* 26.03.1925 – Narvas sündis raudteelane Ralf Raudsepp, kes sattus Soome 19.11.1943. a. ning oli väljaõppel Taavettis ja Uttis ning võitles JR 200 staabikompanii koosseisus Viiburi lahel, Vuoksel.
Eestisse saadeti tagasi 19.08.1944. a.
Pärast sõda pidas vedurijuhi ametit.
R. Raudsepp suri 18.02.1983.a. ja on maetud Viru-Nigula kalmistule.
Arthur Ruusmaa
Aleksander Mäe sündis 26.03.1893 Narvas.
On olnud Eesti NSV põllumajandusministriks 19.04.1946 – 15.07.1948. läbi kahe valitsuse.
A. Mäe suri Tallinnas 26.06.1967.a.
Arthur Ruusmaa
25.03.1989 mälestati 1949.a. märtsis küüditatuid ja Siberis surnud kaasmaalasi. Jõhvi raudteejaama ees toimus mälestusmiiting, kus kõnelejate seas oli palju represseerituid ning ka tulevasi riigi- ja ühiskonnategelasi. See oli omamoodi julgustükk, sest Kohtla-Järve linnavalitsus püüdis igati takistada miitingu toimumist (toona kuulus Jõhvi veel Kohtla-Järve linna koosseisu) ja meile (paljud ühiskondlikud organisatsioonid: ERSP, Rohelised, Jõhvi Muinsuskaitse Klubi jne.) ei antud luba viia üritus läbi Jõhvi raudteejaama selles osas, kus oli raudtee.
Tahtsime süüdata mälestusküünalde rivi raudteel. Kuna see maa kuulus Kohtla-Järve linnale, viisime ürituse läbi raudteejaama esisel platsil, mis kuulus Jõhvile. Au neile linnaosa juhtidele, kes andsid meile loa ürituse läbiviimiseks ja sidemeestele, kes meile tasuta võimenduse tagasid.
Hiljem läks asi lihtsamaks ja küüditatute mälestusüritused meenutasid kõiki hukkunuid ja kannatanuid läbi Nõukogude repressivaparaadi.
Jõhvis meenutab küüditamist mälestuskivi.
Arthur Ruusmaa
25.03.1988 nõudis Eesti Muinsuskaitse Selts esmakordselt, et ametlikult avaldataks küüditatute nimekirjad. Praeguseks ongi ilmunud rida teoseid, almanahhe ja küüditatute nimekirju 1941. ja 1949. aasta kohta, Eesti ohvitseride saatusest jne., kuid ikka on palju valgeid laike ja vigu nimekirjades, mis vajaksid edasist uurimist, täiendamist ja parandamist.
Arthur Ruusmaa
27.03.1998 – KaPo teatas Narva eesti gümnaasiumile 16. septembril 1995. a. pommiplahvatuse korraldanud meeste kinnipidamisest.
Arthur Ruusmaa
Põlevkivimuuseumi 1. teaduslik konverents toimus 27.03.1973.
Viimastel aastatel on lisa tulnud ning seda eriti Kohtla kaevandusmuuseumi rajamise asjus.
Arthur Ruusmaa
16.03.2000.a. toimus konverents teemal “Kas ja kuhu rajada põlevkivi
kaevandusmuuseum?”. Konverentsil võeti vastu otsus rajada põlevkivi
kaevandusmuuseum suletavasse Kohtla kaevandusse. Moodustati ka
töögrupp. See otsus sai aluseks kaevandusmuuseumi rajamiseks
Kohtlasse.
23.11.2000.a. toimus konverents “82 aastat riiklikku põlevkivitööstust Eestis”.
30.03.2001.a. toimus juubelikonverents “35 aastat põlevkivimuuseumi”.
Konverentsil algatati liikumine “Tööstuspärandi säilitamine läbi kultuuri”.
