• Tere taas!

     

    Viimased postitused:

Narva otsib oma märki

Autor Avo | Avaldatud: 6. veebr. 2002

Narva linnavalitsus kuulutas välja konkursi, et leida linnale oma logo, mis sisaldaks linna tunnuslauset “Narva – hea energia linn”.

Logot hakatakse kasutama Narva tutvustamisel ning teadvustamisel kodu- ja välismaal, teatas Narva linnavalitsus oma koduleheküljel internetis.

Märki hakatakse kasutama ka linnakujunduses: lippudel, loosungitel, rekvisiitidel, suveniiridel, trükistel, ümbrikutel, plakatitel, meedias ja mujal.

Narva logo võistluse korraldab ja töid hindab Narva linnavalitsus.

Žüriisse kuuluvad teiste seas Narva linnapea Imre Liiv, Narva linnavolikogu aseesimees Vladimir Homjakov, Narva peaarhitekt Ülar Mark, Narva linnavalitsuse infoteenistuse juhataja Galina Moldon ja Tartu ülikooli Narva kolledži direktor Katri Raik.

Võistlusel saab esitada töid kuni 15. märtsini.

Loe siit

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Vabariigi aastapäeval autasu saajate seas on ka virulasi

Autor Avo | Avaldatud: 5. veebr. 2002

Vabariigi aastapäeval autasu saajate seas on ka virulasi (mittetäielik loetelu)

Riigivapi IV klass
Gennadi Golubkov, Eesti valitsuse liige taasiseseisvumise ajal
Villu Jürjo, EV Ülemnõukogus taasiseseisvumise poolt hääletaja
Tõnis Kaasik, Eesti valitsuse liige taasiseseisvumise ajal
Lembit Kaljuvee, kohalike omavalitsuste taastamise korraldaja, Lääne-Viru endine maavanem

Riigivapi V klass Valeri Kois, Priidu Priks, Koit Raud,  Aldo Tamm,  Helgi Viirelaid, EV Ülemnõukogus taasiseseisvumise poolt hääletajad

Valgetähe IV klass Agu Kööp, riigiametnik

Valgetähe V klass Sirje Aitsen, kohtunik
Rein Kuusmik, ettevõtja
Ahto Nurk, koorijuht

Eesti Punase Risti IV klass Maret-Mai Vishnjova, erusportlane, treener

Eesti Punase Risti V klass Uno Säästla, massirepressioonide uurija

Kotkaristi V klass Valeri Kiviselg, Ida-Viru Piirivalvepiirkonna osakonnaülem, kapten

Kotkaristi kuldrist Aimar Kuldvere, Viru Üksik-Jalaväepataljoni väljaõppeallohvitser, vanemveebel
Argo Näkk, Narva-Jõesuu Piirivalve Õppekeskuse kompaniiülem, leitnant

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Alustasime Virumaa entsüklopeedia kokkuseadmist

Autor Avo | Avaldatud: 5. veebr. 2002

Alustasime Virumaa entsüklopeedia kokkuseadmist

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Eradetektiividest

Autor Avo | Avaldatud: 4. veebr. 2002

Arvamus PM (04.02.) artiklile: Seppik: eradetektiivide järele on nõudlus

Eradetektiivid oleks paljaksvarastatud korteriomanikele ja endistele automanikele viimane lootuskiireke varaste tabamisel ja vara tagasisaamisel või kompenseerimisel.
Kindlasti ei rahulda ühtki kannatanut kõrgete politseiametnike väited, et kuritegevuse kasv on politsei kontrolli all, me kontrollime kuritegelikku situatsiooni.
Aga kui uurimistoimik pannakse nn kalevi alla üks kord, kaks korda ning ei kuulata tunnistajaid, ei vastandata kahtlusalusega jne vaid alalõpmata kestvate ümberkorralduste või nendest tingitud segaduste tõttu?
Mõistan, et reformid on vajalikud. Aga lakkamatud politseireformid on pigem pidurdanud kuritegude avastamist kui soodustanud avastamise suurenemist. Kipub vägisi nii Krõlovi valmi vaimu jätkamise moodi…
Nii palju siis valguskiirest…

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Akadeemik Öpik soovitas viia Narva elektrijaamad põlevkiviõlile ja -gaasile

Autor Avo | Avaldatud: 2. veebr. 2002

Eesti tuntud põlevkiviteadlase, akadeemik Ilmar Öpiku koostatud prognoosi kohaselt saab Viru Keemia Grupi poolt ostetud Suncori tehnoloogiga viia Narva elektrijaamad üle osaliselt põlevkiviõli ja selle gaasi kasutamisele, selle asemel et renoveerida jaamu praegusel moel.

