16.04.1920.a. sündis Voka vallas Erich Erikson, kes pidas puusepa
ametit ja Soome sõtta sattus 18.01.1944.a.
Algul läbis õppelaagri Taavettis ja Järvenpääl, lahingutes osales Karjala kannasel, Viiburi lahel ja Vuoksel.
Eestisse tagasi saadeti ta 19.08.1944.a.
Töötas raamatupidajana.1948.a. arreteeriti ja määrati 25 + 5 aastat Venamaa sunnitöölaagritesse, istus ära 1955.a-ni ja tuli tagasi ja töötas ökonomistina.
Suri Tallinnas 27.07.1982.a. ja on maetud Pärnamäe kalmistule.
Arthur Ruusmaa
16.04.1889.a. sündis eesti üks edukamaid fotograafe Peeter Parikas,
kes on paljude kultuurilooliste fotode autor.
Korduvalt on ta ka viibinud Virumaal ja tema fotoaparaadi ette on jäänud Virumaa loodus, inimesed, tööstus ja ajalugu ja üsna mitmed fotod on leidnud ka oma koha Põlevkivimuuseumi fotokogus.
Siinjuures on huvitav märkida, et Toila Oru lossi on ühest kohast pildistanud vähemalt 7 fotograafi ja nii tuleb nende fotode juures uurida pitsateid, kirju jms, mis annavad märku autori kohta. Nii oli mõni aasta tagasi huvitav leida ka üks sarnane Parikase foto ühest Tallinna antikvariaadist ja nüüd on see Põlevkivimuuseumi kogus.
Arthur Ruusmaa
Kohtla-Järve juhid maksid endale suuri preemiaid
Kohtla-Järve linnavalitsuse liikmed ja volikogu esimees said mullu peale põhipalga korduvalt ametipalga suuruseid toetusi, mille maksmise ajendeid asjaosalised ise hästi meenutada ei suuda.
Linna volikogu eestseisus tuli mullu 4. septembril kokku selleks, et otsustada preemiate maksmine linna tippjuhtidele, kirjutas ajaleht Põhjarannik. Otsuse põhjenduseks tõi eestseisus linna 55. aastapäeva tähistamise ja läbiviimise.
Loe BNS/Delfi artiklit edasi
Porkuni oma mitmekesise looduse, küngaste ja järvega meelitab siia igal aastal palju matkajaid. Juba kaugelt märkate üle järve kahte heledat hoonet. Siin igast küljest veega piiratud maalilisel küngassaarel õpivad vabariigi kurdid lapsed.
Porkunit hakati nimetama Simon von der Borchi, Tallinna piiskopi nime järgi, kes veest piiratud küngassaarele 1479.aastal laskis ehitada kindlustatud lossi.
Lossi siseruumid olid pikad ja kitsad, et anda ruumi siseõuele, kuhu piiskopi tarbeks ka väike kirik ehitati.
XVI sajandil peeti kindlustatud piiskopilossi pärast vaenuliste vägede vahel hulgaliselt lahinguid.
XVII sajandi alguseks oli loss juba nii varemeis, et sel ajal ei nimetata Porkunit enam kindlustatud kohana.
Tänaseni on säilinud lossist ainult jupike müürijäänuseid ja alt neljakandiline, ülalt kaheksakandiline väravatorn.
Lossist olla viinud Ilumäele läbi jõesängi palkidele ehitatud kruusatatud salatee. Küngassaare lõunaosas asub Kabelimägi, kuhu olla maetud lossi asutaja.
Teise teate järgi algavat siit Rakvere ja Kiltsi lossi ühendav maa-alune käik.
Porkuni järve, teme ujuvate saarte, allikate, mägede ja jõgede kohta räägitakse hulgaliselt muistendeid.
Jätkub
H. Joonuks. Pandivere teedel. ERK 1963 ainetel. Avo Blankin
Saadan andmed päikesevarjutuste kohta, mis meil on olnud nähtavad alates 01.01.90.
Eriti tuleks mainida varjutust 22.07.90., kui Kuu varjutas koguni 98.6% Päikese kettast. Siis oli Päike küll alles tõusmas, kuid osa sai veel pärast jälgida.
Olen igal pool kellaajana kasutanud küll GMT+2, kuid GMT+3 korral tuleb kellaaegadele lihtsalt 1t lisada, muud andmed ei muutu (nad on niigi arvutatud GMT järgi). Kohaks olen valinud K-Järve juba varem esitatud laiuse ja pikkusega.
Päikese kõrgus on kaldal väga oluline, sest ehitised, mets jm võivad varjutada mitu kraadi, silmapiirini saab varjutust jälgida vaid merel. Endise meremehena on mul võimalus olnud neid varjutusi näha palju rohkem, nt eelmisel aastal koguni 3: 090101 Farsundis täielikku kuuvarjutust, 210601 Maputos täielikku päikesevarjutust (seal küll vaid 78.4%) ja 050701 teel Sumatera poole osalist kuuvarjutust (kattus 50% Kuust).
