• Tere taas!

     

    Viimased postitused:

VE: Kõrb, Aino – pianist ja muusikapedagoog

Autor Avo | Avaldatud: 10. mai 2002

Pianist ja muusikapedagoog Aino Kõrb sündis 08.10.1905.a. Jõhvis.
A. Kõrb õppis muusikat Konservatooriumis Artur Lemba klaveriklassis
ja täiendas end Berliinis.1930-1935.a-il andis Viljandis eratunde
ja kuni uue võimu tulekuni oli ka konsservatooriumis õppejõuks.

Pärast seda läks Viljandisse tagasi ja töötas edasi eraõpetajana.

Aino Kõrb suri Viljandis 30.01.1945.a.-l.

Arthur Ruusmaa, aluseks muuseumi ja S. Hurma materjalid.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Leichter, Karl – muusikateadlane ja pedagoog

Autor Avo | Avaldatud: 10. mai 2002

13.10.1902.a. sündis Sõmeru vallas Näpi külas muusikateadlane ja pedagoog Karl Leichter.1929.a.-l lõpetas ta Tartu Kõrgemas Muusikakoolis muusikateooria ja kompositsiooni eriala Heino Elleri klassis
ja 1931.a-l Tartu Ülikooli juures filosoofia teaduskonna,1934 sai filosoofiamagistriks.

1929-1931.a.-l töötas Eesti Rahvaluule Arhiivis,1936-38 oli Eesti Rahva Muuseumi stipendiaat ja 1928.a-1940 Eesti Kultuurikapitali Helikunsti Sihtkapitali toimetaja, 1940-1949 ja 1956-1968.a-il oli Tallinnas Konservatooriumis muusikaajaloo õppejõuks. Konservatooriumis on alates 1946.a-st dotsent, 1941 ja 1944-1947.a. dekaani kohal ja 1946-1949 ning 1966-1968.a-il kompositsiooni ja muusikateaduskateedri juhatajaks.

1949.a. tagandati ja represseeriti ebaseaduslikult ja nii tuli tal nüüd töötada tootval tööl – teetöölisena, lukksepan ja ka bibliograafi kohal. 1956.a. rehabiliteeriti.

Tema uurimisteemadeks on olnud eesti ja lääne-euroopa muusika ja oma küsitluste tegemiseks loos uue eesti muusika sisukriitilise küsitlusviisi.
K.Leichter suri Tallinnas 07.03.1987.a.-l.

Arthur Ruusmaa kodu-uurija Sulev Hurma kaasabil.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Tänavu tuleb Vihterpalu suvi

Autor Avo | Avaldatud: 10. mai 2002

Tänavu tuleb Vihterpalu suvi


Päästeteenistuse direktor Ailar Holtzmann lükkab mootorpaati, mis aitab kindlasti päästa nii mõnegi inimelu.

Et ilmaennustajate sõnul tuleb tänavu soe ja kuiv suvi, siis annab Lääne-Virumaa Päästeteenistuse direktor Ailar Holtzmann inimestele soovitusi, kuidas suvel ära hoida metsatulekahjusid ja hoiduda muudest õnnetustest.

Praegu tundub, et suvi tuleb üsna soe. Kas see tähendab, et on oodata suuri metsatulekahjusid?

Metsatulekahjud on igal suvel. Vaadates tagasi ajalukku, siis tuletõrjujad räägivad, et tänavu tuleb nn Vihterpalu aastapäev: seal olid suured põlengud 1992. ja 1997. aastal, seega iga viie aasta järel.

Ja tänavu suvel möödub Vihterpalust jälle viis aastat.

Meie maakonnaski on olnud suuremaid metsatulekahjusid. Mõni aasta tagasi põles 80 hektarit metsa.

Me soovime muidugi anda metsatulekahjude ärahoidmisel endast parima, aga ilmaennustuste järgi tuleb ju kuiv ja soe suvi, mis pole just vesi meie veskile.

Kuidas te soovitate inimestel käituda, et metsatulekahjusid vältida?

Kulu- ja metsapõlengute vahel pole eriti vahet, sest nad mõlemad saavad alguse inimestest, kes pole hoolikalt tulega ümber käinud. Seaduste ja õigusaktidega on seatud nõue, et metsas võib lõket süüdata ainult selleks ette nähtud ja märgistatud kohas. Ja pärast peab selle vee või pinnasega ära kustutama.

Samuti ei või inimesed metsas igal pool suitsetada ja põlevaid suitsukonisid maha visata, sest seegi võib põhjustada tulekahju.