Eelmisel nädalal kirjutasid Viru Keemia Grupp ASi (VKG) juhatuse liige Jaanus Purga ja Kanada Alberta Provintsi Teaduskeskuse esindajad alla litsentsilepingule Kanadas välja töötatud Alberta Taciuk Protsessi (ATP) kasutamiseks Eestis ja Venemaal, teatas ETAle VKG avalike suhete juht Dainis Hirv.

Suncor Energy ja Austraalia põlevkivivarusid haldava firma SPP-CPM ühistegevuse tulemusena käivitati Austraalias Gladstones esimene tööstuslik ATP tehnoloogial põhinev põlevkivi töötlemise kompleks 1999. aasta lõpus. Praeguseks on tehas jõudnud võimsuseni 4800 tonni põlevkivi päevas, mis vastab kogu Viru Keemia Grupi töösolevale täisvõimsusele.

Mullu suvel surnud Ilmar Öpiku prognoosi kohaselt võib ATP tehase edu Austraalias tähendada uue lehekülje pööramist Eesti põlevkivitööstuses ja energeetikas, kuna ATP protsessis toodetav gaas on praegu toodetavast kaheksa korda kõrgema kütteväärtusega ja sobib ideaalselt kasutamiseks elektrijaamades.

“Ka toodetava kütteõli kasutamine tahke põlevkivi asemel on tunduvalt odavam ja kindlasti oluliselt väiksema keskkonnamõjuga. Elektrijaamade renoveerimisel oleks seetõttu otstarbekas minna osaliselt üle põlevkiviõlile ja -gaasile,” väitis Öpik prognoosis.

Arvestades eelöeldut, võiks ka VKG arvates plaanitud ülikallite keevkihtkatelde alternatiivina kaaluda õlivabrikute rajamist põlevkivikaevanduse või -karjääri lähedusse ning ainult gaasi ja õli transportimist elektrijaamadesse.

Pärast NRG-tehingu läbikukkumist avaldas VKG avalikku heameelt, kuna see annab teistele energeetikasektori ettevõttele laiemaid tegevusvõimalusi.

Tehnoloogia omanikuga sõlmitud leping annab Viru Keemia Grupile 30 aastaks esmaõigused tehnoloogia arendamiseks ja seejärel tööstuslikuks kasutamiseks Eestis ning Venemaal. Lepingu tingimuste täitmise korral on VKGl õigus piirkonnas tehnoloogiat ka edasi litsentsida.

ETA 

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Viru Kommunaalteenuste AS on valmis kustutama 50% vanast võlast

Autor Avo | Avaldatud: 1. veebr. 2002

Viru Kommunaalteenuste AS (linna vee-ettevõte) on valmis kustutama 50% vanast võlast. Kogu veebruarikuu kestva kampaania eesmärk on pakkuda klientidele harukordset võimalust tasuda vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest võlgu olev summa kaks korda soodsamatel tingimustel. Kaheksasaja krooni suuruse veevõla likvideerimiseks piisab veebruaris poole väiksemast summast – 400 kroonist.

Vee-ettevõtte müügiosakonna juhataja Aarne Vinkeli sõnul on Kohtla-Järve elanikud jätnud linna vee-ettevõttele osutatud vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest raha maksmata, olles võlgu suure summa. “Võlgu olev summa on 3,35 mln. krooni,” täpsustas Vinkel.

2001. aasta 15. märtsil ostis Viru Keemia Grupp avalikul enampakkumisel AS-i Järve Vesi pankrotivara, sh. nõudeõiguse klientide vastu, kes ei täitnud kohustusi ega tasunud tarbitud vee ja kanalisatsiooniteenuse eest. Sellest tulenevalt oleme tegelenud ja tegeleme ka edaspidi nende võlgnevuste likvideerimisega, mis tekkisid inimestel AS-i Järve Vesi ees, selgitas Vinkel. Selleks puhuks on vee-ettevõte välja mõelnud terve veebruari kestva sooduskampaania “Vana võlg kaelast ära!”

Olukorra lahendamiseks ehk AS-i Järve Vesi võlgnevuse likvideerimiseks on tema sõnul mitu teed. “Vee-ettevõte on valmis kompromissideks ning pakub veebruaris kõigile Kohtla-Järve elanikele ning ettevõtetele harukordset võimalust likvideerida vana võlg poole soodsamatel tingimustel. See tähendab 50% allahindlust ja väljendub selles, et 1000 krooni suuruse veevõla likvideerimiseks piisab 500 kroonist,” selgitas Vinkel.

Vee-ettevõttes pööratakse varasemaga võrreldes palju suuremat tähelepanu müügiosakonna tööle, mille otsene ning igale vee-ettevõtte kliendile tajutav muudatus on klienditeeninduse parandamine, erinevate soodustuste väljatöötamine ja korras kliendisuhted.