Olen astronoomiahuviline ning hankinud paljudest kohtadest ka vastavaid programme. Need andmed on ühest parematest, nimeks SkyMap. Kahjuks on ta 17MB ja saata kehvavõitu. Kui aga on huvi, võiksin saata mõne lihtsama ja väiksema. Mõnetunnise harjutamise järel saab juba kasutamisnipid käppa. Osa neist näitab ka jooksvalt, kuidas mõni nähtus toimub. Täpsus sõltub neil matemaatilisest alusest, sest valemid on küllalt mahukad. Sageli kasutatakse küll üht ja sama valemit aga programmeerija on kokkuhoidlikkuse huvides valemit ise lühendanud ja täpsus sellevõrra ka kaotab.
|
Kuupäev |
Algus |
Tipphetk |
Lõpp |
|||||
|
Aeg |
Pä kõrgus |
Aeg |
Pä kõrgus |
Kattuvus |
Kuu/Päike |
Aeg |
Pä kõrgus |
|
|
220790 |
03:01 |
-3.5° |
03:51 |
0.9° |
98.6% |
1.029 |
04:43 |
6.3° |
|
210593 |
16:46 |
29.0° |
17:33 |
10.9° |
34.9% |
0.970 |
18:15 |
9.8° |
|
100594 |
19:34 |
4.7° |
20:16 |
0.2° |
27.4% |
0.931 |
20:57 |
-3.7° |
|
121096 |
14:56 |
20.2° |
16:22 |
8.7° |
71.5% |
0.957 |
17:28 |
-15.0° |
|
110899 |
11:44 |
45.5° |
12:55 |
45.4° |
65.6% |
1.027 |
14:03 |
41.7° |
Enn Oja
Tere taas!
Kalvi mõisa juurde võid lisada, et mõisa pidulik avamine on 19.04.2002.a. Täpsemat infot saad härra Ermo Reiskalt Ida-Virumaa uuelt muinsuskaitse inspektorilt.
Arthur
20.04.1988.a. tegi Peep Krondal ettepaneku püstitada Kadrinasse emakeele ausammas. Rakvere Teater annetas ausamba püstitamise heaks ühe etenduse sissetuleku ja nii läkski lahti kampaania puhta eesti keele eest ja samba eest.
Ida-Viru kandis oli selgitustöö tegijateks Virumaa Fond ja Sonda kooli emakeele õpetaja Meinhard Laks.
M. Laks läks veelgi kaugemale – pärast samba püstitamist hakkas ta võitlema emakeele päeva eest meie kalendris ja praegu ongi lipupäevana
kirjas emakeele ( M. Laksi unistuseks oli siiski eesti keele) päev
14.märts, Kristjan Jaak Petersoni sünnipäev.
Ka üks mees teeb ajalugu. Antud juhul on küll tegemist kahe teineteisest sõltumatu tegijaga.
Arthur Ruusmaa
Abituriendid õhetasid maavanema palge ees
Lääne-Viru maavanem Marko Pomerants võttis eile Sagadi mõisas vastu maakonna koolide abituriendid, kes näidanud end laitmatult õppetöös või on ka muidu positiivselt aktiivsed.
Sagadisse tuli kokku 34 tublimat õpilasi kuueteistkümnest koolist, nende seas ka õhtukoolist ja kutseõppeasutustest.
Pomerantsilt said käepigistuse ja vahuveinipokaali näiteks kindlad kuldmedalikandidaadid Reelika Raamat ja Triin Rattas Rakvere Gümnaasiumist, Piret Pilt Rakvere Reaalgümnaasiumist, aga ka 29-aastane Rakvere Õhtukooli lõpetaja Valeri Suvorov, kes on töö kõrvalt teedevalitsuses edukalt õppimisega ühele poole saamas.
Noor on laia silmaringiga
Maavanem andis edukatele õpilastele nädal enne selle kevade esimest riigieksamit üle Toominga raamatu “Maantee kutsub”, kuhu lisatud omalt poolt soov “Tuult tiibadesse!”. Edukatele abiturientidele esinesid Sagadis Kunda Ühisgümnaasiumi õpilased ja vilistlased.
“Maavanemal on juba ammune tava enne tõsist eksamiperioodi lõpetajaid vastu võtta,” ütles maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Riina Veidenbaum, “keda vastuvõtule saata, need valib välja iga kool ise.”
Gümnaasiumide inspektor Eda Sakk kiitis tänaseid abituriente, et tänapäeva noor on laia silmaringiga, edumeelne, kindla eesmärgiga ning tubli õppija.
Vinni-Pajusti Gümnaasiumi tublim õpilane Triinu Visnapuu oli seda meelt, et tavaliselt õpivad hästi mitmekülgsed inimesed. Edukalt bioloogia- ja keemiaolümpiaadidel esinenud neiul on täna esietendus nüüdistantsus, samuti tunneb ta huvi joonistamise vastu.
