on Virumaa virulaste hoida

Tulevane keemik Johannes Hüsse sündis 14.02.1901.a.

Tema koolitee algas Tartu Õpetajate Seminari juures asuvas algkoolis ja sellele järgnes Tartu Kõrgem Algkool ja kooliõpetajate ühisuse gümnaasium.
06.11.1919.a-l sooritas ta eksternina Tartu Õpetajate Seminari juures keskkoolikursuse katseeksamid ja läks edasi õppima Tartu Ülikooli loodusloo-matemaatika teaduskonna keemia osakonda.

Juba ülikooli ajal huvitus ta keemia praktilisest kasutamisest ja koos paari kaasüliõpilasega oli ta ajutiseks õppejõuks anorgaanilise keemia (see
oli tema lemmikõppeaineks) laboratooriumi praktiliste tööde osas.
Lisaks tohututele praktilistele kogemustele aitas see töö ka leevendada rahamuresid.
17.10.1924.a-l pärast nõutud eel- ja lõpueksamite, sunduslike praktikumide ja harjutuste sooritamist ning vastava magistritöö “Karboonhapped Eesti põlevkivi törva fraktsioonis 175-225 C (40 mm)” esitamist omistati J. Hüssele keemiateaduste magistri kraad.

Samal aastal asus ka J. Hüsse keemikuna tööle Riikliku Põlevkivitööstuse Kohtla-Järve õlivabriku laboratooriumisse. Siin alustas ta ka oma doktoritööd.

Detsembris läks J.Hüsse Tartu Ülikooli õigus-majandusteaduskonda majandusosakonna üliõpilaseks ja siin õppis ta 1927.a-ni. Vahepeal tuli minna sõjaväkke ja (sõjaväe ajal) töötas ta Tallinnas Meyeri vabrikustes ja Kaitseministeeriumi gaasikaiste laboratooriumis.

1929.a. septembris esitas ta Tartu Ülikoolile doktoritöö “Eesti põlevkivi toorõli kõrgemate fraktsioonide koosseis ja kasutamine määrdeõlina”, oponentideks olid tuntud keemikud M. ittlich ja P. Kogerman.

See eksperimentaalne Riigi Põlevkivitööstuse Kohtla laboratooriumis valminud doktoridissertatsioon (ma usun, et valmimise juures oli ka suur osa koostööl Kohtla keemiku Karl Lutsuga) oli kaitsmisel Tartu Ülikooli aulas 06.11.1929.a-l ja 22.11.1929.a-l tunnistati töö “doctor philosophiae naturalis” kraadi vääriliseks. 29.11.1947.a. vaadati see kraad kõrgemas atestatsioonikomisjonis üle ja seejärel anti J. Hüssele keemiakandidaadi
kraad.

Põlevkivi Uurimise Instituudi asutamisel Kohtla-Järvele 1958 tuli ka Johannes Hüsse siia ja 04.08.1958.a-st on ta tööl korrosioonilaboratooriumi juhatajana. Kohtla-Järvel töötas J. Hüsse kolm aastat ja kuna pere elas Tallinnas, siis läks ka tema tagasi pealinna.

Peale praktiliste tööde tegi ta aktiivset kaastööd mitmetele ajakirjadele nagu “Tehnika Ajakiri” (oli ka selle toimetuse liige 1934-1940),  
“Keemia Teated”, “Eesti Naine”, “Tehnika Kõigile” (oli selle juhatuses 1936-1940), kus valgustas peamiselt põlevkiviöli omadusi, keemilist
koostist ja rakendamisvõimalusi aga samuti tehnika ja teaduse uusimaid saavutusi.

Koos Paul Kogermanni ja Karl Lutsuga koostas ta 1934.a. raamatu “Eesti põlevkivikeemis” (ilmus vene keeles), kuid paljud tema tööd on jäänud käsikirjadesse ja on muusuemi kogudes.
Koos Karl Lutsuga valmis ka “Kloor Eesti põlevkivis” ja 1940.a. “Eesti põlevkivituha ja poolkoksi kasutamisvõimalustest”.

Ta arendas edasi ka “Vene-Eesti keemia sõnastikku” (ilmus 1964.a.) ja “Vene-Eesti keemia sõnaraamatut” (ilmus pärast surma 1982.a.). Täiendas ja parandas eestikeelset keemianomenklatuuri ja keemia terminoloogiat.

J. Hüsse oli ka aktiivne seltskonnaelu tegelane 1940.a-ni
oli Eesti Üliõpilasseltsis,  liige 1919.a-st, Inseride Koja liige 1935.
aastast, Eesti Keemiaühingu liige 1923.a-st ja Loodusvarade Uurimise
Instituudi liige 1938a.-st.
Johannes Hüsse suri 23. mail 1977.a.Tallinnas.

Arthur Ruusmaa.