliit   Erich Petrovits  77
10 . Kesk   Olev Puldre  94
11 . Res Publica   Anne Nõgu  148
12 . Mõõdukad   Tõnu Kõiv  119
13 . Kesk   Kelli Tühis  78
14 . Kodulinn R   Marek Leemets  48
15 . Isamaaliit   Heli Kirsi  55
16 . Reform   Aivar Part  55
17 . Kesk   Vireni Haho  67
18 . Mõõdukad   Indrek Saar  87
19 . Tarvas   Priit Verlin  50
20 . Kodulinn R   Katrin Tabalov  37
21 . Isamaaliit   Tarmo Terav  54
Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Sillamäe valimistulemused

Autor Avo | Avaldatud: 21. okt. 2002

Häälte ja mandaatide jaotus nimekirjade vahel

Nimekiri H % R1 M % R1
1 Eesti Keskerakond 3575 49.3 3575 11 52.4 11
2 VL SILLAMÄE – MEIE KODULINN 2863 39.5 2863 9 42.9 9
3 Eestimaa Rahvaliit 542 7.5 542 1 4.8 1
  Üksikkandidaadid 267 3.7 267 0 0.0 0
KOKKU 7247 100 7247 21 100 21

5% künnis = 362.35

Valimisringkond nr 1
Häälte jaotus kandidaatide vahel

Nimekiri/Kandidaat VA R J1 J2 J3
Eesti Keskerakond
Inna Nazarova   384 88 111 185
Valentina Zaharenko 1915.7951 343 129 117 97
Valeri Abramovitš 1330.0468 298 33 69 196
Aleksei Voronov 1026.6492 284 99 91 94
Jelena Koršunova 839.8525 275 80 81 114
Galina Burkova 712.7544 192 74 74 44
Juri Knjazev 620.4229 188 56 66 66
Jüri Ilves 550.1677 163 75 50 38
Vladimir Kisseljov 494.8320 161 78 40 43
Aleksandr Kanev 450.0658 152 41 48 63
Tatjana Oseptsova 413.0690 109 51 29 29
Eino Pukk 381.9556 98 17 45 36
Juri Nikitin 355.4079 92 11 31 50
Jelena Tomassova 332.4764 70 36 22 12
Boriss Kossarev 312.4596 68 27 18 23
Valeri Kuznetsov 294.8275 63 29 17 17
Aleksander Kudrjavtsev 279.1721 61 25 18 18
Aleftina Vetoškina 265.1739 52 15 18 19
Elizaveta Zdanevitš 252.5793 51 5 13 33
Viktor Tkatšenko 241.1843 44 7 11 26
Jadviga Tammet 230.8228 43 20 10 13
Galina Kuznetsova 221.3582 41 16 15 10
Galina Fjodorova 212.6772 36 13 9 14
Lembit Priske 204.6850 35 8 4 23
Anneli Vassijeva 197.3013 35 11 11 13
Aleksandr Pahhomov 190.4584 30 17 6 7
Vladimir Krassilnikov 184.0978 29 14 2 13
Ljudmila Krasovskaja 178.1697 29 17 4 8
Anatoli Špakov 172.6306 25 4 10 11
Aleksandr Gorodnitšev 167.4430 25 12 2 11
Galina Šinkarenko 162.5738 23 6 5 12
Nataša Kotšergina 157.9942 17 7 7 3
Andrei Sokolov 153.6786 17 7 4 6
Jelena Hlebova 149.6046 12 5 2 5
Margarita Morozova 145.7521 10 6 1 3
Ljudmila Šilova-Mandel 142.1032 8 1 7 0
Veronika Kõiv 138.6419 7 1 5 1
Villu Mandel 135.3539 5 3 2 0
KOKKU 3575 1144 1075 1356
Eestimaa Rahvaliit
Elvi Larka 542.0000 244 78 88 78
Jefim Štern 290.4506 43 16 14 13
Matti Maack 201.6463 33 7 21 5
Valeri Hruškov 155.6486 33 25 5 3
Larissa Sedova 127.3287 18 1 12 5
Kalju Sirman 108.0596 16 2 7 7
Svetlana Polištšuk 94.0613 15 5 5 5
Dmitri Pravdjukov 83.4100 14 1 8 5
Nikolai Prosolkov 75.0207 13 1 7 5
Villi Iltšenko 68.2338 10 2 1 7
Aleksandr Štern 62.6247 9 4 2 3
Leonid Talko 57.9077 9 0 4 5
Tatjana Merkurjeva 53.8828 9 1 3 5
Vladimir Kudrjavtsev 50.4062 9 1 8 0
Mihhail Peljodov 47.3715 8 1 2 5
Olga Ippolitova 44.6983 8 1 6 1
