• Tere taas!

     

    Viimased postitused:

Edelaraudtee hakkab sõitma juunist Narva

Autor Avo | Avaldatud: 29. jaan. 2002

Edelaraudtee pikendab juunist praegu Tallinnast Jőhvini sőitvat rongiliini Narvani ja vőtab selleks liinilt ära ühe rongipaari Tallinna-Pärnu suunal.

Postitatud rubriiki Info | Kommenteerimine suletud

Viru Keemia Grupp peab läbirääkimisi kontserni Viru Aromaatika müügiks

Autor Avo | Avaldatud: 29. jaan. 2002

VKG juhatuse esimehe Janek Parkmani sõnul on Viru Aromaatika müük üks osa VKG pikaajalisest arengustrateegiast, mis näeb ette keskendumist peamiselt põlevkivil baseeruvate kemikaalide tootmisele. “Lisaks uute äride alustamisele näeme VKG konkurentsieelist eelkõige põlevkivi termilises töötlemises ning sel teel väärtuslike keemiatoodete valmistamises. Kõrvaltegevustest on kavas aegamööda loobuda,” täpsustas Janek Parkman.

“Viru Aromaatika tegevus sõltub ainult välisturgudel toimuvast. Ameerika vastu suunatud terroriaktiga maailmas alanud ebakindlus on viinud keemiaturud langusesse. Palju on prognoosimatut, mis on muutnud edasise tegevuse kavandamise keeruliseks. See kõik ainult kiirendas Viru Aromaatika müügiläbirääkimiste alustamist,” selgitas Janek Parkman Aromaatika müügi tagamaid.

Viru Aromaatika netokäive 2000. aastal oli 248 mln. ja kasum 7,5 mln. krooni. Ettevõtte toodangu hinnad on börsidel 400 dollarilt tonni kohta langenud 2001. aasta septembrist madalamale kui 200 dollarit tonni kohta. Seetõttu prognoosib VKG Viru Aromaatika kahjumiks 2001. aastal kuni 20 mln. krooni.

Viru Aromaatika võimaliku ostjana näeb Janek Parkman firmat, millel on rohkesti kogemusi nii tooraine hanke- kui ka toodangu müügiturgudel.

“Viru Aromaatika annab tööd 100 inimesele, kes õnnestunud müügitehingu puhul säilitavad töökoha. Sellise kavatseme teha ostu-müügilepingu,” kinnitas Janek Parkman.

Lisaks tähendab Viru Aromaatika müük lõppu spekulatsioonidele ettevõtte seotusest salakütusega tegelevate firmadega.

Viru Aromaatika ei ole kunagi tegelenud mootorikütuste tootmisega. Tolli- ja maksuameti kontrollreid, mis leidis aset novembri lõpus ja pälvis suurt tähelepanu avalikkuses, ei leidnud Viru Aromaatika tegevuses midagi taunimisväärset.

Tolliameti tollijärelevalve osakonna kontrollitalituse peaspetsialist Enn-Toivo Annuk kinnitas: “Novembri lõpus toimunud tolliameti kontrollreid ei leidnud Viru Aromaatika tegevuses mingeid puudusi.”

Ida-Viru maksuameti direktori kt. Raissa Vares lisas: “Viru Aromaatika raamatupidamis- ja asjaajamise kord on korrektne ning vastab seadustele. Meil ei ole pretensioone.”

Samuti ei ole tehtud ühtegi ettekirjutust, mis kinnitab seda, et suurettevõttele omaselt vastab Viru Aromaatika tegevus seadustele ja on alati olnud korrektne.

VKG on Eesti suurim keemiatööstuskontsern, mis annab tööd 1300 inimesele.

Postitatud rubriiki Info | Kommenteerimine suletud

Vabariigi Presidet kohtus hommikul Ida-Viru maavalitsusega, IVOL-iga

Autor Avo | Avaldatud: 29. jaan. 2002

Vabariigi Presidet kohtus hommikul Ida-Viru maavalitsusega. Maavanem Rein Aidma tutvustas majandus- ja sotsiaalset olukorda maakonnas. Seejärel tutvus riigipea Sillamäe Eesti kooliga ja kohtus Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu juhatusega. Kohtumisel tutvustas Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Toila vallavanem Bruno Uustal omavalitsuste tegevust raskendavaid probleeme: nn hiiliv haldusreform, ülesannete jaotamine riigi ja omavalitsuste vahel. Uustali mõtted kõlasid kokku Vabariigi Presidendi kõnes kohalike omavalitsuste foorumil 22. novembril 2001 väljendatud seisukohtadega, mis näitab, et president mõistab omavalitsuste muresid.

Kohtumisel selgus, et tänaseks ei ole Eestis läbiviidud reformid lahendanud regionaalseid probleeme, vaid on neid pigem tekitanud. Nagu ütlesid omavalitsustöötajad, on üks põhjusi see, et riik küll delegeerib ülesandeid omavalitsustele, kuid ei kindlusta nende täitmist vajalike vahenditega.

Lähemal ajal kutsub president ellu kohalike omavalitsuste ja regionaalse arengu nõukogu, mis asub otsima lahendusi täna tõstatatud küsimustele.

Presidendi kantselei pressiteenistus
Kadriorus 29. jaanuaril 2002

Postitatud rubriiki Info | Kommenteerimine suletud

VE: Elina Partõka ujus Berliinis 2 rekordit

Autor Avo | Avaldatud: 28. jaan. 2002

Pühapäeval peetud 100 m vabaujumises oli tema aeg 55,75 (andis kokkuvõttes 12. koha) ja laupäevases 200 m vabaujumises 2.02,15 (18.). Partõka ujus Berliinis veel 100 m kompleksi ja sai 1.05,57-ga 12. koha.

Natalia Hissamutdinova sai rinnuliujumises 100 m distantsil ajaks 1.09,43 (10.) ja 50 m distantsil 32,50 (12.).

Postitatud rubriiki Virumaa Entsüklopeedia | Kommenteerimine suletud

Vabariigi President külastab Ida-Virumaad

Autor Avo | Avaldatud: 26. jaan. 2002

Vabariigi President ja proua Ingrid Rüütel on 29.-30. jaanuarini visiidil
Ida-Viru maakonnas.

Homme tutvub president Sillamäe Eesti kooliga ja kohtub Ida-Virumaa
Omavalitsuste Liidu juhatusega. Pealelõunal külastab president Rüütel
nahatöötlemistehast Nakro ja AS-i Narva Elektrijaamad Balti jaama. Õhtul
tutvub riigipea Narva-Jõesuu Piirivalve Õppekeskusega.

Kolmapäeva hommikul käib president AS-is Silmet Grupp ja pealelõunal
külastab ta AS-i Eesti Põlevkivi Jõhvis. Samuti on president Rüütlil kavas
külastada Püssi Repo Vabrikuid ja kohtuda Ida-Virumaa vallavanematega.

Tagasi Tallinna jõuab president kolmapäeva õhtul.

Presidendi kantselei pressiteenistus
Karin Piir
karin.piir@vpk.ee

Postitatud rubriiki Info | Kommenteerimine suletud

VE: Mäetaguse mõis

Autor Avo | Avaldatud: 24. jaan. 2002

Mäetaguse iidse pargi südames on endine härrastemaja – tänaseks oma esialgses ilus taastatud mõisa häärber.

Mäetaguse mõisa on esmakordselt mainitud 1542. aastal. Asutaja oli Peter von Tiesenhausen.

1617.a. – omanik Tuwe Bremen

1638.a. – mõis läheb abielu kaudu Fabian von Wrangelile.

Ajavahemikul 1680-1690 rentis mõisa parun Ungern-Sternberg. 1736. aastal müüdi mõis Otto Fabian von Rosenile- ja Rosenite nimel püsis mõisavaldus ligi 2 sajandit.

Praegune härrastemaja ehitati Eugenius Octave von Roseni valitsemisajal 1796. aastal. 1890. aastal teostati peahoones ulatuslik remont , sellest ajast pärineb nii praeguse hoone planeering, kui ka enamik kõrvalhooneid.

1919. aastal mõis riigistati.

1922. aastal rajati häärbirisse kool; seal anti lasteleharidust 1981. aastani.

1992. aasta märtsis alustas Mäetaguse vallavalitsus mõisa restaureerimist.

1994. aastal sai valmis härrastemaja I korrus, kus asus tööle mäetaguse vallavalitsus.

Sama aasta teisel poolel alustati II korruse restaureerimist – seal paiknevad nüüd kamina-, näituse-, banketi-, kontserdisaal ja väljaüüritav mõisakorter.

Klassitsislik härrastemaja on väga esinduslik, paistes silma rikkalikult kaunistatud interjööriga. Erilist tähelepanu väärvivad kahe sajandi vanused tammepuust uksed, puutrepp ja secco-tehnikas laemaal.

Mäetaguse mõisaansamblist on säilinud 14 hoonet (tall-tõllakuur, ait, viina-ait, kasvuhoone, ait-kelder, viinavabrik, meierei, 2 loomalauta, tööhobuste tall, valitseja-maja ja 2 moonakate elamut).

Arhetiktuurimälestisena on riikliku kaitse all peahoone, ait, tall-tõllakuur ja iidseid aegu mäletav mõisapark.

Tänaseks on kontserdisaalis kõlanud muusikat ja laule kümnetelt erinevatelt orkestritelt ja solistidelt. Nimetagem Heiki Mätlikut, Rein Rannapit, Urmas Sisaskit, Hortus Musicust, Tallinna saksofonikvartetti, Tartu, Pärnu ja pealinna tuntud muusikuid.

Alates 1997. aastast leidis folklooripidu Kirde Killad oma “kodu” Mäetaguse mõisa pargis.

Kodukandirahvale on traditsiooniks kujunenud Mäetaguse mõisapäev igal suvel juulikuu keskpaiku.

Postitatud rubriiki Virumaa Entsüklopeedia | Kommenteerimine suletud

VE: Meeskoor Kaevur

Autor Avo | Avaldatud: 24. jaan. 2002

kaevurlogo.gif:  5. veebruaril 1956 astus kokku põlevkivimaa populaarseim isetegevuskollektiiv meeskoor “Kaevur”. Koori enam kui 40-aastase tegevuse tutvustamiseks esitame katkeid asutajaliikmete ja praeguse dirigendi kirjapandud mälestustest.

Mõeldes Eduard Valdasele… Tema mängis olulist rolli meeskoori algusaastail. Et tal perekonda ei olnud, andis ta kogu energis, ja seda ei olnud tal vähe, meeskoori käimapanemiseks. Ta sisustas meeskoorile harjutusruumi, oli kassapidaja ja liikmemaksude koguja, noodikogu korrastaja, ajas asju a/ü komiteega ja oli kursis kõigi majanusküsimustega. Kui oli koori peoõhtu, toimus toitude valmistamine peakokk Eedi juhtimisel. Kogu masinavärk hakkas Eedi vaiksel tegutsemisel korralikult tööle. Kui selgus, et mõnel meeskoori liikmel oli vaja enne proovi õllepudelist “häält seada”, oli järgmiseks prooviks Eedi õlle poest kohale toonud….

Juhan Tomberg…Olen pärit Tartumaalt Torma vallast. Isa oli Adam Jakobsoni poolt asutatud Torma pasunakoori juht. Puhkpilli hakkasin mängima algkoolis käies. Pillimängimine Mustvee Reaalkoolis ja Tartu I Gümnaasiumi ja Tehnikumi ühisorkestris. Sillamäele tööle minnes laulsin Vaivara segakooris. Kui Kohtla-Nõmmel hakati looma meeskoori, olin nõu ja jõuga abiks. Selliseid nagu mina, kes on muusikat teinud ja laulnud teistes koorides ning laululusti varem tunda saanud, on “Kaevuris” palju. Kõigist meist koos ongi saanud vabariigis tuntud meeskoor “Kaevur”.

Voldemar Soots Kes meist meeskoori pärisalgataja oli, seda enam ei mäleta, aga kindlasti oli ka minu osa selles. Esimesel proovil oli umbes 20 meest ja meid asus õpetama härra Rännat. Kõigepealt saime selgeks E. Arro “Rahulaulu”, mis oli ael ajal väga populaarne. Oli ju rahval veel meeles suur ja verine sõda. Laulu kandsime ette oma klubis naistepäeval ja see leidis sooja vastuvõtu. Iga prooviga tuli mehi juurde ja varsti oligi meie pere 60-liikmeline…

Oleme palju rännanud: sõitnud Läti ja Leedu teedel, näinud Venemaa suurt avarust ja rikkust, tema uhkeid linnu ning vaeseid külasid, Koola poolsaare väga omapärast loodust ja polaarpäeva; käinud ära Uuralites ja seisnud kahe maailmajao piiril, olnud puhkusereisil Krimmis. Oleme laulnud Moskvas Ostankino telesaates “Raduga”, külastanud kahel korral Soome vabariiki ja andnud mitu kontserti.

