Reedel 15.veebruaril pidid selguma Lääne-Virumaa kultuuriauhindade (Maa sool, Järjepidevus, Looming, Üllatus ja Elurõõm) saajad.
Kultuurkapitali nõukogu teeb selle otsuse alles täna, 18.veebruaril, kuna kapitali nõukogu osa liikmeid oli väliskomandeeringus.
|
Idee |
| Pealkiri: Metsatulumaks |
| Autorid: Avo Blankin |
| Saatmiskuupäev: 2002-02-14 |
| Esitaja: Avo Blankin |
| Kokkuvõte: 1.Täiendada maksuseaduse loetelu metsatulumaksuga 2.Kehtestada metsatulumaks eraldi seadusena |
| Sisu: Täiendava lisarahata so maksukoormuse suurendamiseta pole võimalik kohalikel omavalitsustel kõiki oma ülesandeid rahuldavalt täita. Maksustama peaks minu arvates seda, mis praegu on maksustamata ja maksustama nii, et ka ääremaadel sellest kasu oleks. Ettepanek: Lisada maksuseadusesse uus maks – metsatulumaks maksumaaraga 5-18%. Metsatulumaksu aastamäära kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu järgnevaks eelarveaastaks. Metsamaksuga maksustatakse kõiki metsaomanikke, kes realiseerivad tarbe- ja/või tehnoloogilist puitu. Põletuspuid ei maksustata. Metsamaks laekub täies ulatuses metsa asukohajärgse omavalitsuse eelarvesse maksuameti kaudu. Selgituseks Miks maksustada metsaomanikke? Miks vallale? Metsatulumaksu suurusest Kui lähtuda ajakirjanduses avaldatud raiutud metsa kogusest üle 12 miljoni thm puitu aastas, siis maksustatava tarbepuidu kogus oleks ca 9-10 miljonit thm. Kui korrutada see keskmise thm tarbepuidu hinnaga ja maksumääraga, siis summaarne eelarvetulu peaks olema vahemikus o,5 kuni 1 miljardit EEK Paraku on kett just nii tugev, kui tugev on selle norgem lüli. Ega teisiti pole ka riigiga – tema edukus, turvalisus jne on otseselt seotud tema valdade edukusega. Vaene omavalitsus jääb mittearvestatavaks partneriks nii riigile kui ka oma elanikele. Allakirjutanu lugupidamine neile, kes iseendal hinge sees suudavad hoida. |
Koopia www.tom.riik.ee
Valik arvamusi ideeautori kommentaaridega
Neeme Danziger kirjutas 2002-02-15 09:05:
Mina arvan…
Mina arvan, et
Plussid:
*Stimuleerib valdu soodustama maade metsastamist, mis on meie kliimavööndis otstarbekam, kui põllupidamine.
*Suurendab valdade sõltumatust riigieelarvest.
Miinusd
*Maks on tulumaksu tüüpi s.t. sõltub müüdava hinnast ehk müügitöö edukusest ja kokkuvõttes stimuleerib valede andmete esitamist. Tõesti on taotlus tulumaksu tüüpi maksu kehtestamiseks, ehkki maksustatake igakordset käivet. Põhjus on selles, et kõik metsa- ja metsamaterjali müüjad pole käibemeksukohuslased. Valeandmete esitamise vastumeetmeteks on maksupolitsei ja vallas loodavad metsavahikohad. Mainigem, et praegu on ületsentraliseerimise tulemusena mets jäänud sisuliselt järelvalveta.
*Maks kehtestatakse käibelt, kuid arvestades, et metsaäris on head ajad juba läbi (hinnad on välisturul langenud ja nende muutmine ei ole meie võimuses) tähendab see kasumi vähenemist väga suures ulatuses, isegi jõudmist kahjumisse. See tähendab aga vastava tegevuse lõppu. Idee üheks osaks on eesmärk vähendada metsaraiemahtu, säästa ressurssi. Mis aga puutub headesse aegadesse, siis see on kahtlase maiguga oletus. Õigem on siiski metsaraiet teha kehtestatud metsamajanduskavade kohaselt.
Probleemiks on praegu metsamaa kokkuostjad, sest nende metsamajanduskavadega on nagu on. Uus metsatulumaks aga maksustaks ka kasvava metsa müügitehingu.
*Tahame või mitte, kuid see raha, mis läheb selleks maksuks peab millegi arvelt tulema. Ma arvan, et see raha läheb praegu puidutöötlemisettevõtete arenguks ja talumeeste abiks. Kas me ikka tahame nende summade vähenemist? Täiesti õieti aru saadud – kaasneb metsamaterjali hinna tõus. See omakorda piirab ja maksuseaduse kehtestamisega korrastab metsa majandamise ja selle järelvalve. Ei usu, et metsakasvataja ja töötleja sellest kaotaksid.