Lilia Hudjakova 42.3248 7 0 1 6
Maret Luik 40.2026 7 2 4 1
Svetlana Rosseva 38.2931 6 4 0 2
Emilia Bogens 36.5656 6 0 1 5
Irina Artšenkova 34.9947 5 0 4 1
Antonina Grigorenko 33.5598 5 0 0 5
Raivo Veski 32.2437 4 1 2 1
Jelena Tjuljukova 31.0320 4 2 2 0
Karin Uustallo 29.9125 3 1 1 1
Irina Talko 28.8751 2 0 2 0
Kadrin Uustallo 27.9108 2 0 1 1
Aita Maack 27.0120 0 0 0 0
KOKKU 542 156 211 175
VL SILLAMÄE – MEIE KODULINN
Valdek Murd   412 164 130 118
Igor Malõšev 1534.2437 208 59 67 82
Anatoli Polupan 1065.1535 172 54 59 59
Nadežda Grigorjeva 822.1808 135 90 21 24
Veera Tihhonova 672.5868 132 32 42 58
Galina Štšerbakova 570.8017 125 42 32 51
Viktor Baloban 496.8589 108 32 52 24
Oleg Rõžakov 440.5958 82 34 29 19
Sergei Rjabkov 396.2809 81 22 33 26
Aleksandr Starodubtsev 360.4303 79 29 26 24
Aleksandr Gerasimenko 330.8019 66 19 18 29
Svetlana Kostitsõna 305.8850 64 21 31 12
Sergei Issajev 284.6245 60 19 12 29
Vjatšeslav Nikitin 266.2601 59 12 17 30
Tatjana Petrova 250.2299 56 3 15 38
Nikolai Denissenkov 236.1094 52 25 13 14
Sergei Tšikov 223.5720 49 17 11 21
Aleksandr Tšerednikov 212.3617 48 9 12 27
Aala Gitt 202.2754 45 16 13 16
Nikolai Dežin 193.1498 41 18 15 8
Vladimir Iljuhhin 184.8519 40 19 11 10
Arkadi Kislitsõn 177.2723 40 9 11 20
Olga Snitsarenko 170.3203 38 9 5 24
Tamara Andrussenko 163.9197 37 12 21 4
Valeri Jazev 158.0066 36 12 12 12
Juri Gussev 152.5265 34 9 17 8
Andrei Proskurin 147.4327 33 12 9 12
Ljudmila Loktionova 142.6853 32 14 8 10
Anatoli Boiko 138.2494 28 6 14 8
Irina Doroš 134.0949 27 15 5 7
Viktor Dmitrijev 130.1955 26 10 0 16
Vladimir Leskovski 126.5279 25 12 4 9
Tatjana Ivanova 123.0719 23 9 11 3
Boriss Petrov 119.8092 22 3 2 17
Olga Gluhihh 116.7240 22 13 2 7
Ljudmila Hrustaljova 113.8018 22 7 8 7
Anatoli Vihharev 111.0299 21 8 2 11
Aleksandr Trifonov 108.3967 20 9 8 3
Tatjana Lebedeva 105.8920 20 3 9 8
Aleksandr Bražnik 103.5064 16 5 2 9
Oleg Momotov 101.2315 14 8 4 2
Stanislav Maksimov 99.0597 14 4 7 3
Ivi Obzinis 96.9839 14 10 2 2
Natalja Morohhova 94.9979 13 5 3 5
Jelena Gurjanova 93.0958 12 7 2 3
Heli Bobkova 91.2724 12 2 6 4
Georgi Mahalov 89.5227 12 6 5 1
Aleksei Šilov 87.8424 11 7 1 3
Ella Gortšinskaja 86.2273 10 1 6 3
Vladimir Gurenko 84.6737 9 4 0 5
Veera Tšernoussova 83.1779 9 1 3 5
Natalja Kozlova 81.7369 8 4 4 0
Larissa Šaronina 80.3476 8 3 0 5
Tatjana Viitfeldt 79.0073 8 2 6 0
Vladimir Šindorikov 77.7132 7 2 1 4
Artur Bogdanov 76.4631 7 5 0 2
Jevgeni Sigov 75.2548 7 3 3 1
Valentina Ivantsova 74.0860 7 3 3 1
Galina Vjatkina 72.9549 7 4 1 2
Alla Pihlak 71.8597 6 0 2 4
Gennadi Orlov 70.7986 5 2 0 3
Raivo Henno 69.7700 5 2 2 1
Žanna Lehman 68.7725 5 2 1 2
Anne Bulgakova 67.8046 5 0 2 3
Valeri Rožanski 66.8651 4 1 2 1
Igor Altuhov 65.9526 4 1 2 1
Aleksandr Morozov 65.0660 2 2 0 0
Sergei Novikov 64.2042 2 0 0 2
KOKKU 2863 1004 877 982
Üksikkandidaadid
Natalia Muhina   196 91 53 52
Juri Mitin   71 29 24 18
KOKKU 267 120 77 70
Ringkond KOKKU 7247 2424 2240 2583

