• Tere taas!

     

    Viimased postitused:

Roheline Energia Roheliste rattaretkel

Eeloleval nädalavahetusel, 10.-12. mail toimuval XIII Roheliste rattaretkel Lahemaale on üheks peateemaks säästlik energiakasutus ja Roheline Energia.

Rattaretke traditsiooni ühe algataja, Eesti Energia keskkonnajuhi Valdur Lahtvee sõnul on käesoleva retke üheks eesmärgiks propageerida ärksama elanikkonna hulgas Rohelise Energia osatähtsust. “Tahame inimesi teavitada Rohelise Energiaga seotud ettevõtmistest ja tutvustada Rohelist Energiat kasutavaid ettevõtjaid ning nende tooteid,” kommenteerib üritust Lahtvee.

2000. aasta lõpus käivitas Eesti Energia koostöös Eestimaa Looduse Fondiga Roheline Energia projekti, mille eesmärgiks on ergutada elektri tootmist alternatiivsetest energiaallikatest ja toetada säästva arengu põhimõtteid.

Rohelise Energia sihtrühmaks on organisatsioonid ja isikud, kes hoolivad elukeskkonna säilitamisest ja on huvitatud sellele ise kaasa aitama. Eesti Energia kasutab kõik Rohelise Energia müügitulud taastuvenergia tootmise arendamiseks.

Lisaks käesoleva rattaretke toetamisele aitas Roheline Energia kaasa ka 2001. aasta Roheliste Rattaretke “Kuidas elad, Rannamaa” korraldamisele. 2001. a Rohelise Energia tulud suunati Jägala jõel asuva Linnamäe hüdroelektrijaama taastamisse, mis peaks valmima augustis 2002. a.

Roheliste Rattaretk saab alguse Kadrinast ning läbib Palmset ja Vihulat, kulgedes seejärel mere ääres läbi Vergi, Võsu, Loksa Muuksile. Sealt sõidetakse tagasi Kadrinasse.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

13. mai ajaloos

  • 13.05.1919.a-l alustas Narva alt Petrogradi peale pealetungi vene
    valgekaartlik põhjakorpus, mida toetasid ka mõned Eesti üksused.
    Saavutati suurt edu ja edasi tungiti ligi 100 km, võeti palju vange ja trofeesid.
  • 13.05.1924.a. sündis Tammiku asunduses tõlkija ja ajakirjanik Harald Rajamets. 1951.a. töötas ajalehe “Kaevur” juures, hiljem pidas ametit Jõhvi RSN TK rahandusosakonnas.1958.a. alustas tööd tõlkijana ja tema sulest on ilmunud tõlkeid itaalia, ukraina, vene ja inglise keelest. Tema toimetusel on ilmunud ka W.Shakespeare “Kogutud teosed” II- IV osa.
  • 13.05.1950.a. moodustati ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega Viivikonna töölisasula, mis allutati Jõhvimaa TSN-le ja Kukruse töölisalev, mis allutati Kohtla-Järve Linna TSN-le.
  • 13.05.1962.a. on segakoori “Heli” kroonikaraamatus järgmised read:
    “Täna on segakooril jälle esinemine. Avati Jõhvi linnaosa parki. Pahameelt tekitas see, et mõned lauljad ei tulnud täpseks ajaks kohale. Koorijuhil oli tervis viletsavõitu (palavik ulatus 39 kraadini). Ent vaatamata sellele nimetati seda päeva õnnelikuks päevaks, sest koorijuht leidis üles kolm nädalat kaduma läinud helihargi…”

Kokku seadnud Arthur Ruusmaa

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Kohtla-Järve kaevanduse tuletõrje

Kohtla-Järve kaevanduse tuletõrje kui heategev koondis kuulub siinsete vanimate organisatsioonide hulka, vähemalt nende hulka, kelle
tegevust ei lõpetanud ka 1940.a. võimuvahetus.
1922.a. sügisel, kui tööstus moodustas juba muust ümbruskonnast erineva asula (pölevkiivtööstuse ümber oli ehitatud palju uusi ja suuri elamuid, tööstusettevõtteid) tekkis ka tarvidus oma tuletõrje järele.