Probleemid, mis on tekkinud vee eest tasumisel, ei ole kaugeltki nii tõsised kui sooja- ja elektriarvete tasumata jätmine, mis põhjustab palju segadust ning ebameeldivusi. Vee-ettevõte püüab inimesi aidata ning pakkuda just kliendile soodsaid lahendusi, kinnitas Vinkel.

Viru Kommunaalteenuste AS varustab Kohtla-Järve elanikke ja ettevõtteid joogiveega ning korraldab kanalisatsiooniteenust. Ettevõttel on üle 21 000 kliendi.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Viru Keemia Grupp jätkab koostööd Hiina keemiakontserniga

Autor Avo | Avaldatud: 1. veebr. 2002

Põhja-Hiina Harbini piirkonna keemiakontsern Harbin Gas & Chemical
Industry Corporation (HGCC) ja Viru Keemia Grupp (VKG) jätkavad
koostööd põlevkivi töötlemise tehase rajamise projekti
ettevalmistamisel Hiinasse.

VKG esitas aastas 600 000 tonni põlevkivi töötleva tehase maksumuse,
samuti protsessi opereerimiskulude hinnangu, toetudes Eesti hindadele,
kinnitas VKG juhatuse liige ja arendusdirektor Jaanus Purga.
“Lähikuudel teeb hiina pool majanduslikud tasuvusarvestused ning
hiljemalt selle aasta mais langetatakse otsus tehase rajamise
majandusliku põhjendatuse kohta. Positiivse otsuse korral on tehase
rajamine kavandatud 2003. aasta jooksul,” lisas Purga.

VKG huvi on eelkõige rahvusvahelises projektis osalemise kogemuse
saamine ning oskusteabe müük. VKG juhatuse esimehe Janek Parkmani
sõnul tähendab osalemine õlitehase rajamisel VKG-le võimalust kaupade
kõrval müüa ka tehnoloogiat ja selle rakendamise kogemust. VKG näeb
võimalust 5 kuni 10 oma töötaja rakendamiseks tehase projekteerimisel,
tehnilisel- ja autorijärelvalvel nii seadmete valmistamisel kui ka
ehitamisel ja tehase käivitamisel.

30. ja 31. jaanuaril peetud läbirääkimistel tutvustasid Viru
Õlitööstuse direktor Nikolai Petrovitsh ja tehnikadirektor Nikolai
Sedov hiina keemia- ja söetööstuskompleksi Harbin Fuel and Gas Corp.
esindajatele ning Hiina kaubandus- ja majandusatasheele Eestis eelmise
aasta juulis-augustis Viru Õlitööstuse seadmetel Hiina põlevkiviga
läbi viidud katsetuste tulemusi.

Ühest tonnist Harbini leiukoha põlevkivist on võimalik
KIVITER-protsessiga saada ligikaudu 70 kilo õliprodukte ning lisaks
sellele lahjat põlevkivigaasi. Arvestades Harbini põlevkivi madalat
hinda – umbes 40 krooni tonn, mis on kolm korda madalam Eesti
põlevkivi hinnast – ning madalaid tootmiskulusid, peaks sellise
tootmise rajamine Purga hinnangul olema siiski tasuv.

Hiina põlevkiviõli järeltöötlus erineb Viru Õlitööstuses kasutatavast.
Õli parendamist puudutava protsessi osa projekteerivad hiinlased ise.
Lõppeesmärk on mootorikütuste tootmine.

Harbini Tehased on 1993. aastal rajatud enam kui 10 000 töötajaga
riiklik kaevanduste ja tehaste kompleks, mille põhitoore on oma
kaevanduste kivisüsi. Toodetakse gaasi, elektrit, metanooli, fenoole
jt. keemiasaadusi. Tehased on hästi varustatud ja nüüdisaegsed.
Eelmisel aastal ehitati lisaks olemasolevale veel 80 000-tonnise
võimsusega metanoolitehas.

Viru Keemia Grupp on Eesti suurim keemiatööstuskontsern, mis annab
tööd 1300 inimesele.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Majandusrubriik sai kerge korrektuuri.

Autor Avo | Avaldatud: 1. veebr. 2002

Majandusrubriik sai kerge korrektuuri.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Veearvesti kasutamine käib üle mõistuse?

Autor Avo | Avaldatud: 31. jaan. 2002

Vikerraadio uurivad ajakirjanikud on korduvalt käsitlenud veearvestitega kaasnevaid hädasid. Paraku aga reaalsete tulemusteta. Põhjusi võib loomulikult otsida monopolisti ümbritsevast ringkaitsest ja sellele sekundeerivatest tarbijakaitsjatest kuni seadusi väänavate ametnikeni välja. Aga tuuletallamiseks see jääbki …

Kuna lugejale pole tarvidust kogu probleemistikku läbi kirjutama hakata, piirdun vaid mõningate märksõnadega: veearve aina tõuseb ja tõuseb, nüüd lisab veemüüja ka mittetarbitud veekadude eest erimetoodikaga tuletatud tasandusmakse, korterites asuvad veearvestid valetavad reeglina monopoolse veemüüja kahjuks jne.