Mandaate = 21
Lihtkvoot = 345.10

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Rakvere linna valimistulemused

Autor Avo | Avaldatud: 21. okt. 2002
Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Jõhvi linna valimistulemused

Autor Avo | Avaldatud: 21. okt. 2002
Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Rakvere peda tudengid näitasid end linnale

Autor Avo | Avaldatud: 20. okt. 2002

Rakvere peda tudengid näitasid end linnale

Eile tähistas Tallinna Pedagoogikaülikooli Rakvere Kolledž lustliku rongkäiguga läbi linna ülikooli 83. sünnipäeva.

Rivi ees kandsid loosungit teise kursuse alusõppe tudengid Marika Kirs ja Sveta Ponomarjenko.

Saaremaalt päris Marika Kirs ütles, et valis Rakvere kooli oma õppepaigaks seetõttu, et ka siin on vaikne ja rahulik nagu Kuressaares. Oma otsust pole ta veel kahetsenud. “Mõistvad õppejõud, huvitavad ained,” ütles ta.

“Las Rakvere inimesed panevad tähele, et meil on linnas kõrgkool ja tudengid, oleme nähtavad,” põhjendas jalutusaktsiooni vajadust kooli direktor Kalle Karron.

Koolitusjuht Mare Vassiljev lisas, et võib-olla on Rakveret ülikoolilinnaks veel siiski palju pakkuda, aga me oleme kolledþilinn ja meil on tudengid ja küllap tulevad ka traditsioonid.

Ka õhupallidega jalutuskäik linna peal pole peda neidudele esmakordne kogemus. Ka kevadistel tudengipäevadel näidati end.

“Tähistame seda sünnipäeva TPÜ ühe osana ja seda tuleb igal aastal tähistada ning teadvustada, et me oleme tudengipere üks osa ja et keegi ei küsiks, mis see Rakvere Kolledž veel on,” selgitas Vassiljev.

Rakvere Pedagoogikakool sai kolledžiks 1999. aastal ning pakub akadeemilist kõrgharidust. Koolis õpetatakse inglise keele õpetajaks, alus- ja eriõpetajaks ning sotsiaaltöötajaks.

Õpe kestab neli aastat ning tänavusest saavad tudengid bakalaureuse kraadi.

Praegu õpib kolledžis 362 tudengit, neist suurem osa kaugõppe teel ning enamik on naissoost.

Rakveres asutati juba 1912. aastal Õpetajate Seminar, kuid selle eksisteerimine päädis kahekümne aasta pärast. Kooli sulgemise põhjuseks toodi intelligentsi üleproduktsioon.

Kalle Karron rääkis pedagoogikaülikooli ajalool peatudes, et 83 aastat tagasi ei olnud nõudmised õppimisel sugugi väiksemad kui praegu.

Tudengites nähti pärast kooli lõpetamist tollal rahvajuhte ja maakultuuri hoidjaid, vastuvõtul eelistati kaheksakümmend kolm aastat tagasi aga eeskätt maalt pärit noormehi ja viiekümnendatel aastatel olid eelistatud kolhoosnike lapsed.

Praegu õpib pedagoogikaülikoolis 6500 üliõpilast. Lisaks Rakverele on ülikoolil kolledž ka Haapsalus.

–>Aarne Mäe
aarne@virumaateataja.ee

Raha tuleb uuel aastal
SL Õhtulehe fotomontaaþ
UUEL AASTAL ÕNN ON UUS: Enne valimisi lubas Keskerakond eesotsas Edgar Savisaarega, et iga pensionär saab 500 krooni. Selle kättesaamiseks peab aga taotluse esitama, mida pealinlased saavad teha alates 1. jaanuarist.