Meie meeste laul on kõlanud väga paljudes Eestimaa paikades ning kõikidel üldlaulupidudel…

Eduard Kuusk… Koolis laulsin kolmandas või neljandas klassis poistekooris ja ansamblis. 13 aastaselt sain karjapoisi nimest lahti ja läksin sulaseks. See oli minu elu raskeim aeg. Mäletan hästi, kuidas heinaniitmisel metsas, istusin üksi põõsa taga ja nutsin, sest kellelegi ei olnud oma muret kurta. Aga saarlase jonn ja visadus on mind elus alati aidanud. … Peale kooli lõpetamist olin sulane kuni 1946.aastani, mil tuli käsk ilmuda värbamisbüroosse. Sealt saadeti mind kaevanduskooli, mille lõpetamise järel suunati tööle kaevandusse “Kohtla”… Olen kaevanduses töötanud 49 aastat…

5. veebruaril 1956 kutsuti mind klubisse, kus moodustati meeskoor. Esimesed dirigendid olid Elmar Rännat ja August Aho… Siis tuli dirigendiks Eino Nurk, kes töötas meiega pikki aastaid. Peale Nurga lahkumist asus meid juhatama Aadu Kukk, kes dirigeerib siiani. Tahaksin laulda nii kaua kui häält ja jõudu jätkub…

kaevur.gif:  Dirigent Aadu Kukk: Olen seda koori juhatanud juba 26 aastat, esimesed kümmekond ka tenorit lauldes (nendes lauludes, mida Eino juhatas). Oli võimalus kaasa laulda ka teistes häälerühmades peaaegu iga laulumehe kõrval. Nii õppisin tundma iga mehe laululisi võimeid…

Kuna mul ei ole koorijuhi eriharidust, sain selle (kui ikka olen saanud) tänu meeskoorile. Õppisin koos kooriga ja jõudumööda õpetasin koori. Aga selliseid tublisid laulumehi õpetada oli ja on ka praegu tore elamus…

Olen koori senise tegevusega rahul, kuigi kõike saab alati paremini teha. Mis ette võetud, on ka ära tehtud…

Meeskoori vanema Peet Paursoni (tel. 70194) ja krooniku Sulev Hurma arvates annab meeskoor “Kaevur” tänavu oma 600. kontserdi.

Virumaa Entsüklopeedia: A, B, C, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, R, S, T, U, V, Õ, Ä, Ö, Ü

Postitatud rubriiki VE, Virumaa Entsüklopeedia | Kommenteerimine suletud

VE: Balti Elektrijaam

Autor Avo | Avaldatud: 24. jaan. 2002

Balti Elektrijaam on maailma üks suurimatest põlevkivikütusel töötavates elektrijaamadest. Elektrijaam, mille ehitus toimus aastatel 1959-1965, asub Kirde-Eestis, 5km kaugusel Narva linnast ja töötab Baltimaade ühtses energiasüsteemis.

Igal ettevõttel on oma ajalugu. Balti Elektrijaam on hea näide sellest, kuidas oma aja kohta uus tehnoloogia ning tööliste ja inseneride sihikindlus on andnud vastava tulemuse. Elektrijaama 35 tööaastat on võimaldanud meil akkumuleerida suured kogemused põlevkivi kasutamisel ja meie oleme valmis neid kogemusi tutvustama.

Elektrijaama ehitus toimus neljas ehitusjärgus. 1.-3. ehitusjärgus on paigaldatud 17 katelagregaati aurutootlikkusega 53 kg/s, kaheksa 100MW turbogeneraatorit ja 12 MW vasturõhuturbiini.Viimased varustavad Narva linna tööstusettevõtteid tehnoloogilise auruga rõhul 1,5 MPa. 4. ehitusjärgu moodustavad neli duuvel-plokki, mille katelde aurutootlikkus on 78 kg/s ja turbogeneraatorite võimsus 200 MW.

Balti Elektrijaama ajaloo põhietapid:

1956 märts ehituse algus
1959 märts seadmete montaazi algus
1959 30.12 katla nr.1 ekspluatatsiooni andmine
1962 tuha laadimise algus tarbijatele
1963 31.12 katla nr.19 ja turbiini nr.9 ekspluatatsiooni andmine
1966 22.12 katla nr.26 ekspluatatsiooni andmine
1966 tööstustarbijate varustamise algus auruga, Narva soojusvarustuse algus

Huvitav on teada:
35 tööaasta jooksul on elektrijaam tootnud 244,2 TWh elektrienergiat, väljastanud 38,6 TWh soojusenergiat, müünud 35,7 milj.t põlevkivituhka. Elektrijaama territooriumkoos tuhaväljedega hõlmab 18,7 km2 maa-ala. Ööpäevane kütusekulu aastatel 1970-1980 küündis 44,5 tuh.tonnini.

Elektrijaam on 85-tuhande elanikuga Narva linna kütte- ja soojaveevarastuse ainsaks tsentraliseeeritud allikaks ning samaaegselt varustab tehnoloogilise auruga (1,5 Mpa, 3000C) tervet rida tööstusettevõtteid.

Balti Elektrijaam on põlevkivituha kasutuselevõtu pioneeriks põllumajanduses ja ehitustööstuses. See on olnud majanduslikult kasulik ja igas suhtes otstarbekas, sest enamikel juhtudel langeb ära vajadus töödelda toorainet enne kasutamist, saastatakse vähem ümbretsevat keskkonda ja väheneb ka mineraalse toorme vajadus. Olemasolev tootmiskompleks tagab aastase tuhatarne 2 miljoni tonni ulatuses.

Turbiinide jahutusvee kanalil paikneb kalakasvatusmajand, mis kuulub elektrijaamale, toodab aastas kuni 100 tonni karpkala ja forelli.

Kasutatud kirjandus: infobülletään Balti Elektrijaam 1994

Postitatud rubriiki VE | Kommenteerimine suletud

VE: Narva vaatamisväärsused

Autor Avo | Avaldatud: 24. jaan. 2002

Hermanni linnusKompleks, mis koosneb keskaegsest liiviordu lossist ja linna kaitsevööndist, ehitatud XIII-XV saj. Taanlaste poolt ning võimsatest bastionidest ümber vanalinna ja linnuse, ehitatud XVI-XVII saj. Rootslaste poolt tuntud fortifikatsiooniinseneri ja arhitekti Erik Dahlbergi projekti järgi. Pikk Hermann, Hermanni linnuse peatorn, on ühtlasi ka Narva linna sümboliks.

Narva muuseum
Asub Hermanni linnuses. Põhiekspositsioon on Narva ajaloost XIII sajandist XVIII sajandi alguseni. Pika Hermanni tornis korraldaatakse ajutisi näitusi. Muuseumis toimuvad ka kontserdid ja muud pidulikud üritused.

Kunstigalerii
1991.aastal asutatud galerii on ühtlasi ka Ida-Virumaa kunstikeskuseks. Püsiekspositsioon tutvustab XIX saj. Narvas elanud kaupmees Lavretsovi kunstikogu ja kunstiteoseid muuseumi fondidest. Ajutised näitused kajastavad nii eesti kui ka välismaa kunsti. Näitusmüük.

Raekoda
Arhitektuuri mälestusmärk, ehitatud 1668-1671 arhitekt Georg Teuffeli projekti järgi. XVII saj. linnaehitusstiili muster. Kujutab endast põhjabarokstiili omapärast arhitektuuriansamblit.

Parun von Velio maja
Ehitatud XIX saj. Alguses klassitsismi stiilis. Hiljem asus seal poeglaste gümnaasium.

Puuvillakombinaat “Kreenholm manufacture”
XIX saj. teisel poolel oli ehitatud Kreenholmi manufaktuur. Ta kujutab endast võimsat kompaktselt asetsevat tööstusansamblit, mis mõjutab suurel määral tänapäeva Narva arhitektuurilist ilmet. Kreenholmi kaubamärki tuntakse kaugel väljaspool vabariiki. Kedrus, kangad, froteeräätid, voodipesu on eksportartikleiks Euroopa, Põhja-Ameerika ja Aasia maadesse. Praegu omistab Kreenholmi rootsi firma Borås.

Adolf Hahni trepp
Ehitatud 1875. aastal linnapea Adolf Hahni initsiatiivil.

Pimeaed
Narva linna vanim park, XIX saj. lõpu aia-pargiarhitektuuri näidis. Park sai oma nime Viktoria bastionist lõunapool asuva värava nime järgi.

Õigeusu Ülestõusmise kirik
Ehitatud aastail 1890-1898, arhitekt Pavel Alish. Arhitektuuriline lahendust toetud bütsantsitraditsioonidele. Erilist väärtust omab rikkalik kolmeastmeline ikonostaas ja XVII sajandist pärit puust ristilöödud Kristus.

Aleksandri kirik
Eesti evangeelne luterliku usu kirik. Ehitatud aastail 1881-1884, arhitekt Otto-Pij Hippius.teise maailmasõja ajal suuresti purustatud. Kuulub Kreenholmi ansambli juurde.

Mälestusmärk (Siiversti)
Põhjasõja sündmuste kohta. Püstitatud 1700. aasta Narva lahingu 200. aastapäeva puhul.

Linnahaigla
Ehitatud 1913. aastal stiilis modern Romanovite dünastia 300. Aastapäevaks. Arhitekt Aleksandor Vladovski. Haigla kuulub Kreenholmi ansambli juurde.

Mälestusmärk (pimeaed)
Püstitatud 1853. aastal, viidud praegusele kohale Viktoria bastionile 1882. aastal. Pühendatud põhjasõjas 1704. aastal Narva vallutamisel langenud vene sõduritele.

Ausammas (Siiversti)
Eesti vabadussõjas 1918-1920 Narva väerinnal langenud vapratele kodumaa kaitsjatele. Hävis II maailmasõjas, uuesti ehitatud aastal 1996. Arhitekt Melnik.

Mälestusmärk “Memento mori!”
Meenutumaks Nõukogude poliitiliste repressionide ohvreid. Avatud 1992. aastal, arhitekt E. Keller. Püstitatud raudteejaama ette, kust esimesed tuhanded eestlased küüditati loomavagunites külmale maale.

Kasutatud kirjandus: infobülletään Narva ja Narva-Jõesuu

Postitatud rubriiki VE | Kommenteerimine suletud

Viru Keemia Grupp müüb naftakeemia ettevõtte

Autor Avo | Avaldatud: 24. jaan. 2002

Viru Keemia Grupp (VKG) peab läbirääkimisi kontserni kuuluva
tütarettevõtte Viru Aromaatika AS müügiks.

VKG juhatuse esimehe Janek Parkmani sõnul on Viru Aromaatika müük üks
osa VKG pikaajalisest arengustrateegiast, mis näeb ette keskendumist
peamiselt põlevkivil baseeruvate kemikaalide tootmisele. “mõne
uueLisaks uute äride alustamisele kõrvalkeskendumist näeme VKG
konkurentsieelist eelkõige kohaliku maavara põlevkivi termilises
töötlemises ning sel teel  kasutamisele põlevkivi termilise töötlemise
teel väärtuslike peenkeemiatoodete valmistamisesvalmistamisele.
Kõrvaltegevustest on kavas aegamööda loobuda,” täpsustas Janek
Parkman.

“Viru Aromaatika tegevus sõltub otseselt ainult välisturgudel
toimuvast. Ameerika vastu suunatud terroriaktiga maailmas alanud
ebakindlus on viinud keemiaturud langusesse. Palju on prognoosimatut,
mis on muutnud edasise tegevuse kavandamise keeruliseks. See kõik
ainult kiirendas Viru Aromaatika müügiläbirääkimiste alustamist,”
selgitas Janek Parkman Aromaatika müügi tagamaid.

Viru Aromaatika netokäive 2000. aastal oli 248 mln. ja kasum 7,5 mln.
krooni. Ettevõtte toodangu hinnad on börsidel 400 dollarilt tonni
kohta langenud 2001. aasta septembrist madalamale kui 200 dollarit
tonni kohta. Seetõttu prognoosib VKG Viru Aromaatika kahjumiks 2001.
aastal kuni 20 mln. krooni.

Viru Aromaatika võimaliku ostjana näeb Janek Parkman firmat, millel on
rohkesti kogemusi nii tooraine hanke- kui ka toodangu müügiturgudel.

“Viru Aromaatika annab tööd 100 inimesele, kes õnnestunud müügitehingu
puhul säilitavad töökoha. Sellise kavatseme teha ostu-müügilepingu,”
kinnitas Janek Parkman.

Viru Aromaatikal on kolmekümneaastane naftal põhineva toorme
töötlemise kogemus. Ettevõtte netokäive 2000. aastal oli 248 mln. ja
kasum 7,5 mln. krooni.

Lisaks tähendab Viru Aromaatika müükmine tähendab lõppu
spekulatsioonidele ettevõtte , milles VKG-d ja tema
tütarettevõtetseotusest on süüdistatud riiki sisse toodud
kemikaalidele ning neile antud aktsiisivabastustele viidates
maksupettustes ning salakütuseäris.salakütusega tegelevate firmadega.
“Viru Aromaatika annab tööd 100 inimesele, kes õnnestunud müügitehingu
puhul säilitavad töökoha. Nii näeb ette tulevase omanikuga sõlmitav
ostu-müügileping,” kinnitas Janek Parkman. Viru Aromaatika ei ole
kunagi tegelenud mootorikütuste tootmisega. Tolli- ja maksuameti
kontrollreid, mis leidis aset novembri lõpus ja pälvis suurt
tähelepanu avalikkusesavalikkuses, ei tuvastanud leidnud Viru
Aromaatika tegevuses midagi taunimisväärset.

. Tolliameti tollijärelevalve osakonna kontrollitalituse
peaspetsialist Enn-Toivo Annuk kinnitas: “Novembri lõpus toimunud
tolliameti kontrollreid ei leidnud Viru Aromaatika tegevuses mingeid
puudusi.”

Ida-Viru maksuameti direktori kt. Raissa Vares lisas: “Viru Aromaatika
raamatupidamis- ja asjaajamise kord on korrektne ning vastab
seadustele. Meil ei ole pretensioone.”

Seda kinnitavad nii Ida-Viru maksuameti direktori kt. Raissa Vares kui
ka Tolliameti tollijärelevalveosakonna kontrollitalituse
peaspetsialist Enn-Toivo Annuk. Samuti ei ole tehtud ühtegi
ettekirjutust, mis kinnitab seda, et suurettevõttele omaselt vastab
Viru Aromaatika tegevus kui ka tootmine seadustele ja on alati olnud
korrektne.

VKG on Eesti suurim keemiatööstuskontsern, mis annab tööd 1300
inimesele.

Taustainfo:

Viru Aromaatika põhitegevus on aromaatsete süsivesinike tootmine.
Peamised tooted on benseen, tolueen, solvendifraktsioonid ning
stüreen-indeenvaik, mida kasutatakse laialdaselt maailma
keemiatööstuses.

Näiteks benseenist valmistatakse kaprolaktaami, millest omakorda saab
kunstkiudu nii tekstiilitööstuse kui ka ülejäänud kergetööstuse
tarbeks.

Tolueeni kasutatakse nii söödakonservantide kui ka plastikute
tootmises.

Stüreen-indeenvaik on üks komponent autorehvide valmistamisel.

Viru Aromaatika baastehnoloogiad on kesktemperatuuriline pürolüüs,
rektifikatsioon, termiline polümerisatsioon ja süsivesinike keemiline
puhastamine.

Kasutusele on võetud tehnoloogilisi uuendusi. Ekstraktiivne
rektifikatsioon, solventide termopolümeriseerimine ning
adsorbtsioon-katalüütiline puhastus on mõned näited rakendatust.

Tänane Viru Aromaatika rajati 1960. aastatel Kohta-Järve
Põlevkivitootmiskoondise aromaatsete süsivesinike töötlemise tsehhina.
Eesmärk oli eraldada põlevkivigaasi kaasproduktidest aromaatseid
süsivesinikke. Põlevkivitöötlemise tehnoloogia muutumisega 1960.
aastate lõpus mindi üle naftatoormele. Koos Eesti Vabariigi
iseseisvumisega halvenes oluliselt naftatoormega varustatus ning see
katkes sootuks 1990. aastate lõpus.

2000. aastal investeeris VKG Viru Aromaatika seadmestiku
moderniseerimisse, mis võimaldas üle minna koksikeemiast pärineva
toorbenseeni ümbertöötlemisele, saades samu tooteid, mis ennegi:
benseen, tolueen, solvendifraktsioonid.

Valdav osa toodangust müüakse välisturgudel ning hinnad kujunevad
rahvusvahelistel kemikaalide börsidel.

Lisainfo:
Dainis Hirv
avalike suhete juht
tel. (033) 24 083, gsm 052 32 700
e-post: dainis.hirv@vkgrupp.ee

Ynne Pilvet
info@vkgrupp.ee

Postitatud rubriiki Info | Kommenteerimine suletud

  • Arhiiv