Kuigi infot, mida edasi õppida, on piisavalt, osutub Visnapuul edasine valik raskeks just tänu mitemkülgsetele huvidele.
Tamsalu Gümnaasiumi õpilasomavalitsuse juhil Gert Uiboaial on edasised plaanid varakult vormi võtnud – ta tahab minna ajalugu või inglise keelt õppima. Nendes ainetes on tal loomulikult ka parimad tulemused.
Ent lisaks õppeedukusele peab ta tähtsaks ka vaba aja sisustamist. Õpilasomavalitsuse liidri ja autoriteetse õpilasena kaaslsaste seas teab Uiboaed, et õpilaskond on üsna passsivne korraldama, kuid kui leidub eestvedajaid, tullakse ikka kaasa.
Ballist nädal kirjandini
Maavanema vastuvõtul oma ema ja enda ühistööna valminud laule esitanud Kaire Reimus, kes lõpetas mullu hõbemedaliga Kunda 1. Keskkooli, peab sellist maavanema tunnustust noore inimese elu murdepunktil väga tähtsaks.
Praegu Viljandi Kultuurikolledzhis õppiv Reimus käis mullu suvel ka presidendi vastuvõtul. Selleks ajaks olid juba eksamid tehtud ning pinge langenud.
Varasemal neljal aastal on tublimatele korraldatud ka reis piiri taha. Kas ka tänavu, see selgub peatselt.
Eile õhtul said noored Haljalas kokku traditsioonilisel abiturientide ballil. Järgmisel laupäeval asutakse kirjutama kirjandit.
Palmse Algkoolis teevad näitemängu kõik lapsed
 Etenduses kaasa löövad Palmse Algkooli näiteringi lapsed naudivad näitemängu igati. |
Täna saavad Palmses kokku sadakond noort, kes kümne aasta jooksul sealses algkoolis Luule Aasmäe käe all näitemängu teinud.
“Ta paneb karud ka tantsima,” kiidab Luule Aasmäed kooli juhataja Vilma Raimets. Lisaks karule hüppab ja tantsib aga tänases etenduses “Tare-tareke” veel seitsmeaastane hiir, kümneaastane rebane ja teised tegelased.
Ent teises täna näidatavas etenduses “Okasroosike” teeb kaasa peaaegu terve koolipere – 17 õpilast. Sest Luule Aasmäe võtab kõik kohe igal sügisel näiteringi vastu.
Etenduses kaasa löövad lapsed aga naudivad näitemängu igati ja on rahul ka Luule Aasmäega, peaasi, et lõbus oleks.
Asjaolu, et terve kool näitemängus kaasa teeb, üllataks ükskõik keda, kuid mitte Palmse kandi rahvast, sest see on iga-aastane asi.
Luule Aasmäe ise tühja kiitust ei salli. “Selline rumal kiitus hakkab mulle kohe vastu, see teeb kohe häbi,” ütleb Luule Aasmäe, kellele pakuvad suuremat rõõmu proovid ja muud pisiasjad kui lai ärplemine.
Aga koolijuhataja Vilma Raimets pole kiidusõnadega kitsi: “Ta on niivõrd elurõõmus ja hakkaja. Kui ta siia kümme aastat tagasi tuli, hakkas kohe lastele näitemänge õpetama ja igal aastal õpetab ühe, mõnikord lausa kaks.”
Luule Aasmäe ise ütleb, et kõik tuleb kätte suure töö ja vaevaga. “Ma olen nelikümmend aastat sellega tegelenud. Vahel olen ma nii tüdinenud.” Tegelikult tuli ta Võsult sinna pakku, aga nii kui uksest sisse sai, tõi tollane direktor kohe näidendi kätte.
“Lastega on ikka päris raske,” tunnistab Aasmäe, et ega need kümme aastat nii kiirelt olegi lennanud.
Nüüdseks on Luule Aasmäe toonud lavale 18 näidendit ka Palmses.
Kuigi ükski tema õpilane pole seni näitemängu edasi õppima läinud, ootab Luule Aasmäe ärevusega, millised tema kunagised pisikesed näitlejad ka üliõpilastena välja näevad.
Palmse Algkooli näiteringi kümnendat aastapäeva tähistatakse täna mõisa peahoones, kuhu on kutsutud kõik 96 last, kes näidendites mänginud. Koolijuhataja sõnul on ka kõiki kohale oodata. Peale kahe tänase näidendi vaadatakse koos videost ka varasemaid tükke.
Uudised
VE: võõrtööjõud Poolast
16.04.1937.a. otsustas Riigi Majandusnõukogu toetada välistööliste
toomist Eestisse. Peamiselt Poolast pärit võõrtöölised leidsid rakendust põllumajanduses ja osaliselt ka põlevkivitööstuses – seda enamasti Kiviõli kaevanduses.
Nii on praegusenigi Kiviõlis olemas oma poola kogukond. Poolakad osutusid küllaltki headeks kaevuriteks, kuna neil oli olemas kivisöe kaevandamise kogemus.
Arthur Ruusmaa