“Kuidas seda kätte saada?” küsib pensionär Harry, kuuldes, et tal on Tallinna linnalt võimalik saada 500 krooni. Sotsiaalametnikud ütlevad, et lisaraha peab ametlikult taotlema ja seda saab teha alles jaanuarist. Samas kinnitatakse, et kiirustada ei maksa, sest raha jätkub kõikidele pensionäridele.Allar Viivik

“Rahatoetust lubas Keskerakond vist selleks, et saada meie hääli,” arvab pealinna pensionär Harry ja on solvunud, sest enne valimisi lubasid erakonnad kõigile midagi.

“Kes lubas pensionäridele raha, kes turvalist Tallinna. Turulgi pisteti valimisreklaam pihku,” meenutab ta valimis-eelseid päevi. Ise Harry 20. oktoobril valimas ei käinudki, sest lemmikerakonda, kelle poolt hääletada, tal lihtsalt pole.

Nüüd, kolm nädalat hiljem, nendib Harry, et tema ja ta abikaasa ei tea, kuidas valimised võitnud partei lubatud 500 krooni kätte saada. “Mina saan niimoodi aru: taotlegu kõigepealt need, kellel raha napib,” arutleb pensionär. Lisab aga kohe, et tegelikult tulevad nemad abikaasaga ots otsaga kokku.

Üleeile käisidki sajad Harry eakaaslased Tallinna hoolekandeosakondades lubatud raha nõudmas. “Seletasime veel kord üle, et pensionärid saavad ühekordset toetust alates uuest aastast,” ütles sotsiaal- ja tervishoiuameti peaspetsialist Ludmilla Leius. “Ühte ma võin aga juba täna väita: mitte keegi lubatud rahast ilma ei jää.”

Leiuse sõnul peab raha ametlikult taotlema ja seda saab teha jaanuarist. See aga ei tähenda seda, et 2. jaanuari hommikul peab sotsiaalosakonna ukse taha sappa jooksma. “Taotlusi saab teha kogu tuleva aasta jooksul. Igaüks võib valida, millal ta lubatud 500 krooni välja võtab,” kordab Leius.

See, kas pensionärile kantakse raha pangaarvele või saab ta selle peo peale, polnud eilseks veel selge.

“Mina loodan küll, et postkontorid ka 500kroonise toetuse välja maksavad,” ütleb Leius. “Praegu pole aga veel mitte kellelgi vaja kuhugi joosta ega järjekorras seista,” toonitab ta.

Toetuste maksmise kord sai eile ka linnavalitsuses heakskiidu. Volikogusse jõuab see ilmselt novembri lõpul või detsembri algul.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Tarvanpää selts – kümme aastat !

Autor Avo | Avaldatud: 19. okt. 2002

Tarvanpää seltsi moodustamisest möödus kümme aastat

Kui rahvatantsuansambel Tarvanpää alustab oma 57 hooaega, siis Tarvanpää Selts sai alles kümneaastaseks.

Tarvanpää oli ETKVL-i tootmiskoondise Rakvere juures tegutsev rahvatantsuansambel. 1992. aastal tekkis tantsurühma ellujäämise küsimus, sest vanad struktuurid lagunesid ja omandisuhted muutusid. Nõnda loodigi 18. oktoobri õhtul kümme aastat tagasi Tarvanpää Selts.

Rakvere 700. sünnipäevaks sai Tarvanpää linnavalitsuse poolt kingiks väikese tarva kuju, sest hoidis Tarvanpää nime ka vene ajal. Seepärast otsustatigi seltsi kümnenda aastapäeva puhul koguneda just Vallimäele ümber tarva skulptuuri, tuletada meelde seltsi loomist, laulda regilaul elu ja inimeseks olemise mõttest.

Seejärel suunduti koos sõpradega rahvakunstiansamblist Leigarid Katariina Keldrisse pidutsema.

Tarvanpää hing on juba 34 aastat olnud koereograaf Maie Orav. “Isiksused ja poolhullud viivad asja edasi,” arvab Orav, sest Tarvanpää pika ajaloo jooksul on leidunud inimesi, kes on olnud nõus ilma rahata ja sageli ise peale makstes folklooriga tegelema.

Maie Orav tunneb rõõmu ka sellest, et Tarvanpääl on oma nägu Eesti kultuuris ja et just selle seltsi tantsijaid mehi peetakse kõige mehelikemateks. Samuti näeb Virumaa tantsumemm, et tema õpilaste seast on välja kasvamas uued tegijad.