Küsitavused
*Umbes samaks funktsiooniks on mõeldud maamaks. Miks ei võiks maamaksu seadust reformida nii, et ta täidaks umbes samu eesmärke? Arutleda selle üle vast võiks, kuna paljudel juhtudel on tegemist metsamaa müügiga. Usun siiski, et lähem oleks ressursimaks, kuigi, jah, see vaidlus metsa kui ressursi osas on riigikogus lõpuni vaieldud.
*Sellise maksu administreerimine on väga keeruline ja kulukas. Kas see ei söö ära enamikku loodetud tulust? Kahtlused keerulisuses ja kulukuses pole tõsiseltvõetavad, kuna maksupolitsei on tegus. Kordan ka valla osa oma haldusterritooriumil korra tagamisel (valla metsavahid oma residentide teenindamiseks)
Pregusel kujul suhtun ettepanekusse pigem eitavalt.
………………….
Enn Oja kirjutas 2002-02-15 00:46:
Maksustatav omand pole enam omand.
1. Kui maksustada OMANDIT, siis sellega sedasama OMANDIT ju tegelikult ei tunnistata. Omandiks on näiteks käekell, hambahari, püksid (kui need parajasti naise jalas pole). Omand tähendas juba rooma eraõiguses isiku TÄIELIKKU võimu asja üle. Meil on kombeks omandit ja omanikku mängida.
2. Saan aru kangest rahasaamise soovist aga see on vaid raha ümbertõstmine ühest taskust teise.
3. Mis tahes tehislik maksustamine moonutab loomulikku nõudmisel-pakkumisel tuginevat raharinglust ning sünnitab uusi tehislikke ning totraid makse.
Hr Oja on eksitatud. Ilmselt olen oma ideed ja eesmärke väljendanud väga segaselt. Vabandan!
Narva Eesti Gümnaasiumi abituriendid ei saa lõputunnistusele tõenäoliselt füüsikahinnet, sest pole sobiva õpetaja puudumisel sel õppeaastal ühtki tundi füüsikat õppinud.
“Oleme otsinud Õpetajate Lehe kaudu, helistanud Tartu ülikooli ja pedagoogikaülikooli,” ütles kooli direktor Luise-Marie Kulbas.
Tema sõnul tuli pooleaastaste otsingute järel end pakkuma vaid üks inimene, seegi otsustas tasuvama töökoha kasuks. Tartu ülikoolist öeldi Kulbasele, et tänavu lõpetas ülikooli kaks füüsikaõpetajat, Tallinna pedagoogikaülikoolis saab füüsikat õppida vaid matemaatika kõrvalerialana.
Saab pakkuda pool palka. “Ma ei tea, mis õpilastest saab, pean ministeeriumilt küsima, mida sellises olukorras teha,” tunnistas direktor, kes saab pakkuda füüsikaõpetajale 11- tunnist koormust nädalas, mille eest saab vaid pool palka. “Ma saan loota vaid lisa teenida tahtvale pensionärile.”
Ardu põhikooli direktor Sven Andresen nentis, et napib just nende ainete õpetajaid, mida traditsiooniliselt on õpetanud mehed. “Kui koormus on väike, pole keegi nõus tulema,” märkis ta.Andreseni sõnul ükski tund ära ei jää, kuid õpetavad kvalifikatsioonita inimesed. ”Ma ise olen tegelikult kõrgema haridusega insener, aga annan ka füüsikatunde,” märkis ta.
Ka Aegviidu põhikoolis õpetab füüsikat mees, kes alles alustas füüsikaõpinguid. “Me koolitame omale järelkasvu. Kui sobiv kandidaat konkursilt puudub, on direktoril õigus võtta aastaks tööle inimene, kellel kvalifikatsiooni ei ole,” selgitas direktor Urve Rannaääre.
Õpetavad mitmes koolis. Pikka aega otsib füüsikaõpetajat ka Pärnu Ülejõe gümnaasium, kus 70-aastane füüsikaõpetaja tahab minna pensionile. “Tean, et füüsika- ja matemaatikaõpetajat otsivad ka teised Pärnu koolid. Koolid kasutavad üksteise õpetajaid,” lausus õppealajuhataja Eevi Palu.
Riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse õpetajate osakonna juhataja Mari-Epp Täht märkis, et füüsikakursuseta koolilõpetaja saab mittetäieliku tunnistuse, mis ei võimalda tal reaalalasid edasi õppida.
“Kuna lõputunnistus antakse välja riigieksamite alusel ja füüsikat mitteõppinud seda ilmselt eksamiaineks ei vali, siis on tunnistus siiski kehtiv,” lisas Täht.
NB! Matemaatikaõpetajat otsib Kiviõli keskkool,
Inglise keele õpetajat – Lohusuu põhikool.