Loe edasi Virumaa Teatajast

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Kull, Raimond – dirigent ja helilooja

Autor Avo | Avaldatud: 9. mai 2002

Raimond Kull sündis 03.10.1882 Narvas.
1906.a-l lõpetas Peterburi Konservatooriumi F. Türneri trombooniklassi. Oma esimese orkestripraktika oli ta saanud juba varases nooruses Narva-Jõesuu suvemuusika orkestris mängides.

Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas ta orkestrandi ja dirigendina Peterburis, Kaasanis ja Rostovis.

1912-1920 oli Raimond Kull Estonia teatri orkestri peadirigent ja alates 1930.a-st samas muusikaline juht.

1918-1927.a-il juhtis ta Eesti Mereväe orkestrit ja alates 1934.a-st viie aasta jooksul Riigi Ringhäälingu orkestrit.

R. Kull oli üks Tallinna Konservatooriumi asutajaid ja 1929a-st selles trombooni õppejõuks,1937-ast professorina.

Raimond Kull oli 1928., 1933. ja 1938.a. Eesti Üldlaulupidude puhkpilliorkestrite üldjuht.
Ta on kirjutanud sümfoonilisi ja puhkpilliorketrite palu aga ka
koorilaule.

Raimond Kull suri Tallinnas 10.10.1942.aastal.

Arthur Ruusmaa, kasutades Sulev Hurma kirjalikke ülestähendusi.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Päästeamet teatab

Autor Avo | Avaldatud: 9. mai 2002

Päästeameti pressiteade: 09.05.02′

2. Demineerimistööd:

2.1 08. mail leitud Ida-Virumaal Sillamäel prügikastist käsigranaat, mille Jõhvi Üksik-Päästekompanii demineerijad toimetasid ohutusse paika.

2.2 08. mail hävitasid Jõhvi Üksik-Päästekompanii demineerijad Ida-Virumaal Toila vallas leitud erinevad detonaatorid, viskelaengud, granaadid – kokku 52 tk.

2.7 08. mail leitud Lääne-Virumaal Kadrina vallas Solunta külas kaevetööde käigus mürsk. Jõhvi Üksik-Päästekompanii demineerijad tegid lõhkekeha kahjutuks.

2.8 08. mail hävitasid Jõhvi Üksik-Päästekompanii demineerijad Lääne-Virumaal Roodeväljal politseioperatsiooni käigus leitud käsigranaadi.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Järve Gümnaasium – 80!

Autor Avo | Avaldatud: 9. mai 2002

Kaevanduslinna haridustempel tähistab oma 80. juubelit.

Kohtla-Järve kaevanduse maade hulka kuulusid ka praeguses vanalinnas so põlevkivitööstuse kombinaadist Kohtla-Järve Kultuurikeskuseni asuvad maad.

1918-1921.a. toimus siin aktiivne põlevkivi kaevandamine karjääris ja põlevkivivarude lõppedes algas siin uue elu korraldamine. Kerkisid õlivabrikute hooned, tööliselamud kaevanduse ja õlivabrikute töölistele-teenistujatele.

Nüüd kerkis ka päevakorda haridus- ja kultuurielu korraldamine, sest Järve küla algkool (asutatud 1846.a) ei suutnud enam vastu võtta kõiki soovijaid. Asja etteotsa asus Kohtla-Järve kaevanduse haridusselts, mis oli asutatud 1921.a-l ja kinnitatud 1922.a-l.

12.09.1922.a. esitas Riikliku Põlevkivitööstuse Kohtla-Järve kaevandus Viru maakonna haridusosakonnale taotluse kaevanduse 4-klassilise algkooli registreerimiseks. Taotlusesse oli kirja pandud: “Siia võetakse vastu ilma alghariduseta mõlemast soost isikuid ja õppetöö kestab siin neli
aastat. Õeldi, et esialgu avatakse kolm klassi ja kooli hakkab ülal pidama kaevandus.”
15.11.1922.a-l kool registreeritigi. Rahva seas sai kool tuntuks Kooliküla kooli nime all (ametlikes dokumentides kannab ta aga Kohtla Järve 4-klassilise algkooli nime). See kool asus praeguse Kohtla-Järve Spordikompleksi vastas ja endise Leivakombinaadi läheduses.
Nendes majades (kahes barakkelamus) töötas kool 1937/38 õppeaasta
lõpuni. Lisaks kaevanduse ja õlivabrikute tööliste ja ametnike lastele said siin haridust ka ümberkaudsete külade lapsed. Kaevanduse
tööliste seas oli ka vene ravusest perekondi, kelle lapsed aga käisid eesti koolis.