Tarvanpää Selts tegeleb eesti kultuuri säilitamise ja hoidmisega. Seltsi kuulub pillirühm ja kaheksa tantsurühma: mudilased, esimese ja seitsmenda klassi rühm, keskkoolirühm, põhi-, vilistlas- ja segarühm ning folkloorirühm “Rikkad ja ilusad”.

Kokku on Tarvanpääs 161 inimest, kellest kaks kolmandikku kuulub ka Tarvanpää Seltsi.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Kellavere kaugradar tervist ei kahjusta

Autor Avo | Avaldatud: 18. okt. 2002

Kellavere kaugradar tervist ei kahjusta

Laekvere lähedale Kellavere mäele kerkiv Eesti Kaitseväe kaugradar hakkab tööle tuleva aasta esimese kolme kuu jooksul, rahuajal ei kujuta militaarobjekt endast kohalikule rahvale mitte mingit ohtu.

Ettevalmistusi kaugvaatlusradari kasutuselevõtmiseks on tehtud juba mõnda aega. Möödunud aasta novembris pandi militaarrajatisele nurgakivi.

Nüüdseks on Kellavere mäe tippu kerkinud mõnevõrra kartulikeldrile sarnanev radaripositsioon, mida ümbritseb korralik võrkaed, millel kaitseväeobjektist hoiatavad sildid, ümber militaarmaa kraav ja postide otsas turvakaamerad.

Mulla ja mätastega servadest kaetud küngas sisaldab kahekorruselist betoonist hoonet. Objekti läheduses kõrgub raadiosideks vajalike “kärgedega” metallmast, nagu neid Lääne-Virumaal kümneid näha on.

Radar ootab Eestisse saatmist

Kaitseministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Madis Mikko ütles, et USA suurfirma Lockheed Martin toode TPS 117 ootab Eestisse saatmist ja kaugvaatlusradar saab töökorda tuleva aasta esimese kvartali jooksul.

“Juhin tähelepanu selle, et kohalike inimeste võimalikud kartused mingi kiirguse või raadiohäirete tekkimise kohta on alusetud,” märkis Madis Mikko. Hiljuti testiti Eesti Looduse Fondi taotlusel piirivalve käsutuses olevaid tegutsevaid radareid ja ei avastatud mingeid kahjulikke faktoreid.

Moora küla mees ei pea ohtlikuks

Tuleb arvestada, et piirivalve radarid on küll väiksema võimsusega, kuid suunatud jälgima maapinnale lähemaid objekte. Võimas Kellavere kaugradar on suunatud õhuruumi. Piltlikult öeldes võib viimase fooni võrrelda kümne ritta seatud mikrolaineahju omaga.

Militaarobjekti lähedal asuva Moora küla mees Valdi Ott ütles, et tema küll kaugradaris elanikele mingit ohu ei näe. Tõesti, kohapeal külas ärgitati militaarobjekti vastu allkirjade korjamist, kuid sellest ei tulnud midagi välja.

“Ma siin elan samas lähedal, kuid pole seda kõike seal saanud vaatamaski käia,” tunnistas ta.

“Nägin, et möödunud talvel kange kiiruga ehitamine algas ja masinad sõelusid,” valgustas ta toimunut.

Ta teadis, et objektil said tööd mitmed kohalikud mehedki. “Aga kus meie omad, esimese palgapäevani,” märkis Mooras elav endine Jõhvi kaevur.

Näeb osaliselt naabrite juurdegi

450 km kaugusele ja 30 km kõrgusele nägeva radari paneelid tuuakse kohale merekonteineriga ja kokkumonteeritult on see kaheksa meetri kõrgune. Radaripositsiooni laele seatavale radarile pannakse ilmastiku kaitseks kuppel.

Radariga saab õhuruumi jälgida Eesti ning osaliselt Venemaa, Soome ja Läti kohal.

Kellavere kaugradarist kogutud andmed edastatakse kaitsejõudude raadiosidesüsteemi kaudu Ämaris olevasse õhusuveräänsuskeskusesse, sealt edasi Balti riikide ühisesse õhuseiresüsteemi.

Madis Mikko ütles Postimehes septembrikuus ilmunud artiklis, et kolmedimensioonilist, lendvate objektide suunda, kõrgust ja kaugust näitavat radarit saab kasutada ka trombide ja muude tormide ennustamisel, sest radarikiired “näevad” pilvede sisse.

