• Tere taas!

     

    Viimased postitused:

VE: Jõhvi mõis

Autor Avo | Avaldatud: 20. apr. 2002

Johvimois.jpg:

1929.a. kevadel asus Jõhvi mõisa Eesti Kaitseväe 4. üksik jalaväepataljon.
Mõisahoones asus väeosa staap, ohvitseride kasiino ja ohvitseride korterid. Ülemaks oli sel ajal kolonelleitnant Voldemar-Karl
Koch. 1933.a. sai tema asemele kuni väeosa likvideerimiseni 1940, kolonelelitnant August Tomander.
Mõisahoone ise hävis 18.09.1944.a. – sakslased lasid õhku, kuna seal asus sõja ajal saksa sõjaväelaste hospidal.

Siia juurde saadan ilusa komplekti fotosid ,mis kajastavad küllalt-
ki kujukalt sõjameheelu eri aspekte ja tegevust.

Lembit Kiisma märkmete ja oma fotokogu alusel, Arthur Ruusmaa

Spordisaal

Voimla.jpg:  

Söökla

sookla.jpg:

Köök

Kook.jpg:

Magala

Magala.jpg:

Johvi mois2.JPG:  

Kaitseväelaste traditsiooniline tervitusfoto kodustele ja tuttavatele.

Aga võib-olla tunneb keegi mõnda neist?

Kui foto on huvipakkuv, siis kliki ja vaata suurendust.

 

 

 

 

 

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Heinze, Otto – kindral

Autor Avo | Avaldatud: 20. apr. 2002

Otto Heinze sündis 11.03.1877.a. Kotlõ mõisas Jamburgi (praeguse Kingissepa) lähedal. Kooli- ja haridustee kulges läbi kodu ja Narva 4.-klassilise linnakooli.
06.10.1897.a. astus O.Heinze vabatahtlikuna 92.Petseri jalaväepolku Narvas ja peagi suunati siit õppima Peterburi Sõjakooli, mille lõpetamisele järgnes teenistus nooremleitnandina 1. Soome Laskurpolgus.
1905.a. määrati ta 5. Soome Laskurpolku ja selle koosseisus võitles ka I maailmasõja ajal Ida-Preisimaal, Karpaatides ja Leedus, kus sai kolm korda haavata.
Otto Heinze sõjatee algas rooduülemana ja lõppes polguülemana.
Tema teeneid I maailmasõjas märgiti Püha Stanisalvi III ja II järgu, Püha Anna III ja II järgu, Püha Vladimiri IV järgu ordenitega, Püha Georgi IV ohvitseri ja sõduririst´idega ja Püha Georgi kuldmõõgaga (ühe kõrgema väejuhi autasuga).
1918.a. läks ta erru ja asus Narva elama, peagi tuli jälle sõjatee ette võtta ja 1918.a. novembris sai O.Heinzest Põhja-Armee (hilisema Loodearmee) 3.Rezitsa polgu ülem, kust peagi läks üle Eesti kaitsevägede teenistusse ja temast sai 1.jalaväepolgu ülem, mille ridades ta võitles Viru rindel.
1919.a. määrati O.Heinze 1.diviisi ülema asetäitjaks ja mõne aja mõõdudes ka diviisi ülemaks
13.02.1920.a. ülendati O.Heinze kindralmajoriks ja tema teeneid Eesti Vabadussõjas märgivad I liigi 2.järgu ja II liigi 2.järgu Vabadusrist, Läti Karutapja III ja II järgu orden, Poola Sõja Rist ja talumaa.
Pärast Vabadussõja lõppu teenis kindralmajor O.Heinze Kaitseministeeriumis, kust läks 1.05.1936.a. erru ja esiemese punase okupatsiooni ajal õnnestus tal abikaasa saksa päritolu töttu 1941.a. märtsis Saksamaale pääseda. Sellega pääses ka repressioonidest.
Ta suri Bad Windsheimis 08.06.1968.a. 91 aasta vanuses.

