• Tere taas!

     

    Viimased postitused:

Jaak Juske: Savisaar rääkis ennast sisse

Autor Avo | Avaldatud: 12. mai 2007
Jaak Juske: Savisaar rääkis ennast sisse

Jaak Juske, Tallinna sotsiaaldemokraatide esimees, www.DELFI.ee
11. mai 2007 5:48

 
Jaak Juske

Ei juhtu just iga päev, et mõni Eesti tipp-poliitik ilmselge valetamisega vahele jääb. Kui ei taheta ebameeldivatest asjadest rääkida, siis jahutakse ümmargust juttu ja keerutatakse end ikka kuidagi puhtalt välja.

Kolmapäevasel Tallinna linnavalitsuse pressikonverentsil suutis aga Eesti poliitika absoluutses tipus olev Edgar Savisaar väikese lapse kombel valega vahele jääda. Kusjuures tegemist ei ole moosivargusega, vaid küsimusega, mis puudutab Eesti riigi julgeolekut.

Konkurendid ja ajakirjandus on juba ammu kahtlustanud, et Savisaar kohtus aprilli lõpus Eestit külastanud Vene riigiduuma delegatsiooni esindajatega. Savisaar ja tema parteikaaslased on sellise kuulduse korduvalt ümber lükanud. Veel esmaspäeval väitis Keskerakonna asejuht Ain Seppik ei tea, kus Savisaar volbriööl viibis.

Kolmapäeval tunnistas aga ajakirjanike poolt nurka aetud Savisaar, et viibis volbriööl Seppiku juures, ja kui ta sealt lahkuma hakkas, põrkas ta ukse peal täiesti kogemata kokku riigiduuma delegatsiooni juhi Leonid Slutsikaga, kellega vahetas vaid paar sõna. Et see oli umbes samamoodi, kui ta hommikul linnavalitsusse tööle minnes tänaval mõnda tuttavat näeb ja temaga paar sõna räägib.

Tule taevas appi! Kas Savisaar peab Eesti rahvast tõesti nii lolliks, kui väidab, et mingit pikemat jutuajamist tal venelastega tol ööl polnud. Et Vene riigiduuma saadiku tulek Riigikogu liikme Seppiku juurde oli Savisaarele täielik üllatus. Ja Keskerakonna esimees ei tahtnud Aini ja Leonidi jutuajamist segada ning kiirustas koju. Ta ju kõigest ühe Moskvaga võrreldes kääbuslinna meer.

On siililegi selge, et volbriööl peeti Seppiku juures Keskerakonna ja Putini partei esindajate kõrgel tasemel salakohtumine. Arvestades, et Slutski oli teinud just avalduse, kus nõudis Eesti valitsuse välja vahetamist, võib arvata, et seal just Eesti riigile väga sõbralikku jutu ei aetud. Sest kui seal midagi varjamis-väärset ei räägitud, siis miks pidi seda kohtumist esialgu iga hinna eest eitama.

Üks euroopalikke tavasid austav poliitik astuks rahvale valetamise korral ametist tagasi. Kui valetab linnapea, siis kahjustab see kogu linna mainet. Bütsantsliku stiiliga Savisaarelt on aga taandumist muidugi palju oodata.

Eesti Ekspress kirjutas, et politsei on seoses aprillimässu korraldamisega kinni pidanud mitu Keskerakonna liiget. Ei taha sünnitada vandenõuteooriat, aga vägisi jääb mulje, et Keskerakonnal ja selle juhtidel oli mingi roll viimaste nädalate Eesti riigi vastases tegevuses. Et niigi juba vene parteist on saamas Vene partei.

Tahaks siiski väga loota, et tegelikult see nii ei ole. Selleks on aga vajalik, et linnapea Savisaar tuleks linnavolikogu kui oma tööandja ette ja annaks neile küsimustele selge vastuse. Nii tegidki sotsiaaldemokraadid ettepaneku kutsuda Savisaar järgmisel neljapäeval volikokku aru andma.

www.DELFI.ee
Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Looduskaitsekuu “”PUUD RAHVA KEELES JA MEELES”

Autor Avo | Avaldatud: 12. mai 2007

Looduskaitsekuu “”PUUD RAHVA KEELES JA MEELES” ürituste kava

HIIU-LÄÄNE regioon:

Neljapäeval, 10. mail kell 10 toimub Läänemaa Keskkonnateenistuse töötajatele ning maakonna loodusainete õpetajatele õppepäev GEF-AEWA „Wings over Wetlands” projekti näidisalal. Õppepäeval tutvustatakse Loode-Eesti tähtsust veelindude rändeteede kaitses.

Lisainfo: Loodushariduse spetsialist Marko Valker, 566 78621, marko.valker@lk.ee

Reedest, 11. maist kuni pühapäeva, 13. maini toimub Matsalus Roheliste rattaretk „Kuidas elad Matsalu?”. 11. mail külastavad rattaretkelised Matsalu looduskeskust. Kolme päeva jooksul külastatakse Matsalu erinevaid vaatamisväärsusi. Rattaretke korraldavad: MTÜ Roheliste Rattaretked, Eesti Roheline Liikumine ja ajakiri Loodusesõber

Lisainfo: loodusajakiri@loodusajakiri.ee, info@roheline.ee  või 611 5320, 7 42 2532

Teisipäeval, 15. mail toimub Penijõel õppepäev Kõmsi algkooli õpilastele. Õpilased läbivad loodusharidusliku programmi „Vee-selgrootud”, mis on koostatud Phare projekti raames.

Lisainfo: Loodushariduse spetsialist Marju Pajumets, 472 4236, marju.pajumets@lk.ee

15. mail algusega kell 12.00 toimub RMK Nõva looduskeskuses LKK Hiiu-Lääne regiooni loodushariduse spetsialisti Marko Valkeri ettekanne “Luited – Natura 2000 elupaigad”. Üritus on suunatud kõigile loodushuvilistele.

Lisainfo: Loodushariduse spetsialist Marko Valker, 566 78621, marko.valker@lk.ee

Teisipäeval, 15. mail täitub jutuvõistluse “Minu puu” tähtaeg. Riikliku Looduskaitsekeskuse Hiiu-Lääne regioon, Keskkonnaministeeriumi Läänemaa Looduskaitsekeskuse Hiiu-Lääne regioon ja Keskkonnaministeeriumi Läänemaa Keskkonnateenistus kuulutasid märtsis Läänemaa koolidele välja looduskaitsekuu jutuvõistluse , mille eesmärk on selgitada välja, kas meie esivanemate poolt puude austamine ja puudelt elujõu saamine ning erilise sideme olemasolu on säilinud ka tänapäeva koolilastel.

Teisipäeval, 29. mail sõidavad jutuvõistluse “Minu puu” iga vanuseastme 3 parimat osavõtjat preemiareisile, mille korraldab Läänemaa Keskkonnateenistus.

Lisainfo: Hiiumaa talituse direktori asetäitja Andres Miller, 462 2103, Andres.miller@lk.ee

Neljapäeval, 17. mail algusega kell 10.00 toimub rannaniitude loodusväärtusi ning hooldamist tutvustav õppepäev Noarootsi ning Oru valla talunikele ja maaomanikele. Kogunemine LKK Saunja kontori ees.

Lisainfo: Loodushariduse spetsialist Marko Valker, 566 78621, marko.valker@lk.ee

Reedel, 18. mail avatakse Matsalu looduskeskuses Penijõel väljapanek Läänemaa põlispuudest. Väljapanek koosneb posterite seeriast (3 posterit Läänemaa põlispuudest) ja kõigil keskuse külastajatel on võimalik sellega tutvuda kuni 10. juunini.

Lisainfo: Loodushariduse spetsialist Marju Pajumets, 472 4236. marju.pajumets@lk.ee

Reedel, 25. mail kell 10 toimub õppereis Silma looduskaitsealaga tutvumiseks. Reis on mõeldud Interreg IIIA projekti „Roostike strateegia Soomes ja Eestis” soome projektipartneritele.

Lisainfo: Loodushariduse spetsialist Marko Valker, 566 78621, marko.valker@lk.ee

Esmaspäeval, 4. juunil toimub Penijõel õppepäev Haapsalu gümnaasiumi 4. B klassi õpilastele. Õpilased läbivad loodusharidusliku programmi „Vee-selgrootud”, mis on koostatud Phare projekti raames.

Lisainfo: Loodushariduse spetsialist Marju Pajumets, 472 4236. marju.pajumets@lk.ee

 

PÄRNU-VILJANDI regioon

Maikuu jooksul on Soomaa külastuskeskuses avatud kevadnäitus “LUIK” -selle aasta lind. 

Lisainfo: Loodushariduse spetsialist Triin Saluste, 526 1247, triin.saluste@lk.ee  

Neljapäeval, 10. mail toimub Giidikool 4: õuesõppe programmide õppepäev programmide juhendajatele. Koolitus toimub Soomaa külastuskeskuses ja praktiline tegevus Koprarajal. Tutvustatakse uusi õppevahendeid ja voldikuid.

