Anton Hansen Tammsaare sündis 30. I 1878 Järvamaal Albu vallas taluniku perekonnas. Õppis 1898-1903 Tartus Treffneri gümnaasiumis. Töötas seejärel ajakirjanikuna Tallinnas.
1907-11 õppis Tartu ülikoolis õigusteadust, viibis 1912-13 ravieesmärgil Kaukaasias, elas seejärel tagasitõmbunult Koitjärvel.
1919 asus Tallinna, kus tegutses kutselise kirjanikuna kuni oma surmani 1. III 1940.
Avaldas jutustused “Raha-auk” 1907), “Uurimisel” (1907), “Pikad sammud” (1908), “Noored hinged” (1909), “Üle piiri” (1910), “Vanad ja noored” (1913), “Varjundid” (1917), miniatuuride ja muinasjuttude kogu “Poiss ja liblik” (1915), novellikogu “Pöialpoiss” (1923), jutustustekogu “Kaks paari ja üksainus ning teised jutustused” (1924); romaanid “Kõrboja peremees” (1922), “Tõde ja õigus” I-V (1926-33), “Elu ja armastus” (1934), “Ma armastasin sakslast” (1935) ja “Põrgupõhja uus Vanapagan” (1939).
Tammsaare sulest on näidendid “Juudit” (1921) ja “Kuningal on külm” (1936).
Rohkesti kirjutas A. H. Tammsaare publitsistikat ja esseistikat, sellest ilmusid kogud “Sõjamõtted” (1919) ja “Sic transit…”(1924), essee “Keelest ja luulest” (1915) ning ülevaateteos “Hiina ja hiinlane” (1938).
On tõlkinud inglise ja vene kirjandust.
Anton Hansen Tammsaare teoseid on tõlgitud saksa, vene, prantsuse, läti, ungari, soome, rootsi, hollandi, leedu, tshehhi, slovaki, poola, inglise, bulgaaria, armeenia, esperanto jt. keeltesse.
Tema romaane on korduvalt instseneeritud; “Põrgupõhja uus Vanapagan” on ekraniseeritud 1964 ja “Kõrboja peremees” 1978.
Avaldati A. H. Tammsaare 18-köiteline teostekogu.
Endel Nirk: Eesti kirjandus. 1983 järgi Avo Blankin
xxx
Tammsaare 125. sünniaastapäeva tähistatakse mitme üritusega
Kolmapäev 29.01.2003
Homme täitub rahvuskirjaniku A. H. Tammsaare sünnist 125 aastat, mida hakatakse tähistama hommikul kell 12 lillede panekuga kirjaniku hauale Metsakalmistul, teatab Tallinna Kultuuriväärtuste Amet.
Seejärel esitleb Kadriorus asuvas A. H. Tammsaare Memoriaalmuuseumis teenekas Tammsaare uurija Elem Treier oma raamatut «Tammsaare elu härra Hansenina».
Kell 15.15 asetatakse lilli Tammsaare monumendile Tammsaare pargis, millele järgneb kell 16 Tallinna abilinnapea Rein Langi vastuvõtt Tallinna Raekojas, kus antakse üle A. H. Tammsaare romaanipreemia auhind.
Eesti Kirjanike Liidu poolt moodustatud zhürii otsustas anda Tammsaare romaaniauhinna Andrus Kivirähki romaanile «Rehepapp». Zhürii esindajana kõneleb Maimu Berg ja sõna võtab eelmine Tammsaare romaani preemia laureaat Mats Traat.
Reakojas esineb viiuldaja Toomas Vulp viiulil, mis kuulus kunagi Tammsaarele, ning Rahvusooper «Estonia» solistid esitavad valitud palu vastvalmivast muusikalist «Tõde ja õigus».
Reedel algab juubelikonverents Kirjanike Liidu musta laega saalis pealkirjaga «Tammsaare – aegumatu aare».
Tammsaare sünniaastapäevaks andis Eesti Post välja postmargi A. H. Tammsaare 125, mille kunstnik on Lembit Lõhmus.