Muuseumi kogude baasil Arthur Ruusmaa.
Fotokoopia saadan ka järgmise kirjaga teele.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Saluri, Rein – kirjanik

Autor Avo | Avaldatud: 20. apr. 2002

Rein Saluri sündis 22. septembril 1939 Virumaal Salla vallas. Lõpetas 1964 TRÜ bioloogina. Töötanud 1967. aastast Tallinnas “Horisondi”, “Nooruse” ja “Loomingu” toimetustes ja Draamateatris toimetajana.
Avaldanud jutustusi, lühiproosat ja teatritekste sisaldavad raamatud “Mälu” (1972), “Külalised” (1974), “Kõnelused” (1976), “Mees teab” (1979), “Rebane räästa all” (1979), “Kala  metsas” (1981), “Uksed lahti, uksed kinni” (1981) ja “Üks, kaks, ja korraga” (1983)

Endel Nirk. Eesti kirjandus. Perioodika. Tln, 1983 alusel Avo Blankin

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Parve, Ralf – luuletaja ja kirjanik

Autor Avo | Avaldatud: 20. apr. 2002

Ralf Parve sündis 25. juunil 1919 Rakveres käsitöölise perekonnas, lõpetas 1938 Tallinnas gümnaasiumi, töötas spordireporterina. Sõja-aastail rindevõitleja ja -ajakirjanik Eesti Laskurkorpuses.
1946-51 Tallinnas ajakirjanduslikul tööl, seejärel kutseline kirjanik. On rohkesti reisinud Euroopa maades. Avaldanud värsikogud “Sõduri südamest” (1945), “Ajast karmist, kaunist ja kallist” (1946), “Võitluspostil” (1950), “Avatud värav” (1958), “Lüüriline stenogramm” (1964) ja “Õnnevalu” (1979), valikkogu “Tuulenooled” (1969). Arvukalt on ilmunud värsiraamatuid lastele – valikkogud “Tuul puhub lippudes” (1956) ja “Lastevärsse” (1966). Näidendid: “Õndsuse labürint” (1959), “Seitsmemagajapäeval” (1964) ja ” Pimedus tähendab ööd” (1971). Tema sulest on August Alle lühimonograafia (1960), kriitika- ja publitsistikakogumik “Mõttematkad” (1963), mälestusteraamat “Kiindumused” (1972).
Reisiraamatud on Ralf Parve kirjutanud kahasse oma abikaasa Lilli Prometiga: “3x pakitud kohver” (1958), “Kohtumine Marianne`iga”(1963), “7 kirja Poolast” (1965) ja “Kahekesi teel” (1975).
R. Parve on tõlkinud mitmate autorite luulet saksa, inglise ja vene keelest.
1959. aastal sai ENSV teenelise kirjaniku aunimetuse, 1970 – Nõukogude Eesti preemia.
Ralf Parve luulet on tõlgitud vene jt keeltesse.

Endel Nirk. Eesti kirjandus. Perioodika. Tln, 1983 alusel Avo Blankin

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Liiv, Juhan – luuletaja

Autor Avo | Avaldatud: 20. apr. 2002

Juhan Liiv sündis 30. aprillil 1864 Tartumaal Alatskivil kandikohapidaja pojana, õppis Kodavere kihelkonnakoolis 1879-84 ja lühikest aega Tartus Treffneri gümnaasiumis. Töötas ajakirjanikuna Tallinnas, Viljandis ja Tartus, esines perioodikas luuletuste ja juttudega. Avaldas lühiproosakogu “Kümme lugu” (1893), jutustused “Käkimäe kägu”(1893), “Vari” (1894) ja “Nõia tütar” (1895).
Jäi 1894 vaimuhaigeks ja pärast mõnekuulist haiglaravi elas peamiselt omaste juures (vt Jakob Liiv). Ajuti loominguvõimelisena kirjutas luulet ja miniatuure. Ajalehe “Uus Aeg” kaasandena avaldati Juhan Liivi haiguseelset loomingut sisaldav “Kirjatööde kogu” (1904). “Noor-Eesti” väljaandel ilmus kirjaniku ainus värsikogu “Luuletused” (1909 ja 1910), trükki jõudis ka tema miniatuuride kogu “Elu sügavusest” (1909).
Juhan Liiv suri 1. detsembril 1913.
Kirjaniku loomingu koguja ja uurija Friedebert Tuglas toimetatuna ilmusid Juhan Liivi “Kogutud teosed” (I-VIII, 1921-35). Üheköiteline teostekogu on avaldatud 1954 ja 1956, hiljem väiksemaid valimikke.
Juhan Liivi teoseid on tõlgitud vene, soome, ungari, esperanto jt. keeltesse.