Lisainfo: Loodushariduse spetsialist Triin Saluste, 526 1247, triin.saluste@lk.ee  

Neljapäeval, 24. mail kell 10.00 toimub Soomaa külastuskeskuses kaitsealade päev algklasside õpilastele. Räägitakse sellest, miks on vesi meie jaoks nii tähtis, mis juhtub, kui vett ei ole või on liiga palju ja kes elavad vee. Külas on lasteteater “Sõber” etendusega “Tühja kaevu mõistatus”. Mängitakse keskkonnamänge ja joonistatakse veeteemalisi pilte. Osalejate arv piiratud.

Lisainfo: Loodushariduse spetsialist Triin Saluste, 526 1247, triin.saluste@lk.ee       

 

SAARE regioon:

Reedel, 11. mail toimub Karjalasma metsamajas koostöös RMK metsanädalaga Leisi kooli õpilaste koolitus teemal looduskaitse põhimõtted metsas.

Lisainfo: Regiooni direktor Tõnu Talvi, 453 3916, tonu.talvi@lk.ee

Laupäeval, 12. mail toimub Laugu metsamajas koostöös RMK metsanädalaga pärandkultuuri päev.

Lisainfo: Regiooni direktor Tõnu Talvi, 453 3916, tonu.talvi@lk.ee

Pühapäevast, 13. maist kuni teisipäeva, 5. juunini on Loona külastuskeskuses avatud Eesti kaitsealasid tutvustav väljapanek.

Lisainfo: Loodushariduse spetsialist Kadri Kullapere, 454 6880, kadri.kullapere@lk.ee

Pühpäevast, 13. maist kuni 5. juunini saab ettetellitud juhendajaga koos külastada Viidumäe Looduskaitseala.

 Lisainfo: Loodushariduse spetsialist Kadri Kullapere, 454 6880, kadri.kullapere@lk.ee

Teisipäeval, 22. mail korrastatakse talgute korras Ao puisniitu.

Lisainfo: Loodushariduse spetsialist Kadri Kullapere, 454 6880, kadri.kullapere@lk.ee

Kolmapäeval, 23. mail on Lääne-Saaremaa kaitsealadel Kuressaare Gümnaasiumi õpilaste õppepäev.

Lisainfo: Loodushariduse spetsialist Kadri Kullapere, 454 6880, kadri.kullapere@lk.ee

Neljapäeval, 24. mail on Kuressaares Euroopa kaitsealade päeva tähistav seminar „Puud kui elurikkuse tugisambad”, mis on suunatud looduskaitse sihtrühmadele ja partneritele.

Lisainfo: Regiooni direktor Tõnu Talvi, 453 3916, tonu.talvi@lk.ee

Reedel, 25. mail on Mihkli Talumuuseumis Vikil õppepäev „Puidu kasutamisest Saaremaa majpidamises Mihkli Talumuuseumi näitel”.

Lisainfo: Loodushariduse spetsialist Kadri Kullapere, 454 6880, kadri.kullapere@lk.ee

Kolmapäeval, 30. mail toimub Saaremaa Ühisgümnaasiumi algklasside õpilaste looduslaagri elupaikade õpe Saaremaa kaitsealade näitel.

Lisainfo: Loodushariduse spetsialist Kadri Kullapere, 454 6880, kadri.kullapere@lk.ee

Teisipäeval, 5. juunil toimub Loona külastuskeskuses keskkonnapäev. Avatakse ekspositsioonimaja ja toimub looduskaitsekuu pidulik lõpetamine.

Lisainfo: Loodushariduse spetsialist Kadri Kullapere, 454 6880, kadri.kullapere@lk.ee

 

PÕLVA-VALGA-VÕRU regioon

11. maini toimub internetikeskkoonnas aadressil www.otepaaloodus.ee  loodusteemaline viktoriin põhikooliõpilastele. Viktoriini sihtgrupiks on Põlva, Valga ja Võru maakonna 5.-8. klasside õpilased. Õiged vastused ja võistlejate pingerida avaldatakse nädala jooksul pärast viktoriini lõppu samal internetiaadressil. Viktoriini iga klassi kaks paremat saavad auhinnaks loodusteemalised raamatud ja 30 tublimale vastajale korraldatakse 31. mail preemiaekskursioon Põlvamaale, mille käigus külastatakse Tilleoru, Valgesoo ja Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala, tutvutakse Eesti maanteemuuseumi ja Kiidjärve looduskeskusega.

Lisainfo: Loodushariduse spetsialist Margit Turb, 766 9290, Margit.Turb@lk.ee, Loodushariduse spetsialist Maris Kivistik, 518 3249, maris.Kivistik@lk.ee

Reedest, 11. maist kuni pühapäeva, 13. maini toimub Sihval kolme Lõuna-Eesti kaitseala laste looduslaager. Sihtgrupiks on Otepää ja Haanja looduspargi ning Karula Rahvuspargi territooriumil olevate koolide õpilased- 30 osalejat. Laagri käigus tutvutakse Otepää looduspargi loodusväärtustega, toimuvad matkad ja keskkonnamängud.

Lisainfo: Loodushariduse spetsialist Margit Turb, 766 9290, Margit.Turb@lk.ee

Esmaspäevast, 28. maist kuni kolmapäeva, 30. maini toimuvad Otepää looduspargi matkaradadel koristustalgud. Üritusel osalevad Pühajärve Põhikooli õpilased.

Lisainfo: Loodushariduse spetsialist Margit Turb, tel 766 9290, e-post Margit.Turb@lk.ee

Laupäeval ja pühapäeval, 2. ja 3. juunil toimub Karula rahvuspargi külastuskeskuses Ähijärvel looduse vahendamise koolitus. Koolituse sihtgrupiks on 15 huvilist Põlva, Valga ja Võru maakonnast, kes soovivad saada teadmisi ja praktilisi oskusi looduse vahendamise kohta. Koolituse viib läbi RMK Sagadi Metsakeskus.

Lisainfo: Külastuskorrlduse spetsialist Merike Tsimmer, 520 1988, merike.tsimmer@lk.ee

Pühapäeval, 3. juunil tehakse jalgrattamatk Otepää looduspargi radadel. Matk pikkusega kuni 30 km on kõigile huvilistele, plaanis on ka piknik. Matka juhivad looduskaitsekeskuse spetsialistid, täpsem info matka alguspunkti kohta pannakse üles kodulehele www.otepaaloodus.ee

Lisainfo: Loodushariduse spetsialist Margit Turb, tel 766 9290, e-post Margit.Turb@lk.ee

Kolmapäevast, 6. juunist kuni reede, 8. juunini toimub Lutsu turismitalus Otepää piirkonna laste looduslaager. Sihtgrupiks on Otepää looduspargi territooriumil olevate koolide alg- ja põhikooli astme 25 õpilast. Kavas on matkad, talgud, orienteerumine ja keskkonnamängud.

Lisainfo: Loodushariduse spetsialist Margit Turb, 765 5876, Margit.Turb@lk.ee

Neljapäevast, 14. juunist kuni pühapäeva, 17. juunini toimub Karula Rahvuspargi külastuskeskuses Ähijärvel Karula piirkonna laste looduslaager. Selles osalevad Lüllemäe ja Lepistu põhikooli ning Antsla gümnaasiumi õpilased, alg- ja põhikooli aste. Kavas on loodusretked, maastikumäng, linnulauluhommik, loodusviktoriin jm tegevused.

Lisainfo: Külastuskorrlduse spetsialist Merike Tsimmer, 520 1988, merike.tsimmer@lk.ee

Looduskaitsekuu jooksul viiakse läbi ka mitmed loodusõppeprogrammid:

INTERREGi projektis „Maale õppima” osalevatele koolidele toimuvad tasuta 14 loodusõppeprogrammi järgmistel teemadel: koduloomad, pinnavormid, järv kui elukeskkond, ühiselulised putukad. Loodusõppeprogrammidel osalemiseks on registreerunud järgmised koolid: Põlva Ühisgümnaasium, Valga gümnaasium, Võru Kreutzwaldi gümnaasium, Tsirguliina keskkool, Mõniste, Kuldre, Lüllemäe ja Ala põhikoolid.

Lisainfo: Külastuskorrlduse spetsialist Merike Tsimmer,520 1988, merike.tsimmer@lk.ee

Põlva-Valga-Võru regioon viib läbi 10 tasuta programmi teemal „Mets ja muld”, mis sobivad 5.-9. klassile. 3-tunnise programmi eesmärgiks on õppida eristama erinevaid metsatüüpe ja seostama neid mulla omadustega, programmi käigus tutvutakse mullaprofiiliga. Programm viiakse läbi Pühajärve ääres Murrumetsa matkarajal.

Lisainfo ja registreerimine programmides osalemiseks: Loodushariduse spetsialist Margit Turb, 765 5876, margit.turb@lk.ee

Põlva-Valga-Võru regioon viib läbi 10 tasuta programmi teemal „Tiigi elustik”. 2- tunnine programm sobib 6.-7. klassile ja selle käigus õpitakse tundma veeselgrootuid, veetaimi, toimub aktiivne tegevus uurimismaterjali püüdmisel kahvadega. Tingimuseks on, et kooli lähedal paikneb sobiv tiik, programmi juhendaja tuleb ise vahenditega kohale. Programmi kinnistamiseks on välja töötatud tööleht koos õpetaja juhendiga, mis on kättesaadav kodulehel http://www.haanjapark.ee/?id=670 Programmid viiakse läbi Kuldre Põhikooli, Antsla Gümnaasiumi, Tsirguliina Keskkooli, Valga Gümnaasiumi, Puiga Põhikooli, Mõniste Põhikooli, Põlva Ühisgümnaasiumi, Kanepi Gümnaasiumi ja Sõmerpalu Põhikooli õpilastele.