1922.a. augustis moodustati nn. kaevanduse tuletõrjekomando ühe käsipritsiga komando näol ja seda hakkas juhtima K. Kiiver. 1926.a. mais sai tuletõrje juhiks jõujaama (elektirjaama) meister J. Kruusmann ja nüüd muudeti ka senine komando vabaatahtlikuks tuletõrjeühinguks. Lühikese ajaga paisus tuletõrje sedavõrd, et meeskonnast moodustati juba kaks käsipritsi- ja ronijate jaoskonda, hiljem liitus nendega ka veel korrapidajate jaoskond. Nüüd hakkas ka kavakindel töö tuletõrjes – korraldati õppusi, harjutusi ja võistlusi ja nii kujunes endisest komandost tuletõrjeüksus, mis korduvalt tõestas end tulekahjude kustutamisel .

1930.aastal suurenes tuletõrje koosseis veel muusikaosakonna võrra (orkestrisse kuulus 25 liiget). 

1932.a.-l muretseti auto, järgmisel aastal mootorprits ja nii pandi ka alus motoriseeritud jaoskonnale.

Tuletõrje juurde moodustus ka oma naisring, kes aitas igati kaasa tuletõrje
üldisele tegevusele ja seltsiliikumisele.

1935.a-l oli Kohtla-Järve kaevanduse tuletõrje tööpiirkonnas korraldatud valve 143 maja üle.
1936.a.-l võeti vastu uus tuletõrjeseadus ja see muutis tunduvalt
ka kaevanduse tuletõrjet. Selle seadusega nõuti ühtset ühingut omavalitsuse piires ja nii sai kohalikust tuletõrjekomandost puhtalt kaevanduse tuletõrje oma varaga (osa endisest varast läks selle seadusega omavalituse käsutusse). Kõigist muudatustest hoolimata (ühingus oli märgata mõningast käegalöömist ja kaaluti isegi laiali minekut) suudeti siiski jätkata oma algatatud joont ja töötada edasi kogu piirkonna huvides.

Uus tõus oli 1940-te algul kui käivitus taas võistluste ja õppuste süsteem ja tuletõrje tõestas oma olemasolu vajalikkust.

Nüüdseks on Kohtla-Järvele jäänud ainult sõjaväestatud tuletõrje ja kogu maakonna asja ajab suuremas osas Päästeteenistus.

Kohtla-Järve Vabatahtlik Tuletõrjeühing on kolinud aga Jõhvi, millest on saanud Ida-Virumaa Tuletõrjeühing.

Muuseumi materjalide alusel Arthur Ruusmaa

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Narvas avastati 12000 salasigaretti

Tolliameti pressiteade: 07.05.02

Tolli- ja piirivalveametnikud avastasid täna pärastlõunal Narvas 12000 salasigaretti, mis olid peidetud Venemaalt saabunud sõiduauto kütusepaaki.

Narva maantee tollipunkti saabus kell 13.10 Kohtla-Järve elaniku Raivo (sünd. 1969) juhitud sõiduauto Mercedes Benz.

Raivo deklareeris tollis suuliselt 400 sigaretti Winston, kuid tolli- ja piirivalveametnikud avastasid spetsiaalselt salakaubaveoks ümberehitatud kütusepaagist lisaks 12000 Venemaa maksumärkidega sigaretti Priima Nevo. Peidikuni pääses auto salongist.

Toll pidas 12200 sigaretti ja transpordivahendi kinni ning alustas haldusõigusrikkumise menetlust.