1938/39. õppeaasta alguseks selgus, et nendes ruumides ei ole õppetööd enam võimalik korraldada ja on vaja uut kooli maja. Selleks kuulutatigi välja konkurss uue koolimaja projekti saamiseks ja välja valiti Anton Soansi projekt (kelle poolt oli projekteeritud ka lähedalasuvad majad ja linnaplaneering) ja tema planeeritud koolis oli õppekohti 522 õpilasele ja lisaks olid majas ka korterid õpetajatele ja kooliteenijatele ja need olid nii planeeritud, et vajaduse korral sai neid kasutada klassiruumidena.

Kahjuks jäi haljastus ja pargikujundus rahapuudumisel tegemata ja lisaks
ka uus riigikord ei toetanud neid plaane ja seetöttu jäigi  A. Soansi
projekt lõpuni välja ehitamata ja teostamata. See oli oma aja moodsaim koolimaja ja on kantud Eesti funktsionalistlike hoonete kataloogi ja selle kooli juures asub ka oma aja moodsaim välibassein Eestis, kus oli 4 100- meetrilist ujumisrada ja koos Uljaste vabaõhubasseiniga korraldati Virumaal Eesti ujumise esivõistlusi.

Kool on oma eksisteerimise ajal kandnud mitmeid nimetusi: 1948/49
õppeaastal oli selleks Kohtla-Järve Eesti Keskkool, 1949.a-st
Kohtla-Järve I Keskkool.  A. Soansi poolt projekteeritud majas tegutses I Keskkool 1971. aastani, mil valmis uus koolimaja Katse tänavas, kuhu tulid ka üle paljud õpetajad ja õpilased. Osa jäi edasi oma haridusteed jätkama vanasse koolimajja 8-klassilises koolis.

Huvitav on märkida, et vana koolimajas olid viimased vilistlased Heini Viilup, Arvo Aun jt. Vanas koolimajas anti veel mõned aastad haridust edasi ja siis läks hoone uute peremeeste kätte ja nii on siin majas leidnud peavarju Pioneeride Maja ja Koolinoorte maja tehnikaringid, politseiuurijad, oli plaanis rajada Kohtla-Järve Spordikompleksi juurde kuuluv hotellikompleks.

Praegu tegutseb endises kuulsas hooletusse jäetud arhitektuuripärlis-koolihoones Vanalinna spordikool ja Koolinoorte Maja kunstiring.

Uues majas jätkab kool oma tegevust juba natuke lohiseva nime all Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi nime all ja jätkab 1920-tel aastatel alustatud haridustraditsioone ja pakub õppimisvõimalust Kohtla-Järve lastele.

Arthur Ruusmaa, aluseks muuseumi kogude materjalid, isiklikud märk-
med.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Malle Eenmaa võib soovi korral suvel vabaneda

Autor Avo | Avaldatud: 9. mai 2002

Nagu teatab BNS PM Online vahendusel,

Ekspankur Malle Eenmaa võib suvel vanglast vabaneda
09.05.2002

Korruptsiooni eest vanglasse saadetud pankrotistunud Maapanga endine juht Malle Eenmaa võib suve keskel enne tähtaega vanglast vabaneda.

Eenmaal (52) saab juulis kantud pool talle mõistetud 1,5-aastasest vanglakaristusest, mis annab hea käitumise korral võimaluse enne tähtaega vabanemiseks, kirjutab BNS.

Harku naistevangla direktori Janec Leppiku sõnul on Eenmaa ennast vanglas hästi ülal pidanud ja vangla ei tee takistusi tema ennetähtaegseks vabanemiseks.

«Eenmaa on olnud väga vaikne ja märkamatu kinnipeetav ja kui ta esitab taotluse ennetähtaegseks vabanemiseks, annab vangla sellele oma heakskiidu,» ütles Leppik.

Tema sõnul ei ole Eenmaa seni vangla juhtkonnale kiiremaks vabanemiseks taotlust veel teinud.

Eenmaa läks vanglakaristust kandma mullu 7. novembril, siirdudes esmalt Tallinna keskvanglasse. Hiljem saadeti ta edasi Harku naistevanglasse.

Malle Eenmaa ei tunnistanud end korruptsioonis süüdi kriminaalasja eeluurimisel, kohtus ega pärast riigikohtu otsust.

<!––>PM Online

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Narva hiilgeaeg internetis

Autor Avo | Avaldatud: 9. mai 2002

Tartu Ülikooli Narva Kolledz^i pressiteade: 09.05.02

Stockholmi Graphic Studio ja Tartu Ülikooli Narva Kolledz^ esitlevad 10. mail kell 17. 00 Narva raekojas projekti “Virtuaal-Narva”.