PM Online
xxx
Tammsaare-nimelise kirjanduspreemia sai Rein Veidemann
PM Online, 02.02.2004
Anton Hansen Tammsaare nimelise Albu valla kirjanduspreemia þürii otsustas käesoleva aasta Tammsaare kirjanduspreemia määrata Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professorile Rein Veidemannile romaani «Lastekodu» eest.
Valik langetati nelja lõppvooru jõudnud 2003. aastal ilmunud Eesti kirjaniku teose hulgast. Määravaks sai see, kui elutruult on suutnud kirjanik oma teoses sobitada erinevaid ajajärke. Veidemanni teos on emotsionaalselt hästi loetav.
Albu vald andis Tammsaare kirjanduspreemiat välja 27. korda. Preemia koos tunnistusega antakse laureaadile üle Eesti Vabariigi sünnipäeval 24. veebruaril Albu mõisas.
Jõhvi linna taasiseseisvumisest 10 aastat
Jõhvi linnaõiguste taastamine
Linnaõiguste taastamine tõusis päevakorda 1989. aastal ja seda kiirendas ENSV Ülemnõukogu 24.07.1989. a otsus haldusreformi läbiviimise kohta. Sama aasta sügisel koguti linnaõiguse taastamise nõudmisele üle 1000 allkirja ja toimusid vaidlused taastamisteede üle mitmetes initsiatiivgruppides. Moodustatud töögrupi ning tema ettepanekul, võttis Kohtla-Järve linnanõukogu vastu otsuse, mitte lahutada Jõhvit Kohtla-Järve linnanõukogu koosseisust, vaid piirduda linnaosa saadikute-grupi moodustamisega. Linnavalitsuse opositsiooni ettepanekuks oli Jõhvile esimese astme omavalitsusüksuse staatuse andmine Kohtla-Järve koosseisus. 4. aprillil 1991 moodustati avalikul rahvakogunemisel Jõhvi Linna Omavalitsuse Taastav Kogu, mis asus haldusreformi tingimustele vastava Jõhvi arengukava üldpõhimõtete väljatöötamisele. Moodustatud kogu oli ühtlasi poliitiliseks survegrupiks Kohtla-Järve linnanõukogu nõukogulikku tsentralismi pooldavale enamusele.
23. augustil 1991 tühistas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 14. oktoobri 1960 määruse (jutt on Ülemnõukogu Presiidiumi määrusega 14. oktoobrist 1960 “Eesti NSV Põlevkivibasseini territooriumil ühtse administratiivkeskuse loomise kohta” ühendati Jõhvi ja Ahtme linnad ning Sompa töölisalev Kohtla-Järve linnaga.) Jõhvi linna osas.
See tähendas Jõhvi linna taastamist esimese astme haldusüksusena Ida-Viru maakonna koosseisus. 12. septembril 1991 määras Ülemnõukogu Presiidium oma otsusega kindlaks valimiste korra. 26. septembril moodustati Jõhvi linna RSN TK esimehe kohuse-täitja ametikoht. Ida-Viru maavolikogu kinnitas sellele ametikohale Aavo Keerme.
Jõhvi linnanõukogu esimesed valimised toimusid 2. veebruaril 1992, mil Jõhvi Linna Omavalisuse Taastava Kogu kandidaadid said 10 kohta 18-st. Taastatud Jõhvi linnanõukogu esimesel istungil valiti selle esimeheks ja ühtlasi täitevkomitee esimeheks A. Keerme. 17. juunil 1992. aastal kinnitas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidium oma seadlusega Jõhvi omavalitsusliku staatuse.
Juulis 1992. a taastati Jõhvi linn Eesti Linnade Liidu liikmeks.
Augustis 1992. a kinnitas Vabariigi Valitsus Jõhvi linna (1938. aastal kavandatud) sümboolika. Elanike arv seisuga 01. jaanuar 1992 oli 16,4 tuhat.
Lühendatult Jõhvi linna koduleheküljelt