–>Valdo Einmann
valdo@virumaateataja.ee

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Viie lapsega lasteaed saab viieseks

Autor Avo | Avaldatud: 18. okt. 2002

Viie lapsega lasteaed saab viieseks

Sandra, Kaili, Rein ning õde-venda Hedi ja Raido tulevad hommikuti väikesesse kollasesse majja Tudu asula serval, et päeva lasteaialapse kombel koos mööda saata.

Rühmatuba, kus kuuene Raido pärast lõunasööki plastmassketastest pikka ussi meisterdab, niisama vana Sandra legoklotse kokku sobitab ning neljane Hedi doominoklotse virna laob, on puhas, hubane ja mõnusalt soe.

“Sõime makarone hakklihaga, porgandisalatit ja juustuvõileiba,” rääkis Hedi ja lisas, et sõi taldriku tühjaks nagu alati.

Maitsvat toitu valmistab lasteaia kokk Tiina Ploom, lastega askeldavad päev läbi juhataja Evelyn Vaher, kes õpetab laule ja tantse, ning Eve Süld, kes teeb tavapärast kasvatajatööd, mille hulka kuulub ka laste kooliks ettevalmistamine.

Vinni valla, lapsevanemate kohamaksu ja sponsorite toetusel töötav Tudu lasteaed, mis sel nädalal viiendat sünnipäeva peab, on kirjade järgi mängurühm, millel vajalik olemas: magamisruum, söögituba, köögiplokk, pesemisruum, rühmatuba. Lisaks turvasüsteem, õppe- ja arengukava 2005. aastani.

Töökodade naabruses tühjaks jäänud kõrvalhoone ehitati lastevanemate, Tudu osavalla ja sponsorite toel lasteaiaks ümber vanemate algatusel, kui piirkonnas tekkis juurde töökohti ning emad läksid tööle. Sinnamaani oli lasteaianduses Tudus paus.

“Majas on ruumi kaheteistkümnele lapsele ja niipalju ning veidi rohkemgi on neid igal aastal ka olnud,” rääkis Evelyn Vaher. “Sel sügisel olime fakti ees, et lapsi on kõigest viis. Paar peret kolis Tudust ära, mõned pidasid kalliks kohamaksu 120 krooni kuus.”

Kasvatajad tunnistasid, et on veidi murelikud. Vallaametnikud on küll lubanud, et lasteaeda ei suleta, aga viie lapse tarvis enam nii palju raha eelarves ei eraldata ka. Ehkki on selge, et kütet ja elektrit kulub ühtviisi nii kaheteistkümne kui ka viie lapsega ning töötajadki teevad kella 7-18 tööd nagu mis tahes lasteaias.

Lasteaiaealiste puudust Tudu kandis Vaheri sõnul pole: 2-7-aastaseid on ühtekokku 33. Paljud emad on oma lastega kodus, aga on neidki peresid, kes lapsi põhimõtteliselt lasteaeda ei vii. Ehkki on näha, et lapsed ise tahaksid käia.

Lapsevanem Katrin Kastemäe sõnas, et on Tudu lasteaiaga väga rahul. “On olemas paik, kuhu oma mõlemad lapsed olen saanud viia,” märkis ta. “Kahju, kui laste vähesuse tõttu peaks selle võimaluse külarahvalt võtma. Pealegi on lasteaia loomisse ja arendamisse nii palju tööd ja energiat pandud.”

Tillukeseks jäänud lasteaiapere sööb sünnipäevatorti täna. Viis aastat mängurühma tegusa ja toimekana hoidnud Evelyn Vaher ja Eve Süld loodavad, et järgmise sünnipäeva aegu on pidulisi rohkem.

–>Aivi Pargi
aivi@virumaateataja.ee

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Suitsupääsuke jäi Eesti stiilist välja

Autor Avo | Avaldatud: 18. okt. 2002

Suitsupääsuke jäi Eesti stiilist välja

Paljukirutud Eesti maine kampaania on jõudnud käegakatsutava tulemuseni. Välja on antud läikpaberil raamat “Eesti stiil”, millest üks eksemplar neljapäevast saati ka Lääne-Viru maavalitsuses seisab.

Brand Estonia projektijuht Evelin Int-Lambot tutvustas neljapäeval Rakveres hotellis Wesenbergh Eesti brändi sisu ja kasutusvõimalusi.

Selgus, et näiteks kurikuulsat märki “Welcome to ESTonia” võib omavalitsus, firma või kes tahes oma toodetel, sümboolikas ja mujal kasutada. Tuleb ainult Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega tasuta litsentsileping sõlmida.