Helen Eelrand, Ahto Siig
e-uudised@epl.ee
Projektinõustaja Hella Riisalu võtab oma koostööpartnereid vastu esmaspäeviti ja neljapäeviti TTÜ Virumaa Kolledzis Noorte ettevõtluskeskuses Kohtla-Järvel, Järveküla tee 35 tuba 202 10.00-15.00 alates 11. veebruarist, tel. 033 63931, 05116670
Muudel aegadel eelneval kokkuleppel. Kontakttelefonid väljaspool vastuvõtu aegu: 03349864 ja 05116670 riisalu@estpak.ee
Pakutavad teenused: Projektitaotluste nõustamine, eelekspertiis, kirjutamine, tõlked ja koolitus (eesti ja vene keeles).
AS-i Kohtla-Järve Soojuse pressiteade: 14.02.02
Kohtla-Järve Soojus nõukogu otsustas 13.02.2002. a. toimunud koosolekul, et soojusenergia sisseostmise riigihanke pakkumised ei ole, vaatamata läbirääkimistele, vastavad Kohtla-Järve Soojus vajadustele.
Muutunud majanduskeskkonnas on kasulikum Kohtla-Järve soojuselektrijaama töös hoida ning AS Kohtla-Järve Soojus jätkab soojus- ja elektrienergia koostootmist Kohtla-Järve jaamas veel ühe aasta jooksul.
Ida-Viru hulkurlapsed põevad tuberkuloosi
Ida-Virumaal on rohkem kui sada erikoolides või varjupaigas elavat last haigestunud tuberkuloosi, mida nende eluviise arvestades on raske ravida.
«Istume nagu vulkaani otsas, mis võib teab millal purskama hakata,» nentis Kohtla-Järve kopsuhaigla pediaater-ftisiaater Tatjana Galperina. Postimees 14.02.2002
Kommentaar. Kõikidel neil lastel on vanemad, keegi neist pole inkubaatorist. Pole teada ühtki juhtumit, et politsei või kohalik omavalitsus oleks ühegi hulkurlapse vanemaid vastutusele võtnud. Paraku on tegemist jällegi sellise juhtumiga, kus probleemi tegelikud süüdlased ja vastutajad jäävad karistuseta. Mis puutub erikoolidesse, siis on võimalik, et artikli autor üldistades eksib – erikooliks on ka puuetega laste koolid. Seal tuberkuloosi põevaid haigeid lapsi pole.
Andruse ja Jaagu auks peaks lipud igaühel valmis olema… OM pole veel lõppenud! Lipud peavad olema ühesuurused, sest kaotaja peab võitjale nagunii Eesti hümni laulma nagu seda Jaak ka tegi… Ja oleks narr seda teha 1/3 häälega…
Tänan, PM!
2001. aasta teisel poolel suurenes interneti kasutajaskond, samuti kasvas interneti kasutamise intensiivsus. Neljandas kvartalis oli uuringule eelnenud kuue kuu jooksul e-maili või muid interneti võimalusi kasutanud 33% Eesti 15-74-aastastest elanikest, selgub Emori uuringust.
Interneti kasutamine on kasvanud kodukasutuse ja avalike internetipunktide külastamise arvel.
Kodukasutuse kasv toetub järjest aktiivsemale koduarvutite soetamisele. IV kvartalis omas arvutit kodus 26% 15-74-aastastest eestimaalastest, nende hulk on aastaga kasvanud 6% võrra. Üle poolte neist arvutitest on ka internetti ühendatud. Kuigi endiselt on koduarvutites enamasti sissehelistamisteenusega internetiühendus, kasvas 2001. aasta lõpus märgatavalt koduarvutites interneti püsiühendust omavate elanike hulk. Sellele on kaasa aidanud nii Eesti Telefoni ADSL pakettide hindade langetamine kui ka Starmani uute püsiühenduse pakettide turule tulek.
Avalike internetipunktide kasutajaskond on võrreldes 2000.aasta IV kvartaliga kahekordistunud. Avalike internetipunktide poolt loodud interneti kasutamise võimalust kasutavad enam keskmisest madalama sissetulekuga Tartu- ja Virumaa noored.
Internetti kasutatakse jätkuvalt eelkõige e-maili saatmiseks, konkreetse info otsimiseks ja internetiportaalide külastamiseks. Elanike suhtumine e-kaubandusse on endiselt skeptiline, siiski on huvi selle vastu 2001. aastal suurenenud ning see on tõusnud samale tasemele kui 2000. aasta I kvartalis, mil usk internetikaubandusse oli viimati kõrgpunktis.
Andmete aluseks on Emori e-seire uuring, mis jälgib arvuti, interneti ja e-kaubanduse valdkondade arengut. Uuringut viiakse läbi regulaarselt kord kuus ning uuringu käigus küsitletakse igas kvartalis 1500 Eesti elanikku vanuses 15-74a.
(EPL, pealkiri muudetud)
Uudised
Malle Eenmaa nõustab kaasvange
Poolteiseks aastaks kinni pandud Maapanga endine juht Malle Eenmaa annab Harku naistevanglas kaasvangidele nõu pangaarve avamiseks ja äriplaani koostamiseks ning püüab õigele teele aidata 15aastast toakaaslast, kirjutab Äripäev.