• Tere taas!

     

    Viimased postitused:

Küll aeg Tarva paika paneb (VT)

Autor Avo | Avaldatud: 3. mai 2002

Küll aeg Tarva paika paneb

Umbes 40 aastat tagasi läks Tõnu Maarand appi naabrimehest skulptorile Martin Saksale. Enda teadmata tõmbas ta selle samariitliku teoga rasvase risti oma plaanile astuda kunstiinstituuti arhitektuuriteaduskonda. Tänaseks on nii Maarandi kui ta skulptoritest õpilaste töid jagunud kogu maailma. Jätkub ka Rakverre, Tarvana. “Lõpuks annab publik sellele loomakujule vaimse sisu,” ütleb Tõnu Maarand.

Kuidas suhtuda Rakvere Tarvasse?

Tauno on üks minu läbilöögivõimelisemaid õpilasi ülepea.

Aga nõukogude ajal oli selline kunstiline komisjon, kes pakutud kavandid üle vaatas. Teinekord oleks sellist ka praegu vaja. Minagi pole sellise lahendusega rahul, nägin ju, kuidas ta (Tauno Kangro) seda looma modelleeris ja puha. Oleksin ise teisiti teinud, aga see on tema töö ning küll te ära harjute. Alati on harjutud.

See skulptuur saab ajapikku hoopis teise tähenduse, kui praegu tundub. Maailmas on palju skulptuure, mis oma loomise ajal on igasuguseid vaidlusi sünnitanud.

Lõpuks annab publik sellele loomakujule vaimse sisu. See võib kunstniku poolt plaanitust hoopis erinev olla. Eestis on kohta sellisele monumentaalsele ja ajapikku märgiks muutuvale skulptuurile küll ja küll. Kui vaid raha leiduks.

Eesti skulptorid ja need teised skulptorid.

Sinna tuleb oma 14 aastat, kui sattusin Lõuna-Prantsusmaale lume ja jääskulptuuride konkursile. Andsin end üles jääd tegema ja siis selgus kohapeal, et jääd polegi.

Kõnnin käed selja peal ja vaatan, et hollandlaste võistkonnas on üks mees haigeks jäänud. Pakkusin end appi. þürii ütles, et kui teised eesti kunstnikud on nõus, siis võib.

Holland ja Eesti sattusid veel kõrvuti platsidele. Esikoht tuli meile – tähendab, autorite esikoht anti Eestile ja zhürii esimene koht anti Hollandile. Olen käinud veel Hiinas ja Prantsusmaal mitu korda. Ka Alaskas saime esimese koha.

Milline on teie lemmikmaterjal?

Ikka see savi, millest pärast pronks valatakse. Ja järgmisel kohal ongi kohe lumi ning jää. Olen ka vaha teinud. Jakobsoni ja John Lennonit ja Jean Paul Belmondot, aga vaha on veel hullemat täpsust nõudev kui arhitektuur. Muudkui käivad ja kontrollivad, kas ninakarvad on ikka nii nagu päris elus.

Skulptorid ja kadedus.

Vaata, selline professionaalne, mitte inimlik kadedus, tuleb mõne õpilase tööd vaadates küll peale. Ja see on sellepärast hea, et paneb iseennast tööle: noh, kuidas siis nii, et mina õpetan ja tema teeb veelgi paremini, kui ma õpetan.

Kas tunnete skulptori ära, kui vastu tuleb?

Jah. Mina ei tea, millest see täpselt on, aga nad on teiste erialade tudengite seast ära tuntavad. Võib-olla sellepärast, et arhitektuuri kõrval on skulptuur ainus ala, kus tuleb tegeleda nii vormi kui ka mahuga. Ja lisaks on skulptuur ainus ohtlik kunstiliik. Kui ikka 60 tonni lund selga sajab… Skulptuur on tugevate ala.

Millise tööga te ise seni kõige enam rahul olete?

Ikka need, mis arenevad üha edasi – geneetilised skulptuurid – minu lapsed.

<!––>Indrek Silver Einberg
indrek@virumaateataja.ee

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Jõhvi kihelkonna suurpäev

Autor Avo | Avaldatud: 2. mai 2002

Jõhvi kihelkonna suurpäev – nii võib nimatada esmaspäeva, nelipühade
teist püha, 10. juunit 1935.aastal, mil avati mälestsussammas Vabadussõjas langenutele.

Kell 12.45 saabus rongiga Jõhvi riigivanem Konstantin Päts koos kaitsevägede ülemjuhataja kindral Johan Laidoneri, teedeminister
O. Srenbecki ja saatjaskonnaga. Alev võttis riigivanema ja teised
kõrged külalised vastu pidurüüs: raudteejaama juurde oli püstitatud
rohelisega ehitud auvärav, kõik majad olid lipuehtes.

Kogu alev oli väljas, kümnete kilomeetrite tagant oli kohale sõitnud ümbruskonna elanikke.Üle 3000 inimese palistas tänavaääri ja koondus hiljem mälestussamba platsile, kus toimus pidulik talitus.

Turuplatsile oli rivistatud 4. jalaväepataljoni aukompanii. Riigivanem tervitas kompaniid ja siirdus kooliõpilaste, naiskodukaitse ja tuletõrjujate spaleeride vahelt läbi mälestussamba platsile.

Platsi ümber olid ümbruskonna kaitseliitlased. Aukohtadel istusid Vabadussõjas langenud kangelaste omaksed.

Avasõna ütles samba komitee nimel reservkapten Nikolai Vildenau, kes andis ülevaate samba saamisloost ja palus riigivanemal avada mälestussammas.

Pikkamõõda langes valge lina obelisk-sambalt , mille tippu ehtis Vabadusrist.

Oma avamiskõnes lausus riigivanem:

“Kaaskodanikud! Paljude rahvaste elus on need aastad, kus luuakse riiki, kaunis väikesed. Aga Eesti rahva elus on nad olnud suured. Suurte võitlusega saavutati iseseisvus Eestile. Meie püha kohus on mälestada neid, kes oma isamaale andsid kõik, mis neil oli anda – oma tervise ja elu. Avades täna Eesti riigivanemana ja valitsuse juhina Jõhvi langenud kangelaste mälestussamba, loodan ma, et kodanikud siit mõõda minnes tõsises aukartuses tuletavad meelde neid kangelasi, kes väärivad tänu ja austust. Kestku see tänutunne niikaua, kui Eesti rahvas ja see põline sammas!”

Mängiti hümni, mida rahvas hoogsalt kaasa laulis. Järgnes samba õnnistamine pastor J. Variku poolt , kes oma jutluses ütles, et püstitatud sammas õpetagu eestlastele, et alati peavad kõik oma kohtadel
olema. Sest õnnetuse võib ära hoida juba sepp, kes ankruketi lülisid
teeb. Kui ta teeb oma tööd hoolega , siis kett ei katke ja mõnigi
õnnetus jääb ära.

Kohalike seltskondlike organisatsioonide nimel andis tervitusi edasi Jõhvi Gümnaasiumi direktor V.Sõerd.

Lõppsõna ütles samba komitee esimees H.Lill, kes avaldas tänu kõigile neile, kelle abil sammas teoks sai.

Avamisel mängis kaitseväe orkester ja laulis Jõhvi ühendatud laulukoor. Samal päeval avati mälestussammas ka Narva lähistel Riigikülas.

            Jõhvi kodu-uurija Lembit Kiisma kirjalike materjalide alusel
            Arthur Ruusmaa.

Lisana võiks märkida, et Vabadussõja mälestussammas Jõhvi kihelkonna Vabadussõjas langenuile on olnud üldrahvalik üritus. Nii korraldati esimese samba avamiseks Jõhvi laulupäevi, kust saadud tulusid kasutati samba püstitamiseks.Nii esimese kui ka kolmanda samba püstitamiseks saadi raha spetsiaalsete rinnamärkide müümisest ( ka 1992-1993 aastal müügil olnud rinnamärkide tegemise aluseks oli 1930 aastatel müügil olnud rinnamärk). Samba autoriks oli Jõhvist pärit skulptor A. Kask .

Esimene Jõhvi Vabadussammas hävitati 25.10.1940. aastal ja taasavati 16.08.1942.a., see sammas hävitati 1945.a ja uus taastamislaine algas 1980-te teisel poolel ja kolmas avamine toimus 23.06.1993.a., samba avas kindral Einseln ja ka seekord olid aukohal Vabadussõjast osavõtjad, toona elas ka veel üks Vabadusristi kavaler. Kolmanda vabadussamba rajamiseks korraldati üldrahvalikke üritusi ja korjandusi (korjanduslehe kujundas Valve Tiirik) ja nendest summades valati pronksi Vabadusrist (autor Aivar Simson alias Simson Seakülast)

Juurde võib lisada huvitava faktina, et Jõhvi vabadussamba vabadusrist valati koos V. I. Lenini kujuga Soome tarvis ja oli üks viimaseid valutõid toonases ARS-i valukojas ja mälestusplaadi on teinud skulptor Ojaveer, kasutatud on Kase kavandeid.

Arthur Ruusmaa

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Pütilaat toimub taas!

Autor Avo | Avaldatud: 2. mai 2002

Tere!
Annan teile lugupeetud “virumaa” lehekülje tegijad teada, et ka sel
aastal 23. juunil toimub Avinurmes PÜTILAAT.
Kuna inimesed otsivad infot erinevatest kohtadest, siis võibolla
võiksite ka teise seda teemat veidike kajastada.

Eelnevate aastate kogemustele tuginedes tean, et huvi laada ja seal toimuva vastu on olnud VÄGA suur.

Lähemat informatsiooni jagan teile meeleldi järgmistel numbritel:
033 97 476 v 052 757 62 või noorstrauss@hot.ee

Lugupidamisega:

Eveli Strauss

üks Pütilaada korraldajatest

NB! Peagi peaks valmima ka pütilaada uus kodulehekülg aadressil
www.hot.ee/pytilaat

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Käsmu valmistub … (VT)

Autor Avo | Avaldatud: 2. mai 2002

Käsmu valmistub suvitajate vastuvõtuks

Käsmu majutusasutused pidasid enne suvehooaja algust lahtiste uste päeva, kuhu kutsuti ka turismifirmade ja Rakvere turismiinfokeskuse esindajaid.

Merekalda pansionaadi perenaise Evi Kaldre sõnul ollakse Käsmus turistide vastuvõtuks valmis. Esimesed külalised tulevad juba maikuus. “Tegime teeääred korda ja võtsime võsa maha,” kirjeldas ta suvehooajaks tehtud ettevalmistusi.

Pikka aega turistidega tegelenud Kaldre hinnangul on parimad kuud Käsmus juuni ja juuli.

“Merekalda pansionaadi külalised on ikka olnud sakslased,” rääkis pansionaadi perenaine. “Enamasti on tegemist baltisakslaste järeltulijatega, kellel Eestimaaga sidemed.”

Rannamändide külalistemaja omanik Endla Kivipärg võõrustab suuremaid gruppe ja rohkem nädalavahetustel. Külalisteks on sageli ka Eesti firmade inimesed, kes tulevad ühiselt nädalalõppu veetma.

Rakvere turismiinfokeskuse projektijuhi Monika Sooneste sõnul on hea, et Käsmus tegutseb nii palju erilaadseid majutajaid. “Kes võtab vastu peresid, kes suuremaid gruppe, külalistel on valida,” tähendas ta.

Sooneste käis Käsmu turismiasutusi atesteerimas kaks aastat tagasi.

“Selle aja jooksul on nad küll palju teha jõudnud, igas kohas on midagi muutunud,” kiitis turismiinfokeskuse projektijuht käsmulasi.

“Et turismiasutusi ootab ees uus atesteerimine, tahtsid nad teada, mida neilt oodatakse. Tegin mõned pisimärkused, sest rohkemat polnud tarvis,” lisas Sooneste.

Eevi Kuht
eevi@virumaateataja.ee

Loe edasi Virumaa Teatajat

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Jõhvi linna taasiseseisvumisest 10 aastat

Autor Avo | Avaldatud: 1. mai 2002

Jõhvi linnaõiguste taastamine

Linnaõiguste taastamine tõusis päevakorda 1989. aastal ja seda kiirendas ENSV Ülemnõukogu 24.07.1989. a otsus haldusreformi läbiviimise kohta. Sama aasta sügisel koguti linnaõiguse taastamise nõudmisele üle 1000 allkirja ja toimusid vaidlused taastamisteede üle mitmetes initsiatiivgruppides. Moodustatud töögrupi ning tema ettepanekul, võttis Kohtla-Järve linnanõukogu vastu otsuse, mitte lahutada Jõhvit Kohtla-Järve linnanõukogu koosseisust, vaid piirduda linnaosa saadikute-grupi moodustamisega. Linnavalitsuse opositsiooni ettepanekuks oli Jõhvile esimese astme omavalitsusüksuse staatuse andmine Kohtla-Järve koosseisus. 4. aprillil 1991 moodustati avalikul rahvakogunemisel Jõhvi Linna Omavalitsuse Taastav Kogu, mis asus haldusreformi tingimustele vastava Jõhvi arengukava üldpõhimõtete väljatöötamisele. Moodustatud kogu oli ühtlasi poliitiliseks survegrupiks Kohtla-Järve linnanõukogu nõukogulikku tsentralismi pooldavale enamusele.

23. augustil 1991 tühistas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 14. oktoobri 1960 määruse (jutt on Ülemnõukogu Presiidiumi määrusega 14. oktoobrist 1960 “Eesti NSV Põlevkivibasseini territooriumil ühtse administratiivkeskuse loomise kohta” ühendati Jõhvi ja Ahtme linnad ning Sompa töölisalev Kohtla-Järve linnaga.) Jõhvi linna osas.

See tähendas Jõhvi linna taastamist esimese astme haldusüksusena Ida-Viru maakonna koosseisus. 12. septembril 1991 määras Ülemnõukogu Presiidium oma otsusega kindlaks valimiste korra. 26. septembril moodustati Jõhvi linna RSN TK esimehe kohuse-täitja ametikoht. Ida-Viru maavolikogu kinnitas sellele ametikohale Aavo Keerme.

Jõhvi linnanõukogu esimesed valimised toimusid 2. veebruaril 1992, mil Jõhvi Linna Omavalisuse Taastava Kogu kandidaadid said 10 kohta 18-st. Taastatud Jõhvi linnanõukogu esimesel istungil valiti selle esimeheks ja ühtlasi täitevkomitee esimeheks A. Keerme. 17. juunil 1992. aastal kinnitas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidium oma seadlusega Jõhvi omavalitsusliku staatuse.

Juulis 1992. a taastati Jõhvi linn Eesti Linnade Liidu liikmeks.

Augustis 1992. a kinnitas Vabariigi Valitsus Jõhvi linna (1938. aastal kavandatud) sümboolika. Elanike arv seisuga 01. jaanuar 1992 oli 16,4 tuhat.

Lühendatult Jõhvi linna koduleheküljelt

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Kohalik Valimiste Erakond on sündinud!

Autor Avo | Avaldatud: 30. apr. 2002

Täna kell 21 andis allkirja uue – Kohalike Valimiste Erakonna – asutamislepingule viimane, 11. asutajaliige.
Asutajaliikmed on Mihkel Tiks, Andro Roos,  Oleg Gogin, Enn Kareda, Avo Blankin, Jaanus Raim, Vaikus Jõgisu, Andres Udal, Taavi Juursalu, Meelis Tikerpuu ja Toivo Küün.

Seitse esimesena nimetatud kuuluvad ka värskesse juhatusse.

Lisaks põhikirjale sai heakskiidu ka teised dokumendid.

Liikmemaksu määraks pakuti vahemik 25-60 krooni.

Erakond läheb valimistele avatud valimisnimekirjaga. Püütakse erineda teistest erakondadest ka teiste tavatustega – näiteks moraalne leping kandidaadi ja avaliku toetaja vahel jms.

Moodustati VKE Loksa, Pärnu ja Tallinna bürood.
Otsustati lähinädala tegevuskava.

Värskendatakse internetilehekülg http://www.hot.ee/kverakond/

Erakonna asutamiskongress toimub veidi rohkem kui kuu aja pärast, so juunikuu esimesel dekaadil.

Avo Blankin

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Rattaretk jõuab Virumaale tagasi (VT)

Autor Avo | Avaldatud: 30. apr. 2002

Rattaretk jõuab Virumaale tagasi

Neljateistkümne aasta eest Virumaalt alanud roheliste rattaretk, mis sündis protesti avaldamiseks fosforiidi kaevandamise vastu, jõuab otsaga tagasi koju, kuid on nüüd pigem sportlik-meelelahutusliku iseloomuga.


Ei ole paremat puhkust, kui üks korralik rattaretk värskes õhus mööda looduskauneid paiku koos lahedate kaaslastega. Sedakorda taas Lahemaal, kus kunagi alustati.

Tänavune rattaretk “Kuidas elad, Lahemaa?” algab 10. mail Kadrinast ja kulgeb kolme päeva jooksul ligi 200 kilomeetrit läbi Palmse, Võhma, Esku, Vihula, Altja, Käsmu, Loksa, Kolga, Joaveski ja Loobu Kadrinasse tagasi.

Lisaks rattasõidule on siin-seal kavas ka seminarid rohelisest mõtlemisest ning kontserdid. Tänavuse rattaretke teemaks on Lahemaa loodus- ja kultuurilugu, tutvutakse nii siinse puutumatu looduse kui ka kohaliku ajaloo- ja kultuuripärandiga.

Kõik algas fosforiidist

Üks korraldajaid Peep Veedla ütles, et rattaretkede idee sündis 1988. aastal tema, Aarne Valmise ja Valdur Lahtvee peas, kes tol ajal elasid kõik Kadrinas. Retke korraldamiseks moodustati Virumaa Klubi, kes korraldas kolm esimest matka, millest esimene kulges Kundani, teine liikus Ida-Virumaal ning kolmas läbis Kõrvemaad.

… jätkub Virumaa Teatajas

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

FORTUM TERMEST AS alustab aurutootmist TÜ-le JÕHVI PIIM

Autor Avo | Avaldatud: 30. apr. 2002

Eile, 29. aprillil kell 18.00 sõlmisid soojatootja Fortum Termest AS ja
Jõhvis asuv TÜ Jõhvi Piim soojusenergia ostu-müügi lepingu.

Vastavalt lepingule alustab Fortum Termest AS alates 1. maist TÜ Jõhvi Piim piimatööstuse varustamist auruga, ostes ära TÜ Jõhvi Piim 4 t/h võimsusega gaasikatlamaja.

Märgitud leping võimaldab TÜ-l Jõhvi Piim vabastada käibevahendid
soojusenergia tootmisest ning keskenduda oma põhitegevusele.

Lisaks TÜ-le Jõhvi Piim on Fortum Termest Grupi tööstusklientideks ka TÜ E-Piim Põltsamaal, OÜ Aeroc Kundas ja AS EKSEKO Viiratsis.

Fortum Termest AS on Soome energiakontserni Fortum Oyj kuuluv ettevõte, mis tegeleb soojatootmise ja -müügiga Tallinnas, Rakveres, Väike-Maarjas, Jüris,Põltsamaal, Tartus, Kundas ja Sauel.

TÜ Jõhvi Piim on Jõhvis asuv piimatööstusettevõte.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Kohtla-Järvel 11. mai koertenäitus

Autor Avo | Avaldatud: 29. apr. 2002

11. mai kõikide tõugude koertenäitus toimub Kohtla-Järve Vahtra koolis

Loe lisaks http://koerad.kolhoos.ee/naitus/

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Keskkonnainspektsiooni nädalakokkuvõte 22.-28.04.02

Autor Avo | Avaldatud: 29. apr. 2002

IDA-VIRUMAAL eemaldati Peipsi järvelt ebaseaduslikult püügilt 101
nakkevõrku.

IDA-VIRUMAAL hävis Lohusuu vallas asuval Pihla maaüksusel kulupõlengus 0,37 ha ulatuses metsakultuuri ja 0,4 ha looduslikku uuendust. Keskkonnakahju tekkis 6130 krooni.

Koostati protokoll mehele, kes tegi Illuka vallas sanitaarraiet ja
harvendusraiet, sõlmimata Keskkonnateenistusega kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingut. Karistuseks määrati rahatrahv 3000 krooni.

IDA-VIRU PROKURATUURI saadeti kriminaalasi, mille menetlus algatati seoses Mäetaguse vallas tehtud ebaseadusliku hooldusraiega. Raie käigus ei peetud kinni metsa rinnaspindala ja metsatäiuse alammääradest. Keskkonnale tekitati 372 337 krooni kahju.

27.02.2002. a arutas Ida-Viru Maakohus aktsiaselts Järvapuu
haldusõigusrikkumise asja metsaseaduse § 56-3 lg 1 ja § 56 lg 1 p 2 järgi.
Aktsiaselts Järvapuu võõrandas  22.11.2001. a Ida-Virumaal Iisaku vallas
Sõrumäe külas metsamaterjali, kuid ei veendunud metsamaterjali
seaduslikkuses.

Kohus määras aktsiaselts Järvapuule karistuseks 50 000 krooni suuruse
rahatrahvi. 19.04.2002. a otsustas Viru Ringkonnakohus aktsiaselts Järvapuu apellatsioonikaebuse Ida-Viru Maakohtu 27.02.02 otsuse peale jätta rahuldamata.

Jõustus VIRU RINGKONNAKOHTU otsus, millega mõisteti Ülo Plotnik KrK § 139 lg 2 p 2 alusel süüdi. Ülo Plotnik tegi 2000. a juunis Lääne-Virumaal Sõmeru vallas Muru külas riigile kuuluval Eino maaüksusel raiet ja varastas 45,10 tm puitu. Riigile kui omanikule tekitas ta raiega 28 123,40  krooni kahju. Kohus otsustas karistada Ü. Plotnikut kümnekuulise vabadusekaotusega. Lisaks peab Ü. Plotnik hüvitama kuriteoga tekitatud kahju 28 123,40 krooni.

LÄÄNE-VIRUMAAL on Vinni vallas tagastataval maal toimunud ebaseaduslik raie. Ligikaudu 2 hektari suurune ala on lagedaks raiutud ning puit ära viidud. Materjalid raie kohta edastati uurimiseks politseile.

JÕUSTUS LÄÄNE-VIRU MAAKOHTU otsus, millega mõisteti Lembit Kulasalu KrK § 139 lg 2 p 2 alusel süüdi. Mees raius ja varastas 2001. a detsembris Laekvere vallas riigi omandis olevalt Kolkaru 6 maaüksuselt 32 tm puitu ning püüdis varastada 26,5 tm puitu. Lembit Kulasalult mõisteti välja raiega keskkonnale tekitatud kahju 1925 krooni ning vargusega riigile tekitatud kahju 9741 krooni 95 senti. Asja arutamise ajaks oli Lembit Kulasalu hüvitanud osaliselt riigile tekitatud kahju 11 189 krooni ja 90 sendi ulatuses.  Karistuseks mõisteti Lembit Kulasalule ühe aasta ja nelja kuu pikkune vabadusekaotus.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

  • Arhiiv