Lisainfo: Loodushariduse spetsialist Maris Kivistik, 518 3249, maris.kivistik@lk.ee

Loodusõppeprogrammide eesmärgiks on pakkuda koolidele tuge õuesõppe läbiviimiseks. Kõik programmid on üles ehitatud õppekavadest lähtuvalt ning nad pakuvad õpilastele aktiivset tegevust ja vahetuid looduselamusi, võimaldades paremini kinnistada õpitud faktid. Programmides on tähtis osa looduskaitse ja säästva arengu põhimõtete tutvustamisel.

 

JÕGEVA-TARTU regioon

Regiooni kaitsealade õppe- ja matkaradadel toimuvad loodusretked ja keskustes tutvustatakse ekspositsioone:

Endla looduskaitsealal

Esmaspäeval, 14. mail Vaimastvere kooli 6. klass

Teisipäeval, 15. mail Puurmani Gümnaasiumi algklassid

Neljapäeval, 17. mail Jõgeva Gümnaasiumi 3. klassid

Reedel, 18. mail Tallinna 21.kooli 6. klass

Teisipäeval, 22. mail Aravete Põhikooli 6. klass

Kolmapäeval, 23. mail Jõgeva Gümnaasiumi 4. D klass

Neljapäeval, 24. mail Laiuse Põhikooli 6. klass

Reedel, 25. mail Laekvere Põhikool 7. klass

Esmaspäeval, 28. mail Harjumaa tublid lapsed

Neljapäeval, 31. mail Viimsi Keskkooli 5. klass

Lisainfo: Loodushariduse spetsialist Katrin Möllits, 776 3133, katrin.mollits@lk.ee, Infospetsialist Merle Aare, 776 3133, merle.aare@lk.ee

Emajõe Suursoo looduskaitsealal :

Teisipäeval, 15. mail Kaagvere erikooli õpilased

Neljapäeval, 17. mail Melliste Lasteaed-Algkool (1.-6.klass)

Neljapäevl, 31. mail Vara Põhikooli 9.klass

Lisainfo: Loodushariduse spetsialist Elo Raspel, 775 3999, elo.raspel@lk.ee

Alam- Pedja looduskaitsealal :

Neljapäeval, 17. mail Veeriku Gümnaasiumi 2. ja 4. klass

Esmaspäeval, 21. mail ja kolmapäeval, 23. mail Tartu Kivilinna Gümnaasiumi 2. klass Esmaspäeval, 21. mail ja teisipäeval, 29. mail Jõgeva Gümnaasiumi 9. klass Kolmapäeval, 30. mail Tartu Raatuse Gümnaasiumi 3. klass

Laupäval, 2. juunil loodushuviliste 2 retke

Lisainfo: Loodushariduse spetsialist Riin Vare, 773 2347, riin.vare@lk.ee, Loodushariduse spetsialist Kaupo Mets,773 2347, kaupo.mets@lk.ee.

Pühapäeval, 13., 20. ja 27. mail on Alam-Pedja looduskaitsealal talgud Nõo ja Elva koolide õpilastele.

Lisainfo: Loodusvaht Jüri Ketner, 525 5929, jyri.ketner@lk.ee, Loodushariduse spetsialist Riin Vare, 773 2347, riin.vare@lk.ee

Teisipäeval, 29. mail on Endla looduskaitsealal looduspäev Laiuse Põhikooli 2. ja 4. klassile teemal “Salumetsas sirgunud, turbapinnast tõusnud – puuhiiglased ja kääbused”

Lisainfo: Loodushariduse spetsialist Katrin Möllits, 776 3133, katrin.mollits@lk.ee, Infospetsialist Merle Aare, 776 3133, merle.aare@lk.ee

Looduskaitsekuu raames toimuvad õppepäevad õpilastele “Puud rahva keeles ja meeles”:

Teisipäeval, 15. mail Laeva Põhikooli 4.-6. klassile, kolmapäeval, 16. mail Saduküla Põhikooli 4.-6. klassile ning esmaspäeval, 21. mail Jõgeva Gümnaasiumi 9.klassile.

Lisainfo: Loodushariduse spetsialist Riin Vare, 773 2347, riin.vare@lk.ee,

Esmaspäeval, 21. mail Tartu Kivilinna Gümnaasiumi 2. klassile ja teisipäeval, 22. mail Jõgevamaa lasteaedade õpetajatele ning 29. mail Kõrveküla Põhikooli 2. klassile, Jõgevamaa lasteaedade õpetajatele ja pühapäeval 3. juunil Põltsamaa Ühisgümnaasiumi segagrupile.

Lisainfo: Loodushariduse spetsialist Kaupo Mets,773 2347, kaupo.mets@lk.ee,

Reedel, 18. mail Kavastu Algkooli õpilastele ja Kavastu Lasteaia lastele.

Lisainfo: Loodushariduse spetsialist Elo Raspel, 775 3999, elo.raspel@lk.ee

Ajavahemikul esmaspäevast, 21. maist kuni neljapäeva. 24. maini toimuvad Jõgeva-Tartu regiooni omavalitsuse töötajatele õppepäevad „Puud pargis”.

Lisainfo: Kaitse planeerimise spetsialist Eerika Purgel, 776 3375, eerika.purgel@lk.ee,  Kaitse planeerimise spetsialist Maris Paju, 740 7138, maris.paju@lk.ee

Alates kolmapäevast, 2. maist on Saadjärve Looduskeskuses näitus tammest ja saarest.

Lisainfo: Loodushariduse spetsialist Kaupo Mets,773 2347, kaupo.mets@lk.ee

Kolmapäeval, 09. mail korrastatakse Äksis Nõiakivi ümbrust, istutatakse puid ja põõsaid.

Lisainfo: Loodushariduse spetsialist Kaupo Mets,773 2347, kaupo.mets@lk.ee

Reedel, 11. mail kohtuvad Jõgeva-Tartu regiooni töötajad Piirissaarel kohalike elanikega.

Lisainfo: Kaitse planeerimise spetsialist Maris Paju, 740 7138, maris.paju@lk.ee, Loodusvaht Koit Hermann, 518 2278, koit.hermann@lk.ee

 

JÄRVA-LÄÄNE-VIRU regioon

Neljapäeval, 10.mail toimub Lahemaa loodusõhtu „Puud rahva keeles ja meeles”, külas on Mall Hiiemäe.

Lisainfo: Loodushoiu spetsialist Liina Nurk, 329 5550, liina.nurk@lk.ee

Laupäevast, 12. maist kuni neljapäeva, 31.maini toimub konkurss ja avatakse näitus teemal „Minu puu”, sisuks fotod-lood-legendid puudest.

Lisainfo: Loodushoiu spetsialist Liina Nurk, 329 5550, liina.nurk@lk.ee

Neljapäeval, 31.mail toimub Lahemaa loodusõhtu „Ökoloogiline jalajälg“, külas Henri Laupmaa.

Lisainfo: Loodushoiu spetsialist Liina Nurk, 3295550, liina.nurk@lk.ee

Reedel, 1.juunil peetakse koostöös Lääne-Viru Keskkonnateenistusega Rohu pargi korrastutalgud.

Lisainfo: Loodushoiu ja –toetuste spetsialist Liggi Nõuakas, 329 5533, Liggi.nouakas@lk.ee

Laupäeval, 2.juunil toimub koos retkejuhiga matk Neeruti maastikukaitsealale. Kavas on ka piknik.

Lisainfo: Loodushoiu spetsialist Liina Nurk, 3295550, liina.nurk@lk.ee

Lisaks toimuvad maikuus kooliõpilastele mõeldud loodusretked Kõrvemaal ja Neerutis. Vajalik on eelnev kokkulepe, matkad toimuvad retkejuhi satel.

Lisainfo:  Kõrvemaal külastuskorralduse spetsialist Katrin Rei, 385 3139, katrin.rei@lk.ee,  Lahemaal loodusvaht Toomas Talve, toomas.talve@lk.ee

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Viires, Helju – klassijuhataja

Autor Avo | Avaldatud: 12. mai 2007

HELJU VIIRES: Juhan (vale) prohvet

 

12. mai 2007 kl 13:00

 

Õpetaja kiri oma heale õpilasele.

Tere, Juhan Kivirähk! Kooli lõpetamisest on möödas juba 32 aastat ja mul on alles Su 10. klassis kirjutatud kirjand “Las jääda ükski mets!” See oli hea töö, kui õigesti mäletan, hindasin seda viiega. Nüüd, aastal 2007 oleks aeg kirjutada uus kirjand. Teemaks võiks olla “Las jääda ükski maa!”

Lugedes Sinu artiklit (EPL, 30.04.2007) ja kuulates Sinu raadiojuttu (Vikerraadio, 04.05.2007) sattusin hämmingusse – kas ma sain Su jutust valesti aru või on asi hoopiski muus? Miks valad vett võõrale veskile? Miks kangutad peaministrit ja suhtud temasse nii vaenulikult?

On juhtunud see, mida oligi karta: psühholoogiast tunneme nähtust tundmuste nürinemise nime all. Nämmutamist soldati teema ümber on olnud nii palju – kõik need ümarlauad, foorumid, jututoad jne. –, et asi on läinud tüütuks kätte ja rahvas muutunud selle teema suhtes üsnagi ükskõikseks. Eesti rahvas ei taha seda plaati enam käiata, aitab juba!

Ometigi oli asi meile algusest peale selge: kuju tuleb varem või hiljem teisaldada ja nüüd oli õige aeg selleks. Mis tähtsust on siin mõnel kuupäeval? Me ju näeme iga päev, kui silmakirjalik on vastaspool. See kuju pole neile tähtis, tähtis on vaid see väike väljak keset linna, kõige magusamas kohas, kus on hea end näidata, end demonstreerida, rahad rinnas, ja kus on alati publikut, kellele end eksponeerida. Kalmistu on vaikne koht, kus publikut ei ole, seepärast see asi ei meeldigi. Mässajatele ei meeldi ka see, et valitsuse tahe jäi peale. Aga küsigem: kas me peame neile meeldima?

Ei pea. Meil ei ole mingit põhjust endale tuhka pähe raputada ja valitsuse tegevuses vigu otsida. Selles küsimuses käitus valitsus õigesti. Sa kirjutad ja räägid valitsuse vastutustunde puudumisest. Asi on vastupidi – just sellises kriisiolukorras käitus valitsus vastutustundlikult, langetati õige otsus ja kiiresti.

Ükski sotsioloogiline uurimus poleks siin kaasa aidanud, see oleks kutsunud vaid lõpmatule jorutamisele ja venitamisele – vaatame veel… jne. Kõik see oleks olnud omast taganemine, probleemi “Mis värvi on armastus?” ümber filosofeerimine. Kui Sa usud sellesse, et armastus on punane, siis selle vastuse Su sotsioloogiline uurimus ka annab. Kindel see. Milleks siis uurida ja pusida, kui asi on niigi selge. Duuma bojaaride külaskäik kalmistusele näitas meile Moskva absurditeatrit: kui tahetakse kuskil pragu leida, siis see ka leitakse. Naljakas küll, kui see nii kurb ja nõme ei oleks.

Ma ei tahaks enam ühtegi manitsust meie riigi, rahva ja valitsuse kohta kuulda, kõik need süüdistused on pahatahtlikud ja õhust võetud, aga sellele on kaasa aidanud ka meie oma tobe tolerants kõige halva suhtes. Pahet ei tohiks sallida.

Me ei peaks nii suuremeelsed ja mõistvad ülekohtu ja vägivalla suhtes olema. Arvatakse, et eestlane kannatab välja kõik, aga ükskord tuleb piir ette ja algab aega. Oma tolerantsi vilju maitseme praegu ja juba on näha tendents “… ah, see kõik oli ju üks süütu laste naljamäng” (Stalnuhhin, Lebedev jt.). Kas tõesti unustame juhtunu, anname üksteisele musi ja leiame, et asi on korras?

Seda nutulaulu ja lapsukeste haledaks tegemist näeme ajakirjanduses iga päev. Aga eestlane ei usu seda, sest ta teab, et meie politsei käitus õigesti, liigagi siidkinnastes, et vale ja laimu pildumine käib edasi ja meedia võimendab seda. Meid manitsetakse vaoshoitusele, aga vaos oleme kogu aeg olnud ja oleme ka praegu. Kas jäämegi sinna?

Viimasel nädalal on välja ilmunud mõned Moskvale prääniku pakkujad – paneme oma linna püsti Jeltsini monumendi ja teenime nõnda ära vastaspoole heakskiidu?! Tiit Vähi ja teised ärimehed on kanged muret tundma oma transiidi ja kauba pärast. See on neile tähtis, aga mitte meie riikluse hoidmine ja selle tulevik. Tahaks küsida: kas need inimesed on sinisilmsed, lühinägelikud või lihtsalt lollid?

Jeltsini kuju püstitamine oleks küll ülim rumalus. Muidugi võiks see olla Punasel platsil, aga mitte meie linnas ega üldse meie maal. Ka Sinu jutus, Juhan, tunnen prääniku magusat maitset. Aga võib-olla on see vaikne vasakpoolsus, millega meie intelligents nii kenasti oskab flirtida. Ikka hoida vaeste ja vaevatute poole, n.ö. igaks juhuks. Aga kes ja kus on need vaevatud?

Meie ühiskond ei vaena kedagi, aga meid vaenatakse lähisvälismaa poolt kogu aeg. Me ei tohiks aega sellega harjuda, meie ühiskondlik närv peaks palju erksam olema. Jutt paremas ja pahemast poolest ei ole praegusel hetkel kuigi kohane, aga tuleb tõdeda, et parem pool oli selles loos palju parem. Vasak – marss! taktikepi all tegutsesid ainult ründajad ja marodöörid. Igasugune pugemine ja präänik suurvõimu ees on meile kurjast. Säilitame oma meelekindluse ja ajame oma asja edasi.

Teeme seda ühe mütsi all, oleks hea. Müts olgu meil nüüd ühine, kõik muu on üsna tühine! Kodurahu põlisrahva enda hulgas on mõneks ajaks vajalik, eks hiljem vaidleme jälle edasi. Probleeme meil jätkub ja elu on huvitav.

Politseid ei tohi jääda peksupoisi ossa. Me vajame tugevat politseid. Juba üle 1700 vabatahtliku on valmis politseid aitama ja see teeb rõõmu. Juhan, Sa oled 50-aastane ja rammu jätkub. Just praegu oleks paras aeg politseiga liituda ja oma abi pakkuda. Ega pidev arvuti taga istumine ja kõverate graafikute koostamine tervisele kasuks ei tule. Liikumist on vaja!

Ühte ma kardan: meie seadused on liiga leebed ja neidsamu “riigikukutajaid” näeme varsti jälle tänavatel, kardan seda, et meie väikese rahva suuremeelsus ja valitsuse andeksandmise soov viib meid varem või hiljem ummikusse. Silmakirjalikku “patukahetsust” vahendab ajakirjandus meile pidevalt. Kas peame neid võltspisaraid uskuma, samal ajal kui Moskva ei usu pisaraid üldse? Jelena Melnikova- Grigorjeva ja Anna Oršanskaja artiklid (EPL, 05.05.2007) näitavad, et nad pole millestki aru saanud. Pimedat nägijaks juba ei tee. Mis õigusega nad nõuavad meie peaministri tagasiastumist?

Siin on ka eesti rahval midagi ütleda. On selge, et meie oma tosin pehmet professorit ei ole vox populi ega ka mitte ka vox dei. Tõeprohvetid nad ei ole. Sotsioloogia on mulle alati meeldinud. Oleks kena mõned uuringud läbi viia. Teemad

võiksid olla:

1) miks venelased tahavad teiste üle valitseda?

2) miks nad on nii agressiivsed ja ahistavad teisi rahvaid?

3) miks nad tunnevad end teise, kolmanda või kaheteistkümnenda sordi inimestena? Kust on

selline äratundmine pärit?

4) miks eestivenelased vaikivad ega võta Moskva ees avalikult sõna õigluse

jaluleseadmiseks?

5) miks siinne venelane mängib kahepaikset mängu?

Need miks’id ootavad adekvaatset vastust. Kauge kooliaeg tuleb meelde, aga see oli hoopis teine aeg. Nüüd, 2007. aasta lehekuul ootan ma, et Su prognoosid nagu liikluski meie maal ikka parempoolsed oleksid. Siis on liigelda kindlam ja pole karta üksteisele otsasõitu. Hoiatavat valgusfoori tuleb muidugi jälgida, mine üle tee siis, kui roheline paistab. Präänikud tuleks aga ära visata, nad on niikuinii juba hallitama läinud.

Kõike head soovides

klassijuhataja.

Helju Viires

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: SiiN & Mark Sirõk

Autor Avo | Avaldatud: 12. mai 2007
Eestivaenulikud noored toetusest ilma
 

Eve Heinla
12.05.2007
 

Reuters

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas jättis noorteühenduse SiiN ilma 276 510 krooni suurusest toetusrahast, sest rühmitus võib olla seotud Vene ekstreemrühmitusega Naši.

Ühenduse aktiivne liige oli ka Mark Sirõk, kes vahistati kahtlustatuna Tallinna massimürgli korraldamises.

13. märtsil otsustas toonane haridusminister Mailis Reps (Keskerakond), et mittetulundusühing SiiN saab tänavu riigilt 276 510 krooni toetust. 9. mail kriipsutas uus minister Tõnis Lukas (IRL) aga ühingu rahasaajate nimistust maha. “Eesti riigil on teada noorteühenduse SiiN seotus Eesti-vaenuliku Venemaa noorteühendusega Naši,” põhjendab ta.

SiiNi liige on aastaid olnud ka Tallinna Pae gümnaasiumi abiturient Mark Sirõk, kes vahistati süüdistatuna Tallinna märuli korraldamises. Kaitsepolitsei komissar Martin Arpo väitis ETVs, et Naši olevat määranud Sirõki 12 päeva enne monumendimässu oma esimeseks ja siiani ainsaks komissariks Eestis.

“Ennekõike tähendab komissari auaste seda, et inimene on aktsepteeritud Naši liidrite poolt ja tegemist pole nii-öelda isehakanud aktivistiga,” nentis Arpo. Ühenduse arendusjuht Maia Meos ütleb, et tal pole aimugi, miks neilt toetusraha ära võeti. Naine eitab seost Našiga ja kinnitab, et SiiN tegeleb ainult (rahvaste) integreerimisega.

xxx

 

Eesti riik rahastas riigivastast tegevust

Autor: Mihkel Kärmas (17.05.2007 09:49)
 
SiiN.jpg: Fotograaf / autor: Marina Pushkar / Postimees
 

ÜLE PIIRI IDEALISM: Selle kolmapäeva hommikul arutas ringkonnakohus, kas Mark Sirõk edasi vahi alla jätta, kuid enne artikli trükkiminekut otsust ei langetatud. Fotol on Mark Sirõk (keskel) koos mõttekaaslastega MTÜst RODNAJA RE4 2005. aasta lõpus. Marina Pushkar / Postimees

Haridusminister Tõnis Lukas keeras skandaalse Noorteühenduse SiiN rahakraani kinni.
NB! Vaata videot, mis asub esilehel Kuumade lugude ja Eesti Päevaleht Online uudiste vahel

Põhjus, miks viimastel andmetel 585 liikmega Noorteühendus SiiN Eesti riigi rahast ilma jäi, on ühenduse aktivist, märtsis 18aastaseks saanud Pae gümnaasiumi abiturient Mark Sirõk. Noormees viibib kolmandat nädalat Tallinna vanglas, kahtlustatuna massirahutuste organiseerimises. Süüdi mõistmisel ähvardab teda kuni viieaastane karistus.

Tema fotosid vaadates on raske uskuda, et see piimahabe on Eesti riigi üks suurimaid vaenlasi. Ühelt poolt paistab Sirõk intellektuaalne maailmaparandaja, kes osales suure hulga noorteprojektide töös (alates Noorte Riigikogu ja lõpetades Harju Noortenõukoguga) ja harrastas muuseas ka peotantsu. Teisalt pälvis ta kaitsepolitsei andmetel 12 päeva enne märulit Tallinnas Eesti-vaenuliku Vene noorteorganisatsiooni Naši komissari auastme.

Väidetavalt riigivastane tegevus, millega Sirõkki seostatakse, vastab Naši “­käekirjale”. Nimelt levis enne mässu noorte venelaste seas SMS, milles lubati 80 krooni tunnist kõigile, kes ilmuvad Pronkssõduri juurde auvalvesse. Sarnaseid punamundrites “elavaid monumente” seadis Putini-meelne Naši üles ka Moskvas, et protestida Pronkssõduri eemaldamise vastu. Sõnumi levitajaks peetakse komissar Sirõkki.

“Ta on ainult poisike, kes ei tahtnud, et Pronkssõdur ära koristataks. Ta ei kutsunud kedagi üles rahutustele ja pogrommidele. Ta arvas, et maailmas on õiglus, uskus Euroopa Liitu ja demokraatlikusse Eestisse,” tõdeb tema ema Irina Sirõk ühenduse SiiN kodulehel tehtud avalduses. “Kõik, mis temas oli helget seoses Eestiga, on nüüd hävinud.” Samal veebiküljel algatati korjandus Sirõki advokaadikulude katmiseks.

SiiNi juht: “Me pole turistid, vaid tahame sõna sekka öelda!”
Valdavalt venekeelsete liikmetega ühenduse SiiN esimees Igor Ivanov nimetab Sirõkki taasiseseisvunud Eesti esimeseks meelsusvangiks. “On naiivne kinnitada, et 18aastane koolipoiss on võimeline organisee­rima nii mastaapse operatsiooni ja seda veel distantsilt juhtima,” naeruvääristab Ivanov Riigiprokuratuuri süüdistusi. “Isegi kui ta tuttavate hulgas seda sõnumit levitas, siis rahast juttu polnud. Muide, isegi kui oleks olnud, siis lõppude lõpuks ei pakkunud ta tunnitasu pogrommides osalemise eest.”

2001. aastal  loodud Noorteühendusele SiiN läheb seotus Sirõkiga kalliks maksma. “Mul on hämmastav lugeda, et meid ­Eesti-vaenulikuks peetakse,” nendib ­tegevjuht Maia Meos. “See on täielik nonsenss. Me pole midagi Eesti-vastast teinud ega tee. Me pole siin turistid, vaid tahame sõna sekka öelda!”

Meose sõnul seisab organisatsioon mitmekesisuse tunnustamise ja vene noorte integratsioonis osalemise eest. See aga ei tähenda tingimata ametlikule poliitikale kaasa kiitmist.

Meose selgituse kohaselt ei maksa liikmete (mõnikord militantlikku) tegevust alati samastada ühingu seisukohtadega. Näiteks osalesid SiiNi liikmed piketis Keele­in­spektsiooni ees ja vastustasid eestikeelsele õppele üleminekut vene koolides omal riisikol. Paraku on kõrvalseisjal seda vahet raske teha.

Viimase aktsioonina viis SiiN 23. märtsil Stenbocki majja peaminister Andrus ­Ansipile protestiplakatitest kokku pandud “Sallivuse Salli”, mis sümboliseerib võitlust rassismi ja ksenofoobiaga. Ainsana näitas seda uudistes telekanal PBK ning marssijate esireas oli Mark Sirõk.

Vaid kaks nädalat hiljem osales noormees tuhande teise “delegaadi” seas Naši ülev enemaalisel kokkutulekul mõnekümne kilomeetri kaugusel Eesti piirist Uus-Irboskas, kus kaitsepolitsei komissari ­Martin Arpo andmetel õpetati muu hulgas tänavarahutuste taktikat ning otsustati oma aktivistide saatmine Eestisse. Mitmed neist tabati piiril.

“Naši on antifašistlik organisatsioon, mis pole keelatud,” nendib Meos. “Me ei saa keelata sinna kuulumist.” Igasugust ametlikku seost kahe organisatsiooni vahel eitab ta kategooriliselt.

Siin jäi rahast ilma 9. mail
Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) avaldusest, milles SiiN seostatakse ­otsesõnu Eesti-vastase tegevuse ja Našiga, järeldub, et Eesti riik rahastas endavastast tegevust. Kokku sai SiiN mullu eri riiklikest ­allikatest ligemale 400 000 krooni.

Läinud aastal oli SiiNi suurim rahastaja HTM, eraldades talle 270 081 krooni. Tänavu märtsis allkirjastas tollane minister ­Mailis Reps uue rahaeraldiste nimekirja, milles SiiN sai 276 510 krooni. Kaks kuud hiljem tühistas uus minister selle otsuse.

“Me oleme nördinud ja hämmingus, kuidas meid saab nõnda maha tõmmata,” pahandab Meos. Haridusminister Tõnis ­Lukase 9. mail (!) allkirjastatud käskkiri, millega SiiN arvati välja ministeeriumi toetuste saajate seast, tähendab muu hulgas seda, et Meos jääb oma sõnul palgata.

Tegevjuht välistab täielikult võimaluse, et Sirõk pakkus Pronkssõduri kaitsjatele Eesti riigilt ühingule eraldatud raha. “See on absoluutne jama,” tõrjub Meos. “Meil on kõik viimse sendini arvel. Sirõk on meie tavaliige ja ei pääse raha ligi.” Ametlik põhjendus pole siiski ainult seotus massirahutuste väidetava korraldaja ning Eesti-vastase tegevusega, vaid puudulik aruandlus. HTMi noorteosakonna juhataja Anne ­Kivimäe sõnul SiiN mitte ainult ei hilinenud oma aruande esitamisega tänavu ligi neli kuud, vaid ühingu kulutused läksid lepingus ette nähtud tegevuskavast oluliselt lahku.

Praegu ebasoosingusse langenud noorteühingut on korrapäraselt toetanud ka Tallinna linn. Pealinn on nelja viimase aasta jooksul SiiNile Noorsooameti kaudu eraldanud 146 000 krooni, mis kulus aruande kohaselt tegevustele väitluskoolitusest kuni noortelaagrite korraldamiseni. Lisaks on SiiN saanud ligi 200 000 krooni Euroopa Liidult.

Enne mässu sai Sirõk vabaks
On vähe teada fakt, et Mark Sirõk ­võeti kinni juba neljapäeva päeval enne mässu puhkemist. “Ta viidi kaheks tunniks politseisse, kus ta kooriti ­aluspükste­ni paljaks ja pidi olema betoonkambris,” väidab Meos. Samal hommikul ilmus Posti­mehes artikkel SMSist, mis kutsus rahvast Pronkssõduri juurde vahti. Ametlikel andmetel kontrolliti lihtsalt Sirõki isikuandmeid, misjärel ta vabastati, sõitis pere sõnul koju õppima ja veetis rahutuste öö omas voodis.

Järgmisel hommikul võttis kaitsepolitsei ta uuesti kinni. “Ühe päevaga tehti temast vaat et rahvavaenlane,” imestab Irina Sirõk, kes taotles, et poiss lubataks sel nädalal eksameid tegema. “Ilmselt on vangla tingimustes võimalik välja peksta ükskõik milliseid ütlusi ja leida jälgi Moskva käest või midagi seesugust,” kardab ema.

SiiN nõustab kohalikke vene noori

  • MTÜ Noorteühendus SiiN loodi oktoobris 2001. Liikmeid on läinud aastavahetuse seisuga 585, enamikus venekeelsed noored vanuses 14–26. Ühingu nimi SiiN ei ole lühend pikemast nimest.
  • Oma eesmärkidena nimetab SiiN mitmekesisuse tunnustamist, noorte osaluse ja inimõiguste eest seismist. Prioriteet nr 1 on venekeelne noorteinfo ja nõustamine, mida tehakse muuseas vastavas rubriigis nädalalehes Den za Dnjom.
  • Ühingu veebikülg http://www.siin.ee/ kiratseb ja on langenud korduvalt häkkerite rünnaku ohvriks, sest tarkvara on vana ja uue külje loomiseks pole raha. Tihti ilmusid uudised vaid nädalalehes Den za Dnjom.
  • Oluline osa tegevusest on seotud reisidega rahvusvahelistele konverentsidele ja katusorganisatsioonide kokkutulekutele välismaal, kus SiiNi esindajad käisid mullu vähemalt seitse korda.
  • Mullu 9.–11. novembril tähistati rahvusvahelist fašismi ja antisemitismi vastast päeva, mille raames külastati Okupatsioonide muuseumi, toimus noorte bändide kontsert ANTIFASHION 2006, bussiekskursioon koonduslaagrisse Paldiskis, Holokausti memoriaali külastus Kloogal ja konverents “Noored fašismi vastu”.

Allikas: Noorteühenduse SiiN 2006. aasta tegevusaruanne.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Smuuli tee sild

Autor Avo | Avaldatud: 12. mai 2007
Tallinna linnavõim Smuuli tee sillaga jännis
 
Allar Viivik
12.05.2007
 
Smuuli sild.jpg:
KAUA TEHTUD… KÕVERIK: Eesti pikima sildega Smuuli tee viadukti rajamist on saatnud ebaõnnestumised. Ehitus hakkas venima ning sügise asemel avatakse kõverik autosild vist alles mai lõpus. Arno Saar

Tallinna keskerakondlik linnavõim kavatses Sõjamäele ehitatava Smuuli tee autosilla avada juba mullu septembris, kuid ehituse venimine lükkas tähtaja 15. maile. Seegi lootus aga luhtus, sest ehitaja vusserdas silla kõveraks.

Sestap hakatakse silla avamise asemel alles katsetama, ega rajatis autodehulga all kokku kuku. Kui kõik läheb kenasti, võib liiklus alata mai lõpus.

Tallinn tahtis üle Ülemiste kaubajaama raudteeharude viiva Smuuli tee autosilla avada mullu septembris, et autodevool pääseks Lasnamäelt sujuvamalt Sõjamäele.

Hiigelehitus hakkas aga venima ning kõige tipuks oskas silla ehitaja Merko Ehitus rajatise keskosa kõveraks betoneerida.

Enne seda halba uudist oli avamistärminiks seatud 15. mai ehk Tallinna päev. Sel kesknädalal teatas aga linnapea Edgar Savisaar (Keskerakond), et sild avatakse ehk alles 31. maiks, sest kõverat viadukti peab kindluse mõttes enne põhjalikult katsetama.

Sillaehituse järelevalvaja, Teede Projekteerimise ASi juhtspetsialisti Aldur Aasa kinnitusel lõpetab Merko praegu ehitustööd. Rööbiti koostatakse silla koormuskatsetuse projekti.

“Silla funktsiooni see ei mõjuta,” väidab Aasa, et rajatise kõverus on ainult iluviga. Sellegipoolest hakatakse lähiajal silla tegelikku tugevust proovima. Selleks sõidab sillale hulk raske liiva- või killustikukoormaga veoautosid, seletab Aasa.

Katseteks tõotab kuluda paar päeva.

Aasa loodab, et silla inetut jõnksu saab veidi õgvendada kandevantide pingutamisega, aga: “Ega seda lohku enam välja võta.”

Küsitletu kinnitusel sai sild kõver sellepärast, et rippraketis vajus betoonivalu ajal ära.

Kes selles süüdi on?

“Selge on, et nii projekteerijale kui ka ehitajale on see olnud paras eksamitöö. Eestis pole sellist ehitust varem ette võetud ning seepärast tulidki nii projektis kui ka ehitusel vead sisse,” seletab Aasa.

Üht ja ainsat põhjust ei söanda välja tuua ka peatöövõtja Merko Ehituse juhatuse liige Andres Agukas. Tema sõnul tekkis kole jõnks paljude tegurite koosmõjust, mida ei osatud ette näha.

Peterburi ja Suur-Sõjamäe teed ühendav viadukt on 370 meetrit pikk. Sellest ripub vantide otsas raudtee kohal 169meetrine lõik. Sild läheb maksumaksjatele maksma 87,8 miljonit krooni.

SLÕL

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Jukose saaga

Autor Avo | Avaldatud: 12. mai 2007

Salapärane ostja trumpas Jukose oksjonil üle Rosnefti11.05.2007 18:12

Venemaa kunagise naftagigandi Jukose saaga jõudis täna lõpusirgele ettevõtte peahoone müügiga, mille omanikuks sai tundmatu firma, kes suutis oksjonil üle trumbata riigile kuuluva suurkompanii Rosnefti pakkumise.

 

 

VenJukose peahoone.jpg: emaa pealinnas kõrguv 22-korruseline hoone, kus aastate eest juhtis Venemaa rikkaim mees Mihhail Hodorkovski riigi suurimat naftakompaniid, müüdi maha võistupakkumisel, mille käigus ilmus ootamatult välja salapärane ostja, kelle tausta kohta pole avalikkusel mitte mingisuguseid andmeid, vahendas AFP.

Tänase oksjoniga pandi peaaegu lõplik punkt kunagise naftagigandi lammutamisele, mis sai alguse 2003. aastal, kui võimud asusid ettevõtet pitsitama süüdistustega erinevates finantspettustes ja maksudest kõrvale hoidmises.

Moodsasse kõrghoonesse saabus mitukümmend ajakirjanikku, kes olid tunnistajaks sellele, kuidas müüakse võlgade katteks maha nii Jukose peakorter kui ka teised pankrotistunud ettevõtte büroohooned ja uurimisasutused.

Kogu kupatuse hinnaks kujunes 3,9 miljardit dollarit (45,28 miljardit krooni), mille suutis kolme tunni pikkuseks veninud oksjoni kulminatsioonis välja käia tundmatu finantsgrupp nimega Prana. Lõplik pakkumine oli neli korda suurem alghinnast.

Võidupakkumise teinud firma esindajad keeldusid pressile intervjuusid andmast. Kaotajaks pidi ennast aga tunnistama Kremli soosingut nautiv naftagigant Rosneft, kes on seni saanud Jukose pankrotist kõige enam kasu.

President Putini administratsiooni asejuhi Igor Setšini eestvedamisel on Rosneft tõusnud suurimaks naftatootjaks Venemaal, möödudes eelmisel nädalal Jukose suurte tootmisüksuste omandamisega senisest liidrist Lukoilist.

Tänase oksjoni lõppedes teatas pankrotihaldur Nikolai Laškevitš, et Jukose varade müügist on praeguseks saadud juba piisavalt suur summa, et katta pankrotistunud ettevõtte võlad, kuid kuna kulud kogu aeg kasvavad, siis korraldatakse veel uusi oksjoneid. Täna oli tegemist siiski viimase suurema Jukose varade müügiga, märkis AFP.

Toimetas Oliver Tiks, PM online

Foto: AFP / Scanpix

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Rooma lepingud

Autor Avo | Avaldatud: 11. mai 2007

Euroopa päev Rakveres 9. mail 2007

Fotod: Jaanus Nurmoja

Rakveres Euroopa Päeva tähistamiseks toimunud Rooma lepingute lugemine lõppes kell 18.18, seega varemgi kui lubasid kõige optimistlikumad ennustused.

Viimased lugejad olid Rakvere Linnavalitsuse kultuuriosakonna juhataja Tanel Jan Palgi ja abilinnapea Ain Suurkaev. Kokku osales lugemisel ligi 60 inimest, sealhulgas arvukalt kooliõpilasi, linnajuhid ning kolm Riigikogu liiget. 

Lepingute tekstide lugemine alguskellajaks fikseeriti Tanel Jan Palgi sõnul 9.09, järelikult kestis ka lugemine 9 tundi ja 9 minutit. 

Ürituse jätkudes muutusid ka osavõtjad elavamaks, kusjuures erilist elevust tekitas nii lavalolijates kui ka kuulajates mitmesuguste kaupade ja ainete loetelude ning vastavate tabeliridade numbrite ettelugemine. Riigikogu liikmetest sai selline lugemine osaks Kristiina Ojulandile, kes tõdes, et pealtnäha igavate juriidiliste tekstide ettelugemine oli kujunenud väga lõbusaks tegevuseks.

Vahetult pärast ürituse lõppu algas Rakvere tänase päeva tugevaim vihmahoog ning selle lõppedes oli taevas näha vikerkaart.


Linnakunsnik Jule Käen (paremal) oli just plakateid üles panemas, kui saabus abivägi…
Üllar Saaremäe ja Marko Pomerants
“Tere hommikust, Euroopa, siin Rakvere!” ütles linnapea Andres Jaadla.

Eurotelk jagas teadmisi
Marko Pomerants (vasakul) ja Samuel Golomb
Kultuuriosakonna juhataja Tanel Jan Palgi

Virumaa Teataja ajakirjanik Andres Pulver (vasakul) ja Riigikogu liige Toomas Varek
Otseintervjuu osavõtjaga: Karl Mäesepp (Rakvere linnavolikogu esimehe asetäitja) ja Maris Marko (Raadio Viru reporter)

Riigikogu liige Kristiina Ojuland ja dr. Georg Gavronski (samuti Reformierakond)
Samal ajal: tavapäraselt rahumeelne kogunemine nõukogude sõjaväelaste mälestussamba juures

 


Linnavalitsuse haridusspetsialist Katrin Kask (tagapool) ja raadioreporter Maris Marko
Eurotelgi tüdrukud “viskavad näppu” viimastele lugejatele
18.18. Ära tegime! Kultuuriosakonna juhataja Tanel Jan Palgi (vasakul) ja abilinnapea Ain Suurkaev

Lõpetamise juurde saabus linnapea Andres Jaadla (rõõmus)
Läbi saju paistab päike ning valmistub lahkuma Raadio Viru meeskond
Kõik oli korras, vahejuhtumeid polnud – kinnitavad kaitseliitlastest abipolitseinikud linnapeale ja neid uudistavatele lastele
Vikerkaar pani punkti Euroopa Päevale Rakvere linnas.  
Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: asbest

Autor Avo | Avaldatud: 11. mai 2007

Asbest ründab, kuigi on range keelu all

09.02.2005

Euroopa Liidu riikides on raskeid kopsukahjustusi põhjustava asbesti kasutamine küll keelatud, kuid asbest pole kaugeltki meie elust veel kadunud, sest sellega võidakse kokku puutuda näiteks vanade hoonete lammutamise käigus.

USA president George W. Bush väitis hiljuti, et paljud kohtuprotsessid ettevõtete vastu, kes oma tegevuses on kasutanud asbesti, viivad ettevõtte pankrotistumisele ja kahjustavad USA majandust. Probleem on tingitud asbesti väga halvast mõjust temaga kokku puutuvate töötajate tervisele.

Asbestikiudude sissehingamine kopsudesse põhjustab seal terve rea patoloogilisi protsesse ja neile järgnevaid efekte, st tervisekahjustusi – asbestoosi (kopsukoe difuusne fibroos), kopsuvähki ja mesotelioomi (kopsukelme vähki).

Asbestikiud võivad sattuda ka seedeorganisse suuõõnest ning tekitada seedetraktis erinevate paikmete pahaloomulisi kasvajaid (kõri-, mao-, peen- ja jämesoolevähk). IARC (rahvusvaheline kasvajate uurimise instituut) on tunnistanud asbesti kantserogeenseks aineks. Asbest on seega maailmas kutsekasvajate peamine põhjustaja.

Eestis on asbest halvaks tõeks, millele ei ole statistilist tuge. Nimelt ei ole meil diagnoositud ühtegi asbestist tingitud kutsekasvajat. See on reaalsus, millele on tähelepanu pööratud ja soovitusi antud.Näiteks kirjutisest “Ülevaade töötervishoiu ja tööohutuse spetsialistidest” (Eesti–Soome koostööprojekt, 2002) selgub, et “Eestis on viimastel aastatel töötervishoiu olukord märgatavalt paranenud, kuid samas on vaja arendada kutsehaiguste diagnoosimist ja töövõime säilitamist”.

Asbestiga seotud probleemide lahendamise tarbeks on sotsiaalministeerium ja Tervise Arengu Instituut koostanud 1,5 aastat kestva PHARE twinning-projekti “Töökeskkonna asbestiriskide ohjamine” taotluse, mille alusel peaks käesoleva aasta sügisest käivituma töö olemasolevate ehitusmaterjalide asbestisisalduse määramiseks ning saadud tulemuste alusel materjalide kataloogi koostamine.

Projekti teine pool peaks kaasa aitama asbestist põhjustatud tervisekahjustuste, peamiselt kutsekasvajate diagnoosimisele. Töösse on plaanis kaasata välismaa spetsialistid, kelle juhendamisel meie töö­tervishoiuarstid, pulmonoloogid, onkoloogid, radioloogid ja ka teiste erialade arstid saavad konkreetset väljaõpet asbestist tingitud tervisekahjustuste diagnoosimiseks. Projekti raames avaldatakse ka teabematerjale töötajatele, tööandjatele ning elanikkonnale asbesti ohtlikkuse ja selle kohta, kuidas asbestist igapäevases elus hoiduda.

Näiteks Suurbritannias sureb igal aastal ligikaudu 3000 inimest haigustesse, mis on põhjustatud kunagisest kokkupuutest asbestiga, ja see arv kasvab 2010. aastaks eeldatavasti peaaegu 10 000 inimeseni.

Euroliit võitleb asbesti vastu

Kuna asbest on nii ohtlik, siis ka õigusloome on sellesse täie tõsidusega suhtunud ja vastavalt ka asbestitööd reguleerinud valitsuse 2000. aasta 2. veebruari määrusega nr 32 “Asbestitööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded”.

  • Asbestitöödele esitatavad nõuded tuginevad ELi Nõukogu kolmele direktiivile:
  • töötajate kaitsest keemiliste, füüsikaliste ja bioloogiliste ohutegurite eest töökohal;
  • töötajate kaitsest asbestist tuleneva riski eest töökohal;
  • keskkonna asbestiga saastamise vältimisest ning vähendamisest.

Euroopa Komisjon keelustas 1999. aastal peaaegu kõik praegu veel kasutusel olevad asbesti liigid. Valge asbest on juba keelatud 14 tootes, praegu kavatsetakse seda nimekirja veelgi laiendada, täielikult tahetakse valge asbesti kasutamine ELis keelustada 2005. aastast.

EL on kehtestanud asbesti puhul õhu saastatuse piirmääraks kuni 0,1 asbestikiudu ühes cm³ õhus, milleni tuleb jõuda hiljemalt aprillis 2006. Eestis jõustus piirnorm juba 2000. aastal.

Asbest põhjustab kopsuhaigusi

Alan Altraja
dotsent, Tartu Ülikooli Kopsukliiniku juhataja

Asbestil kui looduslikult esineval kiudjaid kristalle moodustaval magneesiumsilikaadil on üks serpentiinne ja viis kiudjat vormi.

Asbestikiudude sissehingamisest tuleneb kolm suurt rühma haigusi: asbesti-kopsutolmustus ehk asbestoos, healoomulised kopsukelme­paksendid ja -naastud ning kõige ohtlikuma rühma moodustavad pahaloomulised kasvajad: kopsukelmest lähtuv mesotelioom ja kopsu­vähk. Asbestoosi tekkeks on oluline nn piisav kumulatiivne ekspositsioon, mille tagab 10–20 aastat intensiivset kokkupuudet asbestiga, mesotelioomi tekkeks puudub nn läviväärtus – vähimgi ekspositsioon tõstab haigestumise riski. Kindla asbestiekspositsiooniga seotud elukutsed on asbestisaaduste tootmine ja töötlemine, torude termoisolatsiooni paigaldamine, rohkem kui 20 aastat tagasi ehitatud hoonete lammutamine, küllalt tõenäoline kokkupuude tekib ka ehitustöödel (eterniit), laeva­ehituses, torulukksepa­töödel, küttesüsteemide montaažil ja keevitamisel.

Mis on asbest?

Asbest on kiulise mineraalide rühma ühine nimetus (erinevad silikaatmineraalid).

Asbest on tänu oma tööstuslikele headele omadustele leidnud maailmas laia kasutamist juba ammu.

Arheoloogilistelt kaevamistelt on leitud maja­pidamisnõusid, mis lisaks savile sisaldavad ka umbes 40% asbesti.

Asbestikiudude põhjustatud asbestoosi ei saa ravida – kujunenud kopsufibroosi ei ole võimalik kaasaegsete vahenditega mõjutada.

Uno Kiplok,
tervishoiuameti töötervishoiu osakonna juhataja
Äripäev,
9.02.2005

 

Teadmiseks – asbest tapab!

Asbesti ohtlikkust ei ole Eesti Vabariigis veel eriti teadvustatud. Asbesti sisaldavad materjalid ja tööd nende materjalidega ei põhjusta tööõnnetusi, kuid on äärmiselt ohtlikud asbestiga kokkupuutuvate inimeste tervisele.

Milliseid tervisekahjustusi põhjustab asbest?

Asbestikiudude sattumisega keskkonda seostatakse 3 esmast tervisekahjustust:

  • asbestoos,
  • kopsuvähk,
  • mesotelioom (kopsukelme vähk).

Asbestikiud satuvad kopsudesse hingamisteede kaudu. Väga väikesed asbestikiud, sattudes kopsu alveoolidesse, tekitavad keemilise reaktsiooni ning avaldavad ka mehhaanilist toimet, kuna nad ei lagune ega murdu.

Asbestist põhjustatud kasvajad võivad tekkida ka mujal organismis. Sattudes süljega seedeorganeisse, võib tekkida kõri-, mao-, peen- või jämesoolevähk.

On 3 põhilist tegurit, mis soodustavad asbestiga seotud tervisekahjustuse tekkimist:

  • asbesti kogus ja asbestiga kokkupuutumise aeg,
  • suitsetamine,
  • inimese vanus.

Mis on asbest, mis on nii ohtlik inimese tervisele?

Asbestiks nimetatakse silikaatmineraale, mida on kaevandatud Kanadas, Lõuna-Aafrikas, endises Nõukogude Liidus ning mida senini kaevandatakse Brasiilias. See on maagiline mineraal, mille kõikidele tööstuslikult vajalikele headele omadustele ei ole senini leitud võrdväärset ohutumat asendajat. Asbest on vastupidav keemilisele töötlusele, kuumusele, asbest ei aurustu ega lahustu vees, on keskkonnas väga stabiilne. Samas on asbest ilmselt kõige parem isolatsioonimaterjal, mida inimene teab. Sellest tulenevalt on asbest väga laialdase kasutusalaga, sisaldudes enam kui 3000 tootes. Asbesti sisaldus tootes võib varieeruda 1-100%-ni.

Millised materjalid võivad sisaldada asbesti?

Kasutades erinevaid kirjanduse andmeid*) ning Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituudi Asbestilaborilt (akrediteeritud Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt katselaborina) saadud teavet, sisaldavad asbesti näiteks järgmised materjalid ja tooted:

  • asbestpihustusained: tuleohutus ja termosisolatsioonimaterjalid, heliisolatsioonimaterjalid, ventilatsioonisüsteemi isolatsioonimaterjalid;
  • torude ja katelde isolatsioonisegud;
  • asbesttsementtooted: katuseplaadid (nt eterniit), fassaadi- ja siseviimistlusplaadid, vee- ja kanalisatsioonitorud, tulekindlad plaadid (nt Asbestolux), asbestpapp ja –kartong (nt Finnbest), asbestnöör, -lint ja –riie;
  • põrandakattematerjalid: vinüülasbestplaat (nt Flexa), bituumenplaat, kummimatt jne;
  • seinatapeedid: PVC tapeet;
  • keraamiliste seinaplaatide kinnitussegud (nt Valke S)
  • pahtlid (nt Vetonit);
  • liimid: bituumenliim (nt parketiliim A), PVC-liim, polüuretaanliim (nt Uzin KR 430);
  • bituumentooted: katusekattematerjal (nt Aquarite GS), -emulsioon, -värv, -kitt (nt bituumenkitt);
  • värvid: fassaadivärv (nt Decoralt), laevavärv (epoksüpigi-)
  • kummikatted ja –matid (nt Noklon).

*) R.Riala, P.Pirhonen, P.Heikkilä.Asbesti purkutöissä. Käyttö, altistuminen, mittaus ja torjunta. Työterveyslaitos, Helsinki 1989.

Asbesti võib suurema tõenäosusega leida ehitistes, mis on ehitatud enne 1981. aastat, torude ja katelde ümber olevates isolatsioonimaterjalides, autode piduri- ja hõõrdekatetes.

Tasub meeles pidada järgmist:

  • Kuigi asbest on ohtlik, sõltub inimese risk haigestuda asbesti poolt põhjustavatesse haigustesse konkreetsest riskitasemest.
  • Asbestist tuleneb terviserisk ainult siis, kui asbestikiud eralduvad õhku. Kui asbesti sisaldavat materjali ei töödelda või muu tegevusega ei vigastata, siis see materjal ei ohusta inimesi.
  • Asbesti sisaldavate materjalide eemaldamine ei ole alati parim lahendus asbestiriski kõrvaldamiseks. Vastupidi, asbesti sisaldava materjali ebaõigel eemaldamisel või töötlemisel võib tekitada tunduvalt suurema ohuolukorra kui enne oli.
  • Asbesti sisaldavaid materjale tuleb eemaldada juhul, kui see on ohtlik suurele hulgale elanikkonnast (nt ehitise renoveerimisel või lammutamisel).
  • Tuleb tegeleda asbesti sisaldavate materjalide kohapealse hooldamise ja korrasoleku kontrollimisega.

Tõstmaks inimeste teadlikkust asbestist põhjustavate terviseriskide kohta, valmistub Tööinspektsioon järgmisel aastal toimuva kogu Eestit hõlmava asbestiohutuse kampaania läbiviimiseks.

Teabe jagamiseks on välja töötatud teabematerjal ülevaate andmiseks asbesti esinemisest ja selle käitlemisest erinevatel tegevusaladel, asbesti riskist ja mõjust inimese tervisele ning ohutusabinõude kasutuselevõtmisest. Teabematerjali toetavad 5 voldikut:

  • enamlevinud asbesti sisaldavate materjalid
  • asbest ehitistes
  • hingamiskaitsevahendid
  • mida teha asbesti sisaldavate jäätmetega
  • kuidas õpetada välja ja koolitada töötajaid.

Ülalmainitud teabe koostamisel on järgitud kehtivat asbesti käsitlevat seadusandlust:

  • Asbestitöödele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. Vabariigi Valitsuse 2.veebruari 2000.a. määrus nr 32 (RT I 2000, 10, 62)
  • Jäätmeseadus (RT I 1998, 57, 861; 1999, 10, 155; 23, 353)
Artiklid Tööinspektsiooni kodulehelt
Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: karkjalg

Autor Avo | Avaldatud: 11. mai 2007

Haapsalu lähistel võib kohata Eestis haruldast karkjalga

11. mai 2007 kl 12:12
Autor: Kadri Masing
Foto: REUTERS 

Alates eilsest õhtust võib Haapsalu lähedal kohata kahte karkjalga, samast liigist linde on Eestis varem vaid kahel korral silmatud.

karkjalg.jpg:

Eesti Linnuharulduste komisjoni esimees Margus Ots ütles Päevaleht Online´ile, et  sõnul juba eile õhtul tuli vihje ja täna hommikul otsima minnes olid linnud kenasti kohal. Veel hommikul oli linde Haapsalu linnutornist näha kaugemal laiu peal tegutsemas.

Keskpäevaks olid linnud küll kõrkjate vahele vaateväljast kadunud, kuid Ots avaldas lootust, et vaatlejad leiavad nad üsna pea jälle üles.

Otsa sõnul on suur tõenäosus, et isendid jäävad halva ilma tõttu veel vähemalt täna kohale.

Karkjalg on mujal laialt levinud liik, kelle lähimad pesitsusalad jäävad Vahemere ja Musta mere äärde.

Linnuharulduste komisjon on senini kinnitanud vaid kaks Eesti vaatlust. Esimesena kohtas karkajalga 1997. aasta 11. mail Paljassaares Eesti muusika- ja teatriakadeemia rektor Peep Lassmann. 2002. aasta 15. juunil kohtasid linnavaatlejad Juha Lehtinen ja Mati Martinson Sõrve säärel kahte isendit. 

 

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Savisaar: Ilves osutus ootamatult targaks

Autor Avo | Avaldatud: 11. mai 2007
Savisaar: Ilves osutus ootamatult targaks
10:38

Keskerakonna liider Edgar Savisaar tunnistab tänase Äripäeva arvamusküljel, et eksis, kui jättis president Toomas Hendrik Ilvese oma partei toetuseta.

«Pean tunnistama, et viimase aastaga on muutunud minu arvamus kahest Eesti poliitikust – Ilvesest ja Ansipist,» kirjutas Savisaar. «Ilves on hoolimata oma ignorantsusest osutunud targemaks ja kaugelenägevamaks, kui ma ootasin.»

Savisaare hinnang peaministrile aga muutus negatiivsemaks. «Ansip aga, kelles ma lootsin näha ehedat demokraatlikku Tartu vaimu, muutub üha sarnasemaks Charlie Chaplini «Suure diktaatori» peategelasega. Ma ei ole ennast kunagi pidanud suureks inimestetundjaks, aga selle mehega läksin ma eriti alt.»

Savisaar põhjendas Ilvese kiitmist tema skeptilise hoiakuga pronkssõduri äraveo küsimuses.

«Mäletate president Ilvese hoiatusi juba pool aastat tagasi. 16. novembril 2006 kirjutas Ilves Päevalehes, et Moskva lausa ootab pronkssõduri seadust.»

Ilves kirjutas toona: «Praegu tahetakse Moskvas tegelikult väga, et see seadus läbi läheks.»

2. veebruaril 2007 ütles Ilves Postimehele: «Oleme jõudmas olukorda, kus Eesti ise jagab oma oponentidele padruneid meie enda pihta tulistamiseks.»

Savisaar märgib, et nüüd söandab Ilves neid ütlemisi meelde tuletada ja kinnitab, et oli alati monumendi teisaldamise suhtes skeptiline.

«See on praeguse hüsteeria tingimustes vapper tegu. Tõsi, Keskerakond ei toetanud Ilvest presidendivalimistel. Aga me olime enne presidendivalimisi ning oleme ka nüüd täiesti nõus presidendi tasakaalukate seisukohtadega Tõnismäe konflikti suhtes.»

 
Toimetas Alo Raun, PM online
Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

  • Arhiiv