• Tere taas!

     

    Viimased postitused:

VE: “Aljoša”

TV3: pronkssõdurist rääkivat dokumentaalfilmi lähiaastail neutraalselt vaadata ei suudeta
Postimees,31.03.2008, 20:55

Kuigi eelmisel nädalal esilinastunud Meelis Muhu dokumentaalfilm «Aljoša» on käsitlusviisilt neutraalne, ei usu lavastaja ise, et publik seda lähiaastail lõpuni neutraalsena suudab võtta.

Film näitab sündmusi ilma kommentaarideta, poliitikuid ei ole, kommenteerivat autoriteksti samuti mitte, vahendas TV3 «Seitsmesed uudised».

Režissör Meelis Muhu arvas, et filmi kümne aasta pärast vaadates lähevad asjad paika, aga mitte veel praegu.

Ka Peterburi dokumentalist Aljona Surzikova leidis, et vaatajad kindlasti lähiaastail filmi neutraalselt vaadata ei oska, kuna isiklikud tunded domineerivad liiga tugevalt.

 
 
xxx
 
Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Croucher Matt – briti merejalaväelane, seljakotiga kapral

Kangelaslik merejalaväelane viskus granaadile

31. märts 2008 kl 15:46
Tuuli Aug

Toimetaja: Tuuli Aug
 
Foto: telegraph.co.uk seljakott kapraliga.jpg:

Kangelane Croucher oma seljakotiga.

Briti merejalaväelane võib saada vapruse kõrgeima autasu, kuna ta päästis Afganistanis plahvatavale granaadile viskudes oma kaaslased.

Kapral Matt Croucher elas plahvatuse imekombel üle ja nüüd võibki mees saada Victoria Risti, kirjutab The Telegraph.

Patrull, milles Croucher osales sattus Helmandi provintsis Sanginis lõksu peale 9. veebruaril. Traadi peale astumine vallandas granaadi, mis ähvardas õhku lasta nii kaprali kui tema kaaslased.

Merejalaväelane karjus „granaat!“ ja sellal, kui ta sõbrad varjusid, viskus Croucher selili granaadile.

Patrulli ülem, kapral Adam Lesley viskus pikali ja üks teine mees leidis varju müüri tagant, kui üks teine merejalaväelane, kapral Lesley jäi tardunult seisma. „Mu reaktsioon oli: „Mu jumal, see ei saa tõeline olla!“. Croucher oli lihtsalt pikali visanud ja oma seljakotiga plahvatuse jõudu tõkestanud. Sellises situatsioonis, võiks arvata, saab surma 9 inimest 10-st“.

Plahvatus lennutas merejalaväelase seljakoti ligi 10 meetri kaugusele.

Kapral Croucher pääses tänu oma killuvestile plahvatusest ninaverejooksu ja šokiga.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Rootsi tõstab piirkiiruse 120 km/h

Rootsi tõstab piirkiiruse 120 km/h

31.03.2008 16:21

Rootsi tõstab sügisest inimelude ja keskkonna säästmiseks piirkiiruse 120km/h, praegu tohib Rootsi teedel sõita kuni 110 km/h.

 
Foto: Caro / Scanpix

Uued reeglid võimaldavad 120-kilomeetrise tunnikiirusega kihutada parematel maantteedel, kuid on ka teid, kus kiirusi hoopis alandatakse, kirjutas Forbruker.no.

Rootsi maanteeameti järgi on kiiruspiirangute muutmise eesmärgiks inimelude säästmine.

Kui kõik liiklejad piirangutest kinni peaksid, säästetaks aastas 150 inimelu, lisaks väheneks atmosfääri paisatava süsinikdioksiidi hulk 700 000 tonni võrra aastas.

Uued kiiruspiirangud hakkavad kehtima sügisest ja vastavad märgid vahetatakse Rootsi teedel välja 2009. aasta jooksul.

Toimetas Siiri Erala, Tarbija24.ee

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Metsaomanikele rahvusvahelise tunnustuse PEFC sertifikaat

Metsade säästva majandamise kinnitamiseks on metsaomanikel võimalik taotleda rahvusvaheliselt tunnustatud PEFC sertifikaati.

27.märtsil toimus Tallinnas Eesti Metsasertifitseerimise Nõukogu üldkoosolek, millel osalejad tunnustasid senise juhatuse tööd, kuna 04.03.2008 tunnustas PEFC rahvusvaheline nõukogu  meie rahvuslikku sertifitseerimise skeemi .

Üldkoosolek leidis, et uus juhatus, kuhu peaksid kuuluvad Eesti Erametsaliidu, Eesti Metsaseltsi, Maaülikooli, Eesti Metsatööstuse Liidu ja Looduskaitseseltsi esindajad peab organiseerima peamiselt Euroopas ja Põhja -Ameerikas levinud skeemi rakendamise ning tagama tehtud tööle  jätkuva rahvusvahelisel tunnustuse.

Sertifitseeritud puidust tooteid on kergem turustada, kuna teadlik tarbija eelistab keskkonnasõbralikult valmistatud kaupa. PEFC tulek Eestisse parendab meie metsanduse mainet rahvusvahelisel tasandil.

Täpsem informatsioon

Christiane Herty
SA Erametsakeskus
christiane.herty@eramets.ee
Tel.: 00372 574 20 675

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Kotkast saab Nord Strimi logistikakeskus

Kotkast saab Läänemere gaasijuhtme tähtis logistikakeskus

ETV24, 25.03.2008 20:37

Kotkast saab Läänemere gaasijuhtme Nord Stream ehitustööde üks tähtsamaid logistikakeskusi.

Kotkas Mussalo saarel rajatakse juba tänavu torude betooniga katmise ettevõte ja Hankos torude vaheladu. Need annavad kolmeks aastaks tööd paarisajale inimesele, vahendasid YLE uudised.

Kuigi Soome riik alles kaalub, kas anda Euroopa ühele suuremale ehitusele keskkonnaluba, on sadamalinn Kotka juba pakkunud ettevõttele ruumi. Kotka linnapea Henry Lindlöf usub, et riik jääb ettevõttega rahule, ja peab seda olukorras, kus metsa- ja paberitööstuse olukord on muutumas, heaks võimaluseks.

Nord Stream AG avalike suhete juhi Sebastian Sassi arvates saab Kotkast gaasijuhtme ehituse üks tähtsamaid logistikakeskusi.

Gaasijuhe tuleb 1200 kilomeetri pikkune ja selleks kulub 100 000 kaheteist meetri pikkust terastoru. Pooled neist kaetakse betooniga Kotkas ja toimetatakse otse paigalduslaevadele merel või vahelattu Hankos.

Kahe Läänemere põhja uputatava toru kaudu kavatsetakse Venemaalt Lääne-Euroopasse juhtida 55 miljardit kuupmeetrit maagaasi aastas.

Esimene torujuhe peab valmis saama kahe aasta pärast ning Nord Stream on teatanud, et loa saamise viibimine ei ole sundinud  ajagraafikut muutma.

Heikki Aasaru

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: eurotsooni liikmesmaad

Eurotsooni inflatsioon tõusis rekordtasemele

 

31.03.2008 13:37
Eurostati andmetel tõusis inflatsioon eurotsooni kuuluvates riikides märtsis kõrgeimale tasemele pärast ühisraha kasutuselevõttu arveldusühikuna.

 
Eurostati kodulehekülg.
Foto: epp.eurostat.ec.europa.eu

ELi keskse statistikaameti andmetel oli viimase 12 kuu inflatsioon märtsi seisuga eurotsoonis, kuhu kuulub 15 riiki, koguni 3,5 protsenti, vahendas AFP. Veebruaris oli sama näitaja veel 3,3 protsenti ning eksperdid ootasid selles osas märtsiks veidi väiksemat kasvu.

Eurotsooni kuulub praegu 15 ühenduse liikmesmaad: Belgia, Saksamaa, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Küpros, Luksemburg, Malta, Holland, Austria, Portugal, Sloveenia ja Soome.

Euroopa Keskpanga kehtestatud normide järgi peaks inflatsioon püsima eurotsoonis paari protsendi piires. Ekspertide sõnul on keskpank nüüd dilemma ees, mida peale hakata, kuui üheaegselt kasvab inflatsioon ja teisalt väheneb majandusaktiivsus.

Värskeima uuringu kohaselt on ka usaldus eurotsooni majanduse vastu viimaste aastate madalaim. Euro on samal ajal dollari suhtes tõusnud kõigi aegade kõrgeimale tasemele ning nafta hind purustab järjepanu uusi rekordeid.

Toimetas Oliver Tiks, Postimees.ee

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: tähe plahvatuse kuma jõudis meieni

Tähe plahvatus “pimestas” pool universumi

31. märts 2008 kl 13:00
 
Haldi Ellam

Toimetaja: Haldi Ellam

Foto: nasa.gov 182599.jpg:

Märtsi keskel oli Maalt võimalik näha meist 7,5 miljardi valgusaasta kaugusel asunud tähe plahvatust.

Päikesest ligi 40 korda suurema tähe plahvatus hävitas täielikult selle ümber tiirelnud planeedid, vahendab CNN.

Ülimalt kaugel asunud tähe plahvatus oli niivõrd suurejooneline, et see püstitas rekordi kui Maast kõige kaugemal asunud objekt, mida oli võimalik palja silmaga näha.  

Tundmatus galaktikas asunud tähe plahvatus tekitas gammakiire, mis  enam kui 7,5 miljoni valgusaasta kaugusele. Plahvatust oli Maal võimalik näha 19. märtsi hommikul.

“Me pole kunagi näinud nii kauget ja heledat tähte,” kirjeldas ligi tund aega kestnud sündmust NASA töötaja Neil Gerhels.

Mõõtmised näitavad, et plahvatus leidis reaalselt aset ajal, mil praegune universum oli poole väiksem.

Kaugeimat Maa pealt palja silmaga nähtavat objekti hinnati varem 2,5 miljoni valgusaasta kaugusele. Üks valgusaasta on ligikaudu 9 460 500 000 000 km.

“See on poolel teel universumi lõpu poole,” ütles Penni ülikooli astronoom David Burrows.

Enne plahvatust oli täht ligikaudu 40 korda suurem kui Päike. Plahvatus hävitas kõik lähedalasunud planeedid.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Keevallik, Andres – euroinsener, tehnikateadlane, professor

Andres Keevallikust saab Helsingi Tehnikaülikooli audoktor
Postimees, 31.03.2008 12:35

 
Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) arendusprorektor professor Andres Keevallik promoveeritakse kolmapäeval, Helsingi Tehnikaülikooli 100. aastapäeva aktusel selle kõrgkooli audoktoriks.

Keevallik pälvis audoktori tiitli väljapaistva panuse eest Helsingi ja Tallinna tehnikaülikooli koostöö edendamisel aastatel 2000-2005, mil ta oli TTÜ rektor, teatas TTÜ pressiesindaja.

Professor Keevallikul on kaalukas osa ka Läänemeremaade ülikoolide konsortsiumi BALTECH raames tehtava koostöö edendamiseks.

«Helsingi Tehnikaülikool on Tallinna Tehnikaülikooli kauane ja aktiivne koostööpartner,» sõnas vastne audoktor Keevallik.

Ta lisas, et Soomes on päevakorral ülikoolireform, mille eesmärk on saavutada suurem läbilöögivõime ja efektiivsus. Helsingi Tehnikaülikooliga on näiteks kavas liita kunsti ja disaini ning majanduskallakuga kõrgkoole.

«Jõudude kontsentreerimise suunal peaks liikuma nii Eesti ülikooliharidus tervikuna kui ka Tallinna Tehnikaülikool,» märkis Keevallik.

Lisaks Andres Keevallikule antakse audoktori tiitel näiteks ka Soome presidenile Tarja Halonenile, Nobeli preemia laureaadile, füüsik Douglas D. Osheroffile (Stanfordi Ülikool), Rootsi Kuningliku Tehnoloogiaülikooli endisele rektorile Anders Flodströmile, firma Genelec Oy tegevjuhile Ilpo Martikainenile jt.

Esimene audoktorite promoveerimine toimus Helsingi Tehnikaülikoolis 1934. aastal. Seekordne promotsioon on järjekorras 20. ja kokku on selle aja jooksul promoveeritud 132 audoktorit.

Eestlaste seast on Helsingi Tehnikaülikooli audoktori tiitli pälvinud veel akadeemik Boris Tamm aastal 1988.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Teravmäed

Teravmägedel kukkus puruks Vene kopter
www.DELFI.ee
31. märts 2008 10:34
Kopter Mi-8
AFP/Scanpix
Vähemalt kolm inimest hukkus ja kaks sai vigastada Norrale kuuluva Teravmägede saarestikus (Svalbard) toimunud kopteriõnnetuse tagajärjel.

Norra päästeteenistuse teatel viibis helikopteri Mi-8 pardal üheksa inimest. Agentuuri Associated Press teatel juhtus õnnetus maandumise hetkel umbes kell 16.00 (Eesti aja järgi) Teravmägede suuruselt teises asulas Barentsburgis.

Õnnetuspaika saabunud Norra päästekopter toimetas kuus õnnetusest eluga pääsenut kohalikku haiglasse.

Alla kukkunud kopter kuulus kohapeal sütt kaevandanud Venemaa ettevõtete koondisele Arktikugolj. Katastroofi põhjused on teadmata.

Teravmäed asuvad Norra maismaa osast põhjas, Arktikas Barentsi ja Grööni mere piiril. Barentsburgis elab 600 inimest, kellest enamik on venelased ja ukrainlased.

Aastal 1920. allkirjastatud Pariisi kokkuleppe kohaselt sai Teravmägedest osa Norra territooriumist, kuid ka teised kokkuleppele allakirjutanud riigid, kelle seas oli ka Venemaa, säilitasid endale õiguse kaevandada saarestikus maavarasid.

www.DELFI.ee
Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Delfi: Riigikogu ründab

Delfi: Riigikogu ründab

 

Juhtkiri, www.DELFI.ee
28. märts 2008 4:12

 

See kõlab erakordselt irooniliselt riigikogulase suust, kes on luksuslike pidude käigus „valijaid“ mitmeid kordi maksumaksja raha eest toitnud, sealjuures aga kelkinud, et suudaks kuus viie tuhande krooniga ära elada. Tuleb ka meelde tuletada, et nimelt Ojulandi vastuseisu tõttu jäi tegemata riigikogu enesekriitiline avaldus, milleks teised juhatuse liikmed valmis olnuksid.

Ent Päevalehes süüdistab Ojuland kõik neid, kes on julenud riigikogu kritiseerida. Kerge olevat rahvaesindust arvustada, aga raske olevat kanda vastutust. Vihkamise ja pimeda kurjuse varjus toimuvat õigusriigi alustalade õõnestamine, mis viivat viimaks ühiskonna hukatusele.

Sisuliselt kordab Ojuland Lauri Vahtre mõtet, et avalikkuse survele ja rahva „väljapressimisele“ ei tohi järele anda, sest see viib „diktatuurini“. Ojulandi sõnul on pahatahtlikud ründajad süüdi selles, et vaesed rahvaesindajad ei saa enam rahulikult tööd teha. Õnnetud riigikogulased pidavat elama hirmus, et neid võidakse iga hetk süüdistada mittemidagitegemises.

Mitte ainsatki enesekriitilist nooti! See võtab viimsegi usu, et riigikogust enesest võiks alata parlamendi uuenemine. Kahjuks on valija võimalused valimistel oma sõna öelda piiratud, sest seni, kuni valimisnimekirjad pannakse kokku parteide tagatubades, ei ole valijal mitte mingit kaitset Kundlate sattumise eest riigikogusse. Pole pääsu ka Ojulandidest.

www.DELFI.ee
Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud