on Virumaa virulaste hoida

AS Kohtla – Järve Soojus seisukohad 11.04.2002 arutatava eelprojekti kohta

AS Kohtla – Järve Soojus ei ole nõus kabinetivaikuses, ametnike poolt osalusdemokraatia printsiipe rikkudes, ilma vastava ala asjatundjaid – praktikuid kaasamata, koostatud eelprojekti sisu ja suunitlusega. Eelprojekt on koostatud emotsioone ja ebatäpseid andmeid kasutades, mis annavad täiesti väära pildi olemasolevast soojusmajanduse olukorrast Ida –Virumaa keskregioonis.

1. AS-i Kohtla-Järve Soojus poolt tänasel päeval kasutavad soojuse tootmise tehnoloogia ja kaugküttevõrgud vastavad kõigile Eesti Vabariigis kehtestatud nõuetele ja on jätkuvalt nõuetele vastavad ka lähimate aastate jooksul.
Tootmise tehnoloogia ja kaugküttevõrgud on muudetud majanduslikult tasuvaks ning tagavad klientidele pikaajaliselt oluliselt suurema varustuskindluse, kui seda on käesoleval ajal võimeline tagama lokaalküte või mõni teine potentsiaalne tootja (leping riigiga, töökorras jaotusvõrgud ning konkurentsivõimeline tootmine).

2. Ettevõte on läbinud viimase kahe ja poole aasta jooksul karmi saneerimisprotsessi ning on jõudnud käesoleval aastal esmakordselt väikesesse puhaskasumisse, mis annab tunnistust elujõulise ettevõtte sünnist, mis suudab pikaajaliselt tagada klientidele energia varustuskindluse ja rahuldada kõigi kreeditoride nõuded.

3. Viimase nelja aasta jooksul on tarbijate suhtumine soojusenergia tarbmisse muutunud oluliselt säästlikumaks ja teadlikumaks kui varasematel aastatel. Tarbijate poolt säästumeetemete kasutusele võtmine on vähendanud tarbitava soojusenergia kogust viimase nelja aasta jooksul 22% võrra. Samal ajal on kasvanud Kohtla – Järve Soojuse klientide arv 16% võrra. Koos soojusenergia tarbimise vähenemisega on vähenenud kütuste ja keskkonda viidavate heitemete kogused ning kulutused tootmise, jaotamise ja müügiprotsessile.

4. Keskkonnakaitse kasvavad nõuded näevad ette hiljemalt 2008.aastaks soojusenergia tootmisvahendite uute keskkonnanõuetega vastavusse viimist või väljavahetamist. AS Kohta-Järve Soojusel on valmis välisekspertide poolt koostatud eeluuring uue soojuselektrijaama ehitamiseks Ahtmesse ning uuringu tulemused näitavad, et majanduslikult ja keskkonnasäästu seisukohalt on kõige tasuvamaks ehitada biokütustel (turvas ja hakkepuit) töötav soojus- ja elektrienergia koostootmisjaam. Biokütusel töötav uus soojuselektrijaam on kavas käivitada 2006. Aastal, vastav töögrupp töötab juba 2001.a. sügisest.

5. Soodustada igati kaasaegsete keskkonnasõbralike, tootmis- ja varustuskindlate ning majanduslikult efektiivsete energiatootmistehnoloogiate kasutuselevõttu, kui sellega on võimalik minimeerida surve soojusenergia hinnatõusule tulevikus.
2001/2002 majandusaastal läbiviidud soojusenergia sissseostu riigihanke tulemusena selgus, et käesoleval ajal ei ole pikaajaliselt odavamalt, kui seda suudab Kohtla – Järve Soojus, võimeline soojusenergiat tootma ei Prantsusmaa firma Dalkia Eesti tütarettevõte Eraküte ega Soome firma Fortum tütarettevõte Fortum Virumaa ning Kohtla – Järve Soojus jätkab iseseisvalt energiatootmist

6. AS-i Kohtla-Järve Soojuse ja AS-i Fortum Virumaa on viimased kaks aastat otsinud ühiseid sünergia punkte ja jätkavad seda tööd ka tulevikus. Käesolevaks ajaks on selgunud, et kahe energiaettevõtte koostöö on efektiivne suvistel perioodidel, millest on võitnud Kohtla – Järve Soojuse kliendid, ümbritsev keskkond, Viru Keemiagrupp, Fortum Virumaa ja Kohtla – Järve Soojus.

7. Eksperimenteerimine praktikas läbiproovimata lahenduste kasutuselevõtmisel pilootprojektidena on otstarbekas läbi viia väiksemas ulatuses, kui seda on ca 60 tuhandelise elanikkonnaga Kohtla – Järve ja Jõhvi linnad. Senised energeetikaalased eksperimendid Sompas, Kukrusel, Viivikonnas jne. ei ole kahjuks positiivseid tulemusi veel andnud, pigem vastupidi.

8. Energiaettevõtjatel ja tarbijatel tuleb järjekindlalt investeerida soojusmajandusse, et minimeerida survet hinnatõusule. Ettevõttel hoonevälistesse võrkudesse ja tarbijatel hoonetesse ja hoonesisestesse võrkudesse, et tagada pikaajaliselt stabiilne ja kvaliteetne energiatarbimine.

9. AS Kohtla-Järve Soojus on viimastel aastatel järjepidevalt investeerinud tootmise ja soojusvõrkude efektiivsuse tõstmisesse, paigaldanud klientidele soojusmõõtureid. Klientide soojusarvete vähendamiseks on vajalik korteriühistutel, haldusfirmadel jne. investeerida automaatsetesse soojussõlmedesse, hoonete soojustamisse ja hoonesiseste võrkude renoveerimisse.
Kohaliku omavalitsuse roll on koordineerida elamufondi korrastamist, sh. soodustada korteriühistute moodustamist, tühjade korterite likvideerimist, mahajäetud elamute likvideerimist, arvestades teiste Eesti linnade kogemusi (eelkõige Narva, Püssi, Paldiski, Kiviõli).

10. Piirkonna ettevõtjate poolt tasutud keskkonnatasudest võiks osa kasutada energiallikate ja jaotusvõrkude kaasajastamiseks ning alates NL aegadest aastakümnete jooksul tekitatud saaste likvideerimiseks ja selle mõjude vähendamiseks.

11. Kohaliku omavalitsuse rolliks on luua investeeringuteks ja ettevõtluseks soodne ning turvaline keskkond, mis tagaks suurinvesteeringute otstarbekuse ja säilimise kindluse ning uute investeeringute voolu regiooni, samuti kommunaalmajanduse korraldamine, lähtuvalt Eesti Vabariigis kehtivatest õigusnormidest.

11. Kuna Ida-Viru Maavalitsuse juurde on moodustatud piirkonna soojamajanduse arengukava väljatöötamise töögrupp, kuhu on kaasatud osalusdemokraatia printsiipidest lähtuvalt soojusmajanduse spetsialistid ja erinevate huvigruppide esindajad, teeme ettepaneku käesoleva teabepäeva teemad delegeerida läbi töötamiseks nimetatud töögrupile.