Tollieeskirjade kohaselt tohib reisijal piiriületusel korraga kaasas olla 200 sigaretti.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Ida-Virumaal luuakse seitse uut naabrivalve sektorit

MTÜ Eesti Naabrivalve pressiteade: 08.05.02

Täna, 8. mail saab Ida-Virumaa juurde seitse uut naabrivalve sektorit, kui kell 18.00. allkirjastavad Voka alevikukeskuses, Narva mnt. 2, Toila vallavanem Bruno Uustal, Ida-Viru Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna ülemkomissar Herman Piirsalu, Eesti Naabrivalve juhatuse esimees Tarmo Vaik ning loodavate sektorite vanemad ühise tegutsemise lepingud.

Viis sektorit luuakse juba traditsiooniliselt kortermajades. Ülejäänud kaks on aga uueks suunaks naabrivalve arengul.

Üks sektor luuakse garaaz^iühistu liikmete algatusel ning teine Voka lastekodus.

Tarmo Vaik, Eesti Naabrivalve juhatuse esimees sõnas, et naabrivalve sedavõrd hoogne laienemine ühes piirkonnas näitab nii kohaliku omavalitsuse, politsei kui ka elanike suurt huvi kõigi osapoolte koostöös ise midagi oma turvalisuse heaks midagi ära teha.

Eriti hea meel on selle üle, et selline pidulik sündmus leiab aset mai, kui kriminaalpreventsiooni kuu raames, mille motoks ju ongi “Muudame elukeskkonna turvaliseks,” lisas Vaik.

Kindlasti tuleb ära märkida nii Ida-Viru Politseiprefektuuri kui ka Toila vallavalitsuse aktiivset tööd naabrivalve propageerimisel ja arendamisel.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Kokanduses teevad mehed ilma

Kokanduses teevad mehed ilma

Rakvere Kutsekeskkooli viimase kursuse poiss Andrei Matikainen aitas siinse ametikooli võistkonnal rahvusvahelisel kutsekoolide kokanduse eriala õpilaste konkursil head neljandat kohta vormistada, teeb paremini süüa kui ema ja räägib eesti keelt paremini kui mõni eestlane.

Miks saavad reeglina just meestest paremad kokad?

Noh, jõudu on vaja ja täpsus siia juurde. Igasugust tassimistööd on palju.

Serveerimine-vormistamine. See on üks osa söögist. Kuidas välja näeb ja kujundamine üldse. Proovin nii teha, et iseenesel ilus vaadata on.

Ja paistab, et mehed koordineerivad oma köögitoimetusi naistest loogilisemalt. Tean, et see asi keeb mul nii kaua – tähendab, jõuan teise ja kolmanda asja ette valmistada. Just kindlas järjestuses, sest siis toimub kogu protsess ladusalt. Mehed ei pea selle peale sageli üldse mõtlema. Tuleb kuidagi iseenesest.

Kui palju väga head kokad praegu teenivad?

Hea kokk ja veel heas kohas teenib kümme tuhat krooni küll. Olen kuulnud ka räägitavat veelgi suurematest summadest.

Aga siin Rakveres nii palju vist ei teeni. Kuigi kodused ütlevad, et süüa olen õppinud emast paremini tegema, tuleb vist töökoht mujalt otsida. Tahan vähemalt esialgu siit välja saada. Silmaringi pärast ennekõike.

Kuidas kommenteerite rahvusvahelist kutsekoolide konkurssi?

Kaksteist võistkonda oli. Soomest, Venemaalt. Meie saime neljanda koha. Vaatasin, et üsna ühtemoodi asju tegime. Selle koha pealt üllatusi või teab kui suurt kogemuste vahetamist ei olnud. Liharullid olid täpselt nagu ühe koka tehtud.

Aga koolid, kes seda organiseerisid, tegid nii, et mingis kategoorias võitis igaüks. Kaotajaid ei olnudki.

Kuidas söögiga meeleolu mõjutada?

Mõjutada saab maitseainetega. Eraldi me maitseaineid ja nende seost meeleoluga ei ole õppinud, aga ma tean, et nii saab.

Kuidas tunduvad Rakvere söögikohad?

Normaalsed. Ja üsna ühtemoodi. Midagi väga halba ei ole. Aga midagi hirmus põnevat pole ka veel kohanud. Mõnikord mõtlen aga, et seda või teist saaks teisiti teha. Aga küllap on siin just niimoodi kombeks.

Kuidas kooliaeg tundus?

Praegu ei oska enam öeldagi. See neli aastat sai nii äkitselt läbi, et midagi eriti rasket küll ei meenu. Kool nagu kool ikka.

Mis saab tulevikus?

Restorani tuleb tööle minna. Mulle määrati stipendium kah. Hotellide ja restoranide liidu poolt.

Stipendium määrati mulle veidi udustel põhjustel. Igatahes ei seo see mind ühegi kindla köögiga.

Tänapäeval ju enam mingeid kohustuslikke praktikabaase ka ei ole. Tuleb ise otsida. Häid tegijaid vist ilma tööta ikka ei jäeta. Kuigi praegu ma veel tulevast töökohta ei tea.

<!––>Indrek Silver Einberg
Virumaa Teataja

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Koit, Peeter – õpetaja ja koolijuhataja

Jõhvi kihelkonnakooli lõpuaastail 1878-1883 pidas siin õpetajaametit Peeter Koit, kes ühtejärge 49 aastat töötas mitmel pool õpetajana ja koolijuhatajana.

Kutsetöö kõrval avaldas ta ajakirjanduses rohkesti lastejutte. eri raamatuna on tema sulest ilmunud “Väljarändajad Suhhum kaleesse”, “Vene riigi ajalugu” jmt.

H. Joonuks, O. Vallimäe Kohtla-Järve linn ja rajoon (1988) ainetel Avo Blankin

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Saar, Joosep Siegfried

Kirglik laulu- ja muusikaõpetaja -Jõhvi kihelkonnakooli juhataja Joosep Siegfried Saar.

Juba Jõhvi kihelkonnakooli avamisel 1862. aastal esines tema juhatusel neljahäälne laulukoor.

Jõhvi esimesel laulupühal tunnustati kihelkonnakooli poistekoori üksmeelselt. Eesti esimesel laulupeol sai koor võistulaulmisel ühe kolmanda auhinna.

H. Joonuks, O. Vallimäe Kohtla-Järve linn ja rajoon (1988) ainetel Avo Blankin

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Meyer, Friedrich Ferdinand – rahvavalgustaja

Jõhvi möödunud aegade kultuurilooga on otseselt seotud rahvavalgustaja Friedrich Ferdinand Meyer (1799- 1871), Õpetatud Eesti Seltsi asutaja-, hiljem auliige, Fr. R. Kreutzwaldi sõber.

Esimese Alutaguse praostkonna koolmeistrite konverentsi korraldas Jõhvis 14. veebruaril 1864. aastal Alutaguse praost Fr. Meyer.
Fr. Meyer kutsel osalesid sellel ka praostid Scholvin, Vogt ja Hunnius. Põhiliseks arutlusobjektiks oli talurahvakoolide koolikorralduse eeskirja läbiarutamine ja kindlaksmääramine.

F. F. Meyer tõlkis mitmeid vaimulikke raamatuid, toimetas lõuna-eesti-murdelisi kalendreid, koostas õpikuid.

Tema oli Jõhvi esimese laulupüha (1865) korraldamise üks peamisi õhutajaid.

H. Joonuks, O. Vallimäe Kohtla-Järve linn ja rajoon (1988) ainetel Avo Blankin

 

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Talpas, Aavo – maadleja

Kohtla-Järvelt on pärit nimekas maadleja Avo Talpas (1946-1979), paljukordne Eesti meister ja G. Lurichi mälestusvõistluste võitja.

1980. a. Moskva olümpiamängudeks arvati ta NSV Liidu koondise kandidaadiks.

Varalahkunud sportlase auks korraldatakse igal aastal Talpase-nimelisi rahvusvahelisi turniire. 

H. Joonuks, O. Vallimäe Kohtla-Järve linn ja rajoon (1988) ainetel Avo Blankin

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud