Komsomolskaja Pravda väitis laupäevases numbris, et eestlased olevat tapnud Teises maailmasõjas 150 000 inimest. Asi-tõendiks kõlbas venelaste 1946. aastal Nürnbergi tribunalile esitatud dokument, mis osutus küll juba seal osaliselt valeks.

Ajalehes väidetakse, et eestlaste Omakaitse hukkas 1941. aasta novembris 7357 inimest, neist 2000 juuti. Lisatakse, et Nõukogude võimu toetajatena olevat tapetud 12 000 inimest.

Kõik natslike hukkamiskomandode Eestis maha lastud juudid on loetud eestlaste mõrvatuiks. Järgnevalt pannakse eestlaste süüks ka natside korraldatud juudimõrvad Ukrainas ja Valgevenes, ja isegi samas dokumendis esitatud arve liitmata on saadud eestlaste 1941– 1945 tapetud inimeste koguarvuks 150 000.

Propagandistlike liialduste jaoks on Venemaal pöördutud 1946. aastal koostatud dokumendi poole, sest tänapäeva ajaloolased on enamiku tollastest arvudest juba ümber lükanud. Ka pole tänaseni selge, kui palju stalinistlike mõrvade ohvriks langenuid pandi vastase süüks. Näiteks mõisteti natsistliku Saksamaa liidrid Nürnbergis surma ka Katõni massimõrva eest, mille, nagu teada, korraldasid hoopis punaväed.

Põhivoolumeedia üritab Venemaal praegu unustada stalinistlikke kuritegusid ja esitleda Stalinit sõjakangelasena. Ja nüüd on hitlerlike riikide koalitsioonile lisatud ka riik, mida Stalini enda sammude tulemusel enam olemas ei olnud. Eesti okupeerimist 1940. aastal tänane Venemaa ei tunnista. 2005. aastal lipsas sealse välisministri suust ka väide, et kuna Johan Laidoner lubas Nõukogude väed üle piiri, siis sõjalist okupatsiooni ei olnud.

Pealegi vaikib Vene meedia kommunistlike hävituspataljonide korraldatud mõrvadest Eestis 1941. aastal ja samuti ei räägita sõnagi küüditamistest. Iseseisva Eesti juhtidest oli enamik juba suremas Siberi vangilaagrites, ka Eesti armee kõrgem juhtkond läks Norilskis surma samal ajal, mil natsid korraldasid Eestis hukkamisi.

Juutide hukkaja vabaduses

See, et 1941. aasta suvesõjas ka Omakaitse Eestis inimesi maha lasi, pole küll saladus. Praeguseks teame, et Eestis hukati Saksa okupatsiooni ajal 7798 nimeliselt tuvastatud isikut. Mitmekümnest tuhandest Eestis hukatust ja 150 000 eestlaste käe läbi sõjas hukatust ei ole siiski mingeid tõendeid. Eestis on kinnitust leidnud küll 36. politseipataljoni osalemine hukkamistes Valgevenes Novogrudokis 1942. aastal, kuid sealseid juudimõrvu ei sooritatud sugugi ainult eestlaste osalusel.

Eestis hukkas juute ennekõike Saksamaalt kohale toodud Einsatzkommando 1a, mille juht Martin Sandberger mõisteti Nürnbergis ka surma, kuid hiljem ta karistust leevendati ja täna, 95-aastasena, elab ta Saksamaal vaba mehena. Tuvastada on suudetud vaid 931 juudi hukkamine Eestis.

“Apartheidi hävitamine Eestis”

•• Gazprom-Mediale kuuluv ajaleht Izvestija kuulutas üleeile, et Venemaa eesmärgiks peab olema “apartheidi purustamine Eestis”. Ajalehes kirjutanud autor arvas, et Eesti on astunud sammu totalitaarse riigi suunas, kus venelastel ei ole mingeid õigusi. Izvestijas nõuti Eesti “poliitvangide” vabastamist.

•• Vene meedia enamasti vaikis kaupluserüüstamistest, küll on ilmunud selgelt tõele mittevastavaid lugusid sellest, kuidas Eesti politseinikud tulistasid ja tapsid meeleavaldajaid Tallinnas ja kuidas vahistatuid olevat piinatud.

•• Ka on Vene ajakirjanduses esikohale nihkunud kapten Ivan Sõssojevi pärijate soov viia tema põrm Venemaale. Senistel andmetel pole aga üldse kindel, et ta Tõnismäele maeti, sest matmise ajal 1945. aastal teda veel tuvastada ei suudetud.

•• Venemaa suurim nädalaleht Argumentõ i Faktõ võttis pärast nende majas Marina Kaljuranna pressikonverentsi ründamist üheselt Našit tauniva hoiaku.

•• Moskovskii Komsomolets intervjueeris aga eksperti, kes leidis, et Eesti on läinud “poliitpallis” 1:0 juhtima. Venemaal olevat majandussanktsioonidega võimalik küll viigistada, aga kui Eesti rakendaks oma võimuhoovad Euroopa Liidus, oleks olukord Venemaale väga raske.

Vabatahtlikega liialdamine

•• Vene meedia üritab eestlaste fa‰ismi tõestada ka siinsete sõdurite omal soovil Saksa armeesse minekuga, kuid paraku ei olnud mobilisatsioonid 1943. aasta sügisel ja 1944. aastal enam vabatahtlikud. Vaid nurjunud mobilisatsiooni 1943. aasta alguses võiks vabatahtlikuks pidada.

•• Seda, et enamik endisest Eesti armeest 1941. aasta suvel 22. territoriaalkorpusena hoopis rindejoone Nõukogude poolel oli, Komsomolskaja Pravda ei tea. Nende versioon eestlastest punaväes algab 18. detsembrist 1941 ja sisaldab vaid laskurkorpuse ametlikku teekonda.  (93)

 Komsomolskaja Pravda väitis laupäevases numbris, et eestlased olevat tapnud Teises maailmasõjas 150 000 inimest. Asi-tõendiks kõlbas venelaste 1946. aastal Nürnbergi tribunalile esitatud dokument, mis osutus küll juba seal osaliselt valeks.

Ajalehes väidetakse, et eestlaste Omakaitse hukkas 1941. aasta novembris 7357 inimest, neist 2000 juuti. Lisatakse, et Nõukogude võimu toetajatena olevat tapetud 12 000 inimest.

Kõik natslike hukkamiskomandode Eestis maha lastud juudid on loetud eestlaste mõrvatuiks. Järgnevalt pannakse eestlaste süüks ka natside korraldatud juudimõrvad Ukrainas ja Valgevenes, ja isegi samas dokumendis esitatud arve liitmata on saadud eestlaste 1941– 1945 tapetud inimeste koguarvuks 150 000.

Propagandistlike liialduste jaoks on Venemaal pöördutud 1946. aastal koostatud dokumendi poole, sest tänapäeva ajaloolased on enamiku tollastest arvudest juba ümber lükanud. Ka pole tänaseni selge, kui palju stalinistlike mõrvade ohvriks langenuid pandi vastase süüks. Näiteks mõisteti natsistliku Saksamaa liidrid Nürnbergis surma ka Katõni massimõrva eest, mille, nagu teada, korraldasid hoopis punaväed.

Põhivoolumeedia üritab Venemaal praegu unustada stalinistlikke kuritegusid ja esitleda Stalinit sõjakangelasena. Ja nüüd on hitlerlike riikide koalitsioonile lisatud ka riik, mida Stalini enda sammude tulemusel enam olemas ei olnud. Eesti okupeerimist 1940. aastal tänane Venemaa ei tunnista. 2005. aastal lipsas sealse välisministri suust ka väide, et kuna Johan Laidoner lubas Nõukogude väed üle piiri, siis sõjalist okupatsiooni ei olnud.

Pealegi vaikib Vene meedia kommunistlike hävituspataljonide korraldatud mõrvadest Eestis 1941. aastal ja samuti ei räägita sõnagi küüditamistest. Iseseisva Eesti juhtidest oli enamik juba suremas Siberi vangilaagrites, ka Eesti armee kõrgem juhtkond läks Norilskis surma samal ajal, mil natsid korraldasid Eestis hukkamisi.

Juutide hukkaja vabaduses

See, et 1941. aasta suvesõjas ka Omakaitse Eestis inimesi maha lasi, pole küll saladus. Praeguseks teame, et Eestis hukati Saksa okupatsiooni ajal 7798 nimeliselt tuvastatud isikut. Mitmekümnest tuhandest Eestis hukatust ja 150 000 eestlaste käe läbi sõjas hukatust ei ole siiski mingeid tõendeid. Eestis on kinnitust leidnud küll 36. politseipataljoni osalemine hukkamistes Valgevenes Novogrudokis 1942. aastal, kuid sealseid juudimõrvu ei sooritatud sugugi ainult eestlaste osalusel.

Eestis hukkas juute ennekõike Saksamaalt kohale toodud Einsatzkommando 1a, mille juht Martin Sandberger mõisteti Nürnbergis ka surma, kuid hiljem ta karistust leevendati ja täna, 95-aastasena, elab ta Saksamaal vaba mehena. Tuvastada on suudetud vaid 931 juudi hukkamine Eestis.

“Apartheidi hävitamine Eestis”

•• Gazprom-Mediale kuuluv ajaleht Izvestija kuulutas üleeile, et Venemaa eesmärgiks peab olema “apartheidi purustamine Eestis”. Ajalehes kirjutanud autor arvas, et Eesti on astunud sammu totalitaarse riigi suunas, kus venelastel ei ole mingeid õigusi. Izvestijas nõuti Eesti “poliitvangide” vabastamist.

•• Vene meedia enamasti vaikis kaupluserüüstamistest, küll on ilmunud selgelt tõele mittevastavaid lugusid sellest, kuidas Eesti politseinikud tulistasid ja tapsid meeleavaldajaid Tallinnas ja kuidas vahistatuid olevat piinatud.

•• Ka on Vene ajakirjanduses esikohale nihkunud kapten Ivan Sõssojevi pärijate soov viia tema põrm Venemaale. Senistel andmetel pole aga üldse kindel, et ta Tõnismäele maeti, sest matmise ajal 1945. aastal teda veel tuvastada ei suudetud.

•• Venemaa suurim nädalaleht Argumentõ i Faktõ võttis pärast nende majas Marina Kaljuranna pressikonverentsi ründamist üheselt Našit tauniva hoiaku.

•• Moskovskii Komsomolets intervjueeris aga eksperti, kes leidis, et Eesti on läinud “poliitpallis” 1:0 juhtima. Venemaal olevat majandussanktsioonidega võimalik küll viigistada, aga kui Eesti rakendaks oma võimuhoovad Euroopa Liidus, oleks olukord Venemaale väga raske.

Vabatahtlikega liialdamine

•• Vene meedia üritab eestlaste fa‰ismi tõestada ka siinsete sõdurite omal soovil Saksa armeesse minekuga, kuid paraku ei olnud mobilisatsioonid 1943. aasta sügisel ja 1944. aastal enam vabatahtlikud. Vaid nurjunud mobilisatsiooni 1943. aasta alguses võiks vabatahtlikuks pidada.

•• Seda, et enamik endisest Eesti armeest 1941. aasta suvel 22. territoriaalkorpusena hoopis rindejoone Nõukogude poolel oli, Komsomolskaja Pravda ei tea. Nende versioon eestlastest punaväes algab 18. detsembrist 1941 ja sisaldab vaid laskurkorpuse ametlikku teekonda.