Eesti stiiliraamat jutustab pikalt brändiloomise tagamaadest ja selleks tehtud uuringutest. Kõige huvitavamad on aga raamatus sisalduvad Eesti värvipalett, muster, märk ja eestlaste kujutamine fotodel.

Kaamerasse vaat!

Brand Estonia tarbeks on loodud pildipank. “Valisime välja kaks kõige tähtsamat asja, mille kaudu Eestit esitada – meie inimesed ja meie keskkonna,” kõneles projektijuht Evelin Int-Lambot. Fotode võtmeteemad on äriinimesed, inimeste igapäevaelu, loodus, tööstus, arhitektuur ja detailid.

Eesti stiiliraamatus kirjutatakse, et seal toodud fotod kätkevad endas tunnetust Eestist kui võimsa ja karismaatilise isikupäraga maast – “mõnusa kiiksuga Põhjamaast”. Kui tänini kiputakse fotodel esitama tühja loodust või linnapilti, siis nüüdsest soovitatakse näidata isikupäraseid eestimaalasi.

“Välismaised eksperdid ütlesid, et pildid Eestist ja inimestest ei ole üldse ilusad,” nentis Evelin Int-Lambot. “Uutel piltidel on tavalised inimesed, kes vaatavad otse kaamerasse. Kui inimene vaatab kaamerasse, saab pildi vaataja temaga ausa suhte, ta näeb välja usaldusväärsem.”

Uus lähenemine näitab Eesti tegelikkust ausal ja köitval moel, mis paneb vaataja otsekohe kaasa elama ning muudab kujutlust ja arusaamist Eestist.

Me ööd on nii valged

“Keskkond pole meil ju midagi erilist,” paljastas Evelin Int-Lambot kurva tõe, kuid lohutas kohe: “Meil on kõige erilisem asi eestimaine valgus. Selline valguse ja pimeduse vaheldumine on olemas ainult 300 kilomeetri laiusel ribal ümber maakera.”

Int-Lamboti sõnul ei ole olemas romantilisemaid juunikuu öid ja detsembrikuu päevi kui meil leida võib. Pikad ebamaised koidu- ja ehavalgused annavad omakorda huvitava värvingu kogu keskkonnale. Brand Estonia spetsialistid soovitavad kasutada Eesti näitamisel rohkem valgust ja värve.

“Me oleme täiesti unustanud, et Eestimaal on nii palju värve,” ahastas Evelin Int-Lambot. “Kui vaadata Eestit tutvustavaid broshüüre, siis meil on tõesti kolm värvi – sinine, must ja valge. Värviteadlased ütlevad, et see on kurbuse kombinatsioon.”

Stilistide hinnangul võib see ju eestlastele sobida, aga enda tutvustamisel välismaal tasub kasutada teisigi värve.

Roosad, lillad ja mustrilised

Stiiliraamatusse trükitud värvipalett koosneb kahest osast – pastelne Põhjala värvivalik ja tunduvalt kirkam, kontrastsem ja sügavam eestimaine valik. Pastelseid värve on paletis neliteist, kirkamaid kaksteist.

Projektijuht Int-Lamboti sõnul on eriti roosad ja lillad toonid tihtipeale tekitanud eestlastes küsimuse, kust need on saadud. Eesti rahvakultuuris olevat need värvid tema andmetel aga täiesti olemas.

“Need värvid on võetud nii rahvariide seelikutest kui ka näiteks vanadest muldadest tehtud värvidest, millega värviti talude uksi,” selgitas Evelin Int-Lambot värvipaleti saamislugu.

Kauni värvivaliku kõrval pakutakse brändiraamatus välja eesti muster, mille juures on soovitav neid samu värve kasutada. Üks mustrimotiiv pärineb vanimalt säilinud tikandilt ja teine XIII sajandi tanult.

Arvuti abil on mustrielemente kaasajastatud, muudetud veidi selgemaks ja nurgelisemaks. Kahte mustrimotiivi saab Evelin Int-Lamboti kinnitusel kombineerida erinevateks piltideks nii, et tunne on nagu üks.

Stiiliraamat õpetab: “Mustrit peaks kasutama jõuliselt ja enesekindlalt, aga seda ei peaks paigutama igale tootele. Kõige paremini mõjub mustri läbimõeldud rakendamine kolmemõõtmeliste esemete juures, nagu rõivad või autod.”