Kust otsida lahendust?

Ette rutates olgu öeldud, et meie arengupeetusest, st oskamatuses turumajanduslikult suhelda.

Kõik teavad, et kaubanduses saab hulgiostja hinnaalandust, et ta edasi müües oma käibe- ja vahenduskulud ning ka investeeringute osa lisada saaks ja seeläbi tal ostjaid oleks. Ja hulgiostja hulgimüüja juurde tagasi tuleks.

Monopoolses seisundis olev müüja aga kunagi hinnaalandust ei tee.
Aga miks kui seaduse järgi on monopolhinnad tegelikult maksimaalselt lubatud ehk piirhinnad. Piirhinnad sisaldavad teatavasti aga kõiki kuluartikleid. See tähendab, et korruselamu lõpptarbijaks pole mitte korteriühistu vaid korterivaldaja. Ja lõpptarbijalt üle piirhinna arve esitamine on ebaseaduslik.

Võimalik lahend – korteriühistul tuleb võtta vastutus ja juhtohjad oma kätte. Analüüsida ja kirjeldada oma elamusisesed vee-edastamisega seotud kulutused (ka renoveerimiseks ja lõpptarbijalt rahakasseerimiseni välja) ning asuda monopolettevõttega lepingut täpsustama hulgihinda elamu peaarvesti kohal, sest siin ju lõpevad ka tegelikult veemüügiettevõtte toru ja tema valdus. Ja vaid nii saab iga asi oma kohale … ja ka veearvestid jäävad paika…

Vesi on säästmist vajav kallis ressurss, mida peab ikka alati kokku hoidma.
Ja veemüügiettevõttel on aega tegelda joogivee kvaliteediga, et ka tarbija veearvestid liigset saasta ei koguks…

Aga ehk polegi küsimus pelgalt ja ainult veearvestites?

Avo Blankin

Postitatud rubriiki Info | Kommenteerimine suletud

K-Järve reoveekäitlus süsteem omavalitsuste omandisse

Autor Avo | Avaldatud: 31. jaan. 2002

Viis Ida-Virumaa kohalikku omavalitsust – Jõhvi, Kohtla-Järve, Püssi
ja Kiviõli linnavalitsused ning Kohtla-Nõmme vallavalitsus – leppisid
kokku regionaalse reoveekäitlusettevõtte loomises.

Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse asekantsleri Harry
Liivi sõnul loob regionaalse reoveekäitlusettevõtte moodustamine
soodsad tingimused reovee puhastuseks ja reoveepuhastuse
projekti arendamiseks Kohtla-Järve piirkonnas. Seni takerdus
arendamine selle taha, et süsteem oli laiali kistud ning igas
piirkonna punktis haldasid seda omaette väikesed ettevõtted.

“Omavalitsuste ühinemine regionaalsesse
reoveekäitlusettevõttesse on tervitatav, sest varem või hiljem oleks
pidanud hakkama ühiselt paika panema renoveerimise prioriteete
ning arvestama tariifipoliitikat. Selles keerulises piirkonnas, kus
tööstus- ja olmereoveed on ühises kanalisatsioonisüsteemis,
tundub tõenäolisem, et regionaalne ettevõte tegutseks
professionaalsemalt ka kogu piirkonna huve silmas pidades.
Lepped omavalitsuste ja ettevõtete vahel pole osutunud piisavalt
edukaks,” ütles Liiv.

Omavalitsused alustavad Kohtla-Järve regionaalse
reoveekäitlussüsteemi vara ostmist, selleks võõrandatakse praegu
AS Viru Keemia Grupile kuuluv regionaalne reoveepuhasti ning
kollektorid.

Kohtla-Järve piirkonna reoveekäitlussüsteemi renoveerimise projekti
plaanib Eesti kaasrahastada Euroopa Liidu ISPA-fondist. Selleks
on ka Euroopa Komisjon põhimõttelise nõusoleku andnud.
Omavalitsuste moodustatud ettevõte on Liivi sõnul võtnud
kohustuse olla kavandatavas ISPA projektis efektiivne partner.

Renoveerimisprojekti tulemusena rajatakse piirkonna
tiheasustusaladel korralik kanalisatsioonitorustik ning reovett
hakatakse puhastama Eestis sätestatud nõuetele vastavalt.
Praegu on sealsed reoveekollektorid väga amortiseerunud ning
puhasti ei suuda juba lähiajal tagada kõikide näitajate osas
efektiivset reoveepuhastust.

Postitatud rubriiki Info | Kommenteerimine suletud