Projekti on ellu viinud kahe kõrgkooli üliõpilased, mille tulemusena on valminud kolmemõõtmeline virtuaalprogramm vanast Narvast. Ühiselt on loodud digitaalne mudel, kus majad ja paigad on ühendatud arvutibaasiga piltide, faktimaterjali ja rahvasuust pärineva materjali abil. Projekti on toetanud Rootsi Instituut, mitmed teised institutsioonid ja eraisikud.

Rootsipoolse projektijuhi Torbjörn Isakssoni sõnul on “Virtuaal-Narva” austusavaldus ainulaadsele ja kaunile ajaloolisele Narva vanalinnale. Enne II maailmasõda tunti Narvat kui Baltimaade barokipärli. Sõja jooksul sai linn raskelt kannatada ning selle varemejäänused hävitati 1950ndatel. Kaunist vanalinnast on tänaseni säilinud vaid kolm ehitist, nende hulgas ka väga kehvas olukorras vana raekoda.

Edaspidi on võimalik Virtuaal-Narvat näha Sihtasutuse Pro Narva koduleheküljel (www.pronarva.ee), kellele projekti koostajad annavad hooldusõiguse Eestis. Portaal on heaks siirdepunktiks kõigile teistele samalaadsetele projektidele, mida teha kavatsetakse. II maailmasõja eelse Narva visualiseerimine võimaldab hoopis uuel viisil seda ajaloolist linna kogeda.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

AS Mäetehnika ostis 3-miljonilise masina

Autor Avo | Avaldatud: 9. mai 2002

Eesti Põlevkivi pressiteade: 08.05.2002

Eesti Põlevkivi tütarettevõte AS Mäetehnika ostis Saksamaal firma MESSER poolt valmistatud kolm miljonit krooni maksnud gaasi-plasma lõikaja.

AS Mäetehnika marketingi- ja turundusjuhi Toomas Moloki sõnul tõstab gaasi-plasma lõikaja tellimuste täitmise kiirust. “Kuna nüüd oleme võimelised valmistama suuri konstruktsioonielemente, saame laiendada oma tegevust välisturule. Suurenenud lõiketäpsus võimaldab rahuldada välistellijate kvaliteedinõudeid,” ütles ta.

Lisaväärtusena loob uus masin tootlikkuse tõusu, täpsuse suurenemise ja materjalikulu vähenemise.

Masinaga toodetakse konstruktsiooni elemente – detaile. Seadme arvutisse saab sisestada ka kõik remonttöödeks vajalike detailide mõõtmed.

Plasmalõikus võimaldab suurendada lõike kiirust 2 kuni 3 korda. Kuna lõikekiirus on suurem, jõuab metall vähem kuumeneda ning seetõttu on eriti õhemate metall-lehtede lõikamisel deformatsioonid tunduvalt väiksemad.

Oluliselt on tõusnud lõike täpsus.

Uus masin võimaldab lõigata metall-lehte paksusega 1 mm kuni 300 mm ja mõõtmetega 3 x 12 m. Enne lõikamist saab detailid arvuti abiga paigutada optimaalselt metalllehele ning sisestada andmed seadme mällu.

Varem kasutas Mäetehnika poolautomaatset gaasilõikajat, mille tootlus oli palju madalam ning suurte detailide väljalõikamine ei olnud võimalik. Iga detaili väljalõikamiseks oli vaja valmistada s^abloon.

Lähemal ajal on Mäetehnikasse lisaks saabumas metall-lehe painutusseade Belgiast, mis võimaldab meil loobuda tülikast ja kallist teenuse sisseostmisest teistest firmadest.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Vanim maakool elab sünnipäevalainel (VT)

Autor Avo | Avaldatud: 9. mai 2002

Vanim maakool elab sünnipäevalainel

Haljala kooli enam kui kolmesaja aastane ajalugu jõudis möödunud nädalal kaante vahele ja kooli sünnipäevapidustuste kulminatsiooniks oli raamatu esitlus Haljala Gümnaasiumis ning sellele järgnenud aktus-peoõhtu rahvamajas.


Professor Lembit Andresen tähendas naljaga pooleks, et ta on peos hoidnud ainult kolme Eesti kooli ajaloo raamatut ja üks neist on Haljala oma. All vasakul nurgas Egon Mets.

Vastilmunud Haljala kooli ajalooraamatust võime lugeda, et 1687. aasta sügisel saabus Haljalasse Tartust Forseliuse õpetajate seminarist noormees nimega Jaak, kellest sai esimene Haljala koolmeister. Seega täitub tänavu seal koolihariduse andmisest 315 aastat.