Endel Nirk. Eesti kirjandus. Perioodika. Tln, 1983 alusel Avo Blankin

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Kaugver, Raimond – kirjanik

Autor Avo | Avaldatud: 20. apr. 2002

Raimond Kaugver sündis 25. veebruaril 1926 Rakveres raamatupidaja perekonnas. Õppis 1937-43 progümnaasiumis ja gümnaasiumis. 1950 – 61 töötas Tallinna trammitrustis, pidas lühemat aega ka muid ameteid (kaevur, puhkekodu abidirektor, teatri kirjandusala juhataja).
Aastast 1964 kutseline kirjanik.
R. Kaugveri sulest on ilmunud romaanid “Keskpäevavalgus” (1962), “Igapäevane leib” (1964), “Seitsmendas Läänes” (1965), “Nelikümmend küünalt” (1966), “Jumalat ei ole kodus” (1971), “ja kõik on kuhugi teel” (1974), “Suurte arvude seadus” (1978) ja “Disko” (1982),
jutustus “Keerdtrepp” (1976), novelli- ja jutustustekogud “60 minutit” (1968), “Tuuleveskid” (1974), “Külalisteraamat” (1977) ja “Oh mis kena maailm” (1983).
Teatrites on lavastatud “Seitse pikka päeva”(1959), “Kõrgeim määr” (1965), “Püsti, kohus tuleb” (1966), “Rong väljub hommikul” (1971, trükis 1973), “Oma saar”, “Tunneliefekt”, “Kiilasjää” jmt
Eesti Raadiole on Raimond Kaugver kirjutanud üle kahekümne kuuldemängu, mõningad neist on esitatud ka teiste maade raadios.
Raimond Kaugveri romaane on tõlgitud vene, soome jt. keeltesse.

Endel Nirk. Eesti kirjandus. Perioodika. Tln, 1983 alusel Avo Blankin

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Mäetaguse Põhikooli vapp

Autor Avo | Avaldatud: 20. apr. 2002

Oma vapi tegemise tingis see, et 1994.a. keelati Eesti Vabariigi
Valitsuse määrusega munistsipaalasutuste pitsatina kasutada kolme lõvi (leopardiga) riigivappi ja kuna ka vallal sel ajal oma vappi ei olnud,
siis otsustati, et koolil peab olema oma vapp.
1994.a. novembris-detsembris viidi koolis läbi vapikonkurss ja saabus üle kolmekümne võistlustöö, mille hulgast siis õpilased valisid enam-meeldinud kavandid. Äramärkimist leidis 5. klassi õpilase Vika Golubova töö (õpilaste valik), heraldilistele reeglitele vastasid kõige enam Angelina Derbuki ja Alla Kotvinenko kavandid, väikeste lisapreemiatega märgiti ära veel Eddy Tulko, Märt Hindreusi, Riina Seppa ja Mailis Moksriku tööd. Kahjuks ükski neist ei sobinud ametliku vapi aluseks, küll aga üksikud motiivid: mägi Maris Pahki lipukavandilt, päike Angelina Derbuki vapikavandilt jm.
Lähtudes kõneleva vapi seisukohalt, pidi kooli vapp avama nime Mäetaguse. Sellepärast ongi põhimotiiviks mägi, mille kolm tippu tähistavad valla suuremaid keskusi: Mäetaguset, Pagarit ja Kiiklat. Raskem oli leida sümboolset kujundit,mis mäe taha paigutatuna ei kaotaks oma loetavust ja selleks kastetati mitmeid elemente, nagu raamat, viljapõld, noorkuusirp ja lõpuks tuli appi Mäetaguse Kindlustusseltsi vapiembleem, millel kujutatatkse ühendatud käsi päikese taustal.
Kooli vapil sümboliseerib päike hariduse valgust, noorust ja ärkamist: päikesekiired üheksat kooliskäimise kuud ja üheksat põhikooli klassi. Mäe tagant tõusev päike omakorda sümboliseerib nime Mäetaguse.
Kõnekad on ka vapi värvid, mis tähistavad noorust, lootust, rikkust, valgust ja tasakaalukust aga ka koolis käimise aastaaegu: kuldne sügis, külm talv ja haljendav kevade.
Vapivärvid sini-kolla-roheline on samas ka koolivärvideks.
Kooli vapi ja värvid kinnitas Mäetaguse Valla Volikogu 28.detsembril 1994.a.
Kooli vapi eest võitlejaks oli toonane direktor härra Tiit Saare, tänane tuntud heraldik (vapiteadlane) ja mitme raamatu autor.
 