Eesti politsei pole nõus uusi värve ja mustreid veel oma sõiduvahenditele maalima, kuid ühe kultuuriministeeriumi nõuniku autouksel ilutsevad need sellegipoolest.

Seksikas font

“Kirjatüüp tavaliselt siltidel, viitadel ja raamatutes silma ei paista,” jätkas Int-Lambot esitlust. “Samas on see väga selgelt hoomatav. Kirjapildist sõltub, kas jutt tundub moodne või vanamoodne.”

Stiiliraamatus soovitatakse Eesti asutustel, ettevõtetel ja eraisikutel edaspidi kasutada kirjatüüpi ehk fonti CG Symphony.

Tegu on konksuvaba kirjatüübiga, mis sarnaneb kõigile arvutikasutajatele tuntud fontidega Arial ja Helvetica. Kui paljud teised konksudeta kirjatüübid on loodud matemaatiliselt, siis uus eesti esindusfont on kujundatud käsitsi.

“Symphony on pisut kurvikam ja seksikam kui Põhjamaades levinud Helvetica,” arvas Evelin Int-Lambot. “Niuke kiiksuga, aga selge asi.”

Eile hommikul ajakirjaniku poolt läbi viidud katse CG Symphony fonti kasutusse võtta jooksis siiski liiva. Kirjatüüpi saab küll internetist oma arvutisse laadida, kuid kõigil vastavatel lehekülgedele nõuti varem või hiljem allalaadimise eest raha.

Rehepaplus märgiga

“Maailm ei mõista eestlasi ja eestlased ei mõista maailma,” öeldakse Eesti Instituudi väljaandes “Estonian People”. “Maailm tuleb selletagi väga hästi toime. Aga kas ka eestlased? Selles on küsimus.”

Eesti bränd pole suunatud eestlastele, vaid on mõeldud just nimelt selleks, et välismaalased hakkaksid meid mõistma. “Suitsupääsuke ei ütle rootslastele või sakslastele midagi,” nentis projektijuht Int-Lambot.

Samal põhjusel lisati märgil sõnale Estonia tervitussõnad Welcome to. Tihti ebamäärase kujuga lärakaks nimetatud märgi piirjooned kujutavad endast tegelikult stiliseeritud Eesti kaarti.

“Märgiga oli meil veel selline rehepapi-moodi eesmärk,” muigas Evelin Int-Lambot. “Euroopa Liidus teatavasti ei saa kirjutada toodetele peale Made in Estonia, kõik peavad kirjutama Made in EU.”

Brändiloojate salakaval mõte oli, et keegi pole ära keelanud muid riigiga seotud sõnumeid. Praegu kasutab näiteks Sangar “Welcome to ESTonia” märki lindil, millega kinnitatakse välisfirmadele alltöövõtu korras toodetud riideid sisaldavad kastid. Hundid söönud, lambad terved.

“Me ise planeerisime märgile väikest rolli,” tõi Evelin Int-Lambot esile, “aga eesti rahvas võttis selle omaks ja tegi suureks. Las ta siis olla pealegi.”

Lisaks Welcome to ESTonia särkidele lööb näiteks Eesti Post vastava templi riigist välja minevatele kirjadele.

Welcome to ESTonia on stiiliraamatu andmetel brändi idee, mis jääb esimesteks aastateks Brand Estonia loovlahenduste esirinda. Int-Lambot pakkus, et Eesti märk võiks vabalt konkureerida oma tuntuima liigikaaslase, märgiga “I love New York”.

Kulukad turu-uuringud

Vastupidiselt levinud arusaamale, et brändi loomise suurimaks kuluartikliks oli kolmesõnaline märk, kulus suurem osa rahast Eurovisiooniga seotud kampaania avangu teostamisele.

Samuti kulus palju turu-uuringutele. “Tulemused tulevad järgmise kahe kuu jooksul internetti kõikidele kasutamiseks,” lubas projektijuht Int-Lambot.

“Kõige põhjalikum küsitlus viidi läbi Eestis, samuti tehti uuringuid Saksamaal, Inglismaal, Venemaal, Soomes ja Rootsis.”

Küsitluste läbiviimise ja nende tulemustega töötamise eesmärgiks on aidata Eestil saavutada suuremat edu otseste välisinvesteeringute kaasamisel ning avardada Euroopa turgu meie ekspordi jaoks. Samuti soovitakse laiendada turistide ringi külalistega ka kaugemalt kui Rootsist ja Soomest.

–>Vahur Afanasjev
vahur@virumaateataja.ee

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

  • Arhiiv