Kaksteist põlvkonda koolmeistreid

Laupäeval Haljala Gümnaasiumis raamatu esitlusel sisutiheda loenguga kuulajate ette astunud eesti kooliajaloo uurimise grand old man, Tallinna Pedagoogikaülikooli professor Lembit Andresen ei olnud ajalooraamatu esimest eksemplari vastu võttes kiidusõnadega kitsi.

“Haljala kool on Virumaa vanim rahvakool,” alustas professor Andresen oma sõnavõttu, “ta ühendab endas kaheteistkümne koolmeistrite põlvkonna tööd.” Professor rõhutas eriti sõnapaari “koolmeistrite põlvkond”, pidades silmas, et iga neist on andnud koolile juurde midagi oma ajastust ja arusaamadest.

Oluliseks pidas auväärne esineja aga seda, et ei unustataks üht tähtsat põhimõtet, mille said seminarist kaasa kolmesaja aasta taguse aja koolmeistrid – õpetada lapsi kergel ja arusaadaval meetodil.

Kooli ajalooraamatu koostaja ja toimetaja, Haljala kooli endine õpilane ja praegune ajalooõpetaja Egon Mets viitas raamatu valmimisest rääkides selle allikatele ja nõukogudeaegsetele rasketele oludele, mis venitasid ajaloo raamatuks vormimise protsessi aastakümnetepikkuseks.

“Mõte anda välja kodu-uurimuslik ajalooraamat Haljala haridusloost tekkis 1969. aastal, seega võib öelda, et raamatu teokssaamine on nõudnud 33 aastat,” ütles Mets. “Nii mõnigi idee autoritest on vahepeal meie seast lahkunud. Nõnda oleks raamat omamoodi tagantjärele-tänuks nendele, kes tema sündi ette aitasid valmistada.”

Eraldi tänas toimetaja inimesi kelle koostöö tulemusena raamat teoks sai: Anu Jõeveeri Haljala koduloomuuseumist, Haljala Gümnaasiumi õpetajaid Külli Heinlat, Aili Biiderit, Reet Markinit ja õpilasi Kauri Kivipõldu, Merlin Saart, Helen Juhti, Eleriin Reimanni, Margus Lantot.

“Me ei tea, millal kirjutatakse järgmine raamat Haljala kooli ajaloost. Võib-olla kooli 350. juubeliks. Või jääb nüüdne üllitis ühtaegu esimeseks ja viimaseks,” esitas Egon Mets retoorilise küsimuse ja lisas, et küllap aeg seda näitab.

Rootsiaegsete koolide selts tunnustas

Sünnipäevaaktusel Haljala rahvamajas leidsid äramärkimist nii gümnaasium tervikuna kui ka konkreetsed isikud.

Rootsi ajal, s.o enne Põhjasõda asutatud koole ühendav organisatsioon Forseliuse Selts tunnistas Haljala Gümnaasiumi Suure Kuldtukati esimese klassi medali vääriliseks.

Kodu-uurimistegevuse eest said Väikese Ignatsi Jaagu medali emakeeleõpetaja Külli Heinla ja algklassiõpetaja Elve Bergström. Suure Kuldtukati teise klassiga autasustati tublisid kodu-uurijaid Haljala kooli vilistlast Liisa Puuseppa ja XI klassi õpilast Kauri Kivipõldu.

Forseliuse seltsi aukirjaga tänati kooli ajaloo raamatu koostamise ja välja andmise eest Haljala Gümnaasiumi direktorit Kaido Kreintaali ja Egon Metsa.

Lauluõpetaja ja koorijuht Viivi Voorand leidis äramärkimist auhinnaga “200 aastat koorilaulu Eestis”.

Haljala Gümnaasiumi direktor Kaido Kreintaal keskendus oma aktusekõnes kooli tänasele ja tulevikule, rõhutades, et kooli tegemistest peavad rääkima teod ise, mitte sõnad, “et kui hästi me midagi teeme või kui head oleme.” Tegudest annavad kinnitust näiteks õpilasloomingu almanahh “Hanesulega”, Haljala kooli näiteringi, tantsijate ja koorilauljate südi ja tulemuslik esinemine ülevabariiklikel konkurssidel.

“Et teaks, kuhu minna, peab olema eesmärk,” ütles Kreintaal. “Haljala koolil on visioon, mis lähtub printsiibist, et kool on õppimise koht. Valisime kvaliteedi tee, et tekkiks tunne – siia tullakse õppima, mitte olesklema. Samas oleme valinud avatud kooli tee, see tähendab, et meie uksed on lahti ja oleme avatud koostööks.”

Meelis Lainvoo
meelis@virumaateataja.ee

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

  • Arhiiv