Mäetaguse Valla Vaatlejat sirvis Arthur Ruusmaa.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Blankin-Salmin, Pilvi – gobeläänikunstnik

Autor Avo | Avaldatud: 20. apr. 2002

 

Pilvi Blankin-Salmin - tekstiilikunstnik:  Pilvi Blankin sündis 13. jaanuaril 1955 Rakveres õpetaja perekonnas. Lõpetas Jõgeva keskkooli. Õppis 1979-84 Eesti Kunstiakadeemias tekstiilieriala, lõpetamise järel tegutseb vabakutselise gobeläänikunstnikuna. Eesti Kunstnike Liidu liige.
Osalenud oma gobeläänide sarjaga “Sanctus” mitmetel näitustel Hollandis (1989, 1990, 1992),  Saksamaal (1989), Belgias (1991), Norras (1991), Mehhikos (1993), Jaapanis (1994), Prantsusmaal (1996, 1997, 1998) ja mujal.

Osa eksponeeritud gobelääne on jäädvustatud kunstialmanahhides.
Personaalnäitusi: Tallinnas: Kiek in de Kök`is (1989), Raemuuseumis (1990), Estonia teatri Talveaias (1992), Rahvusraamatukogus (1993); Norras  Nordnorskeri kunstikeskuses (1992), Hollandis Markiezenhofis Bergen op Zoom`is (1992), Kuressaares: Saaremaa kunstikeskuses (1993), Linnuse peanäitusesaalis (1994), Jõgeva Linnagaleriis (1995). 1997. aastal olid personaalnäitused Harjumaa muuseumis, Paldiski muuseumis, Pärnu Chaplini Kunstikeskuses, Kohtla-Järve Linnavalitsuse fuajees, Tartu Ülikooli Raamatukogus, Sagadi Metsamuuseumis, Valga Kultuurikeskuses ja Eesti Riigiarhiivis.

sanctus1.JPG: Pilvi Blankin-Salmini gobelään “Apokalypsis”(1990) kingiti Eesti Vabariigi kingitusena Kasahhi Vabariigile.
Mitmed gobeläänid on leidnud püsiva avaliku eksponeerimise: “Armastus ei lõpe”(1990) ostis Jõgeva linn 1995.a. Betti Alveri muuseumile, 1997. aastal tegid gobelääniostud Tartu Ülikooli Raamatukogu, Valga Keskraamatukogu ja teised.
Enamik gobelääne on leidnud tee erakogudesse Norras, Hollandis, Kolumbias, Venemaal ja mujal, sh Eestis.

Avo Blankin

 

xxx

Vaata Pilvi tehtud gobelääne:

Lisaks Pilvi õpilaste töid:

 

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Algab kampaania “Kingi Narva Raekoja platsile oma kivi!”

Autor Avo | Avaldatud: 18. apr. 2002

Sihtasutuse Pro Narva pressiteade: 18.04.02

Laupäeval, 20. aprillil kell 12 avatakse internetiaadressil www.pronarva.ee lehekülg, mille kaudu saab iga soovija annetada Narva Raekoja platsile oma kivi.

“Narva Raekoja plats on kindlasti üks kõige halvemas seisukorras linna keskväljakuid kogu Eestis,” ütles Toomas Käbin, annetuskampaania käivitanud Sihtasutuse Pro Narva nõukogu esimees. “Alates üheksakümnendate algusest on raekoda seisnud tühi ja selle ees asuv plats muutunud mahajäetud tühermaaks. Tundes narvalaste muret oma linna pärast, otsustasime korraldada annetuskampaania, et Narvale tema ajalooline keskus jälle tagasi anda,” ütles Käbin.

Sihtasutuse Pro Narva tellimusel valmistas veebiarendusfirma Saurus eesti-, rootsi-, inglise- ja venekeelse internetilehekülje, mille kaudu on annetajal võimalik valida sobiva suuruse ja hinnaga kivi, leida kivile platsil sobiv asukoht ja vormistada selle eest rahaline annetus. Igale kivile tahutakse järjekorranumber, et annetaja oma kivi hiljem Raekoja platsilt üles leiaks. Suurematele kividele saab lasta tahuda ka teksti või pilti. Kuna kõigil soovijatel ei ole võimalik Internetti kasutada, siis saab peatselt teha annetusi ka pangakontorite kaudu.

Toomas Käbini sõnul on kampaania pikkuseks planeeritud sõltuvalt annetajate aktiivsusest 3-5 aastat ja projekti maksumuseks 10-15 miljonit krooni. “Kivid paneme loomulikult maha ühekorraga, pärast annetuskampaania lõppu,” ütles Käbin. Annetatud raha eest kaetakse Raekoja plats ümmarguste graniidist kividega, mille läbimõõt ulatub 10 sentimeetrist kuni 10 meetrini. Platsi esialgse arhitektuurilise lahenduse on loonud arhitektid Villem Tomiste ja Veronika Valk.