17.05.2001.a. toimus kunstialane konverents “Viskas mehe Viru randa”,
mille raames avati Kohtla-Järve linnavalitsuse fuajees suureformaadiline maal “Viskas mehe Viru randa” (autor Renaldo Veeber), millega Ida-Virumaa teadustas elanikele, et on Kalevipoja teemaga tihedasti seotud. Konverentsil esines ka külaline Ukrainast, pr. Iryna Kurolenko, kes tutvustas Ukraina mütoloogiat eesti kunstihuvilistele.
04.04.2002.a. toimus konverents teemal “Tööstuspärandi säilitamine läbi kultuuri”, mille käigus võeti vastu raamotsus tulevikutegevuste jaoks, sealhulgas ka Kohtla-Järve Soojuselektrijaama turbiinisaali kasutuselevõtmise kohta turismiobjektina, millest omakorda arenes välja Energeetikamuuseumi üleviimise idee Tallinnast Kohtla-Järvele.
Viimaste konverentside korraldajaks on olnud Arvo Aun
Järgmised konverentsid:
06.09.2002.a. “Säästva Arengu Foorum”, korraldajaks Säästva
Eesti Instituut, kus tutvustatakse uusi projekte Ida-Virumaa
säästvaks arenguks. See on Eesti-Saksa ühisüritus.
29.11-01.12.2002.a. toimub IHP (Industrial Heritage Platform –
Tööstuspärandi Platform Põhjamaade Ministrite Nõukogu juures)
lõpuseminar Kohtla-Järvel. Osa võtavad 8 riigi esindajad
Põhjamaadest.
Arvo Aun
27.03.1938 – peeti esimene Kohtla kooli ajalugu käsitlev ettekanne, mis oli pühendatud Kohtla kooli 100. juubelile.
Arthur Ruusmaa
Iisaku vallas sündis 27.03.1924 kinomehaanik Johannes Krejus, kes Eesti Kaitseväe kapralina läks Soome teenima. Õppis allohvitseride kursustel Jokelas ja oli sõja ajal Peastaabi fotograafiks Viiburi lahel ja Vuokse lahinguväljal. Tal õnnestus pääseda Kehra laagrist ja põgeneda Rootsi. Praegu elab Austraalias (2001.a. veebr. andmeil).
Arthur Ruusmaa
Muusika- ja kirjamees Ottniel Jürissaar sündis 27.03.1924 Tartus.
Aastail 1960-1971.a. töötas ta Kohtla-Järvel vene koolides õpetajana. Tema taktikepi all laulis segakoor “Heli” (kuulsaim üritus oli 1962. aastal kui “Heli” tähistas oma 100. juubelit ja laval astus üles 100 lauljat) ning naiskoor “Kaja”, kes jõudis 80 lauljani.
Kohtla-Järvelt siirdus O. Jürissaar Tallinnasse (Eestimaale, nagu ta oma mälestustes kirjutab).
Ta on kirjutanud rida luulekogusid, vesteid ja meenutusteraamatuid, viimaste seas on eriti head tema mälestused vangilaagri ajast, metsavenna perioodist. Viimastel küüditatute kohtumistel on ta ka hea sõnaga meenutanud Kohtla-Järve perioodi ja ütlen ausalt, et see linn oli ainus, mis aitas nn.”märgitud inimestel” oma kultuuriloomingut edasi viia ja ellu jääda.
Sama hästi on Kohtla-Järve aegu meenutanud ka Tooni Kroon.
Arthur Ruusmaa
Uudised
VE: Küüditatute teeleasumine
26.03.1949 kell 14.45 väljus Jõhvi raudteejaamast “erikontingendiga” ešelon nr.97302 sihtkohaks Siber, Krasnojarski krai Abakani jaam. Ešelonis oli 1282 inimest: 265 meest, 615 naist ja 402 last.
Teel sihtkohta suri kolm inimest.
Arthur Ruusmaa