Kampaania algatanud Sihtasutuse Pro Narva asutasid käesoleva aasta 23. jaanuaril viis eraisikut eesmärgiga toetada Narva linna arengut ning säilitada ajaloolist pärandit.

Sihtasutuse nõukogusse kuuluvad rahvastikuminister Eldar Efendijev, arhitektuuriteadlane ja professor Mart Kalm, majandusteadlane ja Eestis asuva Rootsi Kaubanduskoja tegevdirektor Toomas Kristjan Käbin, Eesti Arhitektide Liidu aseesimees Ülar Mark, Tartu Ülikooli Narva Kolledz^i direktor Katri Raik ja Krenholmi Valduse AS peadirektor Meelis Virkebau.

Andres Toode
Sihtasutus Pro Narva juhataja

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Jõhkrale tapjale esitati süüdistus

Autor Avo | Avaldatud: 18. apr. 2002

18.04.2002 esitas Tartu Politsei uurija süüdistuse Jevgenile (23),
keda süüdistatakse Endel S. (51) tapmises 1. aprillil Haage järve
ääres. 5. aprillil võeti noormees vahi alla peale tapmist toime
pandud kuriteo eest.

Ida-Virumaalt pärit Jevgeni töötas Tartu vangla ehitusel ning on
varasemate kuritegude tõttu politseile tuttav. Teda süüdistatakse
peale tapmise veel kahes kuriteos.

23.01.2002 öösel varastas ta koos kaaslasega Ringteel asuvast
Wostok Oil tanklast autoaku. 05.04.2002 kella 02.30 paiku tungis
Jevgeni koos kaaslasega Kalda tee bussipeatuse juures kallale
tudenginoormehele, kellele löödi pudeliga pähe ning noaga
ähvardades nõudsid noorukid kannatanult suitsu. Kannatanu poolt
antud tundemärkide järgi pidas politseipatrull röövijad kohe peale
sündmust Kaunase puiesteel kinni. Noormehed  võeti kümneks
päevaks vahi alla ning 15.04 pikendati tähtaega veel kolme kuu
võrra. Jevgeni on Tartus paar korda vahele jäänud ka
pisivargustega. Septembris 2001 vabanes ta Murru vanglast,
kus kandis karistust avaliku varguse eest.

02.04.2002.a. leiti Tartumaal, Tähtvere vallas asuvas Haage
paisjärves tundmatu mehe vägivallatunnustega surnukeha. Tapetu
kehal tuvastas kohtuarst üle 20 noahaava, ohvri kõri oli läbi
lõigatud. Politsei hakkas tuvastama tapetu isikut ning otsima
tapjat, esialgu puudusid igasugused edasiviivad jäljed. Sellest
hoolimata selgitati välja, et hukkunu oli Endel S. (51), kes õppis
Teoloogia Akadeemias ning tegeles Jumalasõna kuulutajana.
Kadunud oli ka mehe  punane 1988.aasta Toyota
Starlet.  Kuritegu lahenes vähem kui kahe nädalaga. Kiire ja
pingelise töö tulemusena selgus, et Endel oli läinud 1. aprillil
Vasara tänava maja ees istunud Jevgenilt oma sigaretile tuld
küsima ning jäänud temaga vestlema. Jevgeni kutsus seltsiks veel
mõned sõbrad ning koos sõideti Haage järve äärde, kus pandi
toime ka tapmine. Mõrva motiiviks oli raha. Kokku osales
sündmuses neli noormeest vanuses 17 kuni 21
aastat. Pärast tapmist sõitis seltskond Toyota Starletiga Ida-
Virumaale, kus auto Sillamäel mere ääres kõrvalises kohas põlema
pandi.

Jevgenile esitati süüdistus Krk § 101 p 1 ja 7 ning Krk § 141 lg 2 p
3 alusel, noormees keeldub sündmuse kohta ütlusi andmast. Teiste
noormeeste kuriteos osaluse määr on täpsustamisel.

Seoses selle kuriteoga otsib Tartu kriminaalpolitsei 1981. aastal
sündinud ja Ida- Virumaal elanud Andrei Ivanovi, kes samuti töötas
Tartu vangla ehitusel. Teateid oodatakse 07/ 308 846, 308 878;110;

Samuti palutakse Endel S. sugulastel kiiresti ühendust võtta uurija
Eduard Suiíga telefonil 07/308-878.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

  • Arhiiv